KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja
sõjapidamine!maismaa 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis Peetrus sai Roomas piiskopiks, seda levitati peale Jeesuse surma palju; kirik andis palju karjäärivõimalusi, keisrid olid kristlased- muutus prestiižikaks Tehti legaalseks, ei kardetud enam tagakiusamist Jumala ees kõik võrdsed - jumalariik on kõigile, mitte ainult rikastele Rändjutlustajate tegevus KORDAMINE AJALOO ARVESTUSEKS - KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus- ehk elatusmajandus, kuid kõik mida vajatakse tehakse ise ja rahamajandus on vähe arenenud, kaup kauba vastu parlament- seisuste esinduskogu, riigi kõrgeim seadusandlik kogu tsentraliseeritud monarhia- kuningavõim, koos nõuandjatega senjöör- maaomanik, kes jagas lääne, feood- e lään, maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, vasall- sõjaväeteenistuse eest maavalduse saaja, läänimees
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli,
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias"
Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul.
Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul.
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum,
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Kõik kommentaarid