Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututak...
kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos; 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos; 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit; 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos;
Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga allergiline ning tolm võib põhjustada teisi allergilisi hingamisteedega seonduvaid haigusi. Allergiline bronhiit
Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus. - hingamisteedesse sattudes krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk pneumokonioos, bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine - ventilatsioon ja kohtäratõmme - kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas rullimine, valtsimine, pintseldamine
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid s...
iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid. Respiratoorsed kutsehaigused: 1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud); 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning ka kopsutolmustus ehk pneumokonioos, mis tekib elukutse puhul, kus palju aastaid hingatakse sisse tootmisprotsessi käigus eralduvaid tolmuosakesi kaevurid, maavarade töötlejad) võivad osutuda taustaks vähi arenemise jaoks (Loogna jt 1989) 7 SÜMPTOMID Enamasti kõikidel juhtudel sümptomid on sarnased ning sõltuvad kasvaja tüübist, protsessi asukohast, iseloomust ulatusest ja poletikunähtudest (Loogna jt 1989)
litsentseeritud ja atesteeritud kutsehaiguste ekspertiisikomisjoni ekspertide ühisotsusega diagnoositud töökeskkonna tervistkahjulike tegurite põhjustatud haigus ning see on tunnistatud kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigestumine, mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit. kahjutegur kutsehaigus tolm pneumokonioos krooniline tolmbronhiit bronhiaalastma keemilised ained mürgistused allergilised nahahaigused müra nürikuulmus vibratsioon vibratsioontõbi Kutsehaigus võib olla äge või krooniline. Ägedaid esineb harva. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Seega peaks olema võimalik haigusprotsessi õigeaegselt avastada. Negatiivne on aga
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kuj...
· Valgustus on koridorides,treppidel,kaldteedel · Vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/ kohta tööpäeava (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kahjulikud mõjud: · Mehaaniline trauma-simade sügelus,pisaravool,laugade punetus · Hingamisteedesse sattudes-krooniline bronhiit kopsutolmus ehk pneumokonioos,bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine: · Ventilatsioon ja kohtäratõmme · Kaitsevahendid-filtriga respiraator või tolmumask. Keemilised ohutegurid: Organismi sattumise teed · Hingamisteedekaudu-orgaanilised lahustid,mis võivad olla aju-ning närvikahjustuste,hingamisteede vavuste põhjuseks.ohu allikas- rullimine,valtsimine,pintseldamine,ning pihustamin Seedetrakti kaudu Naha kaudu-kemikaal avaldab toimet sattuda nahale.NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
