Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ametitel teie ettevõttes läheb vaja IKT alast haridust ja kui palju neid on ?
  • Kui IKT personali leidmine ei oleks probleem ?
  • Millist positsiooni hoiate antud ettevõttes teie ?
  • Mis on selle ametikoha põhilised ülesanded ?
  • Kellele ise allub ?
  • Kuidas näeb välja tavaline päev ?
  • Kui suur on vastutus ?
  • Kui pikalt tavaliselt tehakse tööd ?
  • Milline on tasustamissüsteem ( kindel kuupalk, tulemustasu) ?
  • Keskmine töötasu Eestis ?
  • Kui suur on tööjõu voolavaus (lojaalsus) ?
  • Mis ametikohtadelt) ?
  • Kuidas algab personali otsing (kuidas leitakse kandidaadid) ?
  • Kui palju on tavaliselt kandidaate, keda kutsutakse tööintervjuule ?
  • Milline näeb välja tööintervjuu ?
  • Kui kaua see kestab tavaliselt ?
  • Mille põhjal käib lõplik otsustus ?
  • Kui keeruline on leida inimesi sellele ametikohale ?
  • Millist haridust ja kust saadud (TTÜ/TÜ/välismaa ülikoolid) hinnatakse ?
  • Kui vanalt tavaliselt saadakse sellese ametisse ?
  • Kui mitte, mis võib olla põhjus ?
 
Säutsu twitteris

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM
Oliver Stimmer
Personaliotsing Eesti Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes tegevjuhi ja projektijuhi näitel
Lõputöö
Prima aste
Juhendaja Madis Talmar
Pärnu 2011
Sisukord



Sissejuhatus 5
1.IKT sektori personali­otsingu taustateadmised 7
1.1IKT sektori üldiseloomustus 7
1.1.1IKT sektor Eestis 8
1.1.2IKT sektor Euroopa Liidus ja suure­mates­ IKT sektoriga riikides 12
1.2Personaliotsingu teooria 13
2.Uurimuse metoodika 16
2.1Eeluurimuse metoodika 16
2.2Süvauuringu metoodika 17
3.Uurimuste tulemused 21
3.1Eeluurimuse tulemused 21
3.2Süvauuringu tulemused 23
1.1.1Tegevjuhi personaliotsing IKT sektoris 24
1.1.2Projektijuhi personaliotsing IKT sektoris 26
3.2.1Projektijuhi ja tegevjuhi personaliotsingu põhilised erinevused ja sarnasused IKT sektoris 29
3.3Personaliotsingu taustateadmiste, eeluurimuse tulemuste ja süvauuringu tulemuste vastavuse analüüs 30
Kokkuvõte 31
Kasutatud kirjandus 33
Recruitment in Estonian information and commu­ni­ca­tions technology enterprises based on an example of executive director and project manager Summary 35
Lisad 37
Lisa 1. IKT ettevõtted töötajate arvu järgi ning panus tööhõivesse 37
Lisa 2. IKT ettevõtete töötajate arv tegevusalade lõikes aastatel 2003-2007 38
Lisa 3. Eelküsitluse küsimused 38
Lisa 4. Kiri ITL-i liikmetele 39
Lisa 5. Semistruktueeritud intervjuu küsimused 39
Lisa 6. IKT sektori ettevõtte tegevjuhi otsimise kuulutus 41
Lisa 7. IKT sektori ettevõtte projektijuhi otsimise kuulutus 42

Sissejuhatus


Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine , sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt töö­jõu­puudus, mistõttu peaks olema personaliotsing komplitseeritum ning seetõttu oli see autorile välja­kutsuv. Teisest küljest aga räägitakse Eestist kui info­tehno­loogiliselt hästi arenenud riigist ning autor soovis võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit teiste suuremate IKT sektoriga riikidega. Autor valis just tegevjuhi ja projektijuhi ametikoha, sest neid võib pidada IKT sektori ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks. Selleks, et teada saada, kas saadud tulemusi võiks üle kanda ka teistesse sektoritesse peaks läbi viima palju suurema mahuga uuringu, kuid võib eeldada, et paljud personaliotsingu aspektid võivad olla sarnased.
Autor seadis antud uurimustöö peamiseks eesmärgiks tuvastada, kuidas otsitakse tegevjuhi ja projektijuhi ametikohtadele inimesi IKT sektoris. Seda eesmärki kavatasetakse töö raames täita intervjuus Marius Arrasega. Kuigi autor suhtles uurimuse raames ka teiste IKT sektoris töötavate inimestega, kajastas autor vaid Marius Arrase kogemusi, sest hilisemal vali­deerimisel ilmnes , et uurimuse seisukohast relevantseid ja täielikke vastuseid suutis pakkuda vaid Marius Arras . Marius Arras on töötanud IKT sektoris nii projektijuhi kui tegevjuhina ning samas on pidanud tegelema neile ametikohtadele inimeste otsimisega, mistõttu teab ta kuidas otsitakse neile ametikohtadele inimesi. Autor seadis veel kaks alam­ees­märki: kirjeldada Eesti IKT sektori personali­küsimusi ning Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tuleviku­suundi.
Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personali­­küsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksi­maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist.
Uurimustöö allikatena on kasutatud enamjaolt varasemaid uurimusi IKT sektorist ja Statistikaameti andmebaasi, kuid kasutatud on ka mõningaid tunnustatud majandusalaste väljaannete artikleid. Autorile teadaolevalt ei ole eestikeelses kirjanduses käsitletud IKT sektori personaliotsingut ning ühe alameesmärgina loodab autor selle lünga täita.
Antud töö peamist kasu näeb autor selles, et töö käigus antakse ülevaade Eesti IKT personalist ning personaliotsingust, mistõttu on uurimustöö loodetavasti abiks IKT sektori personaliotsingu, eriti tegevjuhi ja projektijuhi otsimise, korraldamisel. Töö annab praktilist abi personaliotsingu korraldamisel. Näiteks, milline peaks olema töökuulutus. Autori arvates on uurimustöö eriti kasulik inimestele, kes loovad oma IKT ettevõtte, aga pole varem kokku puutunud personaliotsinguga.
Võimalike tulevikusuundadena peab autor vajalikuks analoogsete intervjuude läbi viimist suurema hulga inimestega, kes on väga hästi kursis IKT sektori personaliotsinguga. Eelküsitluse võiks läbi viia veel enamate IKT ettevõtete seas, et saaks kindlamalt teha üldistusi Eesti IKT sektori kohta. Ka võib antud uurimuse metoodikat laiendada teistel tegevusaladele ning ka muudele ameti­kohtadele inimeste otsimise eripära teada saamiseks.
  • IKT sektori personali­otsingu taustateadmised


    Selle peatüki eesmärk on esitada vajalikke teadmisi, et saaks uurida IKT sektori personaliotsingut. Et paremini mõista IKT sektori personaliotsingut, tuleb kõigepealt mõista IKT sektorit. Esiteks see peatükk annabki üldise ülevaate nii Eesti kui kogu maailma IKT sektorist. Seejärel tuuakse peatükis välja IKT sektori personaliotsingu teoreetilised alused, mis on abiks uurimuse metoodika koostamisel.
  • IKT sektori üldiseloomustus


    Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori all mõeldakse OECD (Orgainization for Economic Cooperation and Development ) definitsiooni alusel tegevusalasid, mille tooted säilitavad, edastavad või kuvavad andmeid ja infot elektrooniliselt. IKT sektori töötleva tööstuse all mõeldakse tegevusalasid, mille tooted on mõeldud infotöötluses ja sides kasutamiseks, sealhulgas ülekandmiseks ja kuvamiseks, või need kasutavad elektroonilist töötlust materiaalsete nähtuste tuvastamisel, mõõtmisel ja/või salvestamisel või füüsikaliste protsesside juhtimisel. IKT sektori teeninduse all mõeldakse  teeninduse tegevusalasid, mille tooted on mõeldud infotöötluse ja side talitluse võimaldamiseks elektrooniliste vahenditega. ( Statistikaamet Mõisted)
    IKT sektor moodustab üha olulisema osa maailma kaubavahetusest ning on olnud viimastel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid teadus-, tehnoloogia - ja ärivaldkondi. Ehkki IKT toodete ja teenuste tootmine moodustab eraldi majandusharu mängib IKT olulist rolli ka mitmetes teistes majandusharudes nagu töötlev tööstus, energeetika , pangandus , kindlustus ja kaubandus. Seega mõjutavad IKT sektoris toimuvad arengud tugevalt ka teiste majandus­harude kompetentse avaldades mõju kogu majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonna arengule. (Jürgenson et al 2009: 4)
  • IKT sektor Eestis


