Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine- mõisted (õppejõud: Kristjan Kask) (0)

Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused.
Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale.
Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja , mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks.
Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha.
Valim - populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida.
Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav.
Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati.
Uurimismeetodid - Intervjuu , test( objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs
Biheiviorism- on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises
Psühhodünaamiline käsitlus- Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne.
Ego kaitsemehhanismid -Eitamine, Projektsioon ,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor, Sublimatsioon .
Neofreudistid- uusfreudism, psühholoogia  suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid. Alfred Adler, Erich Fromm,E. Erikson ,C.G. Jung
Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest.
Harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost.
Efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi.
Kognitiivne psühholoogia-Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt,Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad,(salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma.
Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia)
Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend , kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest.
Refleks - Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse , tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul.
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid .
Närvisüsteemi ülesehitus- Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes.
Piklikaju -ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon : kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine , südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine , aevastamine, kehaasend
Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu, Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu.
Keskaju- automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide ( kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine,temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie,koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu.
Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine , basaalganglionid,Liigutuste täpsus.
Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja , sorteerija, vahendaja , ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest.
Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus
Hüpotaalamus- kehatemperatuur , ainevahetus, nälg , janu, emotsioonid , seksuaalse käitumise olulised keskused
Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine)
Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon )
Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades.
Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise.
Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks.
Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine.
Oimusagar : lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Oimu ehk temporaalsagar - Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.
Agnoosia - Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid.
Ladus afaasia ( Wernicke piirkond)
Neglekt - Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus.
Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire.
Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi.
Frenoloogia - On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades.
Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. Sensoorne -;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise.
Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole.
Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki.
Akson : Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse.
Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus.
Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu , mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist.
Virgatsained - atsetüülkoliin , dopamiin , serotoniin, noradrenaliin , gamma aminovõihape, glutamaat.
Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku.
Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia , parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat , motivatsiooni ja emotsioone.
Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega.
Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu.
Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator.
Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus.
Tänapäevased aju uurimismeetodid- Elektroensefalogaafia (EEG), Positronemissioon tomograafia (PET), Kompuutertomograafia (CT), Magnetresonants kuvamine (MRI), Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)
Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil.
Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises.
Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest.
Magnetresonants kuvamine (MRI)- Neurokuvamise meetod, mille puhul registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest.
Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta.
Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne, Eneseteadvus .
Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid.
Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus
Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas.
Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile , millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu , tahteline, tahtelisjärguline , suunatud.
Stroopi efekt- Uurib tähelepanu
Tähelepanu Omadused- valivus , maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus
Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit).
Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus.
Tsirkadiaanne tsükkel Seotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega
Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin , atsetüülkoliin, kortisool
Melatoniin ( hormoon )- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust.
Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter )- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd.
Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist).
Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt.
Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi.
Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid.
Aisting -Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi
Retseptorite alusel aistingud -Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine ,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised.
Disparaatsus- kauguse tajumise viis.
Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest , sinisest ja rohelisest.
Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides.
Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga.
Hallutsinatsioon  – taju moonutus , mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta.
Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA).
MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises.
Operatiivmälu e töömälu - A.Baddeley ( lühimälu ehk töömälu)
Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid.
Protseduuriline - Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa)
Episoodiline - Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde.
Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid.
Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud.
Amneesia - suuna, ulatuse ja mäluliigi järgi saab liigitada.
Inimese kõnetrakt- Kõne tekitatakse kopsudes väljapaisatava õhuvooga, mis läbib kõri , kus paiknevad häälepaelad. Õhk liigub edasi suu ja ninaõõnde, mis moodustavad kõnetrakti. Erinevad vokaalid moodustatakse huulte ja keele liigutamise abil, muutes sel viisil kõnetrakti suurust ja kuju. Konsonantide moodustamiseks tõkestatakse õhuvool suuõõne elundite abil.
Foneemid- Eristatavad heli kategooriad; väiksema tähendusega häälikuüksus õ.
Morfeemid- Väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba da).
Lause – Sõnade ja fraaside kombineerimisel saadakse laused .
Leksikaalne sisu- Mida me tavaliselt kasutame (Esimesed sõnad, mida laps kasutab)
Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige).
Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi.
Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel.
Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist)
Imiteerimine ( Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine)
Hoidekeel (Motherese)Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed.
Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult.
Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud.
Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat.
Adaptatsioon : organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda.
Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jäävus .
Operatsioonide eelne staadium-Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise,Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks, Tegevused, mida laps valdab , internaliseeritakse.
Jäävus (Piaget)
Lapseea egotsentrism- Kolme mäe katse.Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt.
Animism -on hingeusk
Formaalsete operatsionide staadium-Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest.
Motivatsioon-Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas.
Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk
Motiiv - Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke.
Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom , väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast.
Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer )- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena.
Nature or nurture-Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp (pärilikkuse alus), Keskkonna mõjud.
Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral.
Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada.
Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab.
Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud.
Neurootilisus - Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida.
Avatus - On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub.
Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud!
Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada.
Projektiivtestid-Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub.
Objektiivtestid -Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad, Küsimustikud
Isiksushäire-Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega.
Hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole)
Moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru).
Kliiniline psühholoogia-tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. (mõnda häiret saab leevendada, teist ravida).
Subjektiivne norm- Selle normi alusel võime pidada kõike ebanormaalseks. Väga range. Kui inimesed on nagu mina, siis nad on ainult normi piires.
Normatiivne norm (ideaal) – Edastavad hästi seadusandlused (näiteks, kui keegi öösel mu ust lõhub, siis mida ma teen).
Statistiline norm (äärmuste probleem) –näiteks vaimne alaareng - teiselt poolt vaimne üleareng.
10