Me tihti räägime inimeste võrdsustest, külainimestel peab olema võimalus osta mida nad tahavad. Eestis on palju külasid, aga vajalike tingimusi elamiseks ei ole. Firma võiks pakkuda riideid ja kaupu, mida võib leida linna kuabanduskeskustest. Sihtgrupp on kõik inimesed kes elavad külades ja ei saa endale lubada sõita linna ja osta vajalike kaupu. Tooteid võib müüa laatadel või autost. Müügiks pole suurt telki vaja ja seetõttu ei ole vaja tasuda müügiplatsi eest. Algkapitaliks on vaja umbes 7000 eurot, nii palju maksab veo pood. Alguses üritan kindlasti ise kõigega hakkama saada, sest ainult mida on vaja juhiluba, auto ja kubad. Valisin selle äriidee, sest mõtlen, et see on reaalne ja tasuv idee. Raseduse riiete rentimine (31 punkte) Tänapäeval meie maailmas on palju rasedaid naisi ja lapsi. Ja muidugi on naistel probleem, et poodides ei ole riideid rasedate jaoks. Firma hakkaks pakkuma raseduse riieete rentimist.
kontsertidel, laatadel ja teistel sarnastel vabaõhu üritustel. Tulevik O Paari tegutsemisaastate pärast võiks laieneda ja avada alalise suhruvati putka suurtes kaubanduskeskustes. Sihtturg O Kõige rohkem suhkruvattis on huvitatud lapsed ja natuke vähem noored. Konkurents O On selge et, kõige lihtsam viis konkurentidest eristuda on ehtida oma telgi tõmbavalt, ilusalt ja silmapaistvalt. Algkapital O Algkapitaliks on vaja umbes 500 eurot, see on uue suhkruvatimasina hind. Müügiks pole suurt telki vaja ja seetõttu on ka müügiplatsi eest tasud suhteliselt väiksed. Ettevõttevorm O Arvan,et ettevõttevorm oleks FIE, sest alguses üritan kindlasti ise kõigega hakkama saada, mul oleks võimalus ise kontrollida kõike ja välja mõelda kuidas on parem teha. Slogan „SÖÖV LAPS ON VAIKNE LAPS.“
Muidugi kõige lihtsam viis konkurentidest eristuda on oma telgi eriliselt ja ligitõmbavalt ehtida. Juhul kui juhtub, et on mitu suhkruvati müüat on tavaks, et kauplejad lepivad omavahel hinnas kokku, et kellegil ei tekiks eelist konkurentide ees. Kirjeldus, kuidas toimub toote müük ja tarbijani jõudmine. Tooteid müün laatadel ja muudel kogupere vabaõhu üritustel. Müügiks pole suurt telki vaja ja seetõttu on ka müügiplatsi eest tasud suhteliselt väiksed. Algkapitaliks on vaja umbes 500 dollarit, nii palju maksab kasutatud suhkruvati masin. Juhtimismeeskond Alguses üritan kindlasti ise kõigega hakkama saada, kuna tegemist pole väga suure ettevõtmisega.
3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Laenu võiks võtta sellisel juhul kui kasutada laenu näiteks selle tagasi teenimiseks ja edasiseks raha tegemiseks. Näiteks firma algkapitaliks või kuskile kasuliku kohta investeerimiseks mis hiljem võib raha tagasi teenid et laenu tagasi maksmisega probleeme ei tekiks. Laenu võiks võtta ka maja ehitamiseks mis on teatavasti väga kulukas ja tõsine ettevõtmine. Selle juures kulub kindlasti lisa toetus ära laenu näol või siis kogu maja ostagi ainult laenust mis on ka variant. Raha laenatakse igasugusteks asjadeks ja laene pakutakse veel rohkem kui võetakse
• kindlustuskulud; • ruumide remondikulud; • kodulehekülje valmistamise kulud; • personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) Tulu 24000 24500 25000 27000 30000
