näiteks kaseinaadid ja sojaisolaat (valgulised lisandid). Rasvagloobulite ümber moodustunud valgukiht takistab kuumtöötlemisel rasvaosakeste ühtevalgumist ja suurte rasvavalumite teket. Juhul kui temperatuur tõuseb juba kuterdamise ajal liiga kõrgele (üle 20 °C), ei saa rääkida 6 stabiilsest emulsioonist ning kuumtöötlemise ajal on tulemuseks emulsiooni lagunemine ning rasva- ja puljongivalangute teke. 1.3. Pritsimine Vorstikestad täidetakse vorstiseguga vorstipritsi abil. Vorstisegu surutakse kesta pritsiotsaku kaudu. Pritsiotsaku diameeter peab vastama kesta diameetrile mis on tavaliselt 10 mm väiksem kesta diameetrist. Vorstisegu voolamiskiirus läbi pritsiotsaku oleneb segu viskoosplastilistest omadustest, osakeste omavahelisest seostatusest ja pritsimisrõhust. Vorstisegu tuleb laadida pritsi võimalikult tihedalt, õhutühikuteta. Vorstisegu kesta pritsimise tihedus sõltub tootest ja kasutatava kesta omadustest
kalli toote. (Eesti Toit 2010) 12 3 LIHATOOTED 3.1 Vorstitooted Vorstid on tooted, mis on valmistatud hakklihast, pekist, vürtsidest ja abitoorainest. Põhitoorained on näiteks: liha, pekk, loomarasv, subproduktid ja veri. Abitoorained on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu
rõõm oli Raivo Tammelehel Eesti Euroopa Liitu astumisel. Kui Eesti ei olnud veel Euroopa Liidus, siis pidi paar korda nädalas käima tollis asju ajamas, Euroopa Liit tegi aga asja väga lihtsaks. 1.10 Ettevõtte alustamine Raivo Tammeleht töötas AK-s 1996-1997, töö seisnes vorstikestade impordis. Maitseainete müügi töötas ta seal firmas ise ülesse. AK-s aga ei olnud ka kõige paremad olud, Raivo Tammelehe partneritel olid erinevad huvid. Raivo Tammeleht tajus, et praegused vorstikestad vahetuvad varsti kvaliteetsemate vastu ja hakkas otsima uusi tarnijaid. Siis sai ta tuttavaks Francoisiga, kes mõne aja pärast (1997. aasta lõpul) tegi Raivo Tammelehele konkreetse ettepaneku oma firma Baltic Pack-i laiendada Eestisse. Baltic Pack oli selleks ajaks juba alustanud tegevust Lätis ja Leedus. Raivo Tammeleht mõtles järele ning otsustas luua koos Francoisiga (Baltic Pack-i looja Leedus) ja Läti partneriga AS Baltic Pack EST. Firma registreeriti 1998
annaabi.ee 
