Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule?
  • Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega?
  • Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse?
  • Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale?
  • Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega?
  • Mis on Rooma õigus millised on olulisemad põhimõtted?
  • Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis?
  • Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused?
  • Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus?
  • Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused?
  • Millised olid ristisõdade põhjused millised tagajärjed?
  • Miks kujunesid keskajal linnad?
  • Mille poolest erines keskaja linn külast?
  • Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused?
  • Miks kujunes humanism?
  • Kuidas mõjutas renessanss kultuuri?
  • Millised olid suurte maadeavastuste eeldused põhjused tagajärjed?
  • Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed?
  • Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused?
  • Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
  • Millised olid rahvusluse tõusu positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
  • Millised on industriaalühiskonna tunnused?
  • KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS.
    VANAAEG.
    I. Vana-Kreeka.
  • Mõisted:
    Polis- Kreeka linnriik
    Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees
    Poliitika- polise asjadega tegelemine
    Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana
    Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus
    Aristokraatia - rikkad ja suursugused kodanik
    Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos - lihtrahvas ja kratos - võim
    Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga
    Hellen- kreeklane , kes elas emamaal või koloonias
    Barbar- mittekreeklane
    Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur
    Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus
    muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad
  • Kes oli, mida tegi:
    Homeros - pime laulik , kes on kahe eepose autor „Iilias“ ja „Odüsseia“
    Herodotos - tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse „ajaloo isaks“, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest „Historia“
    Sokrates - Ateena filosoof , kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates
    Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta asutas gümnaasiumi, süstematiseeris teadmised ja kujundeias seisukohad loogika valdkonnas
    Platon - Sokratese õpilane, kes asustas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused- ideed.
    Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, kes korraldas sõjakäigu idamaadesse ja vallutas Pärsia suurriigi alad
  • Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule?
    Õhemad riided ja elamud savist ( soojus polnud oluline) kliima tõttu, kasvatati karja, samuti vilja kasvatus- kasvatati viinamarju, oliive jt. Kuna kreekat ümbritses meri, siis nad olid head meresõitjad ja selletõttu ka kaubandus hästi arenenud.
  • Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused .
    Erinevused
    Sarnasused
    • Spartas valitses aristokraatlik kord, kuid Ateena oli demokraatlik riik
    • Ateenas hinnati välissuhted, see tegi kaubanduse osas
    • Ateena rikkamas, kuid Sparta oli teistele kultuuridele suletud- kauplemine välismaailmaga ja reisid välismaale keelatud.
    • Ateenas võõramaalaste elu kergem kui Spartas kus seda ohjeldati sõjaväelise korraga
    • Ateenas anti laste, mitmekülgset haridust, kuid Spartas oli oluline sõjaline haridus
    • Naistel puudusid kodanikuõigused, nad olid mõne mehe eeskoste all.
    • Kodanikud said olla vaid mehed, kes olid põlisasukad
    • Peeti rahvakoosolekuid, kus said osaleda vaid kodanikud ja kus langetati otsuseid
    • Oluline oli poiste sõjaline ettevalmistus
  • Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr olümpiamängudest
  • Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr Chaironeia lahingus makedoonia vastu
  • Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut!
    • Vana- Kreeka mütoloogia- tekkisid kangelaslood ehk müüdid ning neid anti edasi põlves põlve
    • Vaasimaalid, sest need on olulised ajaloo allikad, vaasimaalid kandsid endaga kaasas olulisi sümboleid, mis said oma ideed olümpiamängudest, Homerose eepostest või müütidest
    • Homerose eeposed, sest need kaks eepost on olulised ajaloo allikad, sai teadmisi jumalate kohta, eluolu kohta jne
    • Olümpiamängud- kreeklased hakkasid sellest alates oma aega arvama , see on aluseks tänini säilinu traditsioonile ja olümpiamängud olid tollel ajal nii suurejooneline sündmus, et mängude ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu
    • Arhitektuur - püstitati väga palju templeid, mida raske ehitatid, siit said aluse kolm samba tüüpi- Korithos, Joonia ja Dooria

  • Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid:
    1) teater- alus kogu Maailma teatrile, kujunes välja Dynosesele pühendatud koorilauludest, kaks žanri- tragöödia ja komöödia
    2) sport - hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks
    3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristotelese.
    4) matemaatika - pythagorose teoreem
    5) ajalookirjutus- Herodotos „ajaloo isa“ kirjutas raamatu „Histooria“, mis rääkis Kreeka-Pärsia sõdadest
    6) arhitektuur- arenes välja kolm sambatüüpi: Joonia, Dooria ja Korinthos, sambad olid olulised osad templitele, mida ehitati erinevate jumalate auks palju
    II. Vana- Rooma .
  • Mõisted:
    Kapitoolium - küngas millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus
    Foorum - rahva kogunemis väljaks ja turuplats
    Senat - eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad
    Konsul- kõrgeim võimukandja Rooma riigis, neid valiti rahvakoosolekul kaks
    Vabariik- riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus Keisririik - riigivalitsemise vorm, kus kogu koondas enda kätte keiser
    Patriits- muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane
    Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige, kellel vabariigi algul võimu polnud
    Rahvatribuun- Vana- Rooma riigiametnik , kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi
    Veto - riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata
    Piibel - kreeklaste pühakiri, mis koosneb Vanast- Testamendist ja Uuest- Testamendist
    Vana- Testament - juutide pühakiri, mis sisaldab lugusid maailma loomisest, juutide ajaloost, Moosese käsuõpetus
    Uus-Testament- kristlaste poolt kirja pandud Jeesuse elu ja õpetlust käsitlev kirjutis
    Rooma õigus- roomlaste õigus, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks
    Leegion - Rooma suurim ja olulisem väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest
    Triumf - võitnud väejuhi pidulik marss
    Gladiaator-orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel
    Term - avalik saun , mis olid roomlastele ajaveetmis kohaks
  • Kes oli, mida tegi:
    Romulus -legendi järgi Rooma linna rajaja
    Hannibal- Kartaago väejuht, keda peetakse aegade üheks andekaimaks väejuhiks, ta nurjas roomlaste plaani vallutada Aafrika
    Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada, ta alustas kodusõja ületades Rubico jõge, mille ta võitis ja kuulutas end Rooma diktaatoriks
    Kleopatra - oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja, tal oli Caesariga laps, Hiljem abiellus Kleopatra Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, tegid Kleopatra enesetapu
    Augustus- Augustus ehk Octavianus oli esimene Rooma keiser, ta vallutas Egiptuse, mille tagajärjel Kleopatra tegi enesetapu
    Constantinus Suur- keiser, kes legaliseeris kristluse, mille tulemusena kiriku osatähtsus hakkas kasvama
    Jeesus - rändjutlustaja, kes nimetas end Jumala pojaks ja kuulutas Jumalariigi saabumist
    Peetrus- rändjutlustaja, Jeesuse jünger, ta pani aluse Rooma kristlaste kogudusele, oli Rooma esimene piiskop, usuti, et tema kätte usaldati taevariigi võti
    Paulus - rändjutlustaja, kes käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias, ta võitis juurde kristlusele palju poolehoidjaid, sümboliks mõõk !
  • Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale?
    Viljakasvatuseks sobilik piirkond. Ühendusteed maismaad pidi, sest mäed madalad, see oli eelduseks ühtse riigi tekkeks. Kuna kreeklased asustasid oma koloonidas Apenniini ps lõunaossa, siis see tõi kaasa kultuuri mõjutusi nt viinamarja- ja oliivikasvatused, linnriikluse, tähestiku, raha müntimise jne...
  • Selgitage ütlused:
  • Haned päästsid Rooma- Roomlased sõdisid gallidega. Gallid tahtsid roomlasi rünnata, aga haned hakkasid kaagutama ja sõjamehed ärkasid üles.
  • Pyrrhose võit- Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga
  • Liisk on langenud- küsimus on lõplikult otsustatud
  • Tulin, nägin, võitsin- Julius oli väga edukas väejuht, ta võitis palju lahinguid, ta oli hinnatud väejuht ka sõjameeste sees.
  • Ka sina, Brutus- Legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. Ehk see tähendab, et hea sõber on sind reetnud.
  • Jaga ja valitse- et hoida kodanike tuleks pakkuda neile midagi millest nad on huvitatud, et ei tõuseks mässu ja ei mindaks vaenlaste poolele üle
  • Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr – Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest
  • Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust!
  • Idaprovintsid olid jõukad alad, kuid lääneprovitsid olid suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis .
  • Lääneprovintsid olid algusest peale Roomalikud, kui idaprovintsides võis olla teiste riikide mõju.
  • Lääneprovintsis arenenud põlluharimine, kui idaprovintsides eksporditi käsitöö ja luksuskaupa itaaliasse ja lääneprovintsidesse
  • Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justinianuse poolt fikseeritud seadused, mis määrasid riigikorra ja kohtupidamise . Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale
  • Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ)
  • Panteon - panteon oli kõigile jumalatele pühendatud tempel, kuppel ehitis, see oli eriline oma kupli tõttu, see on antiikaja suurim kuppelehitis
  • Colosseum- amfiteater , kus peeti gladiaatorite võitlust, mis oli rahva seas väga populaarne , kõige tuntum amfiteater ongi colosseum
  • akvedukt – selle abil juhiti mägedest vesi linnadesse ehk see oli linna veevärk.
  • Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid:
  • jäid roomlased kreeklastele alla- kreeklased olid head meresõitjad, sest riiki ümbritses meri ja selletõttu ka õpiti merendus kiiresti. Samuti olid kreeklased paremad filosoofias, kreeklastel oli tuntuid õpetlasi, kelle ideid kandsid nende õpilased edasi, nt sokrates
  • ületasid kreeklasi- roomlased olid väga head ehituskunstis , nad võtsid kasutusele lubimördi ja ehitasid kaari, samuti rooma õigus pani alguse õigusteadusele, mis on tänini üks populaarseimaid valdkondi ülikoolis
  • Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis?
    Constantinus Suur legaliseeris kristluse 313.a. Apostlite aktiivne tegevus. Ei tehtud vahet rikastel ja vaestel . Segaduste ajad Rooma riigis.
    KESKAEG.
  • Mõisted:
    Naturaalmajandus- majanduskorraldus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ühe feodaali valduse piires, va sool ja raud
    Parlament - riigi kõrgeim seadusandlik kogu
    Tsentraliseeritud monarhia - tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve
    Senjöör- maaomanik , kes jagas lääne
    Feood- ehk lään on maavaldus , mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hilem oli võimalus maavaldus välja osta
    Vasall- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest
    Pärisori- feodaalist sõltuv talupoeg , kellel puudub isiklik vabadus, teda võis osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus luua perekond, omada majapidamist ja isand omas tema üle kohtuvõimu.
    Kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon
    Klooster - paik, kus elasid, eremiitide ja munkade kogukonnad kindlate reeglite alusel
    Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele.
    Ketser - usust kõrvalekalduja
    Inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus
    Skolastika- kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru
    Raad- omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan
    Tsunft - linnakäsitööliste kutseühing kesk-, varauusajal
    Gild- keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing
    Hansa Liit- 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
    Islam - Muhamedi kuulutatud usk
    Koraan - islami püharaamat
    Kalifaat- araabia riik, mida valitses moslemite valitseja
  • Kes oli, mida tegi:
    Chlodovech - frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaskonda ristida, ning surus usku peale ka oma rahvale
    Karl Suur- frangi riigi valitseja, Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
    Innocentius III- oli kõige võimsam paavst keskajal, ta kuulutas välja neljanda ristisõja, juhtis võitlust ketserlusega
    Muhamed - oli islamiusu prohvet, Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku.
  • Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks?
    Alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476.aastal ja lõpuks Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492.
  • Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused?
    1) Ida- ja lääneprovintside arengu suur erinemine tõi kaasa Rooma riigi jagunemise kaheks
    2) rooma sõjaväes lähtuti pigem oma hõimu kui Rooma riigi huvidest
    3) suur rahvasterändamine- germaanlaste tung riigi eri osadesse
    4) orjanduslik kord oli oma aja ära elanud
    5)Linnade rolli vähenemine, naturaalmajanduse levik, orjade arvu vähenemine
  • Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid.
    Vasalliteet ehk üks isik andis end võimsama isiku kaitse alla
    Seisuslik kord: 1seisus vaimulikud- palvetasid
    2seisus aadlikud - sõdisid
    3seisus talupojad ja linnakodanikud - töötasid
    Külaühiskond ehk enamus elanikkonnast elas maa, kirjaoskamatud, suuline pärimus
  • Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus?
    Kaitse röövretkede eest ja läänistatud maad vajasid harimist
  • Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused?
    Kirikukümnis, annetused, sakramendid, kiriku ametikohtade müük, reliikviad - pühakute säilmed, patukustutuskirjad- paavsti poolt antud kirjalikud tõendid
  • Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed?
    Põhjused:
  • Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi
  • Suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele
  • Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust
    Tagajärjed:
  • Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse
  • Süvenes läänemaailma ja, islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen
  • Avardus eurooplaste maailmapilt
  • Itaalia kaupmeeste positsioonid Vahemere ääres tugevnesid
  • Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, n.paberi valmistamine; araabia numbrid , tuuleveskid, klaaspeeglid, moodi läksid habemed ja vanniskäimine
  • Miks kujunesid keskajal linnad?
    Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi – kaupmehed , kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine .
    Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi.
    Kui põllumajanduses läheb hästi, siis tahetakse muud elu ka
  • Mille poolest erines keskaja linn külast?
  • Abiellu suhtumine- linnas olid perekonnasidemed nõrgemad kui külas
  • Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui külas
  • Linna oli linnamüür, külal see puudus
  • Linna elanikud olid vabad
  • Igal linnal oli linnaõigus
  • Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? Nad võtsid kasutusele arvsüsteemi, arvu null. 1154 . Koostati esimene maailma kaart
    UUSAEG.
  • Mõisted:
    Humanism -maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese ühes tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast
    Renessanss - Renessanss e. taassünd - tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias XIV sajandil
    Reformatsioon-laiemalt: kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine
    Kitsamalt - usupuhastus e. ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest
    Vastureformatsioon - katoliku kiriku tegevus reformatsiooni käigus kaotatud positsioonide tagasivõitmiseks
    Absoluutne monarhia- valitsemisvorm , mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
    Konstitutsiooniline monarhia- riigikord , kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse
    Jakobiinid- toetusid peamiselt Pariisi Kesk- ja väikekodanlusele, pooldasid revolutsiooni süvenemist
    Valgustus - mõtteviis, mis kujunes XVII- XVIII saj. ja millega rõhutati uut maailmakäsitlust, inimeste harimist
    Revolutsioon - murranguline, pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, plahvatuslik üleminek ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralt teisele. Sellega kaasneb riigipööre või selle katse.
    Reform- ümberkorraldus, riigivõimu tehtud muudatus ühiskonnas
    Kapitalism- ühiskondlik-majanduslik süsteem, kus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil
    Kolonialism- poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire .
    Monopol - majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja.
    Urbaniseerumine - linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine
    Sotsialism - ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, mis rõhutas võrdsust
  • Kes oli, mida tegi:
    Leonardo da Vinci- itaalia renessansiajastu mitmekülgseim geenius . Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad maalid läbi aegade.
    C. Kolumbus- maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.aastal avastas Ameerika
    Vasco da Gama- Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes avastas tee Indiasse
    F.Magalhaes- oli portugali meresõitja ja maadeavastaja. Ümbermaailmareis, kuigi ta ise tagasi ei jõudnud, hukkus
    Martin Luther- saksa munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon
    Louis XIV ehk Päikesekuningas Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tema valitsusaja lõpul oli riigivõlg kasvanud, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud
    G.Washington- oli Ameerika Ühendriikide esimene president , tänu temale kujunes presidendist keskne ametikoht võimustruktuuris, rajas ka uue pealinna Washingtoni
    Voltaire - valgustusfilosoof, kes rõhutas isikuvabadust
    Montesquieu -valgustusfilosoof, kelle ideaaliks konstitutsiooniline monarhia,tuntud oma võimude lahususe põhimõttega
    Robespierre- Jakobiinide esindaja, ta juhtis Prantsuse revolutsiooni, ta kukutas kuninga ja hakkas ise prantsusmaad valitsema
    Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, kes ühendas Saksamaa ühtseks riigiks
    Napoleon - Prantsusmaa valitseja ja väejuht, korraldas rida edukaid sõjakäike Austria ja Preisimaa vastu ja alustas võitlust Hispaania vastu
    K. Marx - Saksa filosoof, ta oli aktiivne revolutsiooni organiseerija. suur panust majandusteaduse arengusse - ta üritas näidata et kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele.
  • Millal:
    reformatsiooni algus- 31. oktoobriga 1517
    Kolumbuse 1.reis- 3. augustil 1492
    USA väljakuulutamine- 4. juuli 1776
    Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 1789
    Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871
  • Miks kujunes humanism?
    • Kaubandusele tuginev majanduslik tõus
    • Rikkuste kogunemine ja panganduse teke
    • Rikkad kodanikud olid harjunud ise omal jõul maailmas läbi lööma
    • Rikkad toetasid kunstnikke, luuletajaid, pidasid teenistuses arste, advokaate – nii kujunes uus haritlaskond , kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist

  • Kuidas mõjutas renessanss kultuuri?
    • Toimus loodusteaduste areng
    • Võeti kasutusele õlivärvid
    • Tervakaared asendusid ümarkaartega
    • Suur osatähtsus inimlikkusel
    • Teoseid hakati nimega märgistama- signeerima

  • Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed?
    Eeldused:
    • geograafilise mõtte ja maailmapildi areng- ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti
    • humanismi areng – usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees
    • Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi
    • meresõidutehnika areng- tehnika täiustus, tuli kasutusele kompass, paremad laevatüübid avamerel sõitmiseks

    Põhjused:
    1. vajadus väärismetallide järele, nn.” kullajanu
    2. vajadus idamaiste vürtside järele
    3. vanad kaubateed türklaste kontrolli alla, tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks
    4. otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid
    5. levisid legendid müütilistest rikastest maadest , n. Eldorado
    Tagajärjed:
    Euroopale : inimeste silmaring avardus,õpiti tundma teisi mandreid, samuti õpiti tundma uusi taimi, loomi, linde, putukaid, kasvas väärismetallide vedu Euroopasse – kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine
    Ameerikale- Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine – kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö ( kaevandused ) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid , muhkkatk jne) tõttu. Koloniseerimine – konkistadoorid. Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegerorjad Aafrikast). Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog , banaanid , apelsinid, sidrunid , oliivid; lambad , hobused
    Aafrikale- palju inimesi veeti orjusesse
  • Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed?
    Põhjused:
    • Humanismiideede levik
    • Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt
    • Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust
    • Pahameel katoliku kiriku kui rahva rõhuja vastu
    • - vaimulike ilmalik elu (kõlbeline allakäik)
    • - kiriku rikkused: maad, indulgentsid, sakramendid, reliikviad, ametikohtade müük

    Tagajärjed:
    • Pildirüüsteliikumine
    • Kloostrid suleti
    • Vaimulikud said õiguse abielluda
    • Rahvakeelne jumalateenistus
    • Kiriku- ja kloostrimaade sekulariseerimine
    • 1524 -1526 talurahvasõda Saksamaal
    • Saksamaa lõhenes kaheks:

    1) põhjas Lutheri pooldajad - protestandid
    2) lõuna vürstiriigid - katoliiklased
  • Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused?
    • Absoluutne monarhia – kuninga õukonna priiskav eluviis, Louis XVI - “Pärast mind tulgu või veeuputus”, riigikassa tühi
    • Seisuslik kord
    • Generaalstaate ei olnud kokku kutsutud viimased 175 aastat
    • Pidev maksukoormuse kasv, rahva elatusvõime langus

  • Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
    Positiivsed:
    • Absolutismi kukutamine
    • Vabariigi loomine
    • Eesõiguste kaotamine
    • Rahvustunde tõus
    • Valgusideede levik

    Negatiivsed:
    • Vägivald
    • Eeskuju 20.saj diktaatoritele
    • Poliitiliste vastaste massiline hävimine

  • Millised olid rahvusluse tõusu positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
    Positiivne
    Negatiivne
    • Hakati rõhutama rahvuse ühtsust, saksa kirjandust, teatrit, kunsti.
    • Kujunesid erinevad seltsid – võimlemis-, meestelaulu seltsid, rõhutati reformide tegemist, kaotati pärisorjus Saksa riikides, tpimus majanduslikareng- rajati palju raudteesid
    • Toimusid sõjad ( palju ohvreid)
    • Saksamaa õhutas kolooniapoliitikat
    • Saksamaal rahvuse ülehindamine, teise halvustamine

  • Millised on industriaalühiskonna tunnused?
    Masstootmine- asju toodeti umbkaudses koguses, vahel jäi üle, vahel puudu monopolid - puudus konkurents , tootja võis hinna ajada nii kõrgele kui soovis
    masinatega töö
    linnastumine ehk urbaniseerumine;
    rahamajandusel väga suur roll
  • Vasakule Paremale
    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #1 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #2 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #3 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #4 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #5 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #6 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #7 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #8 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #9 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #10 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #11 KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor netihiir Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Üldajaloo konspekt-Vanaaeg-keskkaeg
    23
    docx

    Üldajaloo konspekt. Vanaaeg, keskkaeg

    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka 1. Selgitage mõisted ● Polis- Kreeka linnriik. ● Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees. ● Poliitika- polise asjadega tegelemine. ● Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemise paigana. ● Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. ● Aristokraatia - rikaste ja suursuguste kodanike kätte kogunenud võim. ● Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte (demos - lihtrahvas ja kratos - võim). ● Faalanks- lahingurivi, kus mehed on pikkades rivides üksteise taga. ● Hellen- kreeklane , kes elas emamaal või koloonias (Musta mere ja Vahemere rannikul). ● Barbar- mittekreeklane. ● Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur. 338 eKr- 30 eKr. ● Museion- muusade tempel, sisuliselt kultu

    11.klassi ajalugu
    Üldajalugu kordamisküsimused
    5
    docx

    Üldajalugu kordamisküsimused

    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis ­ Kreeka linnriik Kodanik ­ riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika ­ linnriigi asjadega tegelemine agoraa ­ linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol ­ kindlus kõrgemal künkal aristokraatia ­ võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia ­ võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks ­ lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen ­ kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ­ ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion ­ muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros ­ Pime laulik, ,,Ilias"

    Ajalugu
    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS
    13
    docx

    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS.

    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja

    Ajalugu
    Vanaaeg-keskaeg-uusaeg konspekt
    17
    docx

    Vanaaeg, keskaeg, uusaeg konspekt

    Ajaloo arvestuse kordamisküsimuste vastused 1. VANAAEG 1.1. Vana-Kreeka polis ­ Kreeka linnriik demokraatia ­ riigikord, kus võim on kodanik ­ riigi täieõiguslik elanik, kes koondunud rahva kätte. (Ateena) sai faalanks ­ lahingurivi, kus inimesed osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa ­ linna keskväljak, mida kasutati nii hellen ­ kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol ­ kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar ­ mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate

    Ajalugu
    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS
    4
    docx

    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS

    1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum,

    Ajalugu
    Üldajalugu - konspekt
    22
    docx

    Üldajalugu - konspekt

    ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstantinoopoli lagunemine. 1517.a.

    Ajalugu
    Keskaeg
    12
    doc

    Keskaeg

    Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)

    Ajalugu
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    176
    pdf

    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun