Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke (0)

Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke
1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel
Etapp
Saksamaa
Elitaarne - kirjanikud , kunstnikut jt tippharitlased (rahvusliku eliidi kujunemine)
Fichte , Goethe , Herder, Schiller ,
Haritlaste liikumine – tudengid , kooliõpetajad
Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne ) 1818
Seltsiliikumine – peamiselt kultuuriline, mis haaras masse nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik
Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu , Haydn „Saksamaa, Saksamaa üle kõige“
Poliitiline liikumine – erakondade loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse edendamise eest
1834 Saksa Tolliliit , 1832 Hambachi peol nõutakse rahvusriiki
Rahvusriigi loomine
Saksamaa ühendamine 1871
2. Saksamaa ühendamine
a) Saksamaa ühendamise 2 teed:

• ülaltpoolt – dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi võimu alla:
  

• altpoolt – revolutsioonilisel teel:
  

• kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa
  
• või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata)
  

• kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik , eelistatavalt vabariik
  

b) Preisimaa eelised:

• Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria)
  
• Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel
  

c) Bismarcki „raua ja vere“ poliitika:

• 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid
  
• kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
  
• valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck , et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava
  

• “Raua ja vere poliitika” – muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa – “…ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega…” (O. von Bismarck )
  

d) Saksamaa ühendamine “ülaltpoolt” (Preisimaa juhtimisel):

• 1866 Preisi-Austria sõda, milles Austria sai lüüa, loobudes võimutaotlustest Saksamaal
  
• 1867 sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit (19 riiki) – föderaalriik, kus riigipeaks Preisi kuningas ja liidukantsleriks Bismarck
  
• Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu
  
• 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles ’ välja Saksa keisririik .
  
• keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck