100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oliver Stimmer
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .............
IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud: · AIP, · X-tee, · ID-kaart, e-Kodanik, e-valimised, · e-õpe, IKT haridus, · e-raamatukogu, e-kinnistusamet, e-ravikaart, e-... 17. IKT kui tugiteenus, näited. IKT kui tugiteenus ei ole ettevõtte näitel seotud otseselt ettevõtte arendustegevusega. Nii on näiteks IKT kui tugiteenus ettevõttes, mis ei tegele otseselt suure tehnoloogia väljatöötamiseks. Näiteks: Rehvimüüjad, kes ei kasuta müümisel ettevõttes suuri IKT süsteeme, vaid neid kasutatakse tugidena, ehk telefonid ja meilisuhtlus. (Erinevalt näiteks Elionist, kes müüb ja paigaldab ise IKT süsteeme) 18. Mida annab IS/IT audit? · IS annab selgema ülevaate kuidas infotöö organisatsioonis vastab ettevõtte
24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid? IT arendus hõlmab endas tarkvaraliste IT süsteemide arendus, riistvara arendust ja uuendamist ning personali teadmiste ja oskuste tõstmist läbi koolituste. IT arendus tegeleb organisatsioonile vaja minevate infosüsteemide ja programmide kavandamise ja nende rakendamisega antud ettevõttes. Juhib tarkvara hankeprojekti ning oskab valida programme vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Projektijuhi kohustuseks on tagada projekti plaanipärane ja võimalikult sujuv teostus ning tagada, et projekt saavutaks eesmärgi, mis oli kokku lepitud ning saavutaks selle kokulepitud ajavahemikus. · Projekti tegevuskava koostamine ja riskianalüüs. · Hanke koostamine ja vajadusel planeerimine mille tulemiks on leping arendajaga. · Projekti ajakava ja eelarve koostamine · Tagab tööjärgede võimalikult sujuva ja tõrgeteta ülemineku. 25
............20 2.2.Kvaliteedi tagamine............................................................................................20 2.3.Finantsanalüüs....................................................................................................24 KOKKUVÕTE.............................................................................................................27 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 29 Lisa 1. Eesti e-õppe SWOT analüüs.........................................................................30 3 SISSEJUHATUS Eestis jõudis e-õpe esmalt üldhariduskoolidesse tänu Tiigrihüppe programmile, mis käivitus 1997. aastal. Kõrgkoolid alustasid e-õppe süsteemse arendusega 2002. aastal, mil moodustati e-Ülikooli konsortsium ja käivitus Tiigriülikooli programm.
organisatsiooni struktuuri vastavust ja võimakust toime tulla vajalike infovoogude töötlemisega Missugune alljärgnevatest tulemuste loeteludest on kõige täilikum loetelu IT rakendamise tulemustest organisatsioonis: Suurem tootlikus, parem klienditeenindus, parem materjalide kasutus, ajalisel ning koguseliselt täpsemad tarned, täpsem turundusinfo Missuguste alljärgnevate tegurite koosmõjul on projekti ebaõnnestumine kõige tõenäolisem? Juhtkonna huvi puudus, projektijuhi liigne nõudlikkus, ebaõnnestunud turundus. Mida iseloomustab investeeringu tasuvus (return on investment)? investeeringust saadud ettevõtte tulu suhet selle investeeringu suurusesse Milles on otseste ja kaudsete kulude erinevus? otsesed on täpselt kirjeldatavad alusdokumentide järgi, kaudsed on hinnangulised Mida iseloomustab omandi kogumaksumuse mõiste (TCO -Total Cost of Ownership)? kõik kulud, mis on seotud omandiga kogu selle kasutusaja jooksul
asutused. Arvutiprogrammid kiirendavad asutuste omavahelist suhtlemist ja vähendavad asjaajamise halduskulusid. Elektroonilise dokumendihalduse nõrk lüli on sõltuvus tehnoloogaist, mis vananeb kiiresti. Kuna asutused ja ettevõtted on erinevad, siis tuleb leida sobiv dokumendihalduse tarkvara. Microlink pakub dokumendihaldussüsteeme Postipoiss ja Livelink. Postipoiss on loodud ja arendatud koostöös riigiasutustega ning lähtuvalt Eesti seadusandlusest ning nõuetest asjaajamisele ja arhiivindusele. 3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM Elektrooniline dokumendihalduse süsteem pakub alati rohkem võimalusi kui pelgalt kirjade elektrooniline registreerimine sellel on keskne osa kogu asutuse info haldamises ja see peab ühilduma teiste süsteemidega ( nt. grupitöö vahendid, majandustarkvara, kvaliteedijuhtimise süsteemid, jne.).
•SLEPT(Social, Legal, Economic, Political, Technological) •STEEPLE(Social, Technological, Economic, Educational, Political, Legal, Environmental)•SPECTACLES(Social, Political, Economic, Cultural, Technological, Aesthetic, Customers, Legal, Environmental, Sectoral Analüüs: lihtne rääkida, keeruline teha? Võimalikud meetodid:•Intervjuud ekspertidega, huvigruppide esindajatega: selgitada välja suhtumisi, ootusi. •Koostöö huvigruppidega (nn Academy) •Arenguaruanded (nt Eesti Inimarengu aruanne) •Arvamusküsitlused: telefoniküsitlus, e-küsitlus •Fookusgrupid: võimaldavad koguda ja tõlgendada informatsiooni •Delphimeetod: ekspertide kaasamine tulevikustsenaariumite väljatöötamiseks. •Töötajate kaasamine konverentsimudeli või ajurünnaku kaudu: paralleelsed töögrupid, koguvad ja prioritiseerivadinformatsioon i •Koosolekud Organisatsiooni sisekeskkond: Organisatsiooni kujundamine
1.Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad, pehme helkur, uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes, uus tootmisviis, tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja ohtudele. Innovatsiooniprotsesse tuleb j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid