Üldajaloo konspekt. Vanaaeg, keskkaeg (0)

 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka 1. Selgitage mõisted     ● Polis- Kreeka linnriik. 
● Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt  täiskasvanud vaba mees. ● Poliitika- polise asjadega tegelemine.
● Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemise paigana.
● Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus.
● Aristokraatia - rikaste ja suursuguste kodanike kätte kogunenud võim.
● Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte (demos - lihtrahvas ja kratos - võim).
● Faalanks- lahingurivi, kus mehed on pikkades rivides üksteise taga.
● Hellen- kreeklane , kes elas emamaal või koloonias (Musta mere ja Vahemere rannikul).
● Barbar- mittekreeklane. 
● Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus  idamaades levis kreeka keel ja kultuur. 338 eKr- 30 eKr. ● Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri- ja teaduskeskus. 
● Muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad.     2. Kes oli, mida tegi:  ● Homeros - pime laulik , kes on kahe eepose -- „Iilias“ ja „Odüsseia“ -- kirja panija.
● Herodotos - tegi algust ajaloo uurimisega. Teda nimetatakse „ajaloo isaks“, kirjutas  raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest „Historia“. ● Sokrates - Ateena filosoof , kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle  eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates.  ● Platon - Sokratese õpilane, kes asutas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated  dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused -- ideed. ● Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta asutas  gümnaasiumi, süstematiseeris teadmised ja kujundas seisukohad loogika valdkonnas.  ● Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, kes korraldas sõjakäigu idamaadesse ja  vallutas Pärsia suurriigi alad.   3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? ● riided õhukesed, elamud savist,
● soodne kliima karjakasvatuseks,
● kasvatati viinamarju, oliive, (vilja kasvatada ei saanud)
● kreeklased olid head meresõitjad → tänu sellele oli ka riigi kaubandus kõrgel tasemel, ● ühtset riiki ei tekkinud, kuna oli mägine


   4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused .
ERINEVUSED: SPARTA ATEENA aristokraatlik riik demokraatlik riik riigi huvid üksikisiku huvidest palju 
tähtsamad riigi ja üksikisikute vaheliste huvide suhe 
väiksem linnriik teistele kultuuridele suletud linnriik teistele kultuuridele avatud oluline sõjaline haridus oluline mitmekülgne haridus SARNASUSED: naistel puudusid kodanikuõigused kodanikeks said olla vaid põlisasukatest mehed peeti rahvakoosolekuid orjad, seisuslik ühiskond, suur rõhk sõjakasvatusel    5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 
776 eKr olümpiamängudest, kui võitjaid hakati kirja panema    6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 
338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia vastu.    7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma 
valikut!


● Vana- Kreeka mütoloogia → tekkisid kangelaslood ehk müüdid, mida anti põlvest 
põlve edasi, ● Vaasimaalid  → olulised ajalooallikad, kandsid endaga kaasas olulisi sümboleid, mis  said oma ideed olümpiamängudest, Homerose eepostest või müütidest, (musta ja 
punasefiguuriline ● Homerose eeposed, sest need kaks eepost on olulised ajalooallikad, mis annavad  teadmisi jumalate kohta, toonase eluolu kohta jms, ● Olümpiamängud → alguseks kreeklaste ajaarvamisele; pani aluse sajandeid kestnud 
maailmatraditsioonile, ● Arhitektuur  → kolme sambatüübi -- Korintose, Joonia ja Dooria -- teke; samuti  Vana-Kreeka templid, mis muutsid viisi, kuidas järeltulevad põlvkonnad ehituskunsti
suhtusid, viilkatus ● Teater sai alguse Kreekast, veinijumala auks     8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi j>ärgmistes valdkondades, tooge näiteid:
1)  teater →  nt Epidaurose teater, “kuningas Oidipus” Sophokles 2) sport  →  olümpiamängud,  3)  filosoofia →  Sokrates (moraal), tema õpilane Platon(akadeemia kool) ja Platoni õpilane  Aristoteles (gümnaasium); kõik koosneb aatomitest, haigused on looduslikud, mitte jumalate 
viha, ei ole faktid, on ideed
4) matemaatika  →  Pythagorase tegevus (matemaatika edendamine -- Pythagorase  teoreem),
5)  ajalookirjutus →  “ajaloo isa” Herodotos ja tema ajalooteos “Historia”, 6)  arhitektuur →  kolme sambatüübi väljaareng -- Joonia, Dooria ja Korintos; templid (nt  Apolloni tempel), viilkatus


II. Vana- Rooma  1. Mõisted    :  ● Kapitoolium  →  küngas millel asus sama nime kandev kindlus, Rooma usuline ja  poliitiline keskus, ● Foorum  →  rahva kogunemiseks määratud väljak/turuplats,  ● Senat  →  aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma poliitikat, ● Konsul →  Rooma Vabariigi kõrgeim ametnik, iga aasta valiti neid rahvakoosolekul 
kaks, peamine ülesande sõjaväe juhtimine ● Vabariik →  riigivalitsemisvorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, ● Keisririik →  riik, mida valitses keiser, ● Patriits →  muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane,  ● Plebei  →  Vana-Rooma lihtrahva liige, ● Rahvatribuun →  Vana-Rooma riigiametnik, kaitses alguses pleibeide, hiljem kõigi 
õigusi, ● Veto →  keeld, ● Piibel →  kristlaste pühakiri, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist, ● Vana-Testament →  Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist, 
juutide ajalugu ● Uus-Testament  →  kristliku ideoloogia alustekst, Jeesuse õpetus ja elu, ● Rooma õigus →  Vana-Rooma riigis kehtinud põhimõtete kogum, mis on paljude 
tänapäevaste Euroopa õigussüsteemide aluseks, ● Leegion →  suurim ja olulisim Vana-Rooma armee üksus, (maleruut) ● Triumf →  Vana-Roomas võiduka väepealiku ja tema sõdurite pidulik rongkäik, ● Gladiaator →  Vana-Rooma elukutseline areenivõitleja, ● Term  →  avalik saun, mõnula 2. Kes oli, mida tegi:  ● Romulus- esimene Rooma kuningas, tema nimest pärineb Rooma nimi, moodustas   suursugusematest linnadest Senati. ● Hannibal- Kartagos väejuht, võitles Rooma vastu (ründas nn selja tagant)
● Caesar- väejuht ja riigimees, uuendas kalendrit võttes kasutusele Juliuse kalendri
● Kleopatra- hellenistliku Egiptuse valitseja, võrgutas kõiki
● Augustus- Vana-Rooma esimene keiser, tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suur riikliku  hiilguse ajastu, ● Constantinus Suur- Vana-Rooma keiser, rajas Konstantinoopoli, lõpetati kristlaste  tagakiusamine(kiriku tähtsus hakkas kasvama) ● Jeesus- juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset  saabumist, jumala poeg, ● Peetrus- Jeesuse lähikondlane, jünger,  juba õpetaja eluajal. Rändas Rooma, kus pani  hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks


● Paulus- kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas, aitas kaasa kristluse levikule Rooma  riigi idaosas,  3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale?  
Viljakasvatuseks sobilikud piirkonnad; ühendusteed eri piirkondade vahel maismaad pidi, sest 
mäed madalad, eeldus ühe riigi tekkeks; linnriiklus, tähestik; eeskuju kreeklastelt 4. Selgitage ütlused: 1. Haned päästsid Rooma - haned hakkasid gallide sissetungil karjuma ja äratasid nõnda  roomlased, kes lükkasid gallialased kuristikku, päästes Rooma (abi tuleb kohast, kust  seda kõige vähem ootad) 2. Pyrrhose võit - võit, mis on võrdne kaotusega  3. Liisk on langenud - raske otsus on vastu võetud 4. Tulin, nägin, võitsin-  lihtne/ kiire võit 5. Ka sina, Brutus - siis kui ka kõige lähedasem lööb noa selga 6. Jaga ja valitse - ülevõimupoliitika (roomlased ei surunud kõigile rahvastele peale samu  tingimusi vaid arvestasid kohalike oludega - et ei saaks koos vastu astuda) 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 
Rooma linna rajati 7 künkale legendi järgi aastal 753 eKr, sellest sündmusest arvestasid 
roomlased aega 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! ● Lääneprovintsid jäid jõukuselt ja arengutasemelt alla , Idaprovintsid olid kõrge kultuuri  ja jõukate linnadega. ● Lääneprovintsis oli eriti põhjapoolsetel aladel vähe linnu.
● Idaprovintsi linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu.
● läänes ladina keel, idas kreeka 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? 
Rooma riik toimis seaduslikul alusel, mis määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise.
Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Kedagi ei tohtinud süüdi mõista või karistada 
ilma kohtuta. (apelleerimisõigus (edasikaebamine), süütuse presumptsioon)-sellest sai alguse 
õigusteadus 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: 
Panteon- ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis, kõigi  jumalate tempel, esimene 
kuppelehitis