    Aastatel 2003-2007 on suuremas osas jäänud töötajate arv samaks kõikides IKT sektori alavaldkondades, välja arvatud ühes (Lisa 2). Selleks valdkonnaks on arvutid ja nendega seotud tegevus. Seal on tõusnud töötajate arv ligi kaks korda. (Jürgenson et al 2009: 12) Analüüsides IKT ettevõtete töötajate arvu tegevusalade lõikes 2003-2007 (Lisa 2), võib prognoosida, et ka tulevikus kasvab nimetatud IKT alavaldkonna töötajate arv.
    2010. aasta teine kvartal
    Ettevõtete arv
    Töötajaid
    Müügitulu
    Tööjõukulud
    IKT sektori osatähtsus Eesti ettevõtluses
    3,7%
    4,2%
    5,3%
    6,7%
    IKT sektori osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses
    1,3%
    5,1%
    7,9%
    5,0%
    IKT sektori osatähtsus Eesti teeninduses
    5,2%
    5,4%
    5,8%
    10,2%
    Tabel 1. IKT ettevõtete osatähtsus Eesti ettevõtluses (Statistikaamet IT53).
    IKT sektoris on 3,7% kogu Eesti ettevõtetest. Kuna IKT sektoris töötab 4,2% inimestest, on järelikult keskmine IKT sektori ettevõtte 13,5 % [(4,2/3,7 – 1) * 100] võrra suurem keskmisest ettevõttest. Et aga IKT sektoris genereeritakse 5,3 % müügitulust, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte müügikäive 43,2% [(5,3/3,7 – 1) * 100] suurem keskmisest ettevõttest. Et tööjõukulud on 6,7% kõigi ettevõtete omadest , siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte tööjõukulud keskmise ettevõtte omadest 81,1% [(6,7/3,7-1)*100] võrra suuremad. Tööjõukulud ühe töötaja kohta on IKT sektoris 59,5% [(6,7/4,2-1)*100] kõrgemad kui keskmised tööjõukulud, see tähendab, et keskmine palk on IKT sektoris üle kahe korra kõrgem.
    Kuigi IKT sektori osakaal Eesti majanduses on suhteliselt väike, moodustavad IKT sektori teadus- ja arenduskulud kogu Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arenduskuludest aastal 2007 44,4% (Jürgenson et al: 10). See tähendab, et IKT sektoris on teadus- ja arendustegevus palju tähtsamal kohal, kui mistahes teises sektoris. IKT sektori lisandväärtus moodustas kogu Eesti ettevõtluses loodud lisand­väärtusest 9% (Statistikaamet 2009, viidatud Niitra järgi 2009). See näitab, et IKT sektoris suudetakse luua keskmiselt rohkem lisandväärtust ühe inimese kohta. See aga tähendab, et on võimalik maksta kõrgemaid palku. Niisiis IKT sektor on Eestis veel üpris väike, kuid loob kõrgema lisandväärtusega töökohti, mis on ka paremini tasustatud .
    Töötajaid ettevõttes
    Ettevõtete arv
    Töötajaid
    Müügitulu
    Kulutusi kuus ühe töötaja kohta
    1-9
    1734
    2892
    0,7 miljardit krooni
    10,3 tuhat krooni
    10-19
    81
    979
    0,4 miljardit krooni
    24,5 tuhat krooni
    20-49
    58
    1519
    0,7 miljardit krooni
    29,3 tuhat krooni
    50-99
    28
    1619
    0,4 miljardit krooni
    33,8 tuhat krooni
    100 ja enam
    27
    8694
    5,2 miljardit krooni
    25,0 tuhat krooni
    Tabel 2. IKT ettevõtete suurusest olenevalt tehtud kulutused 2010. aasta teises kvartali (Statistikaamet IT51).
    Enamik IKT ettevõtetes töötajaid töötavad üle saja töötajaga ettevõttes (tabel 2). Kuigi nii suuri ettevõtteid on ainult 27, siis 55% IKT sektori töötajatest on just neis ettevõtetes. Kõige rohkem aga kulutatakse ühe töötaja kohta 50-99 töötajaga ettevõttes. (Statistikaamet IT51)
    Kõige enam on IKT sektoris väikeseid teenindusettevõtteid. Need tegelevad arvutite ja side­seadmete parandamisega, andmetöötluse, programmeerimise ja konsultatsiooniga. Täpsemalt on Eesti IKT sektoris kõige enam programmeerimise ja konsultatsiooniga tegelevaid ettevõtteid (Lisa 1). IKT teenindussektoris töötab 35,7% kogu IKT sektoris töötavatest inimestest. IKT Tööstussektoris (elektroonika, arvutite ja sideseadmete tootmine) töötab 36,1% kogu IKT sektorist töötavatest inimestest. Kolmas suur IKT sektori tegevusala on telekommunikatsioon , kus töötab 19% kogu IKT sektoris töötavatest inimestest. Info- ja sideseadmete müügisektoris töötab 8,9% kogu IKT sektoris töötavatest inimestest. (Jürgenson et al 2009: 11)
    2010 teine kvartal 
    Ettevõtteid
    Töötajaid
    Müügitulu
    Tööjõukulu
    Kogukasum (- kahjum )
    Puhas lisandväärtus
    arv/summa kroonides
    1,9 tuhat
    15,7 tuhat
    7,4 miljardit
    1,1 miljardit
    0,9 miljardit
    2,0 miljardit
    Tabel 3. IKT ettevõtete majandusnäitajad (Statistikaamet IT51).
    Statistikaameti andmetel kulutati ühe töötaja kohta IKT sektoris Eestis ühes kuus (tabel 3) 23,5 tuhat krooni (Statistikaamet IT51). Sama perioodi keskmiseks tööjõukuluks kõikides sektorites kokku ühe inimese kohta oli 16,6 tuhat krooni (Statistikaamet EM041). See tähendab, et IKT sektoris kulutati keskmiselt 29,4 % rohkem ühe inimese kohta. Eesti Info­tehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liidu presidendi Taavi Kotka sõnul on aga IKT sektori keskmine palk ligi 31 tuhat krooni. (Kotka 2010). Selline suur erinevus palga statistikas tuleb ilmselt selle tõttu, et Statistikaamet arvestab ka nii-öelda riiulifirmasid. Näiteks 2007. aastal ühel kolmandikul IKT sektori ettevõtetest polnud töötajaid (Jürgenson et al 2009: 11). „Puhta lisandväärtuse alusel ületas IKT sektori ettevõtete tööviljakus rohkem kui kahekordselt kogu ettevõtluse keskmist tööviljakust. Seejuures IKT sektori töötleva tööstuse ettevõtete keskmine tööviljakus oli teiste töötleva tööstuse sektori ettevõtetega samal tasemel, aga IKT sektori teeninduse ettevõtete tööviljakus oli ligikaudu kolm korda suurem ülejäänud teenindus­ettevõtete keskmisest töö­viljakusest.“(Statistikaamet 2009, viidatud Niitra 2009 järgi)
