· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal ...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühuskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed ''Illias'' ja ''Odüsseia'' 8.-7. sajand eKr ning, mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.-7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho
,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist) surnud maeti maa alustesse kaevus-, hiljem kuppelhaudadesse Atreuse varakamber 13,6 m. kõrge 14,2 meetrit läbimõõt kuningas agamemnoni surimask - kullast
võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Trooja linna piirates lähevad tülli kuningas ja kangelane Achilleus Achilleus keeldub lahingutes osalemisest Sureb Achilleuse sõber ning ta naaseb Achilleus tapab Trooja kuninga poja Hektori Sumeri "Gilgames" Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja. Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust, kuid peab leppima sureliku rolliga.
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk
jalanõud, ning ka soengud ja aksessuaarid. Näitena võib tuua Kreeka mõjutustega ülespandud soenguid ning lihtsa ehitusega ent elegantseid valgeid kleite, mis on inspireeritud Kreeklaste igapäevastest kehakatetest. Kirjanduse ja filosoofia valdkondades tsiteeritakse veel tänagi ja kindlasti ka tulevikus Vana- Kreeka filosoofe ja kirjanikke Homerost, Sophoklest, Aristotelest, Platonit, Sokratest ja paljusid teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed ,,Illias" ja ,,Odüsseia", mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit. Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport. Ka sellel ajal olid sportlased kõrgelt hinnatud ja neile anti autasusid ja püstitati isegi kujusid. Just Vana-Kreekast said alguse olümpiamängud, mis toimusid esimest korda arvatavasti 776
kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna
et satuvad headese allilma 5. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Kreeka alfabeet-tähestik kirja levik- algselt tehti savi peale lühi jutte, hiljem ka seadusi ja luuletusi, kirja õppisid kõik haridus-poisid alustasid 7 aastaselt, rikastel oli kodus ka pedagoog ning tüdrukud õppisid majapidamist ja käsitööd, spartas õppisid tüdrukus ka kehalise kasvatust kangelaseeposed- trooja sõja lugu Homeros, - mitme lauliku autor „Illias” ja „Odüsseia” Lüürika-luuletus mida esitati suuliselt koos viisiga Draama- kreeka keeles tegevus, tearti etendus Komöödia- igapäevane elu Tragöödia- kurb etendus Orkestra-näiteplats, ringi või poolringi kujuline Skenee- tausta dekoratsioon 6. Filosoofia ja teadus: filosoofia mõiste-mõtisklemine maailma üle Thales- maailm tekkis veest ja ujub vee peal Demokritos- maailm koosneb tühjusest ja seal olevatest aatomitest
kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena
Suure Pärsia sõjakäiguga ja hiiglariigi tekkimisega mis pärast Aleksandri surmaga jagunes paljudeks omavahel võitlevateks riikideks. Ida Maades rajati üle 70 uue linna ja palju uusi kultuurikeskusi. Rooma keisririigi jagunemisel 395. aastal meie aja järgi jäi Kreeka Ida Rooma riigi ehk Bütsantsi koosseisu. Vana Kreeka kultuurist ja olustikust klassikalisel ja hellenismi ajajärgul, mil kultuurisaavutused olid kõige esileküündivamad. Homerose eeposed on ,,Illias" ja ,,Odüsseia" ning Homeros on pime laulik. Homerose eeposed annavad lugejale väga värviküllase pildi Vana Kreeka ühiskonnast, kus on alanud sugukondliku korra lagunemine. Eepos on inimeste fantaasia poolt loodud kus on aluseks müüdid, muistendid, ajaloolised pärimused ja rahvalaulud. Väga kaua aega peeti Homerose eeposeid täielikult väljamõeldiseks ja kaunika muinaslooks. Homerose eeposed tegid suurt mõju teiste laulude tekkimisele.Homerose eepose järgi hakkas Faehlmann ja
(epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos.
Platon mõtles välja sõna mythologia. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, jumalate sekkumisi jne. Kreeklastel oli polüteism, ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik. Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’odüsseia’’ autoriks. Hiljem omistati talle veel palju teoseid. ’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’ olid kangelaseeposed. *Ajaloo uurimisega tegi algust Herodotos V sajandil. Kirjutas Kreeka- Pärsia sõdadest raamatu nimega ’’Historia’’. Kirjutas ka mitmetest euroopa, aasia ja aafrika rahvaste kommetest. See kõik on tänapäeval hindamatu ajaloomaterjal. *Kõnekunst oli vana-kreekas omaette kunst, mida ka poistele koolis õpetati. See oli tol ajal oluline, sest paljud tähtsad otsused langetati avalikel koosolekutel mõjutamisjõu abil.
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika, eKr; filosoof, kes ei kirjutanud ise kirjanduse, maailma üldise korraldusega. ühtegi teost, ta vestles aristokraatlike Võttis eelkäijate teadmised kokku,
Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad riigiasjad Rahvakoosolekute vahepeal juhtisid riigi elu nõukogu ja riigiametnikud Isikud · Homeros - pime laulik, eeposte ,,Illias" ja ,,Odüsseia" autor · Herodotos - ajaloolane, ,,ajaloo isa" · Sophokles - näitekirjanik. Tuntuim teos ,,Kuningas Oidipus" · Sokrates - filosoof. Õpetas inimesi iseennast tundma (,,Ma tean, et ma midagi ei tea!") · Platon - filosoof. Esitas nägemuse ideaalsest riigist. · Aristoteles - filosoof. Peetakse paljude teadusharude rajajaks. · Hippokrates - arst. Arstikutse ja -eetika rajaja.
kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. Gilgames:Varaseimad fragmendid 21.sajandist eKr.XII tahvli versiooni säilunud 7.sajandist akkadi keeles.Ülekirjutaja arvatavasti Sin-leqi- unnini 12.-11.saj eKr. Mahabharata:106 000 paarisvärssi sanksriti keeles.Kujunes tervikuks 4.saj eKr kuni 4.saj pKr. Tuntakse 15.-16.saj käsikirjade põhjal.Eestikeelses tõlkes olemas eepose tuntuim osa ''Bhagavadgita''. ''Illias'' ja ''Odüsseia'':15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.''Vanema Edda'' autor teadmata.''Noorema Edda' autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp 46. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta.
· 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. · Achilleuse kand ainuke nõrk koht. · Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. · Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a
hulgas tühise vähemuse. Teised olid perioigid(vabad, kuid õigusteta) ja heloodid(spartiaatide maaorjad). Ateena otsese demokraatlik polis, kogu võimutäitus kuulus rahvakoosolekule. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased. Demokraatia nõudis suuri kulutusi, raha saadi maksudega. Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia'' Herodotos Kreeka ajaloolane, hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke, on tuntud tragöödiate poolest -> ''Kuningas Oidipus'' Sokrates vanakreeka filosoof, edastas vaateid suulistel vestlustel, ei kirjutanud neid üles -> ''Ma tean, et ma
Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Kujunesid linnriigid, kus võeti käsile seaduste üleskirjutamine, millega anti kindlad ja selged piirjooned õiguskorraldusele. Tekkisid tihedad välissisedemed, eriti idamaadega, ning jõudsid läbi nende uute saavutusteni. Käsitöölised omandasid tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili, loodi kreeka alfabeet, mis põhines foiniikia tähestikul (~800 eKr). Pandi kirja kangelaslood ning valmisid ,,Illias" ja ,,Odüsseia". Metallipuudus ja põlluharimiseks sobiva maa nappus tingisid massilise väljarändamise uutele maadele. See edendas kaubavahetust, millest omakorda tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt 7. sajandi eKr lõpus hakati müntima hõberaha. Tekkisid sõltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena), mis olid omavahel vaenujalal. Esines aristokraatite ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kõigest hoolimata liitsid neid ühine keel, kombed ja usund
Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased
Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased
Homeros kangelas eepika looja(Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja Kangelas eepika laulis muistsest kangelasajast , heksameetriline, nendest loodi hulgaliselt erinevaid poeeme, erinevatel aegadel ja me ei tea kui palju neid tehti .Koondusid eepilistesse tsüklitesse ehk seriaalidesse, nimetati kyklos, need võisid olla mitu järjest samal teemal. Trooja kyklos oli olulisem 8 eepost.võttis kogu trooja ümbrustiku kokku algusest lõpuni. ''Illias'' 2 eepos ja,,Odüsseia''eelviimane eepos need on ainukesed mis on meieni tervikuna jõudnud. Siia sisse tulevad kaks suurt eepost, kõige suuremad mitmele raamatusse ära mahtusid, illias ja odusessia oli 24 rullil. Illiases pole juttu trooja sõja algusest ja väiksed vihjed lõpu, konkreetne sündmustik trooja sõja lõpu aasta alguses. , on käidud sõjaretkel saadud asju ja naisi , siis selgub et
annaabi.ee 
