XX sajandi esimesed aastad Eestis (0)

Tartu

liberaalid

• Arendada rahvuslikku eneseteadvust
  
• Võidelda venestamise ja saksastamisega
  
• Eitati klassivõitlust
  

• Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus
  
• Baltisakslaste väljatõrjumine ühiskonnast
  
• Mõisteti klassivõitluse paratamatust
  

• Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
  
• Pooldati klassi-
  

• “suur poliitika” on väikerahvaste-le ohtlik
  
• pooldati parlamentaar-set monarhiat
  

• Eesmärkide nimel sekkuda “suurde poliitikasse”
  
• Edu võib saavutada liidus Vene demokraatidega
  

• Pooldati demokraat- likku vabariiki
  
• Nõuti õigusi vähemus-rahvustele
  

• Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes:
  

• eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil
  
• Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast
  
• Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord
  
• Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
  
• Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga ( 1904 -1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasi
  

• rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad
  
• enamlevinuks palvekirjad võimudele – “Postimehe” ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform ) ja “Teataja” radikaalsemad ettepanekud ( konstitutsiooniline monarhia ja reformid )
  

• ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised
  
• 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek
  
• sõjavägi avas tule demonstrantide pihta – 94 surnut , üle 200 haavatu
  

• Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma – ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone)
  
• ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine )
  
• ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) – P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal
  
• “Teataja” ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
  
• loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus)
  

• üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid)
  
• juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel
  
• J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut:
  

Tartu Ülikooli aulas

• Konstitutsiooniline monarhia
  
• Rahvaesinduse valimine
  
• Ühtse rahvuskubermangu loomine
  
• Baltisakslaste privileegide piiramine
  
• Riigimaade jagamine talurahvale
  

• Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik
  
• Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine
  
• Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust
  
• Kõigi maade jagamine talurahvale
  
• Rahva relvastamine
  

• detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega
  
• 12.detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama (160)
  
• asuti ka vallavalitsusi üle võtma
  
• korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid
  
• ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele
  
• paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma)
  
• suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti
  

• ülaltpoolt – dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi võimu alla:
  

• altpoolt – revolutsioonilisel teel:
  

• kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa
  
• või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata)
  

• kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik , eelistatavalt vabariik
  

• Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria)
  
• Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel
  

• 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid
  
• kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
  
• valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck , et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava
  

• “Raua ja vere poliitika” – muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa – “…ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega…” (O. von Bismarck)
  

• 1866 Preisi-Austria sõda, milles Austria sai lüüa, loobudes võimutaotlustest Saksamaal
  
• 1867 sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit (19 riiki) – föderaalriik, kus riigipeaks Preisi kuningas ja liidukantsleriks Bismarck
  
• Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu
  
• 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles ’ välja Saksa keisririik .
  
• keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck
  

Talurahva omavalitsus

Aasta

Kubermang

Olulisemad sätted

Eestimaa

• Lubatakse omada vallasvara
  
• Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud
  

• Määrati kindlaks talupoja koormised
  
• Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust
  

Eestimaa

• Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule
  
• Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida
  
• Anti piiratud liikumisvabadus
  
• Talupojad said perekonnanimed
  

Liivimaa

• Üleminek teotöölt raharendile
  
• Talude päriseksmüümine
  

• vallakohtud , mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist
  
• ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta
  
• vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid
  

• mõisnik kinnitas kogukonna otsused
  

• tulu saadi maksudest
  
• kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele
  

• Teotöö (korraline nädalategu ja hooajaline abitegu )
  
• Naturaal-andamid
  
• Rahaandamid (vakuraha)
  

• Pearaha – maks igalt meeshingelt
  
• Nekrutiand-mine – noorsõdurite võtmine liisuga (vabastatud vallaametni-kud, talu-peremehed, õpetajad)
  
• Küütimine, majutamine, moonasta-mine – s.o. sõjaväe transportimi-ne, maju-tamine ja toitmine oma talus
  

• Teetööd
  
• Kooli ehitamine jms.
  

KIRIKU- MAKSUD

• Pärisorjuse kaotamine ilma maata ei soodustanud talumajapidamist – puudus huvi talutööde vastu
  
• 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit)
  

• väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841 .a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse.
  
• usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. “Keisri usku” minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas= Timofei , Leenu= Jelena ). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu.
  

• Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus – väljaspool kodukohta võis viibida vaid passiga, mida väljastati vähe
  
• Uue seadusega võis kohustused täitnud talupoeg saada 3 aastaks passi , millega sai liikumisvabaduse terves impeeriumis
  
• Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale maa saamiseks
  
• 20.saj. algul elas väljaspool Eestit 70 tuh. eestlast (Krimmis, Kaukaasias , Pihkva kubermangus jm.)’
  

• 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise.
  
• Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871).
  
• Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Šahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal.
  

• kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein – baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata.
  

• paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega.
  

• vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel.
  

• saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks ( Dorpat -Jurjev, Reval -Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde
  

• Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.)
  

• reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele.
  

• eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe “Valgus”
  
• 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht “ Olevik ”) – venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest.
  

• Karl August Hermanni ajaleht “Postimees” õhutas kultuurilist arengut
  

• 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased – Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles.
  

• pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga -Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele.
  

• suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp . Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud.
  

• Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed – 1891 hakkas “Postimees” ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks.
  

• Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele.
  

• Tekkis pinnas iseseisvusideedele – luuletaja Juhan Liiv:
  

• Just venestusajal sündisid ja kasvasid üles need mehed, kes rajasid ja juhtisid Eesti Vabariiki- J.Tõnisson, K.Päts, J. Laidoner jt.
  

Eesti majandus ja linnad 19. sajandil

• Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus :
  

• Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud
  

• maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik :
  

• üleminek teorendilt raharendile
  

• soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale
  

• tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus , rahakasutamine, harjumine turusuhetega)
  
• mõisnik saab rahalised võimalused ( raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus , väetamine, maaparandus
  

• Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal.
  

• Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi.
  

• Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi.
  

• 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur – suur puuvillavabrik ( tooraine Ameerikast).
  

• ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks.
  
• Lisaks sellele arenes metalli- ja masinatööstus - rajati tehased laevade ja raudtee ehitamiseks-remondiks.
  

• Türi ja Kohila paberivabrikud, Pärnu tselluloosivabrik
  
• Eestis valmis 70% Venemaa paberist
  

• Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde
  

• Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga
  

• tööstuse kasv

• sotsiaalne kihistumine
  

• kapitalistlike suhete areng
  

• poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud
  
• linnas elas iga viies elanik
  

• kui varem domineerisid sakslased , siis nüüd eestlased
  

• linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga
  
• valimistel varanduslik tsensus , mis tagas sakslaste võimulpüsimise
  

• nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
  

• otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest
  
• keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides.
  
• avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool
  

• tema sõprus keiser Aleksander I –ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse
  
• rajati peahoone , tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu.
  

• tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe ( astronoom ), M.H. Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt.
  
• tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse.
  

• Linnades – elementaarkoolid
  
• Talurahvale – vallakoolid
  

• kihelkonnakoolid maakondades
  
• kreiskoolid linnades ( matem ., loodusteadused, geogr .)
  
• gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu)
  
• ülikool Tartus
  

• I “Tartumaa rahva Nädalaleht” (1806)
  
• O.W.Masingu “Maarahva Nädalaleht”.
  
• Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni “Pärnu Postimees” (1857).
  

• 1843.a. koostas Kuusalu pastor
  

• uurisid keelt ja kultuuri
  
• avaldasid õpikuid, ajalehti
  
• asutasid seltse
  

• F.R. Faehlmann – arstiharidusega TÜ eesti keele lektor , 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja
  
• F.R. Kreutzwald – “Kalevipoeg” (1857)
  
• Johann Köler – Peterburis tegutsenud maalikunstnik
  

• 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve)
  
• laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine, maateadus)
  
• uued õppevahendid: gloobus , kaardid, arvelaud , seinatahvel, eestikeelsed ja –meelsed õpikud
  
• 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal
  

• Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis
  
• Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid
  
• Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus)
  

• Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas
  
• 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid
  

• Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400)
  

• Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused
  

• Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased.
  
• Eestlasi oli vähe – eesti keele alal M. Veske ja K.-A. Hermann , usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel .
  

• 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J. Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu
  

• 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum , kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara – rõivad, ehted , kunst , raamatud
  

• Näitemänguharrastus levis ka mujale- “Estonia” selts Tallinnas, “Koit” Viljandis, “Endla” Pärnus, “Ilmarine” Narvas ja maakülades.
  

• 1906 said kutselisteks teatriteks “Vanemuine” (juhiks Karl Menning ) ja “Estonia”
  

• Johann Köler – portree-ja maastikumaal (realism ja romantism )
  

• Tuntumad skulptorid olid August Weizenberg (marmorist portreed ja muinaskangelased) ja Amandus Adamson (rannarahva kujud ja mälestussambad - “Russalka”)
  

• 20.saj. algul loodi ateljeekoolid ja Eesti Kunstiselts, korraldati kunstinäitus. Ilmusid uued kunstisuunad ja kunstnikud (A. Laikmaa , K.Mägi, J.Koort jt.)