Eesti 19.sajandil (0)

Q: Kuidas need aitasid kaasa eesti kultuuri edendamisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti 19.sajandil

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas need aitasid kaasa eesti kultuuri edendamisele?

15
III. EESTI XIX SAJANDIL:
Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia:
Sajand
Olulisemad sündmused
19.saj

1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I.
1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F. Parrot .
1804 – vallakohtute loomine.
1806 – ilmus „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht”.
1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES).
1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda.
1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
1845 – Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine.
1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.
1849 – Liivimaa talurahvaseadusega ( analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
1853 – hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg”.
1857 – hakkas J.V. Jannsen välja andma ajalehte „ Perno Postimees ”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele.
1858 – Mahtra sõda.
1864 – Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist.
1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”.
1865 – Tartus asutati laulu- ja mänguselts „ Vanemuine ”.
1866 – talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest.
1869 – 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
1870 – Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine.
1870 – valmis Peterburi-Paldiski raudtee , esimene Eestis.
1870. – 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti.
1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine.
1872 – asutati Eesti Kirjameeste Selts.
1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”.
1880 – J. Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust.
1881 – Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III.
1882 – C.R.Jakobsoni surm.
1884 – Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp .
1887 – venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele.
1889 – asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele.
1893 – Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks.
1894 – Venemaa keisriks sai Nikolai II.
1896 – J. Tõnisson sai ajalehe „Postimees” toimetajaks.

Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil:

Pärisorjuse kaotamine Eestis:
Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega:

Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest).
Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta.
Säilitati talupoegade liikumispiirangud (neil keelati lahkuda linnadesse ja teistesse kubermangudesse ), millega tagati mõisnikele odava tööjõu olemasolu.
Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek .

19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega.

Talurahva omavalitsuse kujunemine:
Talurahva omavalitsus (e vallakogukond ) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid:

Vallakohtud , mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega.

Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse.

Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima.
Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga.

Talurahva koosseis 19.sajandil:
Mõisarahvas
Külarahvas
Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas - tegeles teoliste tööle-sundimise ja järel-valvega, kilter - kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised
Taluperemehed (koos peredega)
Sulasrahvas
Vabadikud
(e popsid või saunikud)
Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega
Said teenistust taludes ;
peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel
Talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid talu- peremehi hooajatöödel
10%
40%
30%
20%

Talurahva koormised:
Ülesanne: Täida õpiku 31 abil alljärgnev tabel talupoegade koormiste kohta.
Mõisakoormised
Riiklikud kohustused
Kogukondlikud kohustused

Talurahva käärimine 19.sajandil:
Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud ; selle põhjused olid:

Talude rendilepingud olid piiranguteta.

Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta).

1840 puhkes teraviljaikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!).

Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest).
Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil.
Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage , kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid:
Talurahvarahutused
Usuvahetusliikumine
Väljarändamisliikumine

19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused :
Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust:

Nähti ette järk- järguline üleminek teorendilt raharendile.
Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise.
Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses.
Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes).
Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit ).
Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale.

Vaimuelu 19.sajandil:

Haridus 19.sajandil:
19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid:

Maapiirkondades eestikeelsed:

vallakoolid.
kihelkonnakoolid .
õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles).

Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue.

Linnades ainult saksakeelsed :

elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist).
kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial).
gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu).

Tartu ülikooli taasavamine :
Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767- 1852 ; rektor vaheaegadega 1802- 1813 ) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine . Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone , Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli - ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828-1839 Professorite Instituut, kus õpetati välja õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele ning rida seltse.
Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele:

Kuidas on Tartu ülikooli taasavamine 1802 seotud sündmustega Euroopas?
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................

Miks võib Tartu ülikooli 19.sajandil pidada Euroopas täiesti arvestatavaks ning kõrgetasemeliseks õppeasutuseks? Tooge teemakohaseid näiteid.
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................

Esitage oma arvamus, miks need vähesed eestlased, kes suutsid saada 19.sajandi esimesel poolel kõrghariduse, enamasti saksastusid.
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................

Eestikeelne kirjasõna:
Kui 18.sajandil domineeris eesti keeles ilmunud raamatute hulgas veel vaimulik kirjandus, siis alates 19.sajandi algusest pääses võidule ilmalik kirjandus:

Kalendrid, mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja muudest valdkondadest ning õpetliku sisuga jutusabasid (nt F.R.Kreutzwaldi „Maa-rahva kasuline Kalender” 1846- 1859 , 1864- 1874 ).
Esimesed eestikeelsed ajalehed (nt 1806 “Tarto maa rahwa Näddali-Leht”).
Esimesed ajakirjad (nt 1848-1849 F.R.Kreutzwaldi toimetatud “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”).
Järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannsen, kes hakkas 1857 välja andma “Perno Postimeest”.
F.R. Kreutzwald ( 1803 -1882) viis lõpule F.R. Faehlmanni (1798-1850) alustatud Kalevipoja aineliste muistendite kogumise, mille alusel ta kirjutas eestlaste rahvuseepose „Kalevipoeg” (ilmus alates 1853 vihikutena ja 1862 rahvaväljaandena).
19.sajandi II poolel hakkas kujunema ka ühtne kirjakeel , mille aluseks oli põhjaeesti murre. Ühtse kirjakeele võidulepääs soodustas omakorda eestikeelsete raamatute väljaandmist.

Haritlased 19.sajandil:
Kuni 19.sajandi keskpaigani koosnes Eestimaa ja Liivimaa kubermangu haritlaskond valdavalt baltisakslastest. Nende hulgas oli ka selliseid, kes olid huvitatud kohalike väikerahvaste kultuurist.
Ülesanne: Vastake õpiku §33 abil järgmistele küsimustele.

Seletage mõiste- estofiil: .......................................................................................
.............................................................................................................................
.............................................................................................................................

Nimetage estofiilseid organisatsioone ja tooge näiteid selle kohta, kuidas need aitasid kaasa eesti kultuuri edendamisele?

Organisatsioon : .............................................................................................
......................................................................................................................
......................................................................................................................
19.sajandi I poolel hakkasid eestlaste hulgast esile kerkima esimese põlvkonna haritlased, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuri arendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850.aastad), näiteks:

F.R.Faehlmann ( farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija),
F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid , kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose „Kalevipoeg),
Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik ; eluaastad 1826 -1899),
Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886 ),
Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede „Perno Postimehe” ja „Eesti Postimehe” väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890).

Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks.

Rahvuslik liikumine Eestis:

Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused:
19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest.
Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus:

hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena.

tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu.

hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest.

nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega.
Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused:

Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819).
Sunnismaisuse tühistamine.
Talupoegade majandusliku olukorra paranemine ja talude päriseksostmine.
Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv.
Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi.
Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased.

Rahvusliku liikumise keskused:
Peterburg
Tartu
Viljandimaa
- 19.sajandi lõpuks oli Venemaa pealinnas arvukas eesti kogukond (1860 ~5000; 1917 ~50tuhat).
- Seal tegutsesid mitmed eesti haritlased ( Jakobson , Köler, Karell jne).
- Nende nn Peterburi patriootide eesmärgiks oli vabastada eestlased baltisakslaste rõhumise alt.
- Oma tegevuses toetuti sidemetele valitsus-ringkondades ja vene ajakirjandusele.
- Tartus tegutsesid lühemat või pikemat aega enamus rahvusliku liikumise tähtsamatest tegelastest (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson).
- Tartu ülikoolis kasvas 19.sajandi II poolel jõudsalt eestlastest üliõpilaste arv, kes võtsid aktiivselt osa ka rahvusliku liikumise üritustest.
- Seal asusid paljud eestlaste seltsid ja rahvusliku liikumise kesk- organisatsioonid .
- Piirkond oli võrreldes Eesti muude aladega jõukas ja sellest tulenevalt oli seal ka rohkem haritud ja ärksamaid talupoegi.
- Viljandimaalt pärinesid mitmed rahvusliku liikumise ideed- palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli mõte.
- Viljandis anti alates 1878 välja “Sakalat”.
- Tänu Kölerile oli Viljandimaal tihe side Peterburi eesti ringkondadega.

Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused:
Ülesanne: Täitke õpiku §1-2 abil tabel ja vastake küsimustele:
Esimene üldlaulupidu
Eesti Aleksandrikooli komiteed
Eesti Kirjameeste Selts
Toimumise või tegevuse aeg
Eestvedajad
Eesmärk
Tulemus
Milline roll rahvuslikus liikumises oli:

J.V.Jannseni „Perno Postimehel”?
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................

1864 palvekirjade aktsioonil?
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................

1865 asutatud „Vanemuise” laulu- ja mänguseltsil?
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................

„Suur lõhe” rahvuslikus liikumises:
Kui esialgu võitlesid eesti rahvusliku liikumise tegelased ühise asja eest ning vaatamata erimeelsustele teatud küsimustes üksteisele ei vastandatud. Alates 1870.aastate lõpust vastastikused arusaamatused suurenesid ning see tipnes selgelt kahe leeri kujunemisega rahvusliku liikumise sees. „Suur lõhe” kujutas endast rahvusliku liikumise lõhenemist kaheks omavahel vaenutsevaks tiivaks - radikaalseks ja mõõdukaks. Lahkhelide põhjuseks olid erinevad rõhuasetused ja meetodid oma eesmärkide saavutamiseks ning juhtide omavaheline rivaalitsemine.
Ülesanne: Täida õpiku §1-2 abil tabel rahvusliku liikumise erinevate suundade kohta:
Suunad
Mõõdukas suund
Radikaalne suund
Juhid
Häälekandja
(millal see asutati)
Eesmärgid
Tegevuse rõhuasetus
Suhtumine koostöösse baltisakslastega
Suhtumine Vene riigivõimudesse
Suhtumine kirikuringkondadesse

Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused:
1870-1880 aastate vahetuse rahvusliku liikumise kõrgajale järgnes allakäik, mille põhjused olid:

seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm:

J.Hurt lahkus tülide tõttu Peterburi (1880).
J.V.Jannsen haigestus raskelt ; see viis ka “Eesti Postmehe” allakäigule.
C.R.Jakobson ootamatu surm 1882; temata käis alla ka ajaleht “Sakala”.

“Suur lõhe” rahvuslikus liikumises viis paljude organisatsioonide mandumisele:

Eesti Aleksandrikooli idee läbikukkumine (kool avati 1880.aastate lõpul venekeelse linnakoolina).
paljude rahvusliku liikumise organisatsioonide mõõdukatest liidrid vahetati välja radikaalselt meelestatud tegelastega (nt Eesti Kirjameeste Seltsis), kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia.
ajutiselt suleti “Vanemuise” ja “Estonia” seltsid.

riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur .

mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi „Valgus” (1882) ja Ado Grenzsteini “Olevik” (1881)).

Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast.

Venestusaeg Eestis:

Venestusreformid Eestis:
1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon , mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks.
1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli:

Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine.
Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga.
Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine.
Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused.

Milliseid reforme läbi viidi:

Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine ):

allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile.
saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks.
1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia).

Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused.

Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks.

Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda).

Algas uus vene õigeusu pealetung :

~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku.
Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900).

Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus.

Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat → Jurjev 1893).

Eesti ühiskond venestusajal :
1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib , kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja kohalikule kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri:

osad toetasid venestusreforme; pidasid eestlaste venestumist paremaks, kui saksastumist; kritiseerisid rahvusliku liikumise tegevust ja juhte.
teised vältisid avalikku vastupanu võimude tegevusele ja üritasid võimaluse piires edendada eesti keelt ja kultuuri.

Ülesanne: Vastake õpiku (§3) abil järgmistele küsimustele:

Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud:

Karl August Hermann (1851-1909): ................................................................
......................................................................................................................
......................................................................................................................

Villem Reiman (1861-1917): ...........................................................................
......................................................................................................................
......................................................................................................................

Hugo Treffner (1845-1912): ............................................................................
......................................................................................................................
......................................................................................................................

Milline tähtsus venestusajal oli:

karskusseltsidel? ...........................................................................................
......................................................................................................................
......................................................................................................................

Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? ........................................................................
......................................................................................................................
......................................................................................................................

Kontrolltöö „Eesti 19.sajandil” teemad ja mõisted:

Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: pärisorjuse kaotamise põhjused ja tulemused; talurahva omavalitsuse kujunemine; talurahva koosseis ja koormised 19.sajandil; talurahva käärimise vormid (vastuhakud, usuvahetus- ja väljarändamisliikumine); 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused ning nende mõju.

Vaimuelu 19.sajandil: koolitüübid; Tartu ülikooli taasavamine (G.F.Parrot, J.Krause, K.E.von Baer ); eestikeelse trükisõna areng (näited); baltisaksa ja esimese eesti haritlaste põlvkonna tegevus (näited).

Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; „suure lõhe” olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused.

Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited).

Mõisted: priinimi, magasiait , vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik , pops, kubjas, kilter, moonakas , rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS.
Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja : P. Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 13 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SailorStar Õppematerjali autor

Eesti 19.sajandil ajalugu Mahtra sõda F.R.Kreutzwald

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandi koronoloogiline järjestus

Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine kokkuvõte

1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis

Ajalugu

docx

Ajalugu, Uusaeg

(pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks

Ajalugu

docx

Konspekt

majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene

Ajalugu

doc

EESTI 19. SAJANDIL

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused

Ajalugu

doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile,

Ajalugu

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

Ajalugu

Rohkem sarnaseid