    Eestis on IKT sektori tööpuudus null protsenti ning puudu on üle 1000 IKT spetsialisti. Täpsemalt on puudu kõrgharidusega mõtlemisvõimelistest inimestest, kvaliteetsest tööjõust. (Kotka 2010)
    Eesti IKT sektori edaspidiseks arengusuunaks võib pidada välisturgudele siirdumist, praeguse allhangete teostamise (tunnihinna müümise) asemel. Välisturgudele minek on Eesti info­tehnoloogia sektori edasise arengu koha pealt äärmiselt oluline, sest Eesti turu väiksus seab IKT ettevõtete kasvule piirid. Välistellimuste suurenemisel tõuseb tööjõuvajadus ja palgad kasvavad. Eelnevalt kirjeldatud arengu jätkudes, jõuab Eesti olukorda, kus Eesti IKT liiderfirmad töötavad ekspordile ja teised infotehnoloogia sektori firmad või lõpptarbijad hakkavad teenust sisse ostma Indiast või odavamast Ida-Euroopast. Paljude meie rahvus­vahelisus­tunud IT firmade tuleviku edumudel näeb välja järgmist: turundus ja omanikud siin, arendus välismaal. (Lemberg et al 2007: 49)
    Praegu on valdav ärimudel selline, kus müüakse ennast, kui võimekat tegijat, Curriculum Vitae põhjal (tunnihinna müük). Selline ärimudel sureb Eestis tõenäoliselt välja, sest tunni omahind Eestis tõenäoliselt ei vähene, kuid globaalne turg tingib tunnihinna, mistõttu tunnihinna kasumlikkus järjest väheneb (Aasias on tunnihind odavam). See aga tähendab, et ühel hetkel pole seda mõtet enam müüa. Tulevikus konkurentsi­võimelist ja edukat ärimudelit on Eestis vähemalt kahte erinevat: valmistoote või –teenuse loomine ja selle müümine või väärtusvõrgustiku loomine ehk väärtusahelate ühendamine, jäädes nende ühendus­­paika. ( Rillo et al 2010: 9-11)
    Valmistoote või -teenuse müümine eeldab suurt mõttemalli muutumist, sest enam ei olda kellegi teise väärtusahelas, vaid moodus­tatakse täiesti uus oma väärtusahel, mis kuulub küll mõnda suuremasse teise vald­konna väärtusahelasse. See tähendab, et pakkumisel ei ole enam tööjõud, vaid midagi väga konkreetset – toode ja koos sellega kogu väärtusahel, mille läbi on selle tooteni jõutud. See toob kaasa püsikulude suurenemise ning muutuvkulude vähenemise, ühesõnaga kardinaalselt teistsuguse ärimudeli. Suurim pluss selle juures on, et teenust on võimalik laiendada väikese vaevaga suurele tarbijaskonnale (skaleeritavus). Suurim miinus aga on läbilöögi keerukus , sest lisaks väärtusahela haldamisele vastutatakse siis ka selle tulemuslik­kuse eest, mis tähendab otsest konkurentsi teiste sarnaste toodete ja teenustega . Selline mudel aga eeldab piisavalt suurt turgu, mistõttu peab toimuma mõttemalli muutus: ettevõtte tuleks juba asutada globaalsena, see tähendab, et koheselt lähtutakse turuna tervest maailmast mitte vaid Eestist, heaks näiteks siinpuhul
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #1 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #2 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #3 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #4 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #5 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #6 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #7 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #8 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #9 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #10 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #11 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #12 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #13 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #14 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #15 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #16 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #17 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #18 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #19 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #20 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #21 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #22 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #23 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #24 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #25 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #26 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #27 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #28 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #29 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #30 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #31 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #32 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #33 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #34 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #35 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #36 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #37 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #38 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #39 PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL #40
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Oliver Stimmer Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personali¬¬küsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksi¬maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist.

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    1072
    pdf
    Logistika õpik
    40
    doc
    Uurimustöö Ettevõtte esimene aasta AS Baltic Pack Est näitel
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    130
    rtf
    Amundsoni raamat
    113
    doc
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun