5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NightmareStorm
Õppematerjali autor
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse
päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20.saj algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste(ehk väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses
majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene
majanduslikult kahjulikuks keskaegseks kombeks. Venemaa oli 19. sajandil üks viimaseid riike, kus pärisorjus kehtis ning riiki naeruvääristati seepärast. 3. Aleksander I ning talurahvaseadused Eestis 1802 ,,Iggaüks" seadused, 1804. Aasta seadused mis oli erinevate seaduste sisu ja eesmärk? 1802 seadused: Mõisnikud kitsendasid oma õigusi, aga koormiste määra ja kodukari piire ei täpsustatud 1804 seadused: Määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees 4. Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest 1816 (Eestimaa) ja 1819 (Liivimaa). Aleksander I kinnitas talupoegade vabastamise põhimõtted, talupojad pidid saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul. 5. Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid