d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt. c) Merekoolid Heinastes (Ainazis) 1864, Käsmus jm. 3. Tööstus, transport ja kaubandus a) 19. saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA : · 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur suur puuvillavabrik (tooraine Ameerikast). b) TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870: · ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks.
· Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda) · Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainazi) ja Käsmus · 19.saj II'l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse · Barclay de Tolly-Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.
(Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus ilmus "Perno Postimees". Võidule pääses ühtne kirjakeel ning koostati uus eesti keele grammatika. Estofiilide (baltisakslastest eestihuviliste) hulka kuulusid esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann). Loodi Õpetatud Eesti Selts ning Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Talurahvale kehtestati kohustuslik kooliskäimine.
Liikumine kasumajanduse suunas 1850.ndatel algas ka talude päriseksostmine ja seda eelkõige Liivimaal Teoorjusliku majanduse lagunedes jagunes talurahvas eelkõige väikepõllumeesteks ja maatarahvaks Jõukuse suurenedes muutus ka talurahva elulaad ja -kvaliteet Tööstus Laevandus ja paadikaubandus oli väga levinud, tekkisid olulised laevaehituskeskused ja merekoolid Tööstuslik areng sai hoo sisse 19.sajandi teisel poolel Tallinn ja Narva peamised keskused: Kalevivabrikud, Kreenholmi manufaktuur, masina- ja metallitööstus, paberitootmine Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid. Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19
*1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus *1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. *Kõrgharidus: *eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus *sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja *venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija *baltisakslased:
1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. Kõrgharidus: eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija baltisakslased:
Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased
demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine Kultuur XIX ja XX saj vahetusel *1905 rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid Gustav Suits ja Friedebert Tuglas *sport-esimene spordiselts Kalev; esimene olümpiamedal hõbe maadlemises 1912 Martin Klein *eestikeelsed erakoolid(Miina Härma Gümnaasium 1906; Hugo Treffneri erakool 1883) *teater(esimene kutseline teater Vanemuine- Karl Menning ning ka Estonia Tallinnas, Endla Pärnus) *kutseharidus(merekoolid, raudteetehnika kool) I MS tähtsus Eestile *1917 märtsis autonoomia *maapäev *esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis *rahvusväeosade sünd Rakveres | 1)majanduses:*prioriteediks sõjatööstus *kaardisüsteem tarbekaupadele *spekuleerimine(odavalt osta-kallilt müüa) *kuiv seadus(alkoholi müügi keeld)->salaviin,puskar 2)ühiskondlikus elus: *sõja algul lojaalsed Venemaa suhtes, aga sõja
- Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 19.sajandi jtukirjanduses olid populaarsemad seiklusjutud ja halemeelse sisuga
· probleemid ühiskonnas-demokraatlik vabariik kehtestada!! · probleemid vene riigis-vähemusrahvuslikud õigused §8-Kultuur sajandivahetusel Haridus · vallakoolid muudeti kohustuslikuks · uued õppevahendid-maakaardid,gloobus,harmoonium,tahvel,arvelaud · tuntuks said Jakobsoni õpikud · keskharidus-gümnaasiumites · tagasilöök haridusele-venestamine · kirjaoskus vene kubermangu suurim-77,7% · esimesed kutsekoolid-merekoolid Teadus · seoses venestusega lahkus palju sakslastest õpetajaid ja tulid asemele venemased · 1907. a- Eesti Kirjanduse Selts · 1909. a- Eesti Rahva Muuseum · 1905. a- Noor Eesti selts Jakobsoni kolm isamaa kõnet Esimene kõne Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Teine kõne
d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt. c) Merekoolid Heinastes (Ainazis) 1864, Käsmus jm. 3. Tööstus, transport ja kaubandus a) 19. saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA : · 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur suur puuvillavabrik (tooraine Ameerikast). b) TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870: · ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks.
vahekorrast üldharidusasutustega: · põhikoolile tuginevad, ei anna keskharidust; · põhikoolile tuginevad, annavad ka keskhariduse; · keskharidusele tuginevad, õppeaja kestus vähemalt neli aastat, mõnes neist saab ka kutsekõrghariduse (näit Võru Kutsehariduskeskus). Kutsekõrgharidust saab ka rakenduslikes kõrgkoolides. Paljud varasemad kutsekoolid (tehnikumid, pedagoogilised, meditsiinilised, tehnika ja merekoolid) on ümber kujundatud rakenduskõrgkoolideks. Põhikool ja gümnaasium võivad anda valikainete raames ka kutsealast eelkoolitust. Kutsekooli tegevust ja arengut suunab kooli nõukogu. Kooli direktor valitakse avaliku konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kutsekoolis võib toimuda kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpe põhihariduse baasil,
Kultuurkapital sai oma sissetulekud maksudest, mis võeti alkohoolsetelt jookidelt, tubakatoodetelt ja lõbustusasutustelt. Kultuurkapitalist võeti raha ka auhindade ja preemiate jagamiseks. Riigi iseseisvumine mõjus soodsalt eesti hariduselu taastamisele ja arengule. Koolis õppimine oli kohustuslik ja koolisüsteem kujunes 2-astmeliseks: 6-klassiline algkool ja 5- klassiline keskkool. Üldhariduskoolide kõrval töötasid ka erikutsekoolid: merekoolid,politseikoolid,põllumajanduskoolid. 1934. ja 1937. aasta koolireformiga viidi sisse muudatused haridussüsteemis, mille tulemusena suurenes kutesekoolide avamine. Kõrharidusasutustes - Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö eestikeelseks. Ülikoolide juures tegeleti lisaks õppetööle ka eesti rahva ajaloo kirja panemisega ja panustati ravusteadvusesse. Juba Vabariigi algusaastatel oli haridus
a - omavalistsuse vabastati mõisniku eestkoste alt ja said vallakohtule kuulununud poltiseilised funktsioonid. ● Muutused talupoja elulaadis seoses jõukuse kasvuga 1870. Aastatel: ○ Hakkasid paremini riietuma (pastelde asemel saapad, ülikonnad) ○ Hakati kasutama uhkemaid asju (küünla asemel petrooleum lamp ○ Suurem tähelepanu põllumajanduse intensiivistamisel Majanduse areng. ● Laevandus arenes (akptenite koolitamine,merekoolid, 60. aastatel eestlaste laev Ameerikas) ● Narvast kujunes Eesti kõige olulisem tööstuskeskus, sest Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla, kasutas ära Narva jõe koskede vee-energia Venestamine (...). ● Tulemused: ○ Riigikeele (vene keele) oskus vajalik kõrgkoolis õppimiseks, kutse omandamiseks, riigiasutuses töötamiseks ○ Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust (võimalust liikuda ühest ühiskonnakihist
· Ühepoolne kauplemine araablastega · Vürtside puudus · Meretee leidmine Indiasse · Kasulikum oli kaubelda otse, ilma vahendajateta · Teaduslike tõestuste otsimine uudishimu. · Portugal leidis, et parem marsuut on sõita ümber Aafrika. · Hispaania arvamuse kohaselt aga otse läände üle atlandi Esimesed retked · Henrique Meresõitja(1394-1460) · Portugali prints · Organiseeris esimesi retki mööda Aafrika läänerannikut · Rajas esimesed merekoolid. · 1471 jõuti ekvaatorini. Edasised avastused · Müütilise lõunamandri otsingud · Terra Australis · Avastati 1606 · James Cook reisid 1768-79 · Tegi 3 ümbermaailmareisi · Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh.
-Tagasilöögi andsid haridusele venestusreformid. -Kohustuslik vene õppekeel, Eesti oludele sobimatud õpikud,umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. -1890.a.jätkus hariduse edendamine. -Üldine kirjaoskuse protsent oli Eestis 1897. 77,7 % -Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. -1906.lubati asutada emakeelseid erakoole( Hugo Treffneri Gümnaasium, Tütarlaste Gümnaasium) -Esimesed kutsehariduskoolid-merekoolid Narvas ja Paldiskis ning raudtee tehnikakool Tallinnas- loodi juba 1870,aastatel. -Eestis oli võimalik omandada ka kõrgharidust( Tartu Ülikool, Tartu Eraülikool jpt.) Teadus -Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. -Esialgu oli nendeks enamasti sakslased: füüsikalise keemia üks rajajaid Carl Schmidt, verefüsioloogia uurija Alexander Schmidt, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja -Constantin Grewingk.
I Riigiduuma 1906 (5 saadikut Eestist, s.h. Tõnisson) II Riigiduuma 1907 III ja IV Riigduuma (1907-1912 ja 1912-1917) reaktsioonilised, 2 eestlast // valitsus ei võtnud duumasid tõsiselt, reformid tagasihoidlikud · eestlaste edu omavalitsustes (Valga, Tallinn, Võru, Haapsalu, Pärnu, Rakvere) Haridus, kultuur: · Hariduse areng lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 ENKSTG ->MHG) kutsehariduskoolid (merekoolid, kaubandus-, õmblus- jm koolid) kõrgharidus: erakõrgkoolid 1914 TÜ-s üle 400 eestlase · Kultuuriuuendus Noor-Eesti (Suits, Tuglas, Aavik) 1909 ERM kutseline teater (K. Menning ja Vanemuine) film (1914 "Karujaht Pärnumaal") kujutav kunst sport (Georg Lurich, 1912 M. Klein olümpiahõbe) Mõisted/sündmused Härgmäe lahing e. Oomuli lahing, 2
annaabi.ee 
