Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

· suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3. Revolutsiooni tähtsus: a) Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917 ­ 1920 b) Eestlased tunnetasid oma jõudu c) Tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas d) Olulisemaks saavutuseks oli eestikeelse koolihariduse lubamine 1906.a. Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine ­ tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna-

Ajalugu

5

docx

Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksamaa rahvusriigi loomine

Rohkem kui nädal aega kestnud kokkutulekul asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse ­ seega senisest laiematesse hulkadesse. Keelati turniliikumine. Pärast turniliikumise keelamist hakati rajama meestelaulu seltse (1820. Aastatel). 1848. Aasta revolutsiooni eel ühendas 1100 seltsi juba umbes 100 000 lauljat. Rahvuslik poliitiline liikumine Saksamaa rahvuslikku ühendamist taotlev poliitiline liikumine tärkas seoses Saksamaa majandusliku arenguga 19. Sajandil, pärast Napoleoni sõdade lõppu. 1830.aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele. Kõige olulisem neist oli Reini- Vestfaali piirkonnas asuv Ruhri org, kus arenes eriti rasketööstus ­ rauamaagi tootmine ja sulatamine, aga ka raudesemete, sealhulgas suurtükkide valmistamine.Algas raudteede

Ajalugu

27

ppt

Saksamaa aastatel 1600-1900

· Liidu värvidest, must-punane-kuldne, kujunesid välja Saksa värvid  Seltsiliikumine · Rahvusliku liikumise järgmine etapp oli seltsiliikumine · Friedrich Ludvig Jahn rajas turni- ehk võimlemisseltside tegevuse · Karlsbadi Liidupäev keelustas turniseltsid · Pärast keelamist rajati meestelaulu seltse · 1845. aastal peeti Würzburgis esimene saksa laulupidu · 1848. aasta revolutsiooni eel oli 1100 seltsil umbes 100 000 lauljat  Rahvuslik poliitiline liikumine · Poliitiline liikumine tärkas seoses majandusliku arenguga 19.sajandil · 1830. aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele · 1834. aastal loodi Saksa Tolliliit · 1832. aastal organiseerisid saksa liberaalid koosoleku Hambachi lossi varemete juures · Koosolekust kujunes pidu, kus lauldi ja peeti kõnesid.  Rahvusriigi probleem 1848. aastal · Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840. aastail sihiks rahvusriigi loomise ja oli 1848.-1849

Ajalugu

9

docx

Saksamaa 19. saj.

KOOL NIMI vald Referaat Kus kohas 2013 SISUKORD 1.PREISIMAA Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus

Ajalugu

4

docx

8.Klassi ajalugu saksamaa kokkuvõte.

Saksamaa Uus ajastu Preisimaal Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus ku

Ajalugu

1

doc

Rahvuslik ärkamine

Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esime

Ajalugu

6

docx

Referaat " Otto von Bismarck"

Referaadi koostamine oli väga põnev, sest Bismarcki elus oli palju keerdkäike ning lisaks oli infot ka tema mitte väga sõbralikust ja karmist iseloomust. Bismarck on silmapaistev poliitik ning edukas riigikantsler. Väga huvitav oli seegi, et Bismarckil on ka väike seos Eestiga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1985., Tallinn:Valgus, 1. köide, lk 558. 2. Laur, M., Tannberg, T., 2009., Inimene, ühiskond, kultuur. Uusaeg. III osa, Rahvuslus ja rahvusriikide teke. Avita. Lk 130-131. 3. Tannberg, T., Laur, M., Klaassen, O., Espenberg, A., Jullinen, T., Abiline, S., Uusaeg, õpik 8. Klassile. II osa, Saksamaa. Avita. Lk 20-23. 4. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. 2007., Tallinn: Tea, 1. köide, lk 102. INTERNETI ALLIKAD 1. Wikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck 2. Tsitaatide kogu: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/otto_von_bismarck 3. Pildid: http://www.google.ee/search?q=otto%20von%20bismarck&um=1&ie=UTF-

Ajalugu

5

doc

Saksamaa ühendamine, Prantsuse valgustus

Rõhutati suveräänsust ja ei olnud ühist sõjaväge, raha jms. Otsused olid soovituslikud mitte kohustuslikud. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid. 1818 asutati ülesaksamaaline üliõpilasliit, liidu lipp oli must-punane-kuldne. Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse- tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845- esimene saksa laulupidu. Rahvuslik poliitiline liikumine ­ tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi algatusel loodi Saksa Tolliliit ­ 18 riiki, v.a austria. Kasvas liberalism ­ liberalistid korraldasid suure koosoleku (30 000in.) kus oli põhinõue ühtse Saksa riigi loomine. Saksa rahvusriigi loomine ­ saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2 võimalust:

Ajalugu

Kommentaarid (0)