inimeste vahelised konfliktid või ei leita klientuuri vms. Hetkel takistab mul ettevõtlusega alustamist, kool, sest tahan pühenduda õpingutele ja arvan, et on raske, kui õpingute kõrvalt peab ka ettevõtet looma hakkama. Ettevõtte loomiseks on vajalik ka mingil määral algkapital. Arva ka, et kui tahan luua toimivat ja tulevikus kasumit toovat ettevõtet, siis peaks ka äriidee olema sobiv. Nende barjääride ületamine ei olegi väga keeruline, sest algkapitaliks võib küsida laenu sõpradelt, vanematelt või pangalt. Äriidee mõtlemiseks tuleks panna paika valdkond, kus oleks hea ja mõistlik konkureerida ja vastavalt selle siis välja mõelda konkreetne toode või teenus. Ettevõtlus on tänapäeval populaarne inimeste seas. Algus aastatel võib olla raske, kuid edaspidi võib juba lihtsamaks minna. Samas kaasnevad ettevõtte loomisega omad negatiivsed ja positiivsed küljed. Arvan, et toimiva ettevõtte loomiseks peab inimene seda väga soovima
Rikkad inimesed aga naudivad vasesete alamate tehtud tööst saadud tulu, ise aga lillegi liigutamata. Eriti teravalt tuleb inimeste ebavõrdus välja Emilie Zola raamatust ,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale kaevanduste rajamist leitakse odav tööjõud, kellele makstakse suure töö eest väga väikest tasu.) siis ei ootagi söekaevurid midagi muud. Nurisetakse vaid omavahel väikese raha üle mida töö eest saadakse, ent ette ei võeta midagi. Kahjuks on raamatus kirjeldatud ebavõrdsus valitsenud maailmas iidsetest aegadest peale. ,,Lammastest koosnevad ühiskonda hakkavad ajapikku valitsema hundid" (Bertrand de Jouvenel). Kõrgemal ja valitsevamal poolel seisavad inimesed, kes
OÜ Soe tuba ÄRIPLAAN Koostaja: Juhendaja: Ave Arop 2010 Sisukord 1 1.Kokkuvõte Oü Soe tuba asub Sõmerpalu vallas Osula külas Simuna talus.Tegemist on ettevõttega, mis hakkab pakkuma korter- ja eramajadele küttepuid. Ettevõtte algkapitaliks on 50 000 krooni, millest 25 000.- annab Steven Parm ning 25 000.- annab Andre Kinna. Algkapitalist 34 000.- läheb palkide maksmiseks ja kohale toimetamiseks, sellest 30 000 maksavad palgid(kask ja lepp) ning 4000.- kohale toomiseks.Palkide töötlemine kütepuudeks läheb maksma 10 000.- ,selle sisse kuuluvad bensiin,elekter,tööriided. 30 000 krooni eest saame 120 tihu lepa- ja kasepalke, millest saame peale töötlemist 200 rummi lõhutuid küttepuid.
2.3 Missioon ja visioon 2.4 Juhtkond, töötajad Kuna meie firma on registreeritud kui FIE, siis tähendab seda, et meil on juhtkonnas ainult üks inimene, kellele alluvad tema poolt valitud töötajad ning lisaks ostab sisse raamatupidamise teenust. Ettevõttes on kokku kümme töötajat, kes on kõik õppinud kosmeetikud, see tähendab, et nad kõik suudavad pakkuda vajalikke teenuseid. 2.5 Finants Isikliku Spaa finants tuleb 50% päranduseks saadud rahast ja teine 50% on pangalaen. Algkapitaliks on 30 000, see tähendab, et 15 000 tuleb pärandusest ja 15 000 pangalaenust. Sellest algkapitalist piisab selleks, et muretseda töötajatele vajalikud töövahendid, turustada firmat, maksta vajalikke makse. 3 ÄRIPLAAN 3.1 Teenus Isiklik Spaa pakub kosmeetikuteenuseid. 3.2 Üldine kirjeldus Pakutavad teenused: Maniküür; Pediküür; Massaaz; Näohooldus; Kehahooldus Käte ja jalgade hooldus Depilatsioon; Jumestus
Protokollis: Taavi Tõnismäe Päevakord: 1. Firma ametite jagamine. 2. Firma algkapitali suuruse määramine. 3. Firma toote valik 4. Firma nime valik 5. Firma põhikirja kinnitamine. 1. Daniel tegi pakkumise astuda direktori ametisse, kuna ta omas Taavi Tõnismäest rohkem kogemusi. Otsustati: Daniel Tõevälja määrati tegevdirektoriks. Taavi Tõnismäe määrati finatsjuhiks. 2. Taavi Tõnismäe pakkus algkapitaliks 100. Otsustati: Algkapitaliks määratakse 100. Selleks tuleb osta JA Eestist 10(kümme) 10-eurost aktsiablanketti. 3. Taavi Tõnismäe ladus välja mitmeid ideid firma toote jaoks, mida ei soovinud jäädvustada kartes ideevargust. Otsutati: Firma tooteks valiti loodussõbralik ostukott. 4. Daniel Tõevälja pakkus nimeks "Simple Bag". Otsustati: Firma nimeks pandakse Simple Bag 5. Vaadati üle õpilasfirma põhikiri. Otsustati: kinnitati õpilasfirma Simple Bag põhikiri.
leidu, mis õpetab akvaariumite kokku panemist, seega tuleb uued töötajad välja koolitada firma juhil. 10.3. Palgasüsteem ja selle areng Palka arvestatakse tunnipalgana. Töötamine käib graafiku alusel ja päevas on tööl üks inimene. 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng Ettevõtte aluseks on käesolev äriplaan. Vajadusel võib midagi ka muuta kuid põhiliselt peetaks selles kirjas olevatest punktidest kinni. 11.2. Finantseerimine Algkapitaliks on 100 000 krooni. Alustamiseks on see piisav, kuna ettevõte ei ole väga suur. Laenu järele vajadust ei ole. 9 11.3. Kasumiplaan TULUD 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Müügitulu 620 000 680 000 700 000 720 000 KULUD Töötajate palgad 180 000 180 000 200 000 200 000 maksudega koos
10.3. Töötasu Firma juht töötab üksinda ja miinimumpalgaga. Hiljem lisanduvad lihttöötajad saavad palka vastavalt koormusele ja töötundidele. 10.4. Raamatupidamine Raamatupidamisega tegeleb algusaegadel firma omanik, ettevõtte laienedes ja/või töömahu suurenedes saab palgata täiskohaga või poole kohaga raamatupidaja. 12 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Finantseerimine Ettevõtte algkapitaliks piisab 5000 (eurost), mis on omanikul olemas. Et vältida üllatusolukordi, peab olema varuraha. Laenu võetakse juhul kui omadest vahenditest mingil põhjusel ei piisa. 11.2 Algbilanss Aktiva Passiva Raha 28950 Omakapital 15000 Riided 350 Laen 20000 Mööbel 5700
Ühe munitsipaalettevõtte nimi oli Imar. Ettevõtte omanikuks oli Imavere Küla Täitevkomitee ning see tegeles raamatupidamisprogrammide arendamise, raamatupidamisteenustega ning samuti kaabeltelevisiooniga. Imavere Küla Täitevkomitee võttis Raidi Saare 1. aprillil 1991 tööle Imari direktoriks. 19. detsember 1992 Imavere Küla Täitevkomitee nimetati ümber Imavere Vallavalitsuseks. (Tööraamat 1992) 1992. aasta kevadel asutas Raidi Saar oma ettevõte Saru AS. Algkapitaliks oli asutaja omaenda teadmised ehk immateriaalne vara. Saru hakkas tegelema ainult raamatupidamistarkvara arendamisega, kuna esimene tellimus tuli raamatupidamistarkvara arendamise kohta ja see tegevus valdkond on piisavalt suur. Lisaks sellele olid varemalt kogemused olemas raamatupidamise arendamise osas. Esmalt oli töövahendiks Fox Software toode FoxPro. Kuna konkurentidel olid oma programmi nimed välja mõeldud, siis Raidi
Prügikotid 2,40 eurot 0,5 pakki 1,20 eurot Õhuvärskendaja 2 eurot 1 tükk 2 eurot Pastapliiatsid 0,3 eurot 6 tükki 1,8 eurot Visiitkaardid 8 eurot 100 tükki 8 eurot Kokku 136,6 eurot VI. Algbilanss Ettevõtte algkapitaliks on 2500 EUR, mis on firma alustamiseks taotletud. Puudujääv summa kaetakse firma omanike isiklikest säästudest, et vältida alustava firma liigset koormamist intressidega. Aktiva Passiva Raha 2500 EUR Omakapital 2500 EUR Aktiva kokku 2500 EUR Passiva kokku 2500 EUR VII. Turundus Ettevõtet reklaamitakse sotsiaalvõrgustikes, reklaami levitatakse ka visiitkaartide ja
10.3. Palgasüsteem ja selle areng Palka makstakse vastavalt ametikohale ja turu keskmist töötasu vastaval ameti kohal. 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse kord aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan. 11.2. Finantseerimine Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 1 miljon eurot millest 100 000 eurot on panga laen. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000 Raha 1000000 Omakapital 900 000 Immateriaalne põhivara : 0 Kasum 0 Aktiva kokku: 1000000 Passiva kokku: 1000000
tubadesse vaja voodipesud ja käterätid. Samuti kulub raha koristusvahendite ja majapidamistarvetele. 1. Investeerimisplaan Kuluartikkel Maksumus 1. Maja renoveerimine 10 000 2. Mööbel 40 000 3. Kööginurk (koos vajalike nõudega) 800 4. Voodipesu ja käterätid 2000 5. Koristusvahendid ja majapidamistarbed 1000 KOKKU: 53 800 Algkapitaliks oleks ümardatult 55 000 , millest 40 000 on olemas kohe alguses. Samuti loodame saada 7 000 riikliku toetust. Kui on võimalus sõprade või pere käest laenata, siis teeme seda. Kindlasti ei torma esimese asjana laenu võtma. FINANTSPROGNOOSID 4. 10. 1. kuu 2. kuu kuu 5. kuu 6. kuu 7. kuu 8. kuu 9. kuu kuu 11. kuu 12. kuu SISSETULEKUD
Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2. Õpilasfirma tegevjuhi kandidaatideks esitati Anti Bertel ja Merko Susik .Toimus salajane hääletamine. Otsustati: salajase hääletamise tulemusena sai õpilasfirma tegevjuhiks Anti Bertel. 3. Kuulati ära Merko Susiku ettepanek nime valimiseks. Merko Susik pakkus õpilasfirma nimeks ,,BRS". Otsustati: õpilasfirma nimeks sai ,,BRS". 4. Kuulati ära Anti Berteli arvestused õpilasfirma kapitali vajaliku suuruse kohta. Otsustati: õpilasfirma algkapitaliks määrata 60 eurot. 5. Loeti läbi õpilasfirma põhikiri. Otsustati: põhikiri kinnitada. Toote kirjeldus 3D origami tooted on mõeldud eelkõige dekoratiivseks kasutamiseks. Tootel on mitmeid erikujusid ja toote teemad varieeruvad. Väga hästi sobivad meie tooted kingituseks. Spetsiaalselt valmistasime tooteid laatade jaoks. Jõululaada jaoks tegime jõuluvanasid ning sõbrapäeva laada jaoks tegime lilli.
Abiks kasutan isikuid kes teavad söögikoha pidamistest ning aitavad mind õigete valikute ja otsuste tegemisel. Annavad soovitusi kuidas oma söögikohta pidada ja mida selleks teha, et kõik läheks nii nagu oleks mulle kõige kasulikum. 17 11 Finantsmajandusplaanid 11.1 Planeerimissüsteemi kirjeldus Esialgne plaan on alustada oma äri äriplaani järgi. Kui midagi peaks muutuma, teen muudatused ka äriplaanis. 11.2 Finantseerimine Algkapitaliks on hetkel planeeritud oma raha 10000.- ja hiljem tuleb võtta pangalaen. Tagasi tuleb hakata maksma alates 2.aastast. AKTIVA PASSIVA Kassa Pikaajalised laenud 19173 Arveldusarve 20896 Hankijad Immateriaalne vara Omakapital 10000 Seadmed 8277 Kasum/kahjum 11.3 Kasumiplaan Tulud 1.a 2.a 3.a 4.a
Ka teenusearendamisel ja kvaliteedisüsteemi parandamisel kasutab firma välisabi. 20 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse kord aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan. 11.2. Finantseerimine Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 40 000. Et aga ettevõtte saaks korralikult tegutsemist alustada, tuleb taotleda pangast ka laen, mida oleks hea võtta lepinguga, et esimesel aastal ei peaks tegelema laenu tagasimaksmisega. Et vältida üllatusolukordi, peab olema varuraha. Selleks laenab ettevõte natuke rohkem, kui planeeritult vaja. Laenu võtab firma 100 000 Eesti krooni. Kõik arvutused on tehtud Eesti kroonides. Arvestada tuleb sellega, et alates viiendast tegutsemiskuust on ettevõte käibemaksukohuslane. 1
Värvid 150 10 1500 1500 1500 Hooldusvahendid 200 10 2000 2000 2000 Juukselõikusmasin 1000 1 1000 1000 1000 Lõksud jne 5 500 2500 2500 2500 Kokku 26 600 26 000 26 000 1.5 Algbilanss Ettevõtte algkapitaliks on 40 000 krooni, mis on firma alustamiseks taotletud. Puudujääva summa on eraldanud firma omanik, mis makstakse talle tagasi nii pea kui firma toodab korralikku kasumit. Nii toimides on odavam ning intress tunduvalt väiksem. Aktiva Passiva Raha 40 000 Omakapital 40 000 Aktiva kokku 40 000 Passiva kokku 40 000 7
Näiteks tuleb osta puhastustvahendeid, maksta elektri eest, täiendada toidu ja joogivarusid jne. Need kulutused on kokkuvõetud jooksevkulude alla. Kokkuvõtvalt võib öelda, et puhkekompleksi loomine Kasepääle tasub ära, kuna tulud ületavad kulusid pooleteise kordselt. Muidugi tuleb arvestada, et talvisel perioodil on tulud väiksemad. Samas ka kulutused, kuna väiksem rahvamass tuleb teenindada. 2.4. Tasuvusanalüüs Iga kord, kui soovitakse ettevõtte algkapitaliks toetust saada Euroopa Liidu toetusfondidest, tuleb neilegi esitada tasuvusanalüüs. Tasuvusanalüüsi koostamisel on oluline silmas pidada nii tulusid, kulusid kui ka investeeringuid ja finantseerimist (NetEkspert). Nende andmete alusel saadakse lõpptulemuseks projekti tasuvus ehk kui palju võib käima lükatud projekt tulu tuua. Tasuvusanalüüsi ei koostata mitte ainult uue projekti algatamisel vaid ka juba olemasolevate laiendamisel.
Maja on puhasvuukviimistlusega tellisehitis mille tänavapoolse kahekorruselise hooneosaga liitub tagaküljel ühekorruseline saaliplokk. Peafassaadi liigendab kaheastmeline risaliit, mille kujunduslikud aktsendid on peasissepääsu portaal, kahe ümarsamba ja balustraadiga lodza ning seda päädiv kolmnurkfrontoon.2 1883. aastal tõusis balti-saksa korporatsioon Estonias päevakorrale oma konvendi hoone ehitamise küsimus. Korporatsiooni vilistlased panid maja algkapitaliks kokku üle 10 000 rubla. Maja ehitusplats osteti Karlova mõisa maadele, mis kuulusid linna juurde juba vähemalt 1636. aastal, kui valmis esimene teadaolev linna plaan. XVIII sajandil hävitasid linna venelased ja aastasaja viimasel veerandil põles linn kolm korda. Sellepärast oligi linn enne ülikooli taasavamist Riia tänava alguses, kuhu hiljem konvendihoone kerkis, tervikuna küllaltki halvasti arenenud. Ülikooli taasavamisega kiirenes linna areng ning 1868. aastal oli
Firma registreeriti 1998. aasta juuli kuus ja kanti äriregistrisse 1998. aasta 23. oktoobril (Äriregister 2010). Aktsiaselts Baltic Pack EST alustas tegevust sama aasta 1. novembril. Raivo Tamme- leht oli siis 28 aastane. Ühe kolmandiku firmast sai Raivo Tammeleht (ülejäänud on Leedu Baltic Pack-i omandis). 27 Leedu Baltic Pack andis algkapitaliks umbes pool miljonit krooni. Seal sees oli ka Raivo Tammelehe aktsiakapitali osa, mille Raivo Tammeleht maksis kahe aasta jooksul Leedu Baltic Pack-le tagasi. See raha kulus esimese organiseerimisaasta peale. Algkapitali ei maksnud Leedu Baltic Pack kohe AS Baltic Pack EST-ile vaid maksi vajaduse põhiselt (miinimumkapitali nõue aktsiaseltsil oli siis palju väiksem). Paarisaja tuhande krooni eest ehitati laoboks
makseperioode. Näiteks fond, mis on loodud iga-aastase fikseeritud summaga teaduspreemia väljamaksmiseks Annuiteeti, mille tähtaeg on lõpmatu, st sisaldab lõpmata palju osamakseid, nimetatakse igaveseks (ka tähtajatuks või lõputuks) annuiteediks ehk perpetuiteediks (perpetuity). Tuletame valemi, mis seob perpetuiteedi osamakse R, makseperioodi intressimäära p, nüüdisväärtuse A. Oletame, et on asutatud fond, millesse on alghetkel paigutatud summa A ehk mille algkapitaliks on A. Selle fondi arvelt soovitakse kindla ajaperioodi järel maksta välja summa R. Veel oletame, et sellesse fondi paigutatud raha teenib intressi määraga p nimetatud ajaperioodi kohta (ja nimetatud perioodi jooksul intresse algsummale ei lisata). Esimese perioodi lõpuks on teenitud intress võrdne korrutisega A p . Kui see summa makstakse välja, siis on esimese perioodi lõpul fondis ikka summa A, mis järgneva perioodi lõpuks teenib jälle intressi suurusega A p
annaabi.ee 
