- Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvahariduse edendamise eest Rahvusriigi loomin
tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti eri
hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Estofiilidega liitusid Eesti esimese põlve haritlased, nt F. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. Tema tuntumad tööd: ema ja isa portree, „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Dr. Ph. Karell – keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Nimeta 2 olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. saj. Eestis järgmistes valdkondades: haridus, eestikeelne kirjasõna. H: taasavati TÜ (1802); mindi üle kohustuslikule koolisundusele; (töötas Prof. Inst.). E: 1806 ilmus esimene eestikeelne (tartumurdeline) ajaleht; „Kalevipoeg“ anti välja, Masing andis välja I aabitsa. Iseloomusta baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus. Esita 3 näidet ja põhjenda nende tähtsust/tähendust. 1) Korraldasid laulupidusid – eestlased hakkasid nende eeskujul ka laulupidusid korraldama ja panid sellega alguse laulupidude traditsioonile.
varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11.Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine · Seati sisse neljaastmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal ja elementaarkool linnas 2) Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas 3) Gümnaasium 4) Ülikool · Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus 2) Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, k
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei,
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
Bengt Gottfried Forselius rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli rajada, kuningas võttis nende soove kuulda. 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg: 1700-1721 2) eeldused: Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast) 3) põhjused
soovile. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupojale piiramatud koormised. 1765.a positiivsed määrused (G.Browne)- mis olid esimesed sammud pärisorjuse kaotamiseks-talupoegadel oli õigus vallasvarale,mõisakoormistele seati kindlad piirid, piitsahoopidele ülemmäär jne... (talupoegade kaitseseadus) 1905.a revolutsioon Eestis Revolutsioon algas Verise Pühapäevaga 9. jaanuaril 1905. aastal ning vallandas rahutusi ja streike üle kogu Venemaa. Põhjused: sotsiaalsed pinged ehk klassivõitlus (vaesed jäid järjest vaesemaks ja vastupidi-tööliste õigusteta olukord), demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1
Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada.
(hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi väärtustamine veel ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele juhivad
vabaks, isiklik vabadus, maad, pidi renti maksma, 1819 Liivimaa kubermang LIIKUMISVABADUS oli piiratud, pettumus oli nii suur, et 1816 Eestimaa kubermang ei võinud minna linna ega teise väljaastumisigi ei toimunud, kubermangu, mõisnikud said said perekonna nime, prii veel rohkem võimu nimed- mõisnik andis Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel 1849 (1850) rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga.
valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised). Karl XI tahtis küll pärisorjus kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Liivimaa majandusreglemendiga: kodukariõigust piirati, taluperemehe karistamine keelati ära, talupoega ei tohtinud müüa maast lahus, fikseeriti koormised ja viidi vastavusse tegeliku majandusliku kandevõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale. Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei paranenud. Vene ajal 1696. aasta sätted jäid kehtima, kuid kroonumõisate arv vähenes. Suur osa talupoegi sattus jälle erakätesse. Balti erikorra ajal oli olukord parem (puudus nekrutikohustus). 1765. a alustas Browne Katariina II nõudmisel talurahva olukorra parandamist (kodukariõiguse
Pärisorjuse kaotamise põhjused mõisniku seisukohast: *koormised olid äärmuslikud-hakkasid laostama mõisamajandust *mõisnike sissetulekud ei rahuldanud elustiili | tsaarivõimu seisukohast: *liberaalsete vaadetega *hakkas riigi rahakotile mõjuma *Euroopa märkas Venemaad just Balti kubermangude kaudu | haritlaste seisukohast: *ajastuvaim valgustus nõudis, et üks inimene ei saa olla teise omand *Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Talurahvareformide ajastu *1802/04 Eestimaal&Liivimaal võeti vastu I Talurahvaseadus kui koormised mõisale tasutud, õigus talu pärandada -vallakohtud -normeeriti koormised -kodukariõigust piirati -piirati talupoegade ostu-ja müüki *1816/19 Eestimaal&Liivimaal trs. -pärisorjuse kaotamine -maa jäi mõisniku omaks -perekonnanimed *1849/56 Liivimaal&Eestimaal trs. -talude kruntiajamine -üleminek raharendile -talude päriseks ostmine -teoorjuse osaline kaotamine
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades
eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikus pangaks. -Edaspidi loodi taolisi rahaasutusi kõikjal Eestis ning need andsid tõhusa panuse Eesti majanduselu edendamiseks. 38-39.Eesti poliitiline areng sajandivahetusel.1905.aasta revolutsioon: Tartu renessanss -1896.uueks ''Postimehe''toimetajaks sai Jaan Tõnisson. -Ta sündis Viljandimaal taluomaniku perekonnas, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, olles samal ajal Eesti Üliõpilaste Seltsi esimeheks, tegutses mõnda aega ''Postimehe'' toimetuses ning asus siis kohtuametnikuna tööle Venemaal. -Seadis oma tegevuses esikohale rahusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu.
Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad.
- Eestlastest sotsiaaldemokraadid olid VSDTP ringkondadega eri meelt rahvuse küsimuses. Nende tegevus oli koondunud 1903 Tartus ilmuma hakanud ajalehe "Uudised" ümber ning juhtivateks tegelasteks olid Peeter Speek ja Mihkel Martna. Nende eesmärgiks oli demokraatliku vabariigi loomine Venemaal ja vähemusrahvuste (st. ka eestlaste) õiguste laiendamine. Peep Reimer 10 3. 1905.a. revolutsioon Eestis: 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused, mis on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. · Revolutsiooni põhjused (hõlmavad nii Venemaad, kui ka Eestit): - Venemaa poliitiline süsteem oli iganenud- valitses absolutistlik monarhia (isevalitsus). - Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia.
a revolutsiooni põhjused ● Poliitilised ○ Rahulolematus absoluutse monarhiaga ○ Bürokraatia - võim vene ametnikel ○ Puudusid demokraatlikud vabadused (tsensuur, erakonnaloome õigus puudus) ● Sotsiaalmajanduslikud ○ Baltisakslaste ülemvõim maal ○ Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid ○ Tööliste kehv olukord ● Rahvuslikud ○ Venelaste asjaajamine ○ Venekeelne haridus ○ Kultuurilised piirangud ● 9. jaanuar 1905. aasta - V erine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: ○ Töölised streikisid ○ TÜ-s katkestati õppetöö ○ Mõisamoonakad ei teinud tööd Revolutsiooni sündmused. ● 1905. a oktoobris suur üldstreik ● Nõudmiste toetamiseks korraldati Tallinna Uuel turul rahvakoosolek - võimud tulistasid ● 17. oktoobril Tsaari manifest
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
· 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele.
maapäevade otsused, mis sel viisil omandasid seadusjõu. Patentidega edastati kubermanguvõimude korraldusi ning avaldati mitmesuguseid teateid ja kuulutusi. Enamasti need puudutasid pagenud talupoegade ja väejooksikute otsimist või siis kaduma läinud hobune. Aastas avaldati nii Riias kui Tallinnas 60-70 erinevat patenti, mis trükiti, et jätkuks laiali saatmiseks vähemalt üks igasse kihelkonda. Patendid viidi lähimasse postijaama, kuhu need jäid seniks, kuni mööduv mõisnik pastor või mõni teine isik nad kaasa võttis ja edasi toimetas. Kindralkuberner George Browne kehtestas, et iga kihelkonna esindaja pidi kaks korda nädalas tooma posti kohale. Postkontoreid pidasid ülal linnad. Postiveo tariifid ja reisijate sõiduhinnad olid riiklikult kindlaks määratud ning rüütelkondadel polnud õigust neid suurendada. Iga rakendatud hobuse kohta tuli maksta 12 kopikat kümneverstase sõidu eest, kuid 1732. a tuli maksta 24 kopikat
Õppetöö koolides, alates vallakoolidest, lõpetades Tartu Ülikooliga, viidi üle venekeelsele õppele. Aeg Alates 1880-dest aastates. VII XX saj. algus 1. Sajandialguse poliitilised rühmitused, juhid, pooldajad, põhiseisukohad. Tartu liberaalid Häälekandjaks oli ,,Postimees", eestvedaja Jaan Tõnisson, rühmitusse kuulusid ka Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld. Neid pooldasid Lõuna- Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende põhiseisukohaks oli, et haridus olgu eestikeelne ja eestlastel olgu oma õigused. Nad ei sallinud ka kadakasakslust. Venemaad nägid nad ette pigem parlamentaarse monarhiana. Tallinna radikaalid Häälekandjaks ,,Teataja". Eestvedaja Konstantin Päts, rühmitusse kuulusid samuti A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski. Neid toetasid Põhja-Eesti haritlased ja taluperemehed. Nende seisukohtadeks oli, et majanduslikku olukorda tulnuks parandada, poliitiline võim eestlastele
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp
keel, kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele, trükiväljaanded allusid ametlikule tsensuurile. Suleti ajalehed ning Eesti Kirjameese Selts 1893. Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni. Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid laulu- ja mänguseltsid, põllumeeste seltsid ja karskusseltsid. 24. Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman. Rahvuskultuuri teke rahvuslik kunst, kirjandus, teater, muusika. Grenztein Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama. Reiman Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine. Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts 26
tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale + pidi maksma riigimakse. 4) Olukord pärast reduktsiooni Erinevalt Rootsi talupoegadest, säilitati Eestis talupoegade sunnismaisus. Senised kroonumõisate talupojad kuulutati priiks: a) Lubati minna kooli õppima. b) Mõisnikel keelati talupoegi ise taludest välja ajada ja koormisi tõsta. c) Talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse. 1645.a fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis a) Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. b) Talupoeg ei tohtinud mõisniku loata maad müüa/osta. c) Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta. d) Mõisnikel õigus ihunuhtlusele. 5) Näljahäda pärast 17. Saj lõppu Eestit tabas 1694. aastal. Ilma oli ebasoodne viljakasvuks: suvi läbi sadas kõlma vihma, sügisene varajane külm hävitas suvivilja. (Toidupuudus valitses ka linnades) 1696
1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balt
Vaatamata raskele elule oli talupoegadele rahulik ja stabiilne aeg ja nagu sarnastele aegadele iseloomulik, kasvas rahvastik. Lisaks kõigele suurendas orjus muretut ja mugavat minnalaskmismeeleolu (mõisa köis, las lohiseb..). Enamike asjade eest pidi vastutama mõisnik ja talupoeg võis ainult isalikult mõisnikult „vitsu“ saada, kui mingi töö jäi tegemata. Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini. Linnad & kunst 18.sajandil Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el. Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele. Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna. Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss).
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
