1. Ajapalk on töö tasustamine töötatud aja alusel: kuu-, tunni-, päeva- jne palk. Töötasu ajaühikule on konstantne, kuid mitte toodanguühikule. Ajapalga tüüpilised rakendusvaldkonnad on: · tulemi kvaliteet on palju olulisem kui kvantiteet (kiirus) nt täpistööd, · töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine, · erineva iseloomuga ja ebakorrapärased tööülesanded nt büroo- ja abitööd, · kõrge töötempo on kahulik või ohtlik tervisele ja/või tootmisvahenditele, · töö intensiivsus kõikuv, kuid vajalik on pidev valmisolek nt tuletõrje Ajapalga (ajatöö) eelised (+) ja puudused (-): + palgaarvestuse lihtsus, + pingete vältimine (erineva võimekusega töötajate vahel), + tootmisvahendite (ka looduse jm ressursside) säästlikum kasutamine, + kõrgest tempost tingitud kvaliteedimöönduste vältimine; kontrollimise vajadus, kuna palk ei stimuleeri tootlikkuse tõusu,
· töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine, · raha-akord ehk kindel tasu (rahasumma) teatud tulemuse eest · erineva iseloomuga ja ebakorrapärased tööülesanded nt büroo- ja abitööd, Tüüpiliselt kasutatakse kaht koostisosa: garanteeritud (miinimum)palka ja · kõrge töötempo on kahulik või ohtlik tervisele ja/või tootmisvahenditele, akordlisa. Palgakulu tooteühikule on konstantne, kuid ajaühikule muutuv. · töö intensiivsus kõikuv, kuid vajalik on pidev valmisolek nt tuletõrje. Erivormid: kollektiivne ehk grupiakord ja progressiivne akordpalk (lisatasu sõltub lisa- või kogutoodangust), mis on kasulik, kui kaasneb
See näitas, et konkurendid oli märganud uut konkurenti turul. Näiteks alguses konkurendid kippusid välja tooma, et Raivo Tammelehel pole üldse lihatehnoloogia alast haridust, aga teeb vorsti ja sinke. Sellist teiste 29 maha tegemist peab aga Raivo Tammeleht endale augu kaevamiseks (mis ka vastavalt teooria peatükile on ettevõttele kahulik). Personali küsimus on kogu ettevõtte majandamise juures kõige suurem probleem, samas ka kõige suurem rõõm. Keeruline on luua head meeskonda, aga kui on näha, et meeskond töötab sära silmis, siis see pakub ka kõige suuremat rahuldust. Raivo Tammeleht mõtles juba alguses selle peale, et kõike ei jõua ise ära teha oli vaja head meeskonda. Personali leidmine käis läbi tutvuste - võttes tööle oma tuttavaid, kes Tammelehe arvates olid tööks sobilikud. Raivo
3...5 aastat, lina puhul peab vahe olema näiteks isegi 5...6 aastat (seega rapsi all võib Eestis olla kuni 20%) Enesetaluvus reastatuna: talirukis < mais < kartul < suvioder < talioder < kaer < nisu < suhkrupeet < põlduba < ristik < lutsern < raps < hernes < päevalill < lina Mõjutab saaki 10-50% 5) Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel Allelopaatiline mõju taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahulik mõju teisele taimele. 11 Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Esti tingimustes on allelopaatiline mõju oletatavasti suurem kui näiteks Saksamaal või Leedus, sest vegetatsiooniperioodi tõttu on külvikordade vahe pikem. Kõrrekoorimine suurendab allelopaatilist mõju.