Colosseum- suurim amfiteater Roomas 
akvedukt- tõi mägedest puhta vee linna, tänapäevani ei tea inimesed, kuidas nad teadsid millise 
nurga alt seda ehitama peab, koosnes ümarkaartest 9. Millistes kultuurivaldkondades…., tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 
.jäid roomlased kreeklastele alla -filosoofia (Platon, Aristoteles jne), kirjandus (eeposed), 
ajalugu (Herodotos-ajaloo isa), teater- komöödia ja tragöödia (“kuningas oidipus” siiani 
mängitud), laevasõitjad ....ületasid roomlased kreeklasi- ( arhitektuuris ) akvedukt, võlvid, kuplid, lubimört, 
sõjapidamine!maismaa 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis 
Peetrus sai Roomas piiskopiks, seda levitati peale Jeesuse surma palju; kirik andis palju 
karjäärivõimalusi, keisrid olid kristlased- muutus prestiižikaks
Tehti legaalseks, ei kardetud enam tagakiusamist
Jumala ees kõik võrdsed - jumalariik on kõigile, mitte ainult rikastele
Rändjutlustajate tegevus KORDAMINE AJALOO ARVESTUSEKS - KESKAEG. 1. Mõisted:    naturaalmajandus- ehk elatusmajandus, kuid kõik mida vajatakse tehakse ise ja 
rahamajandus on vähe arenenud, kaup kauba vastu parlament- seisuste esinduskogu, riigi kõrgeim seadusandlik kogu tsentraliseeritud monarhia- kuningavõim, koos nõuandjatega senjöör- maaomanik, kes jagas lääne,  feood- e lään, maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest,  vasall- sõjaväeteenistuse eest maavalduse saaja, läänimees pärisori- talupoeg, kes olid andnud end suurmaaomaniku kaitse alla, aga keda siis enam 
ei lubatud maast eraldada, sest ilma nende tööta poleks maal väärtust  kirik- kitsamalt kristlik pühakoda (hoone), laiemalt kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon klooster- munkade ja nunnade kogukonna kodu, paiknemiskoht koos maavaldustega, 
kehtivad kindlad reeglid


vaimulik ordu-, munkade kogukond, milles nende ühiselu oli reguleeritud ketser- kiriku kritiseerija, kes usub jumalat, aga kritiseerib kiriku juhtimisviise inkvisitsioon- nn kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus,  skolastika- filosoofias õpetuste kogum, kus usulist maailmavaadet põhjendati 
Aristotelese loogika abil, nt Aquino Thomas, ühendas usu ja teaduse raad- keskaegne linnavalitsus,  tsunft- ühe linna ja ühe eriala käsitööliste ühendus,  gild- kaupmeeste ühendus, tsunftide ühendus Hansa Liit- XII saj. tekkinud kaubalinnade liit, Tallinn, Lübeck islam- muhamedi rajatud usk, Allah on ainujumal koraan- islami pühakiri. kalifaat- islami e araabia riik, mida valitsesid kalifaadid 7.-13. sajand,  mošee- islami pühakoda. 2. Kes oli, mida tegi:    Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaslasi ristida, Karl Suur- tuntuim frangi riigi valitseja VIII sajandil, vallutas palju, laskis aastal 800  kroonida ennast keisriks, pidas lugu haridusest ja kultuurist, rajas õppehooneid,  Innocentius III- kõige võimsam paavst keisri ajal, kuulutas välja IV ristisõja, juhtis  võitlust ketserlusega, kutsus üles alistama Läänemere idaranniku paganaid,  Muhamed- islamiusu prohvet ja rajaja, nõudis Allahi austamist ainujumalana,  3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks, põhjendage?     


Algus: Lääne-Rooma riik langes barbarite rünnakute tulemusena ja keisri kukutamine 476 pKr Lõpp: 1492. a Ameerika avastamine, sest see avas Eurooplastele uue maailma, uued  toiduained, uus loodus ja loomad jne 1517. a reformatsiooni algus- kaasnes lugemisoskuse suurenemine, sest pidi ise oskama  Piiblit lugeda (luteri kirikus) ja kaasnesid ka ususõjad 1453. a Konstantinoopol vallutati Türklaste poolt 4. Millised olid Lääne-Rooma riigi languse põhjused?    ● ida- ja lääneprovintside arengu suur erinevus ● Rooma sõjaväe barbariseerumine ● suur rahvasterändamine ● orjanduslik kord oli oma aja ära elanud 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid     - riigid jagunesid sõltumatuteks väikevaldusteks - domineerima hakkas naturaalmajandus, -seisuslik kord, -külaühiskond, - pärisorjus 6. Miks kujunesid välja pärisorjus ja sunnismaisus?     Pärisorjus kujunes välja, sest kitsikuses olevad talupojad andis end suurmaaomanike kaitse alla, neist said rentnikud ning pidid  andameid andma. Läänistamisel kuulusid talupojad maade juurde, sest nende tööst sõltus läänimehe sissetulek. Sunnismaisus kujunes välja, sest ilma talupoegade tööta polnud  sellel maal enam väärtust, seega neil keelati oma isandamaalt lahkuda. 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused, selgitage?    ● kirikukümnis:1/10 saagist tuli anda kirikule ● annetused: maa, raha, esemed ● sakramendid- rituaalsed toimingud, mille käigus jagatakse usklikele jumala 


armu; kokku 7 (ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimnevõidmine,  abielu, vaimulikuks pühitsemine) ● kiriku ametikohtade müük ● reliikviad ● indulgentsid- patulunastuskirjad 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed?     ● Põhjused:  ○ paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valduseid,  ○ suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks  kristlike maailma valitsejate aladele,  ○ Itaalia linnade kaupmeeste soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust  (ettekäändeks Jeesuse haua vabastamine) ● Tagajärjed: ○  Jeruusalemm jäi ikka Muhameedlaste kätte,  ○ süvenes läänemaailma ja islami maailma (ja bütsantsi vaheline vaen,)  avardus eurooplaste maailmapilt,  ○ Itaalia kaupmeeste positsioonid vahemere ääres suurenesid. 9. Kas linnaõhk tegi vabaks? Tooge arvamuse kinnitamiseks 3 konkreetset näidet.     ● JAH ○ rohkem võimalust suhelda välismaailmaga nö “laiem silmaring”; linnas kohtas  välismaalasi ja toiduvalik suurem ○ aasta linnas elanud said isiklikult vabaks (osta/müüa/vahetada) ○ laiem tegevusalade valik; prostitutsioon lubatud  ○ sai ise (enamasti) valida abikaasa ● EI ○ elati kitsikuses- maja suurusel piirangud ○ jätkus maksude maksmine ○ esimene aasta linnas oli väga keeruline (pidi leidma tööd ja elamise) võidi kätte  saada 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? LINN KÜLA


müüridega piiratud rünnakute eest suhteliselt kaitsetu kirjaoskus rohkem levinud, mitmekesisem
toit söödi mida ise kasvatati epideemiad hügieen halvem parem iive negatiivne, sest abielluti hiljem abielluti rohkem- vanemate ettekirjutu 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? male, kunst kiriornamentika,  “Tuhat ja üks ööd”, teoloogia, sealt pärinevad paljud üldkasutatavad mõisted, mošeed,  arstiteaduse käsiraamat, maailmakaart, kaardid. UUSAEG 1. Mõisted:    humanism- maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese ühes tema vooruste ja  puudustega, maailm inimese vaatepunktist renessanss- e. taassünd tähistab euroopa ajaloos uut maailmavaadet ja kultuuri tüüpi,  mis kujunes itaalias XIV-XV sajandil  reformatsioon- kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine/ usupuhastus ehk  ristiusupuhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest  vastureformatsioon- e. reformatsiooni vastu võitlus, teisitimõtlejate hävitamine, ordu-  ja kloostri distsipliini tugevdamine, vaimulike ettevalmistus, gregoriuse kalendri algus  absoluutne monarhia- riiki valitseb üks isik, kelle käes on piiramatu võim  parlamentaarne monarhia- kuninga asemel valitseb parlament; valitseja on  “sümboolne”


jakobiinid- prantsuse revolutsiooni ajal, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõigust,  kuninga võimu kukutamise pooldajad, kukutasid kuninga valgustus- filosoofia suund, mis tekkis XVII-XVIII sajandil, mis rõhutab inimeste  harimist, kogemus peamine teadmiste allikas merkantilism- ühiskonna- ja majanduselu korraldus, mis sai valitsevaks XIX sajandil,  kõrged kaitsetollid, vähe sisse, palju välja revolutsioon- pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa ülemineku  ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralduselt teisele reform- ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu poolt  tehtud muudatus kapitalism- majanduspoliitika, mille eesmärk on suurendada riigi sissetulekuid  kaitsetollidega sisseveetavatele kaupadele, samas võimalikult palju kaupu välja vedades,  XIV saj, eraomandil ja vabal turul kolonialism- poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspoole oma piire   urbaniseerumine- linnastumine, linna elanikkonna osakaalu kiire kasv rahvastikus  sotsialism- ühiskonnakorraldus, kus kõik inimesed on võrdsed, puudub eraomand, pole  suuri vastuolusid (maksismi eelkäija - omakorda kommunismi eelkäija) 2. Kes oli, mida tegi:    Leonardo da Vinci- renessanssiaja kunstnik ja leiutaja, püha õhtusöömaaeg, mona lisa,  teadlane C. Kolumbus-  maadeavastaja, avastas Kesk-Ameerika; Hispaania rahastusega, ümber  Kuuba Vasco da Gama- maadeavastaja; avastas tee Indiasse, 1497-98


F. Magalhaes- maadeavastaja; tema juhitud laev tegi esimesena ringi ümber maakera;  ise SURI Philipiinide juures (ületas Vaikse ookean) Martin Luther- reformatsiooni algataja ; naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele 95  teesi Louis XVI- revolutsiooni eelse Prantsusmaa kuningas, kulutas riigi raha, ei huvitunud  riigist  G. Washington- regulaararmee ülemjuhataja iseseisvussõjas; hiljem esimene president;  tänu temale kujunes presidendist keskne ametikoht võimustruktuuris, USA ajaloo  rikkaim president  Voltaire- valgustusfilosoof; rõhutas isikuvabadust, ideaaliks valgustatud absolutism-  valitsejate liit filosoofiaga (rahvas on loll; valitseja peab tegema otsuseid, aga neid tehes  kuulama tarku filosoofe) Montesquieu- valgustusfilosoof; ideaaliks konstitutsiooniline monarhia, võimude  lahususe põhimõte  (seadusandlik, täidesaatev, kohtu) Robespierre- valgustusfilosoof; jakobiinide juht, ideaaliks vabariik, ühiskondliku  lepingu idee - kõik riigi territooriumil elavad inimesed on riigi kodanikud, sest nad  elavad riigi territooriumil Otto von Bismarck- Preisimaa minister-president; oma ranget “vere ja rauaga”  poliitikat ajades saavutas ta 1871. aasta ühendatud Saksamaa keisririigi  Napoleon- Korsikalt pärit kindral, kes tegi riigipöörde ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks (keisriks); kaotas Waterloo lahingus ja saadeti St Helena saarele asumisele, 1804. a  kroonis ise end ja ka oma naist. 3. Millal:    ● reformatsiooni algus-  31. okt 1517 ● Kolumbuse 1. reis- aug. 1492. a


● USA väljakuulutamine- 4. juuli 1776 ● Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 14. juuli 1789 ● Saksa keisririigi väljakuulutamine- jaanuar 1871. aastal 4. Miks kujunes humanism- (uue maailmapildi kujunemise eeldused)     ● kaubandusele tuginevate rikkuste kogunemine ja panganduse teke ● rikkad inimesed olid harjunud ise omal jõul maailmas läbi lööma ● rikkad toetasid kunstnike, luuletajaid, pidasid teenistuses arste ja advokaate- nii  kujunes välja uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist ● keskklass tahtis esimese ja teise seisuse õigusi 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri?     muutus ilmalikumaks, arendati antiikkultuuri 6. Millised olid suurte maadeavastuste    eeldused- geograafilise mõtte ja maailmapildi areng, Marco Polo XIII saj  reisikirjeldused, Kreeka teaduse ja Ptolemaiose taasavastamine, maa on kera, humanismi areng;  saadi hirmudest üle, uus laevatüüp - karavell põhjused- vajadus väärismetallide järele nn kullajanu, vajadus idamaiste vürtside järele,  vanad kaubateed türklaste kontrolli all, tollid muutusid kalliks, otsiti turvalisemaid ja  odavamaid mereteid, levisid legendid müütilistest maadest nagu Eldorado,  Tagajärjed Positiivsed Negatiivsed inimeste silmaringi avardumine, 
Ameerika, Austraalia, heliotsentriline 
maailmapilt kasvas väärismetallide vedu Euroopasse,
kulla ja hõbeda väärtuse kohanemine, 
süvenes majanduslik kihistumine Euroopa kaubanduse raskuspunkt nihkus
vahe- ja läänemerelt Atlandi ookeanile maailma jagunemine mõjusfääridesse: 
Tordesillase leping õpiti tundma uusi taimi ja linde: kartul, 
mais, kalkun indiaanlaste kõrgkultuuri hävimine uued põllukultuurid ja loomad koloniseerimine, põliselanike 
hukkamine Aafrika: sadu tuhandeid inimesi veeti 
orjusesse 


Neutraalsed: tulirelvad, 
elaniku koosseisu muutus tubakas 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed?    Põhjused: ● humanismi levik ● Lääne- Euroopa rahvusriikide valitsejad püüdsid paavsti võimu alt pääseda ● vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust ● pahameel katoliku kiriku kui rahva rõhuja vastu ● vaimulike ilmalik elu ( kõlbeline allakäik) ● kiriku rikkused (kirik oli kõige rikkam asutus) ● suurim rahulolematus Saksamaal Tagajärjed: ● pildirüüsteliikumine ● kloostrite sulgemine ● vaimulikud said õiguse abielluda ● rahvakeelne jumalateenistus ● kirikute- ja kloostrite sekulariseerumine ● 1524-1526 talurahvasõda Saksamaal  ● Saksamaa lõhenemine kaheks: Lutheri pooldajad ehk protestandid ja  lõunapoolsed vürstiriigid ehk katoliiklased ● haridus, lugemis ja kirjaoskuse levik


8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused?     ● kuningas ei pööranud tähelepanu riigiasjadele ● kuningakojas oli luksus, aga riigi majanduslik seis halvenes ● 1788. aastal prantsusmaad tabanud ikaldus ● maksude tõusmine ● rahulolematus seisustege, talupojad ja kaupmehed polnud rahul ● absolutiivne monarhia, kuninga õukonna priiskav eluviis Louise XV “ peale  mind tulgu või veeuputus” ● generaalstaate (rahvaesinduskogu) poldud 175 aastat kokku kutsutud - rahvas ei  saanud valitsemises osaleda 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?     Positiivsed Negatiivsed võeti kasutusele uus ajaarvamine paljud surid meetermõõdustik eluolu ei paranenud -maksud ei paranenud murdis vana feodaalkorra kultuuri hävitamine kadus tsunftikord kõik seisused hakkasid makse maksma rahvas hakkas poliitikast rohkem osa 
võtma kuningavõim kadus rahvuslus - kokkuhoidev rahvas uued poliitilised väljavaatedˇˇ sisetollid kaotati 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?    


Positiivsed  Negatiivsed uued võimalused majanduslikuks, 
kultuuriliseks ka poliitiliseks arenguks šovinism- suur rahvuslus kiire majanduslik areng vallutuspoliitika, rahvuslik upsakus Euroopakeskne mõjufaktor kolonialism üks maailma võimsamaid riike sõjalaevastiku rajamine 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused?     ● seisused
● tööd teevad masinad - konveieri kasutusele võtmine
● inimesed elavad rohkem linnades
● kell reguleerib inimesi
● suur osa keskklassil
● palju töölisi
● masstoodang
● hariduse levik
● kapitalism 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed (vt tööjuhend)?     ● Konservatism- riik peab kaitsma välismaise konkurentsi eest; ühiskond peab  arenema aegamööda, mida vähem vapustusi, seda parem; üldise valimisõiguse 
mitte pooldamine ● Liberalism- kõigi inimeste võrdsus seaduse ees;  igale inimesele peavad olema  tagatud inimõigused; majanduse aluseks on eraomandil põhinev 
konkurentsivabadus ● Sotsialism- töölisklass peab kehtestama töölisklassi diktatuuri; tootmisvahendid  peavad olema riigi omanduses; ideaaliks klassideta ja eraomandita ühiskond


MÕISTED, AASTAAJAD, ISIKUD – KOMPAKTSELT. I. Vana-Kreeka 2. Selgitage mõisted     ● Polis- Kreeka linnriik. 
● Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt  täiskasvanud vaba mees. ● Poliitika- polise asjadega tegelemine.
● Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemise paigana.
● Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus.
● Aristokraatia - rikaste ja suursuguste kodanike kätte kogunenud võim.
● Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte (demos - lihtrahvas ja kratos - võim).
● Faalanks- lahingurivi, kus mehed on pikkades rivides üksteise taga.
● Hellen- kreeklane , kes elas emamaal või koloonias (Musta mere ja Vahemere rannikul).
● Barbar- mittekreeklane. 
● Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus  idamaades levis kreeka keel ja kultuur. 338 eKr- 30 eKr. ● Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri- ja teaduskeskus. 
● Muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad. 2. Kes oli, mida tegi:  ● Homeros - pime laulik , kes on kahe eepose -- „Iilias“ ja „Odüsseia“ -- kirja panija.
● Herodotos - tegi algust ajaloo uurimisega. Teda nimetatakse „ajaloo isaks“, kirjutas  raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest „Historia“. ● Sokrates - Ateena filosoof , kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle  eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates.  ● Platon - Sokratese õpilane, kes asutas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated  dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused -- ideed.asutas ● Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta  gümnaasiumi,  süstematiseeris teadmised ja kujundas seisukohad loogika valdkonnas.  ● Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, kes korraldas sõjakäigu idamaadesse ja  vallutas Pärsia suurriigi alad. II. Vana- Rooma  2. Mõisted    :  ● Kapitoolium  →  küngas millel asus sama nime kandev kindlus, Rooma usuline ja  poliitiline keskus, ● Foorum  →  rahva kogunemiseks määratud väljak/turuplats,  ● Senat  →  aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma poliitikat, ● Konsul →  Rooma Vabariigi kõrgeim ametnik, iga aasta valiti neid rahvakoosolekul 
kaks, peamine ülesande sõjaväe juhtimine ● Vabariik →  riigivalitsemisvorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus,


● Keisririik →  riik, mida valitses keiser, ● Patriits →  muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane,  ● Plebei  →  Vana-Rooma lihtrahva liige, ● Rahvatribuun →  Vana-Rooma riigiametnik, kaitses alguses pleibeide, hiljem kõigi 
õigusi, ● Veto →  keeld, ● Piibel →  kristlaste pühakiri, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist, ● Vana-Testament →  Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist, 
juutide ajalugu ● Uus-Testament  →  kristliku ideoloogia alustekst, Jeesuse õpetus ja elu, ● Rooma õigus →  Vana-Rooma riigis kehtinud põhimõtete kogum, mis on paljude 
tänapäevaste Euroopa õigussüsteemide aluseks, ● Leegion →  suurim ja olulisim Vana-Rooma armee üksus, (maleruut) ● Triumf →  Vana-Roomas võiduka väepealiku ja tema sõdurite pidulik rongkäik, ● Gladiaator →  Vana-Rooma elukutseline areenivõitleja, ● Term  →  avalik saun, mõnula 2. Kes oli, mida tegi:  ● Romulus- esimene Rooma kuningas, tema nimest pärineb Rooma nimi, moodustas   suursugusematest linnadest Senati. ● Hannibal- Kartagos väejuht, võitles Rooma vastu (ründas nn selja tagant)
● Caesar- väejuht ja riigimees, uuendas kalendrit võttes kasutusele Juliuse kalendri
● Kleopatra- hellenistliku Egiptuse valitseja, võrgutas kõiki
● Augustus- Vana-Rooma esimene keiser, tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suur riikliku  hiilguse ajastu, ● Constantinus Suur- Vana-Rooma keiser, rajas Konstantinoopoli, lõpetati kristlaste  tagakiusamine(kiriku tähtsus hakkas kasvama) ● Jeesus- juudi soost puusepapoeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset  saabumist, jumala poeg, ● Peetrus- Jeesuse lähikondlane, jünger,  juba õpetaja eluajal. Rändas Rooma, kus pani  hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks ● Paulus- kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas, aitas kaasa kristluse levikule Rooma  riigi idaosas,  8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: 
Panteon- ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis, kõigi  jumalate tempel, esimene 
kuppelehitis
Colosseum- suurim amfiteater Roomas 
akvedukt- tõi mägedest puhta vee linna, tänapäevani ei tea inimesed, kuidas nad teadsid millise 
nurga alt seda ehitama peab, koosnes ümarkaartest


KESKAEG 10. Mõisted:    naturaalmajandus- ehk elatusmajandus, kuid kõik mida vajatakse tehakse ise ja 
rahamajandus on vähe arenenud, kaup kauba vastu parlament- seisuste esinduskogu, riigi kõrgeim seadusandlik kogu tsentraliseeritud monarhia- kuningavõim, koos nõuandjatega senjöör- maaomanik, kes jagas lääne,  feood- e lään, maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest,  vasall- sõjaväeteenistuse eest maavalduse saaja, läänimees pärisori- talupoeg, kes olid andnud end suurmaaomaniku kaitse alla, aga keda siis enam 
ei lubatud maast eraldada, sest ilma nende tööta poleks maal väärtust  kirik- kitsamalt kristlik pühakoda (hoone), laiemalt kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon klooster- munkade ja nunnade kogukonna kodu, paiknemiskoht koos maavaldustega, 
kehtivad kindlad reeglid vaimulik ordu-, munkade kogukond, milles nende ühiselu oli reguleeritud ketser- kiriku kritiseerija, kes usub jumalat, aga kritiseerib kiriku juhtimisviise inkvisitsioon- nn kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus,  skolastika- filosoofias õpetuste kogum, kus usulist maailmavaadet põhjendati 
Aristotelese loogika abil, nt Aquino Thomas, ühendas usu ja teaduse raad- keskaegne linnavalitsus,  tsunft- ühe linna ja ühe eriala käsitööliste ühendus,  gild- kaupmeeste ühendus, tsunftide ühendus


Hansa Liit- XII saj. tekkinud kaubalinnade liit, Tallinn, Lübeck islam- muhamedi rajatud usk, Allah on ainujumal koraan- islami pühakiri. kalifaat- islami e araabia riik, mida valitsesid kalifaadid 7.-13. sajand,  mošee- islami pühakoda. 11. Kes oli, mida tegi:    Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaslasi ristida, Karl Suur- tuntuim frangi riigi valitseja VIII sajandil, vallutas palju, laskis aastal 800  kroonida ennast keisriks, pidas lugu haridusest ja kultuurist, rajas õppehooneid,  Innocentius III- kõige võimsam paavst keisriajal, kuulutas välja IV ristisõja, juhtis  võitlust ketserlusega, kutsus üles alistama Läänemere idaranniku paganaid,  Muhamed- islamiusu prohvet ja rajaja, nõudis Allahi austamist ainujumalana,  UUSAEG 13. Mõisted:    humanism- maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese ühes tema vooruste ja  puudustega, maailm inimese vaatepunktist renessanss- e. taassünd tähistab euroopa ajaloos uut maailmavaadet ja kultuuri tüüpi,  mis kujunes itaalias XIV-XV sajandil  reformatsioon- kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine/ usupuhastus ehk  ristiusupuhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest 


vastureformatsioon- e. reformatsiooni vastu võitlus, teisitimõtlejate hävitamine, ordu-  ja kloostridistsipliini tugevdamine, vaimulike ettevalmistus, gregoriuse kalendri algus  absoluutne monarhia- riiki valitseb üks isik, kelle käes on piiramatu võim  parlamentaarne monarhia- kuninga asemel valitseb parlament; valitseja on  “sümboolne” jakobiinid- prantsuse revolutsiooni ajal, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõigust,  kuninga võimu kukutamise pooldajad, kukutasid kuninga valgustus- filosoofiasuund, mis tekkis XVII-XVIII sajandil, mis rõhutab inimeste  harimist, kogemus peamine teadmiste allikas merkantilism- ühiskonna- ja majanduselu korraldus, mis sai valitsevaks XIX sajandil,  kõrged kaitsetollid, vähe sisse, palju välja revolutsioon- pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa ülemineku  ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralduselt teisele reform- ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu poolt  tehtud muudatus kapitalism- majanduspoliitika, mille eesmärk on suurendada riigi sissetulekuid  kaitsetollidega sisseveetavatele kaupadele, samas võimalikult palju kaupu välja vedades,  XIV saj, eraomandil ja vabal turul kolonialism- poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspoole oma piire   urbaniseerumine- linnastumine, linna elanikkonna osakaalu kiire kasv rahvastikus  sotsialism- ühiskonnakorraldus, kus kõik inimesed on võrdsed, puudub eraomand, pole  suuri vastuolusid (maksismi eelkäija - omakorda kommunismi eelkäija)


14. Kes oli, mida tegi:    Leonardo da Vinci- renessanssiaja kunstnik ja leiutaja, püha õhtusöömaaeg, mona lisa,  teadlane C. Kolumbus-  maadeavastaja, avastas Kesk-Ameerika; Hispaania rahastusega, ümber  Kuuba Vasco da Gama- maadeavastaja; avastas tee Indiasse, 1497-98 F. Magalhaes- maadeavastaja; tema juhitud laev tegi esimesena ringi ümber maakera;  ise SURI Filipiinide juures (ületas Vaikse ookean) Martin Luther- reformatsiooni algataja ; naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele 95  teesi Louis XVI- revolutsiooni eelse Prantsusmaa kuningas, kulutas riigi raha, ei huvitunud  riigist  G. Washington- regulaararmee ülemjuhataja iseseisvussõjas; hiljem esimene president;  tänu temale kujunes presidendist keskne ametikoht võimustruktuuris, USA ajaloo  rikkaim president  Voltaire- valgustusfilosoof; rõhutas isikuvabadust, ideaaliks valgustatud absolutism-  valitsejate liit filosoofiaga (rahvas on loll; valitseja peab tegema otsuseid, aga neid tehes  kuulama tarku filosoofe) Montesquieu- valgustusfilosoof; ideaaliks konstitutsiooniline monarhia, võimude  lahususe põhimõte  (seadusandlik, täidesaatev, kohtu) Robespierre- valgustusfilosoof; jakobiinide juht, ideaaliks vabariik, ühiskondliku  lepingu idee - kõik riigi territooriumil elavad inimesed on riigi kodanikud, sest nad  elavad riigi territooriumil


Otto von Bismarck- Preisimaa minister-president; oma ranget “vere ja rauaga”  poliitikat ajades saavutas ta 1871. aasta ühendatud Saksamaa keisririigi  Napoleon- Korsikalt pärit kindral, kes tegi riigipöörde ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks (keisriks); kaotas Waterloo lahingus ja saadeti St Helena saarele asumisele, 1804. a  kroonis ise end ja ka oma naist.