Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile.) Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2 tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Kohtvibratsioon avaldab inimesele mõju üldjuhul käte kaudu, seda tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Tavaliselt avaldab kohtvibratsioon mõju ka kogu organismile, ent selle toimemehhanism on erinev üldvibratsiooni omast. (Näiteks töötamisel pneumo- või elektrikäsitööriistadega nagu puur, mootorsaag, trellpuur jne).
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides,
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibrokiirenduse 4,02 m/s2 (tulemus esines kaks korda) puhul 10 tundi ja vibrokiirenduse 5,5 m/s2 puhul 6,5 tundi. Lähtudes üldvibratsioonist, tuli lubatud tööaeg kõigi puhul 0 tundi. Seega katsete tulemused ei vastanud normidele üldvibratsiooni puhul. Käsitööriista korral on vibrokiirendusel 3,7 m/s2 lubatud tööaeg kohtvibratsioon puhul 10 tundi. 2. Graafikud Vibrokiirus 85 80 75 Pinge (V) 70 Vibrokiirus mm/s 65
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitakse nii, et müratase oleks alla 80dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju, kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Müra allikad j...
kemikaalid (sealhulgas tolm) 2. Müra Lõikamisel Tööline II 3. Käsitööriistad Töömehe käes Tööline II 4. Elektriseadmed Töökoht ja ümbrus Tööline ja naabruskonna I elektrivõrk 5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Töölised, piltnik II 6. Kohtvibratsioon Töömehe käed Tööline I 7. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Tööline, piltnik I masinad Olulisemate riskide järjestamine ja soovitatavate ohutusabinõude detailsem kirjeldus Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE Ohutegur Ohutusmeetme Maksumus Teostaja Tähtaeg d
Käsi-tööriistad Töömehe käes Tööline, kõrvalised in. Lubatav 4. Elektriseadmed Töökoht ja ümbrus Tööline ja Keskmine naabruskonna elektrivõrk 5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Töölised, piltnik Kõrge 6. Kohtvibratsioon Töömehe käed Tööline, kuid ka Lubatav (vajab kõrvalised inimesed puhkepause) 7. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg Tööline, sädemeid Madal tingiv töö vältiv muidumees 8. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Töölised Madal masinad 9
b. Vibratsioon – tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber – võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi A(8) – lubatud päevane kokkupuude vibratsiooniga Üldvibratsioon - avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Kohtvibratsioon – piiratud enamasti mõne jäsemega. Kahjulikkus - Üldvibratsioon: Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- või põlvevalu. Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks. Samuti mõjutab üldvibratsioon siseorganitele põhjustades muu hulgas kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid. Kohtvibratsioon: esimeseks märguandeks tekkinud kahjustustest käte või
Valem: b. Vibratsioon tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) · Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi · A(8) lubatud päevane kokkupuude vibratsiooniga · Üldvibratsioon - avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Kohtvibratsioon piiratud enamasti mõne jäsemega. · Kahjulikkus - Üldvibratsioon: Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- või põlvevalu. Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks. Samuti mõjutab üldvibratsioon siseorganitele põhjustades muu hulgas kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid. Kohtvibratsioon: esimeseks märguandeks tekkinud kahjustustest käte või
70. Millistel juhtudel peaks töökoha valgustus olema suurem standardi lisas toodust? Eriotstarbeks. 71. Mida loetakse kohtvalgusti puhul oluliseks? Et ta oleks vastavalt töötajale kohandatud, asub töötaja juures ja valgustab tööobjekti, täppistöö. 72. Milline on minimaalne lubatud valgustihedus pidevatel töökohtadel? 200 luxi. 73. Millised ohutegurid kuuluvad füüsikaliste hulka? Füüsikaliste ohutegurite hulka kuuluvad müra, kohtvibratsioon. 74. Milline on lubatud müra normeeritud suurus, mis nõuab tööandja tegevust võimaliku müra tervistkahjustava mõju vähendamise meetmete rakendamiseks? 85 db. 75. Millise iseloomuga müra on inimorganismile kõige kahjulikum? Püsiv, mis on kogu aeg, et ta lihtsalt ei esine mingitel aegadel. Samuti ka muutuva tasemega ülenormatiivne müra. Lühiajaline eriti tugev müraimpulss (nt. reaktiivlennuk). 76. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon?
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
halvenemist. 3. Vibratsioon Autokabiinis Tööline II Võib üldvibratsioon ja kahjustada tühjendusmehhanismi närvisüsteemi käsitsedes ja lihaskonda, kohtvibratsioon aga vibratsiooni üldine tase on kaasaegsetel masinatel madal. 4
- Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega. Vibratsioon On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega. Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2 Vibratsioon inimkehale jaguneb: - üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2 Peamised allikad: masinad, vibratsioon ehitistes, töötava masina naabrus. - kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm 2,5 m/s2 Peamised allikad: masinad, mida hoitakse käes. Soodustavad tegurid: - füüsiline koormus (tööriista kramplik hoidmine) - sundasendid - tööriista tagasitõuge - müra - madal temperatuur ja niiskus Vibratsioonitõbi : krooniliselt kulgev haigus, millega kaasnevad: - muutused kätes valud, suremistunne, tuimus, paistetus, pigistusjõu nõrgenemine, külmakartlikkus;
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
Ventilatsiooniseadmed – vent. isoleerimine, ümbritsemine tõketega. Töökeskkonnaväline müra (nt apteegi asukoht kaubanduskeskustes) – apteegi isoleerimine ja kaiste – paksud seinad, heliisalatsioon. VIBRATSIOON - tahke keha võnkumine. Üldvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kaldub üle töötaja kehale. Kõige halvemini talutakse 4-8Hz- unisus, lihasväsimus, rindkere valud. Kohtvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted isikukaitsevahendite kasutamine amortiseerivad alused tööalale detailide kinnitamine töötajate koolitamine tehnoloogia muutmine jne. Farmatseudi erialal esinemine: elektrooniline ainete segisti, mis vibreerib ja see kandub üle kätele. IONISSERIV JA MITTEIONISEERIV KLIIMA.
ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) Vuulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. 33. Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni vahel? Kohtvibratsioon on tervisele kahjulik võnkesageduse 25-250 Hz (kuni 300 Hz) juures, üldvibratsiooni puhul aga 4-8 Hz. 34. Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? · Raskuste teisaldamise teekonda lühendada. · Tööaja lühendamine. · Töötaja võiks kasutada käru vms, et raskusi vähendada.
Öhu liikumine: Öhu liikumis- optiline 0.1-0.4 m/s istuva töö puhul 0.1-0.2 m/S. Soodustab aurumist, tagab ruumides korraliku õhuvahetuse, kuid võib tekitada ka tõmbetuul. Vibratsioon: On tahke keha mehaaniline võnkumine, mida mõõdetake võngete arvuga sekundis ja võnke ulatus e amplituudiga.Jaguneb harmooniliseks , ebakorrapäraseks ja tõukeliseks vibratsiooniks.Inimkehale võivad möjuda kolm erinevat tüüpi vibratsiooni : 1)üldvibratsiooni . 2)lokaalne ehk kohtvibratsioon. 3) öötsumine. Vibratsiooni toimel kujuneb tervisekahjustus välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes(valud, suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud. Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel
16. Kuidas valida mürakaitsevahendeid? Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale üht tüüpi kaitsevahendid ei sobi, tuleb talle võimaldada teistsugune. Tuleb välja selgitada, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidege, võibolla need hoopis takistavad või halvendavad töötamist. Sellisel juhul peaks töötaja kasutama kõrvatroppe. 17. Kohtvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Kohtvibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aegajalt valgeks. Kui asetada käed külma vette ning sõrmed lähevad valgeks, saab rääkida ,,valge sõrme" sündroomist (eriti tõsised juhtumid on sinised ja mustad sõrmed).
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli. Küll aga ma ei kujuta ette, kuidas sinn...
degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel. Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust,
10. Tulekahju III OSA- 5 11. Plahvatus III OSA- 6 12. Õhus leiduvad kemikaalid (sealhulgas tolm) III OSA- 7 13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18
kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). • Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi.• Vibratsiooni juhib luukude, seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse seotud vibratsiooni tekitava tööriistaga, nagu siseelundid, lülisammas. • Kohtvibratsioon põhjustab “suremistunnet” kätes (eriti öösiti), valusid ülajäsemetes, tekib käte külmakartlikkus. Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab - • füüsiline koormus, • sundasendis töötamine, madal temperatuur• müra • Niiskus• Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.
Vibratsioon VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) KLASSIFIKATSIOON Sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz). Kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a ;perifeerne närvisüsteem; veresooned; tugiaparaat Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. Jooksul; veresoonte seinte muutused; kalduvus spasmidele; Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes. ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile:
Töötaja saab ennast kaitsta müra eest kaitsevahenditega N:kõrvaklappidega või kõrvatroppidega. Vibratsioon On materjaalse keha võnkumine,mida mõõdedakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.mõõdetakse korrigeeritud kiirendus ühikuga Vibratsioon inimkehale jaguneb: · Ülalvibratsioon(kogu keha vibratsioon)kehtiv norm Peamised allikad:masinad,vibratsioon ehitistes,töötavad masina naabrus · Kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm Peamised allikad:masinad, mida hoitakse käes Soodustavad tegurid: · Füüsilised koormus(tööriista kramplik hoidmine) · Sundasend · Tööriista tagasitõuge · Müra · Madal temperatuur ja niiskus Vibratsioonitõbi-krooniliselt kulgev haigus,millega kaasnevad: · Muutused kätes-valud,surestumine,tuimus,paistetus pingutusjõu nõrgenemine,külmakartlikus.
10. Tulekahju III OSA- 5 11. Plahvatus III OSA- 6 12. Õhus leiduvad kemikaalid (sealhulgas tolm) III OSA- 7 13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19
10. Tulekahju III OSA- 5 11. Plahvatus III OSA- 6 12. Õhus leiduvad kemikaalid (sealhulgas tolm) III OSA- 7 13. Müra III OSA- 8 14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
haigestumise risk. Täiskasvanute seas suurem risk - akuutne või krooniline lümfaatiline leukeemia, ajukasvajate oht. Kuvarid eritavad madala sagedusega elektromagnetkiirgust, võib põhjustada psüühilisi ja somaatilisi häireid VIBRATSIOON vibratsioon (lad, `värin', masinais, mehhanismides, konstruktsioonides jm. Toimuv mehaaniline värisemine vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine. üldvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale. kohtvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni iseloomustab võngete arv sekundis ja võnke amplituud ehk ulatus. Vibaratsiooni intensiivsust hinnatakse võnke nivoo järgi. Kui vibratsioon ei vasta lubatud normile, võivad tekkida tervisehäired, mida nimetatakse vibratsioontõveks. See ilmneb isikutel, kes võnkumisega vahetult kokku puutuvad Millised on piirnormid? Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada 1,15 m/s2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
