Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale.
Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan. Aastatel 13721375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile" Timofei sõdur, kellele Indrek võõrast rahast 47 rubla andis Kuru toimetusest Meigas salakoosolekul käinud tööline, korraldas maale minekut ...
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrue...
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrue...
astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. //
MARIHUAANA Timofei Rudenko Ja Brent Nagel Kanep Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend. THC sisaldus on kõrgeim õisikus. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Ohutus Levinud on väide, et kanep on tervisele ohutu. Aastatel 1874 kuni 1942 oli ta kasutusel migreeni sümptomaatiliseks ja profülaktiliseks raviks. surma otseselt marihuaana tarvitamisest tuleb ette äärmiselt harva. Tervisehäired Kuid viimase viie aasta kogemused on toonud esile paljusid tervisehäireid, mis on otseselt põhjustatud kanepitoodete tarvitamisest. Tervisehäired on leitud olevat sõltuvuses annusest, kasutamise sagedusest ja viisist. kuigi on kaalutud meditsiinis kasutada marihuaana iiveldusvastast toimet kiiritusravi järgselt vähihaigetel ja isutõstva ve.hendina AIDSi haigetel. Sisaldus Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%), valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest, hashish (THC ...
Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
Katk rändas neiu kuju võttes salamisi üle jõe, muundus siis valgeks kitseks ja jooksis kohe rehepapi juurde. Jõudiski kohale. Rehepapi kavalus aga aitas katku ära lollitada ja terve külarahva surmast päästa. Katk nägi inimesi rehetoas lebamas kui sigu põhus ja ei uskunud, et need saavad inimesed olla. Räägu Rein arvas, et võiks katku mõsa juhatada mida vähem neid raisku on, seda parem. Vahepeal võttis katk hõberubla kuju ja selle leidis kivi alt vana sõdur Timofei. Ta pani hõberubla suhu. Uuesti ootasid inimesed katku rünnakut. Nüüd võttis Hans plaani, et hüppab koos katkuga tulle, kui too peaks teda ründama. Nüüd kukkus Timofei surnult maha ja hõberublast sai valge siga. Katk oli jälle kohal Rehepapp astus seaga dialoogi ja palus, et ta kasvõi paarilegi ülaelanikule hinge sisse jätaks.Nii tahaks veel elada. Katku-siga aga vastas: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite
· Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte. Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes
Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. · Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi.
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2...
Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja
· Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · sakste toatüdruk Luise · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar, naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg · vanapaar Imbi ja Ärni · kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie · Õuna-Endel · kilter Lembit elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine sõdur Timofei. Idee ning mõtteterad Humoorikas jutustus eestlaste elust ühel oktoorbrikuul sadu aastaid tagasi. ,,Alati tuleb valvel olla, et keegi su vara minema ei tassiks, ainult eemal helendava mõisahäärberi rahvas oli loll ega tundnud krati- ja puugivastaseid vigureid, mistõttu neid ka halastamatult rööviti. Aga eks nemad jälle ostnud Saksamaalt uut kraami, nii et see läte ei kuivanud
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku
On kujutlusi, millest tardub hing Võin öelda, et sellel võib olla kaks varianti. Üks on siis see, kus inimene näeb kõiges head ja ilusat, et lausa süda tardub, ning teiseks, kus isiku jaoks tundub kõik nii kole, valus, jube jne, et lööb lausa südamesse odasid. Teosest on võimalik tuua mõlema kohta näiteid ning neid analüüsida veidike. Kuidas on selle lausega seotud selle raamatu tegelased? ,,On kujutlusi, millest tardub hing" tähendab midagi ilusat või uskumatut, mida pole võimalik panna sõnadesse ja mis võtab lausa nõrgaks. Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakslastega sõtta läksid. Nad pidi minema rüüstama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust sõjariistade jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aasta...
Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus Timofei - kiltri pere juures elav vanamees toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Osad tegelased on usutavad, näiteks nagu kirikuõpetaja, mõisa kubjas Hans, talumees Kose Kaarel. Samas ei saa tõsiselt võtta Joosepit, kes oli kratt või Muna Otti, kes 10 aastat töötas vanapagana juures. 5. Probleemid teoses (Milliseid probleeme teoses käsitletakse
· Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob.
Puha loomad. Siit pole mul täna kedagi võtta.“ (lk. 100). Katk oli üheks õhtuks eemale peletatud, kuid pidi järgmine õhtu tagasi tulema, seega päeval oli vaja katk üles otsida ja hävitada. „Katk ei peida end kuhugile kaugele, ta moondab end millekski ning ootab siis rahulikult, kuni aeg on käes ja tema vikat taas terav. Me peame ta üles leidma ennem seda.“ (lk. 100) Kõik asusid katku otsima. „Vana soldat Timofei tuulas rehe taga. Tal oli käes kang, millega kive ümber pöörata, et näha, mis peitub nende all. Nüüd upitas ta tagurpidi ühte eriti pirakat kivi, ja kui see vaikselt oma pesast välja libises ning kummuli pöördus nägi Timofei suurt hõberubla.“ (lk. 102). Timofei peitis hõberubla keele alla. „Katk oli kohal. Siga tuli rehepapi juurde ja ütles naerul näoga: „Ma teadsin küll, et te mind koidu ajal otsima hakkate, sellepärast võtsin hõberubla kuju. Ma ju tunnen teid,
inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid. Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile seltsiks tuuakse - kôik ratsutavad nende loomade seljas, keda nende peielaua jaoks tapeti
· Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · Toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Autor on tahtnud öelda selle teosega õelda, et Eestased on ahned, rumalad ja silmakirjalikud inimesed, kes ei oska midagi erilist elust tahta. Kõige parem näide on Kaarel, kes andis peremehele peksa, magas Luisega ja seepi sõõnud, kõik tema unistused olid täitnud
toimetusse. 22. peatkk Ta astus sisse just hetkel kui Joosual ja Sillamel oli ge vaidlus selle le, et Indrek revolutsioonikassast raha vttis. Toimetusse oli tulnud Indrekule kiri, kus seisis, et ta ema on raskesti haige. Indrek pidi linnast muretsema paremat ning kangemat rohtu, mis vtaks valugi ra. Indrek pidi uurima, mis rohtu tpsemalt vaja on, aga kuna algas postiteenijate streik, jigi tal vastus saamata. Valitsus ja rahvas olid jllegi vitlusrindel. Toimetusse tuli Indrekule klla sdur Timofei. Ta rkis oma loo, kuidas oli kaitsenud Indreku omakseid ja teisi maainimesi. Nad jtsid Timofeiga liigutavalt hvasti. Indrekul oli oma heateo prast rmus ning lks seda ka Viljasoole rkima. Viljasoo oli aga revil, sest oli leidnud Marie juurest vra mehe. Ta lubas et ei anna neile enam sentigi ning maksab Bstri raha tagasi tema prijatele. Tegelikult oli vras mees alati Mariet hirmutanud ning kui Viljasoo mehe peale vikest kaklust majast vlja viskas, otsustas ta siiski Mariega kooselu jtkata. 23
Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse. Räägu Rein tappis ta ära, kui ta väljaheite hunnikuna Reinu hoovis lebas. Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa. Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. Romaani probleemid: Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). Teiseks probleemiks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid).
Setu lauluema Anne Vabarna (21.12.1877 - 7.12.1964) Referaat Juhendaja: Ülle Orhidejev Koostaja: Maiki Joakit 10 klass 2009 Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse ristinimega Tihhon) ja Kreepa (ristinimega Agrepina) neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil setu talutüdrukutel tol ajal: e...
Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov korterist nr 11 ja teatab, et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist. Teatris ootavad Stjopat Rimski (Grigori Danilovits, kõhn, sarvraamidega
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
abil. Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov korterist nr 11 ja teatab, et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist. Teatris ootavad Stjopat Rimski (Grigori Danilovits, kõhn, sarvraamidega prillidega, Varieteeteatri finantsdirektor) ja Ivan Saveljevits
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestata...
Surnumälestusteenistus läbi viiakse nii enne matuseteenistust kui ka pärast seda: 3., 9., 40. päeval pärast surma, lahkunu surmaaastapäeval, sünni- ja nimepäevadel. Kiriku poolt seatud päevadel, esivanemate laupäevadel teenitakse üldisi esivanemate panihhiidasid25. Viimasel ajal saavutab üha suurema populaarsuse nn "kaugmatuseteenistus", mis algselt oli lubatud ainult erandjuhtudel ( 2004: 213). Preester Timofei selgitab omas artiklis 26 " " kaugmatuseteenistuse levikut inimeste laiskusega ja ahnusega. Vaimuliku sõnul on kirstu toimetamine kirikusse üsna problemaatiline: pikendab teekonda, nõuab lisaaega ja raha. "Palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
