eest Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed: ülaltpoolt dünastilisel altpoolt teel mõne suurema Saksa revolutsioonilisel teel: riigi võimu alla: kas Austria Habsburgid = kukutada kõigi Saksa Suur-Saksamaa riikide valitsejad ja luua või Preisi Hohenzollernid ühtne rahvusriik, = Väike-Saksamaa (ilma eelistatavalt vabariik Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid
kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik, eelistatavalt kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa vabariik või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva
Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna
kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862.
evolutsiooni ja koostöö vaim. Napoleoni sõdade aeg 1799. aastal esimeseks konsuliks tõusnud ja 1804. Aastal Napoleon I nime all keisriks kroonitud Napoleon Bonaparte'i juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis. 1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed ilmalikud riigikesed, mida oli kokku üle 100. Nende arvel suurenesid eriti Baieri (liitis endaga u. 80 väikeriiki), Baden ja Württemberg, millest kujunesid keskmise suurusega riigid ning mis Preisi ja Austria kõrval hakkasid kaasa rääkima Saksamaa asjades. 1806 moodustati nende baasil Reini Liit, kuhu kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Rahvuslikku vabadusvõitlust valmistasid ette ka suured reformid Preisis, mis viidi läbi värast IV koalitsiooni lüüasaamist Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas 1806. Aastal. Tähtsaim nendest oli pärisorjuse kaotamine 1807 aastal
tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud nimega Suur kuurvürst. Järgmine kuurvürst oli Friedrich III, kes hiljem krooniti Friedrich I nimeliseks kuningaks ning Brandenburgi kuurvürstiriigist sai Preisi kuningriik. Friedrich Wilhelm Tuntud kui Suur kuurvürst. Liitis lõplikult Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Arendas põllumajandust, eestkätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisvõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele. Ta lõi suure, hea väljaõppega armee, mis tõstis riigi rahvusvahelist kaalu. Koos oma armeega purustas ta Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf
Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond. Friedrich Wilhelm Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja. Läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Arendas põllumajandust piimakarja pidamist ning aiandust.
1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Phjused(Prantsusmaa poolsed): *tahtis iga hinna eest takistada Saksamaa hendamist. *Vimul olev Napoleon tahtis vikese vidusjaga tsta oma autoriteeti ja silitada trooni.
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad.
· Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik · Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks · 1700. aastal asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism
(Hohenzollernite dünastia) b) ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. 1815-1866 eksisteeris Saksa Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. !9. saj keskel muutus Preisimaa aktiivseks. 1861 sai troonile teovõimeline Wilhelm I, kes vahetas välja oma mälunõrkuse all kannatanud venna Friedrich Wilhelm IV. 1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Saksamaa ühendamises hakkaski juhtivat rolli mängima Preisimaa ja Preisi kantsler Bismarck, kes oli kantsleriks nimetatud 1862. aastal. Ta otsustas Saksamaa "raua ja verega" ühendada. Kõigepealt oli nüüd vaja lahti saada konkurendist Austriast. 1866 puhkes Preisi-Austria sõda. Selle võitis Preisi. Saksa Liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa ühendamise plaanist. 1867 rajati Preisi juhtimisel Põhja-Saksa Liit. Sellest jäid välja mõned Lõuna - Saksa
vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit valida) a) Paneb aluse väga korralikule sõjaväele ja arendab kapitalistlikku majandust b) Võtab Preisi aladel vastu tagakiusatud hugenotte, kes aitavad riiki üles ehitada c) Soodustas suure ja hea väljaõppega armee loomist
Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja sõjaväele). Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, Brandenburg, Baieri. BRANDENBURGI KUURVÜRSTIRIIGIST PREISI KUNINGAKS 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin. 1614 sai Hohenzollentte suguvõsasse kuulunud kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudme alal. 1618 lisandus veel Preisi hertsogkond. FRIEDRICH WILHELM Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm (16401688) Arendas põllumajandust Pani rõhku kanalite ehitamisele
Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea. Väike-Saksamaa ühendataks Preisimaa ümbert, nii et Preisimaa kuningas oleks Saksamaa riigipea, ja Austria jäetaks täielikult välja. 4. Mis on Preisimaa tugevnemise taga? Kuidas võideti sõda Austria ja Prantsusmaaga? Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Läbi ja lõhki Preisi patrioot Bismarck oli erakordselt osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda iseloomustab mõiste reaalpoliitika ehk poliitiline pragmatism, mis tähendab, et tal oli väga selge eesmärk: ühendada Saksamaa Preisi kuningadünastia Hohenzollenite võimu alla. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid
Neljas tase · Sündis: 1. aprill 1815. aasta Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus: Poliitikukarjäär 1847.a - Preisi maapäeva saadik 1848. - 1849. a - nõudmine relvi kasutada revolutsiooni vastu 1851. -1859.a - Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859.-1862. a - saadik Venemaal ja Prantsusmaal 1862. - 1890.a - Preisi valitsusjuht Saksamaa ühendamine Liit Bismarcki ja Wilhelm I vahel Sõjaväe reformi elluviimine 1864.a koos Austriaga purustati Taani 1866.a provotseeris Austria-Preisi sõja 1867.a Põhja-Saksa Liidu loomine Bismarck saab Preisi liidukantsleriks e. valitsusjuhiks 1870
suhete süsteemi lõplikult purustas. Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Otto isa, Ferdinand von Bismarck. Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto ema, Wilhelmine Luise von Bismark (neiupõlvenimi Mencken) oli terava mõistusega, haritud, auahne naine ja tema oli see, kes hoolitses laste hariduse eest. Ta oli pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Aastal 1822 pani ema Otto von Bismarck Berliini internaati ehk nn. Plamanni kasvatusasutusse, mis oli asutatud vahetult Preisi reformide eel suure sveitsi pedagoogi ja sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus. Seal on õppinud ka hilisem Lützowi vabatahtlike korpuse juht Karl Friedrich Friesen ning paljud Preisi kõrgametnike poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu mõlkus
Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas Õppis õigusteadust 1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859-1862 saadik Venemaal Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine 1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks 1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis
kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas. 1.3. PÄRITOLU Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Bismarck isa. Laste koolitamisega tegeles peamiselt ema. Ta oli terava mõistusega, haritud ja auahne naine, kes pärines Preisi kõrgametnikkonnast. 1.4. HARIDUSTEE Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR
· 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses Prantsusmaa · 1789.a algas Suur Prantsuse revolutsioon · 1793.a hukati kuningas Louis XVI> algasid revolutsiooni sõjad Preisi ja Austria vastu · Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks
olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul. Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu. Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai OttoVon Bismarck. OttoVon Bismarcki ei vaimustanud Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Aga võimuka inimesena mõistis ta et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Põhja-Saksa liidu loomine:
kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas. 1.3. PÄRITOLU Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Bismarck isa. Laste koolitamisega tegeles peamiselt ema. Ta oli terava mõistusega, haritud ja auahne naine, kes pärines Preisi kõrgametnikkonnast. 1.4. HARIDUSTEE Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR
Referaat Friedrich II Diana Aronia 10b Kohila Gümnaasium Friedrich sündis Berliinis 24. jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist
Kiriku suur roll *Enne I maailmasõda umbes 1500 vaimulikku ordut *Kirik osales majandustegevuses *Kiriku- ja kloostrikoolid väga populaarsed *Kristlikud parteid mõjukad *1905 kirik lahutati riigist, 3000 kirikukooli suleti Raimond Poincare sai Prantsuse peaministriks 1912. a. võttes suuna sõjale oma valduste kaitseks või laiendamiseks. Ärkav Saksamaa *Pärast Napoleoni sõdu oli Saksa riike alles 34, neist tugevaim Preisi -> Viini kongressil moodustati Saksa Liit *19. sajandi I poolel rahvuslik tõus: 150 turniseltsi 12 000 turnijaga -> keelati ära -> tekkisid meestelauluseltsid Saksa rahvuslik tõus *1807 – oli kaotatud pärisorjus > kapitalismi areng > 1830 raudtee-ehitus ja tööstuse tõus *1845 toimus I laulupidu Wützburgis *Jena ülikoolis üliõpilasliikumine eesmärgiga kõiki sakslasi ühtseks riigiks ühendada
saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes keelati piinamised ning kuulutati välja usuvabadus. • Friedrich II majanduspoliitika oli merkantilistlik. • Toetati kaubandust ja kodumaist tööndust. • Kuivendati Oderi-äärsed sood ning rajati ligi 1000 uut küla.
Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Brandenburg, Baieri.Brandenburgi Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude kuurvürstiriigist Preisi kuningaks 1415 sai lahususe teooria. Rousseau oli valgustajate Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti vasakpoolse suuna suurmaks esindajaks. Tema tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin. 1618 üheks põhiteoseks lisandus veel Preisi hertsogkond. Brandenburgi oli ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur
võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Põhja-Saksa Liitu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Riigijuhiks oli Preisi kuningas. 1870. aastal puhkes Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas takistada Saksamaa lõplikku ühendamist. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega valmistus minu arvates sõjaks hästi ette ning see näitas tulemusi võites Prantusmaad. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Selle tõttu Prantsusmaa alistus. Väga oluline samm maa lõplikul ühendamisel oli Põhja-Saksa Liidu loomisega alguse saanud
DE TOLLEY eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla. KOTZEBUE eesti balti sakslane, kes tapeti sidemete tõttu vene tsaariga, mis sai ka ajendiks sakslaste üliõpilaste ( Saksamaal) repressioonideks. BISMARC Preisi valitsuse juht, koos kuningaga viis läbi sõjaväereformi ja juhtis riigi eelarvet. Tema siht muuta riik suureks ja võimsaks sõjalise jõuga. FRIDERICH WILHELM I Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, sõdurkuningas, suure armee looja, marsisamm, garnisonide tekkimine, üldine koolikohustus, manufaktuurid. FRIEDRICH II Vana Fritz, suhtus eitavalt parlamenti ja esindusorganitesse, reforme peab
Preisi poolakad ja Austria russiinid. Ka Carl von Clausewitzi isa, kes põlvnes üsnagi kroonukaugetest Sileesia esivanematest (nende hulgas domineerisid peamiselt kirikuõpetajad), muutis slaavipärase Clauswitzi von Clausewitziks. Ta orienteerus sõjaväelisele karjäärile, kuid läks erru kõigest leitnandina. Seevastu said ta neljast pojast kolm kindraliks; kõik neli kirjutati ka päriselt aadlimatriklisse. Tema vanaisa oli olnud teoloogiaprofessor ja isa preisi armees allohvitser. Carl ise oli neljast pojast noorim. Preisi armeega liitus ta 12 aastaselt, kus puutus kohe kokku sõjategevusega Mainzi piiramisel, saades ülesnäidatud vahvuse eest ka kaprali auastme. Tema käekäik sõdades ja kampaaniates ei ole nii oluline filosoofia seisukohalt, kui fakt, et ta õppis Berliini sõjaväeakadeemias ja uuris eriti suure huviga Immanuel Kanti teoseid. Ta oli peamine reformi algataja preisi armees, mis oli iganenud ja ei olnud võrdne
8.klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III
~Otto von Bismarck~ 1871. Loodi Saksa keisririik, mille valitsejaks sai Wilhelm I ja kantsleriks (peaministriks) Otto von Bismarck. Otto von Bismarcki elukirjeldus. Sündnud Pommeris, 1815.aastal 1.aprillil. On pärit Brandenburgi aadlisuguvõsast. Ema haris lapsi, ta pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Oli juuraõpilane. Töökogemused: Diplomaat, amentikedutult.Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha. Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud millegi ees. Ei kuulanud teiste sõna. Samas ta ei kohkunud millegi ees, et oma eesmärke täita. Poliitikas on see veidi äärmuslik, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga
CV (Curriculum Vitae) Nimi: Otto Eduard Leopold von Bismarck Sünniaeg ja koht: 1.aprill.1815 Saksamaa, Schönhausen Päritolu: Junkruperekond Hariduskäik: 1832.1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadus Töökogemus: 18621890 Preisi peaminister ja välisminister 1871 SaksaKeisririigi riigikantsler 1867 PõhjaSaksa Liidu kantsler 18591862 Saadik Venemaal 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval Surmaaeg: 30.juuli.1898 Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. On saavutanud väga palju tähtsaid võite poliitikas. Kõige suurim saavutus oli Saksamaa ühendamine
1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahuvide eest. ülemvõimu pärast Läänemerel. 2. Läänemere võitlus ülemvõimu pärast 2. Hispaania pärislussõda Prantsusmaa sõdis piirkonniti: Taani, Poola, Rootsi, Venemaa jt. Inglismaaga ülemvõimu pärast Hispaanias. 3. Kagu-Euroopa võitlus Türgi ohu vastu 3. Austria pärilussõda Preisi ja Austira vahel. Ungari, Serbia maade pärast. Sõjad Sõjad Põhjused, tagajärjed 30.a sõda. Usulised erinevused, võimuvõitlus ülemvõimu eest Euroopas. 1648a.Vestfaali (1618 1648) rahu. Saksa-Rooma keiser kaotas võimu Saksa riikide üle. Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Kujunesid välja kindlad riigipiirid, mille
selleks, et luua tohutu suur ja võimas sõjavägi. Kuningas jagas sõjaväelased üle maa paiknevatesse gansionidesse. Reformis ohvitseriks saamise reegleid. Ohvitseriks ei saanud enam vaid aadliku päritoluga, nüüd nõuti ka sõjalisi oskusi ja haridust. 1717. aastal kehtesas kuningas üldise koolikohustuse, mille elluviimist kahjuks takistas koomeistrite vähesus. Õpetajate arvu suurenadmiseks ei võetud ka midagi ette. Valgustatud absolutistlik valitseja Preisi oli Friedrich , kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Freitz.Tema reformid: tahtis vähendada teotööd . seniselt 5-6päeval 3 päevale. Kuid kuna see ei sobinud aadlikele, ja valitseja et tahtnud ajada aadlikavastast asja, siis sai ta päevade arvu vähendada vaid mõnes regioonis. Teiseks reformiks tahtis ta takistada talumaade mõisastumist. Seegi õnnestus vaid mõnes piirkonnas, aadlike pärast. Friedrich rajas palju uusi külasid ja talusid. Et rahvas tühjadele aladele meelitada jagas
Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide
Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot. Teda ei vaimustanud erit Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste eesmärkide
Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populaariseerijana. Ta võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi Kuningat Friedrich II-t. Tema tuntumad teosed on "Candide", "Kontlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Elugugu: Voltaire vanemad olid Franois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks
aga kaitsetolle. Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus Friedrich Wilhelm riiki u 20 000 prantsuse hugenotti, kes olid kodumaalt sunnitud lahkuma usulise tagakiusamise tõttu. Riigi rahvusvahelist tasakaalu näitas suure ja hea väljaõppega armee loomine. Sõjavägi näitas jõudu 1675. aastalö purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Järgmine kuurvürst Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. Ta krooniti 1701. aastal Königsbergis ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandeburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks, mille pealinnas kujunes Berliin. Friedrich I armastas luksust ja toredust ning lõi prantsuse eeskujusid jälgides õukonna kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Willhelm Leibnizi ettevõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I (1713-1740), kes läks ajalukku kui Sõdurkuningas
Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima koguduse vaimulikud.2.indipendendid:arvasid et kogudus peaks olema sõltumatu Parlamendi tekkimine: see kujunes normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Loodi 1265a. Koosnes kahes kojast alam ja lordide koda. 1688-kuulus revolutioon, 1689- õiguste bill. Friedrich Wilhelm(1713-1740)-Pühendas oma elu Preisi sõjaväe loomisele, rajas alalise armee, sõjaväe osad rajati üle terve riigi. Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja. Maria Theresia(1740-1780)- pärimis õigus ka naistele, koondati riigi valitsemine riigikantseleisse, asutati välisministeerium, loodi sõjaväeakadeemia, kehtestati üldine tulumaks, loodi rahvakoolid ja kutsekoolid.
allutati vahetult ivan julma võimule, Kasakas- ratsasõjad Venemaal, hobustega ja kakeldakse palju Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD 30-aastane sõda 1618-1648, euroopas piiriks keskaja ja uusaja vahel, sõda lõppes Vestfaali rahuga Austria pärilussõda- preisi ja austia, suurbritannia ja prantsusmaa; koloniaalvallutused, võitlus hegemoonia üle saksamaal 7-aastane sõda- suurbritannia ja prantsusmaa; brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa
2 eesmärk loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. Aga lootused ei vastanud tegelikkusele Saksamaa rahvuslik liikumine 1834 astuti 1. oluline samm Saksamaa ühendamisel Saksa Tolliliit (see oli majanduslik organisatsioon Preisimaa juhtImisel).ede. Saksa Liidu likvideerimine 1867-1870-71 Põhja-Saksa Liidu loomine. = 23 Põhja-Saksa riigist koosnenud föderaalriik, eesotsas Preisi kuningaga ja kantsleri Otto von Biskmarckiga (1862-90) on raudse kantsleri eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ,,raua ja vere poliitika" 1870-71 Saksa-Preisimaa sõda. Saksa Keisririik. Saksa keisririigi väljakuulutamine 18.jaanuar 1871. Preisimaa kaotas ja pidi loovutama Saksamaa Elssas-Letringi alad. Preisi kuningat Wilhelm I sai Saksa keiser. Euroopa poliitiline kaart 19.saj lõpuks 1
rahvamassid). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon, olemasolevad valitsejad kukutatakse, valitakse ülemaaline esinduskogu ning see esinduskogu määrab ära selle, milline peaks kujunev riik olema. Saksamaal üritati seda läbi viia 1848. 1849. aasta revolutsiooni käigus algas paljudes Saksa väikeriikides. Saksamaal jõuti ka Frankfurdi parlamendi valimiseni esinduskogu, mis pidi Saksamaa ühendama. F. Parlament pöördus ka Preisi kuninga poole, et see hakkaks ühtse Saksamaa keisriks. Preisi kuningas keeldus, sest ta ei tahtnud olla revolutsiooni pantvang ta oleks pidanud ka liberaalse kodanluse huvidega arvestama(tema valitsemisvõimalused vähenesid), ta poleks saanud valitseda nii, nagu soovis. Ühinemine alt kukkus Saksamaal läbi. 2) Ühendamine ülalt ühendamine toimuks läbi suurema Saksa riigi kõik teised saksa riigid ühendatakse ühe Saksa riigi alla. Ühendajarollile
Viini kongressi põhimõtete elluviimise erand Saksamaa: f) Miks ei viidud Saksamaa puhul ellu legitiimsuse põhimõtet? Sest seaduslikkuse järgimine Saksamaa suhtes oli võimatu kuna see oleks tähendanud kõigi 18.sajandi lõpul eksisteerinud väikeriikide taastamist, mida aga ei soovinud allesjäänud riikide valitsejad g) Saksa Liit, Saksamaa killustatuse säilimine. Saksa liitu kuulus 41 riiki, Austria ja Preisi ei kuulunud liitu tervenisti vaid üksnes nende aladega, mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi koosseisus. Kõige mõjukam riik liidus oli Austria, tema konkurent oli Preisi, kelle territoorium ei olnud ühtne vaid jagunes kahte ossa a)kuueks idaprovintsiks(Preisi põhialad) b)kaheks lääneprovintsiks(Reini ja Vestfaali)
sõdade ajal haaratud Prantsuse, Hispaania ja Hollandi asumaid. Taheti vähendada Prantsuse piire 1792 aasta tasemeni. Briti valitsus nõudis Bourbonide dünastia tagasiaitamist. Kartes Venemaa mõju edasist suurenemist Euroopas, püüdis Castelreagh miinimumini vähendada seda Poola osa, mis võis Venemaa kätte minna. · Austriat esindas kongressil vürst Metternich. Austria püüdis takistada Preisi ja Venemaa tugevnemist (Venemaa oli Viini kongressi toimumise ajal kõige võimsam riik Euroopa mandril). Preisimaa taotles Saksimaad ja enese kindlustamist Reini ääres. · Prantsusmaa tahtis säilitada suurriigi staatust. Talleyrand oli ägedalt selle vastu, et preislased tahavad Saksimaad. · Castelreagh ja Metternich toetasid Talleyrandi aktiivsust, et Venemaa plaane nurja ajada. 3. jaan
Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra
lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks. Friedrich Wilhelm I: Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu. Ohvitserid hakkasid saama sõjaväelist haridust. Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid
Saksa rahvusriigi loomine saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2 võimalust: dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti ülesaksamaaline parlament- rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli riigi ülesehitamine. Põhiseaduse järgi 36 riiki säilitati aga nad pidid alluma keisrile ja riigipäevale plaanis föderatiivne keisririik. Hiljem preisi, saksimaa ja hannoveri ,,kolme kuninga uniooniga" ühines 28 keskmist ja väikest saksa riiki, hakkas välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine, taastati Saksa tolliliit. 1859. asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862
SAKSAMAA · 1850 rahvusliku ühtsuse idee · 1858-psüühiliselt haige kuninga Wilhem 4 kaasvalitsejaks ehk regendiks sainnnnnnnn tema vend Wilhem · 1861- pärast vaimuhaige venna surma sai Wilhemist kuningas Wilhem 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine
rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
