Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 19.sajandil (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas need aitasid kaasa eesti kultuuri edendamisele?
Vasakule Paremale
Eesti 19 sajandil #1 Eesti 19 sajandil #2 Eesti 19 sajandil #3 Eesti 19 sajandil #4 Eesti 19 sajandil #5 Eesti 19 sajandil #6 Eesti 19 sajandil #7 Eesti 19 sajandil #8 Eesti 19 sajandil #9 Eesti 19 sajandil #10 Eesti 19 sajandil #11 Eesti 19 sajandil #12 Eesti 19 sajandil #13 Eesti 19 sajandil #14 Eesti 19 sajandil #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SailorStar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

d 19.saj · 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 ­ vallakohtute loomine. · 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Rahvuslik liikumine kokkuvõte

1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Ajalugu, Uusaeg

(pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti 19.sajandi koronoloogiline järjestus

Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 ­ vallakohtute loomine. 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 ­ Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Eesti 19. sajandil

Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus:  19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele.  U 1200 mõisat 1910  U 1-2 tuh ha maad igal  Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks  Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Konspekt

majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused ­ tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene

Ajalugu
thumbnail
10
doc

EESTI 19. SAJANDIL

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused

Ajalugu
thumbnail
13
doc

ÄRKAMISAEG

soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus)

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun