Bioloogiline psühholoogia (0)

Bioloogiline psühholoogia I LOENG  Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide 
uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes  Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad 
asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega.  Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja 
motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, 
emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine


-  Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad 
närviraku tööd.  - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb 
>lihaskiud tõmbab kokku. - Motoneuroni keha asub seljaajus, akson läheb kaugele ja võib olla üle poole meetri pikk Neuronid: - Eferentsed e motoorsed – viivad sõnumeid välja ehk lihastele - Aferentsed e sensoorsed – toovad sisse väliskeskkonnast - Vaheneuron ehk interneuron – vahendavad infot ühest neuronist teise  Neuroni tööd toetavad erinevad gliiarakud;’ Gliiad – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest, on erinevate funktsioonidega 
rakkude kogum. Kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närvisüsteemi arengu 
toetaja - Astrotsüüdid – palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, tugi ja
toitainetega varustamise funktsioonid - Mikrogliia – kaitse, et kahtlaseid kehasid ei oleks - Oligodendrotsüüdid – KNS müeliinimoodustajad; perifeerses NS teevad seda 
Schwanni rakud  Sündmused neuroni sees, sh närviimpulsi levik neuroni piires (lokaalsed  potentsiaalid, aktsioonipotentsiaali levik);


Impulss läheb ühelt närvirakult teisele sünapsi kaudu, kus edasi ei hüppa elektrilaeng vaid 
impulsi mjul sõnumiedastaja-molekul mis sihtmärk-rakul järgmise sündmustejada vallandab Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev 
AP vallandamiseks siis vallandub. AP on alati sama tugevusega, kui signaal ei ole piiavalt 
tugev siis AP ei vallandu.  Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab 
lävendi - Osadel närvirakkudel pole aksoneid, need on vaheneuronid kes hoiavad teistega 
ühendust ja üritavad koordineerida mingit rütmi. Seal on vaiksed ärritused, mis aksoniga 
närvirakule edasi kanduvad.  Neuron peab otsustama, aksonid saadavad igasuguseid signaale. Mõned pidurdavad mõned 
erutuvad.  - Impuss „hüppab“ üle müeliini ühelt sooniselt teisele.  - Keha reaktsioonid on aeglasemad sest vahelülitused võtavad hoo maha, vahepeal läheb 
neurotransmitteritele üle  Neuronite vaheline suhtlemine, sh neurotransmissioon sünapsis - põhimõtted. Sünaps on koht kus ühe närvirakku dendriidid või aksoni lõpp puutub kokku teise närviraku 
või organi või muu rakuga. Sealt antakse edasi keemiline signaal.  - Aksoni lõpp > vabastatakse neurotransmitterid > istuvad teise raku peale > sõnum läheb 
edasi Elektriline sünaps - Väikesed poorid kus väiksed ioonid ja molekulid pääsevad läbi - KNS ja südamelihas ja kudedes veel Sündmused sünapsis 1. Neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites
2. neurotransmitterite vabanemine sünaptilisse pilusse
3. Neurotransmitterite seondumine postsünaptilises
membraanis asuvate retseptoritega (kindlad retseptorid)
4. Neurotransmitterite inaktiveerimine ensüümide abil või
eemaldamine (hajuvad minema)
5. Neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse
(taaskasutus)


Neurotransmissioon
- Kui 1. neuron saadab välja erutava signaali, jõuab se samaaegselt 2. ja 3. neuronini - Neuron 2 hakkab selle signaali peale pidurdama ja vaigistab ka 3. neuroni, mis esimeselt 
saadud signaali tõttu laenglema hakkas - NB! Sünapsi kaudu antav signaal on aeglasem võrreldes ioonkanaleid pidi toimiva 
signaaliga - Aktsioonipotentsiaal on alati erutav  Ionotroopne vs metabotroopne närviülekanne, sarnasused ja  erinevused  Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid? Üks ja sama neurotransmitter olenevalt sellest kus toimetab võib olla neurotransmitter kui 
hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, 
pankreas, neerud, munandid  Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin,  serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised 
funktsioonid  - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni


- Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves  Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises. - Üldmõte on see et kui aru saada bioloogilistest alustest siis ehk saab disainida ravimeid 
mis aitavad - Koosneb bioloogiast, geneetikast, etoloogiast, psühholoogiast, statistikast 2. Käitumisgeneetika meetodid – inimestel kaksikuteuuringu põhimõtted ja  geneetilised meetodid. Loomadel tõuaretus, transgenees, geenide väljalülitamine. - Kaksikute uurimine - Rassi uurimine - Intelligentsuse uurimine - Laps on tühi leht, igaühest võib saada arst, kriminaaln jne - Loomad – tõuaretus ehk soovitud omaduse alusel paneme loomi kokku nt kuidas rohkem 
piima saada, gene knock out 3. Keerulisi geneetilisi (analüüsi)meetodeid ei pea lahti seletama, piisab  nimetamisest. Optogeneetika, geneetilise aheldatuse analüüs, QTL, QWAS 4. Kaksikuteuuringu ACE disainist võiks aru saada. - Eraldatakse bioloogilised ja keskkonnast tulenevad mõjud - Võrreldakse ühe ja kahemunakaksikuid, uuritakse sarnasust bioloogiliste vanemate ja 
kasuvanematega; kui kaksikud lahku sattunud siis korrelatsioonid kasuvanemate ja 
kaksikuga. ACE mõte: ühemunakaksikutel on 100% samasugused geenialleelid, on pmst koopiad, 
disügootsetel 50%.  - Keskkonnaosa E (mittejagatud keskkond) ja C (jagatud keskkond, koos kasvanud)


- Käitumine või omadus = A + C + E - Ignoreerib geenide interaktsiooni ja alleelide domineerimist.  5. Grupierinevused vs indiviidide vahelised erinevused – üks ja sama või mitte? - Kui indiviidide vahelised erinevused, ei tähenda automaatselt et grupierinevused on alati 
geneetilised - Üksikindiviidis üks populaarne alleel/genotüüp grupis ei tähenda midagi 6. Käitumise keerukus ja geneetiline taust Geneetika mõjutab vanuse kasvades rohkem. Pärast seda kui kasvukeskkond kaob muutuvad 
kaksikud sarnasemaks.  Kui geenide osa on suurem siis keskkonna osa on väiksem ja vastupidi. Kui on mutatsioonid 
või üksiku kromosoomiga seotud muutused siis selle geneetiline mõju paistab rohkem välja.  - Kromosoomi või üksiku geeniga seotud häire – nt lisakromosoom 21 – downi sndr - Pärilike juurtega orgaanilised häired nt skisofreenia, bipolaarne - Halvasti defineeritavad isiksuseomadused – neurootilisus, ekstravertsus, avatus, 
sotsiaalsus, meelekindlus 7. Peab üldjoones oskama seletada järgmisi mõisteid: genotüüp, fenotüüp,  dominantne vs retsessiivne genotüüp, sooliiteline geen, heteroos, epistaas, 
pleiotroopsus, epigeneetika, geenipolümorfism, genoomiülene uuring, Hardy-
Weinbergi seadus - Endofenotüüp – kompleks mingeid omadusi, vahendaja käitumise ja geenide vahel - Epigeneetika – geenide avaldumise kontroll biokeemiliste signaalide abil, mida 
mõjutavad keskkond või genoomi teised osad. DNAd mitte hõlmavad päritavad muutused 
geeniekspressioonid - Geen – pärilikkuse ühikfaktor, reeglina paaris - Kromosoom (23 paari) – geeniniidid, paaris, erandiks isase erinevate geenidega X ja Y 
paardumatud kromosoomid - Kromosoomi jupp geen koosneb molekulide paarisniidist DNAst mis on pärilikku infot 
säilitav aine - Genotüüp – subjekti alleelide komplekt kromosoomil - Fenotüüp – organismi mõõdetav omadus - Lookus – geeni asukoht kromosoomil; alleel – sama lookuse alternatiivne vorm, geenil 
võib olla mitu alleeli - Homosügoot – indiviidil sama alleel mõlema kromosoomi samas lookuses AA/aa - Heterosügoot – indiviidil erinev alleel mõlema kromosoomi samas lookuses Aa


- Domineeriv – tugeva mõjuga geeni nii homo kui heterosügoodi puhul, silmaga näha 
fenotüüp on dominan - Retsessiivne geen – esineb vaid homosügoodi puhul - Sooliiteline geen – geen mis paikneb  sugu määraval kromosoomil, emasel kahel Xl, 
isasel XY; ülejäänud kromosoomid autosoomid - H-W seadus – populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus e populatsioonigeneetika 
põhiseadus. Alleelid on keskkonnas nii jaotunud et on võimalik nii kontrollida valemiga 
kas HW tasakaal kehtib. Kui tasakaal on nihkes siis ei ole korralik valim. Kehtib kuni 
evolutsiooniline surve puudub. Võib muutuda maailmas ja generatsioonide kaupa. - Polümorfism – muutus mis geenis toimub, ei tee geeni vigaseks vaid on lõpp-produkti 
erinevus (kas kiirem, intensiivsem jne) Genoomisisesed nähtused: - Heteroos – geneetiline mix, vanemate genoomi segunemine järglesel - Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid 8. Geenide ja keskkonna (G x E) koosmõju peresuhetes (passiivne, aktiivne,  evokatiivne) - GE koosmõju – korrelatsioon indiviidi geneetiliselt mõjutatud käitumise ja teatud 
keskkondlike gaktoritega kokkuputuumise - Passiivne – bioloogilises perekonnas sest vanemad ja lapsed jagavad samu geene ja 
keskkonda (nt vanema pärilik omadus olla soe ja kasvatusstiil sama – laps kasvab selline) - Aktiivne – indiviid valib aktiivselt keskkonda mis sobib enim tema pärilike omadustega 
(teismeline otsib aktiivselt endaga sarnaseid sõpru) - Evokatiivne – geneetiliselt päritud omadused tekitavad teistes inimestes mingi reaktsiooni
(so keskkond) (pärilikult kõrge neatiivse emotsionaalsusega laps tingib vanematelt 
järsema ja külmema käitumise) - GxG, GxE, plastilisus (isegi kui asjad ei ole hästi läinud on ajul võimalik korrektuure 
teha) 9. Aju neuronaalne areng embrüol ja ka hiljem, keskkonna mõju aju arengule - KNS hakkab arenema 2-nädalaselt Sünapsite teke – närvirakke täiskasvanutel ei teki aga sünapseid (närvirakkude ühendusi) 
tekitada saab elu lõpuni. Isegi kui tahame laisad ja lollid olla, siis aju ei ole aktiivne ja 
sünapsid surevad aga päras tekivad jälle uued. Keskkonna mõju – isolatsioonis kasvades ei teki eriti jätkesid ja ühendusi. Ajumahu 
kahanemine on väiksem vaikselt ja füüsiliselt aktiivsematel inimestel.  10. Käitumisgeneetika kitsaskohad


- Konkreetset käitumist/omadust raske defineerida - Kui käitumine on defineeritud siis kuidas valiidselt ja reliaablilt mõõta? - Peab võrdlema omadusega ja omaduseta perekondi - Pärilikkuse määra alusel ei saa ennustada üksikindiviidi esinemist - Käitumise seletamiseks on väga palju geene III LOENG  Osake vastata, miks üldse loomkatseid tehakse, teadke loomkatsetega seotud 
eetilisi dilemmasid (Kalat`lk 21-24).  - Tehakse et saada uut informatsiooni ja teha katseid mida inimeste peal ei saa teha - Vajalikkus: käitumise alusmehhanismide sarnasus, võimalik tingimusi kontrollida  In vivo mikrodialüüs (rakuväline) On meetod, mille abil on võimalik mõõta neurotransmitteri kontsentratsiooni rakuvälises ruumis.
Meetod on minimaalselt invasiivne, hõlmates endas sondi sisestamist uuritava ajju (või mis iganes
uurijale huvi pakkuvasse koesse). Meetodi suurimaks eeliseks teiste ees on võimalus võrrelda
neurotransmitterite   vabanemist   katselooma   ajus   katselooma   reaalse   käitumisega,   kuna   meetod
saab longitudinaalsete mõõtmistega läbi viia vabalt liikuvatel ärkvel isenditel.  Geenide manipulatsioonid (mõni kindel geen on asendatud (transgeensus), välja 
võetud (knock-out e KO) või muudetud koe- või ajaspetsiifiliselt sisse-välja 
lülitatavaks (optogeneetika))  Mida mingi geeni produkt organismis teeb? > haiguste mudelid - Knock out – bioloogiline mudel kus sihtmärkgeen on inaktiveeritud - Knock in – bioloogiline mudel kus mingi geen on sisestatud teatud lookusesse (kohta 
genoomis) - Transgeenne – kannab võõrast segmenti DNAs, mis paigutatud genoomi mitte-
homoloogse rekombinatsiooni teel (juhuslikku kohta) - Geenide väljalülitamine – käib läbi embrüonaalste tüvirakkude, kus puripotentsetesse 
rakkudesse elktroporeeritakse DNA konstrukt mis homoloogilisel rekombinatsioonil 
asendab endogeense järjestuse  In vivo ajukuvamine  Ei vigasta subjekti ehk pole invasiivne. - Staatilised – info struktuuri kohta – CT, MRI - Dünaamilised – info talitluse kohta – PET, fMRI, EEG - CT – nagu röntgen aga 3D, ajukuvamine. Ksautab peeneid paralleelseid kiiri mis on läbi 
aju suunatud röntenkiirte detekrotile. 


- MRI – tugevasse magnetvälja asetatud aatomituumad resoneerivad ja emiteerivad 
raadiosagedusel signaale. Erinevad sageduskarakteristikud tõlgitakse kuvass. Kogu keha. - PET – aju metabolismi visualiseerimine. Mõõdab manustatud radioaktiivse ühendi poolt 
emiteeritud radioaktiivsust mis viidud organismi. Näita milline piirkond aktiveerub ja saab
vaadata mis piirkonnad on omavahel funktsionaalselt seotud. Saab määrata retseptorite 
asukoha ja jälgida haiguste või ainete manustamise mõju neile - fMRI – magnetväljas resoneerivad eri moel hapnikuga rikastatud ja rikastamata 
hemoglobiin – kui hapnikuga rikastatud hemoglobiini on rohkem, siis MR signaal 
tugevam. Närviaktiivsus viib märksa suurenenud vere juurdevoolule sinna ajupiirkonda. 
NT mõõdab mis muutused on aju töös pärast ravimi manustamist  Käitumuslikud meetodid loomadel: ärevuse ja uudistamiskäitumise uurimiseks 
hele-tume kamber ja tõstetud pluss-puur; õppimise ja mälu uurimiseks 
labürindid, sh Morrise vesi-labürint; sõltuvusainete uurimiseks 
eneselemanustamine ja koljusisene enesestimulatsioon. - Esmane hinnang: mittespetsiifilised ja lihtsad käitumise vaatlused – värinad, ptoos, 
ilavoolsu, defekatsioonid, refleksid, sabast näpistamine, katalepsia - Teisene hinnang – juured etoloogias – looduslikes
tingimustes käituvad loomad nii; käitumine muudetud
kvantifitseeritavaks kontrollitud keskkonnas Uudistamine ja ärevus - Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise
edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid. Testis
on puur pooleks – valge ja pime. - Tõstetud plusspuur – kaks lahtist ja kaks külgedelt kinnist
haara poole meetri kõrgusel. Aluseks näriliste hirm kõrguse
ja avatud pindade suhtes. Mõõdetakse mitu korda loom
siseneb osaesse. Avatud haaral rohkem ärevusega seotud käitumist.  Õppimine ja mälu - Morrise   vesi-labürint  –   läbipaistmatu   vesi,   veepiiri   all   peidetud   platvorm
pääsemisvõimalusega. Loom liigub ükskõik millisest punktist vette pandud platvormile.
Kui kardin ümber vanni panna siis on õppimine juhuslik.  Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis 
kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi - Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri 
ravimi mõjuga.


IV LOENG  Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust 
stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline 
suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus.  - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, 
fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne 
nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju 
tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust.  Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele 
fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > 
bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > 
aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee  Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info)  Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud 
nägemisteed OK).  Primaarsest nägemiskorteksist MIS ja KUS teed. - Dorsaalne – ülevalt „kus“ tee - Ventraalne – alt „mis“ tee  Nägemise areng ja spetsiaalne ajuala nägude jaoks. Misasi on „laisk“ silm? Imikud sünnivad terve nägemismeelega aga on vaja harjutamist. Imikutel nägemine väga 
udune aga otsivad nägusid. Loomulik valgus aitab välja kujundada Nägude tundmiseks on spetsiaalne ala paremas ajukoores.  - Laisk silm – silmad ei käi alati sünkroonis, saab parandada silmaklapiga  Keemiliste meelte tööpõhimõtted (retseptorid molekulide töötluseks, signaal 
töödeldakse närviimpulsiks, …).


MAITSMINE: Pappillarid – retseptorite kogumikud > info kraniaalnärvidele (näopiirkonna 
närvid) > vaheaki > hüpotaalamuse, amügdala > insulast (krimaarne maitsekorteks) 
orbitofrontaalkorteksisse > taalamusest somatosensoorsesse korteksisse  - G-valguga seotud metabotroopse retseptori tööpõhimõtted (on ka keemilistes meeltes
oluline). - Üsna aeglane aga pole ülikiiret reaktsiooni vaja nt haistmine - Reageerivad väljaspool rakku olevale kemikaalile rakusisese jadaga  Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse 
nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates)  Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad:  plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib 
kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha.  Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse 
ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – 
siis liigub elektrisignaal musklisse.  Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info 
käib sealt läbi. Kontrollib palju alaosasid, kuid tuleb kõige paremini ilmsiks uute oskuste 
õppimisel. GABA – pidurdav neurotransmitter Väikeaju  - liikumise peenmotoorika, graatsilised, sujuvad ja nüansirikkad liigutused. 
Kahjustuse puhul probleem ka üldise rütmitajuga  Mängu ja füüsilise aktiivsuse seosed kognitiivse arenguga. Kui saame meeltest sisendi siis aju teeb selle sisendiga midagi enne kui saadab käsu 
liigutamiseks. Mida kõrgemalt arenenud seda rohkem on tõlgendusi ehk kognitsioone.  - Mäng ja füüsiline aktiivsus parandavad kognitsioone, õppimist.  - Parandab võimet stressiga paremini hakkama saada - Vigu saab teha ilma surmavate tagajärgedeta – vähem piinlikust, rohkem lõbu


- Soodustab sotsiaalsete oskuste arengut, emotsionaalset ingelligentsust, 
konfliktilahendamisoskusi - Tõstab aktehholaminide ja serotoniini taset mis aitavad tuju õsta  Dopamiini roll motoorika juhtimisel, sh Parkinsoni tõbi. - Selleks et esivanemad asju kätte saada (süüa, elupaika) pidid nad ennast liigutama. 
Dopamiin tekitab energiat ja liikumisaktiivsust – sunnib liikuma.  - Parkinsonism – kõige olulisem puudus on dopamiini neuronid hakkavad surema, signaal 
mis peaks sealt jõudma keskaju liigutusi reguleerivatesse osadesse on liiga nõrk  Liigutused konralikud, kanged, värin, kehahoiak muutub V LOENG  Uimasti kui ravim. - Iseloomulik toime - Kõrvaltoimed - Toime sõltub annusest - Annus on peidetud ravimpreparaati - Lisandite võimalus - Toime sõltub manustamisviisist - Toime sõltub olukorrast - Ravimite toimed liituvad  Uimasti kui psüühikat mõjustav e. psühhoaktiivne aine e. psühhofarmakon.  Uimastite tüübid: KNS pärssivad e. sedatiivsed ained e. närvilõõgastid, 
psühhostimulaatorid e. närviergutid, psühhedeelikumid e. närvihälvitid. - Sedatiivsed e närvilõõgastid – opiaadid, rahustid, GHB, inhalandid, kanep, etüülalkohol - Närviergutid e psühhostimulaatorid – amfetamiin, kokaiin, MDMA, Khat, nikotiin, 
kofeiin - Närvihälvitid e Psühhedeelikumid – LSD, sünteetilised LSD sarnased, DMT, 
psilotsübiin, meskaliin, ibogaiin, salvinoriin A, fentsüklidiin  Ravimsõltuvus - Püsiv ja vastupandamatu iha hankida ja tarvitada farmakone. Sõltuvuse teke: - Uimastid leevendavad võõrutusnähte ja aitavad põgeneda tegelikkusesse - Sõltuvus tekib korduval kasutamisel püsivate ja süvenemate muutuste kujunemisel


- Mida korduvam uimasti kasutamine seda väljendunumad muutused aju keemias ja 
inimese käitumises - Uimastid ärgatavad närvirajad mis kulgevad keskajust eesajju ja kasutavad virgatsainena 
dopamiini - Närvirajad tegelevad olulisuse omistamisega kogetule ilma teadvuse osavõtuta – nii 
muutuvad uimastid ja nendega seostuv olulisimaks  Tolerantsus –. Sensitisatsioon e. toime tugevnemine e. pöördtolerantsus. - Pöördtolerantsus – tundlikkuse teravdamine. Habituatsioonile vastupidine protsess, 
seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes  Füüsiline e. kehaline ravimsõltuvus. Psüühiline e. vaimne sõltuvus. - Psüühiline sõltuvus – vaim vajab ainet et saavutada eufooria - Füüsiline sõltuvus – valust lahti saamiseks, tekib sageli kuid harva areneb välja 
sõltuvushäire. Keha vajab uimastit aga vaim mitte.  Uimasti kuritarvitamine. - Proovimine - Korduv tarvitamine - sõltuvus  Erinevate enimlevinud uimastite ründepunktid, peamised toimed ja 
kõrvalnähud. - Opiaadid – aju opioidide retseptorite ärgastmine  Toime: Valu vaigistamine, eufooria, lõõgastus, köha pärssimine, kõhukinnisus,
oksendamine, alanenud kehatemp, hingamise pärssimine, veresoonte 
laienemine  Võõrutus: valud, kõhulahtisus, kergestiärrituvus, depressioon, rahutus, hirm, 
kõrge vererõhk, külmavärinad, kehatemp tõus, laienenud pupillid. - Rahustid – GABA pidurdava toime tugevdamine  Ebasoovitav toime: KNS üldine pärssimine, unisus, mälupuudulikkus, pikk 
reaktsioon, alkoholi jms toime tugevdamine, ärevus ja agressiivsus - Kanep – aju kannabinoidide retseptorite ärgastamine  Ebasoodsad mõjud: uimasus, enesekindlus, pikk reaktsioon, nõrk mälu, 
kitsenenud huvid, meeleoluhäired, hingamisteede kahjsustused, kognitiivsetele 
protsessidele kaugtagajärjed - Inhalandid – rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb  Ohtlikkus: äge mürgistus (südamepuudulkkus, kõriturse jms), 
õnnetusjuhtumid, krooniline mürgistus - Amfetamiin – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine


 Toime: eufooria, erutatus,isutus, aktiivsus, vähene uni, enesekindlus, 
suutlikkus, kõrge agressiivsus, stereotüüpne käitumine, psühhoos, vereõhu 
tõus, hüpertermia - Kokaiin – dopamiini ja noradrenaliini toime tugevnemine  Ohtlikkus: meeleoluhäired, psühhoos, kopsude kahjustus, ajurabandus, 
südame seiskumine, seksuaalhäired, loote kahjustamine - Ecstasy – serotoniin ja dopamiini  Mõju: sensuaalne eufooria, suhtlemisvõime paranemine, kohmakus, 
mälupuudulikkus, ärevus ja hirm, kehatemp tõus, meeleoluhäired - LSD – ajutüve ajukoorte projitseeruvate monoamiineuronite talituse puutmine  Toime: taju moondumine, vererõhu tõus, sünteesia, kiirenenud pulss, ise-taju 
muutmine, psühhoos, hallukad, meeleolude vaheldumine, hirm, mõttekäikuide 
pidetus, enesekontrolli kadumine - PCP – erutusvirgatsainete toime moduleerimine  Toime: muutunud kehakujutlus, üksilduse tunne, tunnetusprotsesside häiritus, 
unisus, negativism, eufootia, unenäotaoline seisund  Reinforcement e. sarrustamine, sarrustus. - Teadmatus uimasti ohtlikkusest - Otsustusvõime puudulikkus - Kaaslaste julgustamine - Arvamus et sõltuvust ei teki - Hõlbus kättesaamine - Raha rohkus - „uimastid kuuluvad nauditava elu juurde“ - Uimastite endi toime - Eneseväärikuse puudumine  Negatiivse sarrustuse teooria. Hedooniahüpotees e. positiivse sarrustuse teooria. - Negatiivse sarrustuse teooria – põgenemine halvast ja ebameeldivuse tõukamisest. 
Tagasitulek uimast on nii raske et peab uimastiga jätkama ehk kord sunnib narkootikumi 
tarvitama pinge ja kord võõrutusnähud - Hedooniahüpotees – aju elektrilise enesestimuleerimise nähtus. Ajus asuvad 
mõnukeskused mille stimulatsioon tekitab mõnu. Ainetega proovitakse neid aktiveerida  Intsentiividele e. kihutitele tundlikustumise teooria e. intsentiivse olulisuse 
teooria (Robinson ja Berridge). Intsentiivid või kihutid on signaalid sise- ja väliskeskkonnast millel võib uimastitega 
otsene side olla või mitte, aga mis suunavad käitumise uimastiradadele. Sarnaneb 
sarrustuse teooriatele aga läheb mõnuprintsiibist kaugemale. Autorite arvates juhivad 
psüühilisi nähtusi teadvustama otsutamisprotsessid. Selles teoorias võtavad uimastid 
teadvustamata otsuste keerises asjade olulisuse ja ebaolulisuse kohta selge positsiooni. 


Kõik toimub närvirakkude kaudu seega peab ajus olema automaatse omistamise 
mehhanism  Naalduva tuuma dopamiin ja olulisuse omistamine. Sõltuvust tekitavatel uimastitel on ühiseks omaduseks suurendada dopamiini vabanemist 
naalduvas tuumas. Naalduva tuuma dopamiini vabanemise ulatus on seda suurem mida 
kiiremini uimasti tase ajus suureneb. Aitab mõista miks uimasti kiiremini ajju viivad 
manustamisviisid põhjustavad tugevama eufooria ja kiiremini areneva sõltuvuse  Ohutegurid uimastite tarvitamiseks. - Bioloogilised: pärilik eelsoodumus uimastite tarvitamiseks, psühhofüsioloogiline 
eritundlikkus uimastite toimele - Psühhosotsiaalsed: varakult ilmnenud probleemitekitav käitumine, edasijõudmatus 
koolis, halvad suhted kooliga, mässumeelsus, heatahtlik suhtumine uimastitetarbimisse, 
proovimine varases eas - Lähikeskkonnas: peres kasutatakse või suhtutakse uimastitesse heatahtlikult, halvad 
peresuhted, sõpru pole, halb tutvusringkond - Kultuuris ja ühiskonnas: seadused mis soodustavad tarvitamist, ühiselunormid mis 
soodustavad, kergesti kättesaadavus, majanduslikud raskused  IDU (injectable drug user) – süstiv narkomaan. Kahju vähendamine: 
(metadoon)asendusravi, süstlavahetusprogrammid. Šveitsi uimastipoliitika 4 
elementi. Kahju vähendamist otsest ei ole. Kõige lähemal hõbekuulile oleks vaktsiin – antikehadele 
seondunud uimasti ei pääse ajju. - Šveisis seaduste rakendamine – sõltuvust tekitavate ainete range regulatsioon või 
keelustamine, seadused rahapesu ja org kuritegevuse vastu - Noorte veenmine mitte uimasteid tarvitama - Kahju vähendamine – meetmete rakendamine narkarite tervise kaitseks sõltuvusperioodil 
nt süstlavahetusprogramm, eluaseme ja tööhõiveprogramm - Ravi: võrgu loomine uimastiinfokeskusest. Metadoonasendusravi programm VI LOENG On vaja tunda olulisemate neurotransmitterite ja hormoonide funktsioone. 


NEUROTRANSMITTERID Pidurdavat või erutavad protsessi saab vaadata selle järgi kumma protsessi ta postsünaptilises 
neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. 
Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, 
kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, 
söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist 
ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G 
VALGUGA SEOTUD  Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi 
naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus  Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, 
töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik 
reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G-
VALGUGA SEOTUD Kui Na+ kanalid blokeerida siis ei saa aktsioonipotentsiaali tekkida,närvirakk sõnumit ei 
edasta. Algab näo ja jäseme tuimusega, edasi nõrkus, treemor, krambihood lõpuks hingamine 
seiskub – nt mürgid HORMOONID - Östrogeen – naissuguhormoon - Androgeen – meessuguhormoon - Progestiin – hoiab alal rasedust - Kortisool – vabane stressi tingimuses, positiivset seotud depressiooniga - Oksütotsiin ja vasopressiin VII LOENG  Farmakodünaamika ja farmakokineetika mõisted - Farmakokineetika – ravimite saatus organismis  Ravimite imendumine, jaotumine, metabolism, eritumine - Farmakodünaamika – ravimite mõju organismile  Ravimite poolt põhjustatud efektid; mehhanismid mille kaudu need tekivad


 Farmakokineetilised faktorid, mis mõjustavad ravimi toimet  Kuidas ravimit manustatakse ja kui kiiresti see verre imendub  Ravim peab minema läbi rakumembraanide vereplasmasse, mis viib selle kõikidesse 
keha rakkudesse  Binding? Kui on vereplasmas siis mõned ravimi molekulid liiguvad kudedes ja seovad
end sihtmärgiga ehk retseptoriga.  Inaktiveerimine/biotransformatsioon – kui palju ravimit on parajasti kehas  iVäljutamine – maksa kaudu uriini või väljaheite kaudu. Mõned neerudest.   Erinevad manustamisviisid, nende eelised ja puudused - Veeni – biosaadavus 100%, kiire toime; ohtlik, ravimi tase kehas raskestikontrollitav - Lihasesse – väldib seedekulglat, depoopreparaadid: ärritav, mahud mõõdukad - Sissehingamine – kiire toime; eriline ravivorm - Läbi naha – kestvatoimelised preparaadid; piiratud biosaadavus - Suu kaudu – lihtne ja infektsioonivaba; biosaadavus muutlik - Keele alla – väldib esmast maksaläbimist; imendumine sõltub ravimist - Pärasoole kauda – väldib esmast maksaläbimist; ärritav; kõik ravimid ei imendu  Peamised faktorid, mis mõjustavad ravimi imendumist ja lammutamist ning 
eritumist IMENDUMIST MÕJUTAVAD - Ravimi teekond – imendumise pindala, rakukihtide arv teekonna ja vere vahel, hulk mis 
metabolism ja seedimine ravimsit hävitavad.  - Ravimi kontsentratsioon - Individuaalsed erinevused - Solubility and ionization of the drug ERITUMIST    Ravimi poolväärtusaeg (half-life) Aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% 
võrra.  Erinevad psühhoaktiivsete ainete klassid, tüüpilised esindajad - Neuroleptikumid - Antidepressandid - Rahustid ja uinutid - Tümostabilisaatorid, nootroopikumid (kognitiivsete protsesside tugevdajad) - Psühhostimulaatorid


- Sedatiivsed uimastid - psühhedeelikumid  Farmakodünaamika põhimõisted (mõned neist üle korrata): retseptor, ligand, 
agonist, antagonist, pöördagonist, afiinsus - Retseptor – suur valgumolekul mis paikneb pinnal või raku sees, esimesed info 
vastuvõtjad bioloogiliselt aktiivsete agentide seas. On psühhofarmakoni sihtmärgiks - Ligand – kõik molekulid mis on seotud retseptoriga mingis osas. Kuna ravimid ei lähe 
otse neuronitee edasi on neurofarmakoloogia enim huvitatud retseptoritest mis asuvad 
rakust väljaspool ja tuginevad informatsioonile läbi membraani et mõjutada rakusiseseid 
protsesse.  - Agonist – neurokemikaalid misi seonduvad kindla retseptorvalguga ning algatavad rakus 
reaktsiooni - Antagonistid – molekulid mida retseptor ei tunne ära. Nad ei produtseeri rakus efekti ja 
takistavad aktiivsel ligandil rakuga end sidumast ehk blokivad retseptori - Pöördagonist – seovad retseptoriga, tekitavad bioloogilise actioni aga see on vastupidine 
agonisti tegevusele.  - Afiinsus – ainete potentsiaalne võime üksteisega reageerida  Annusest sõltuvus, annus-toime kõver (dose-response curve), terapeutiline indeks - Annus-toime kõver – näitab milline on bioloogiline või käitumuslik efekt (reaktsioon) 
ravimi toimel. Madala doosi korral on efekt väike sest vähe retseptoreid on hõivatud. 
Antagonistid nihutavad annus-toime kõvera paremale. VIII LOENG  Millised tõendid toetavad James-Lange emotsiooniteooriat? - Emotsioon eeldab kehalist  reaktsiooni - Emotsioon eeldab kehalise reaktsiooni tajumist. - Üritus > hinnang (kognitiivne aspekt) > tegevus (käitumine) > emotsioon Tõendid: - Halvatud inimesed tunnevad emotsioone ehk tagasiside vöötlihastest ei ole vajalik - Vegetatiivse närvisüsteemi talitluse puudumine ei sobi eluga kokku, kergekujuline 
puudulikkus tõenäoliselt käib kaasas eripäradega ka kesknärvisüsteemis - Vegetatiivse närvisüsteemi talitlust saab muuta ravimitega järsult, see ei too kaasa 
emotsioone ja nende muutumist - Sunnitud naeratus tekitab emotsiooni  Ekmani baasilised e põhiemotsioonid.


Hirm, vastikus, viha, õnn, kurbus, üllatus  Mis on emotsioonide peamised ülesanded, st milleks meil emotsioone vaja on? Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena.   Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad 
on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. 
Limbilistes struktuurides ja ajutüves.   Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb? Emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodsutavad hüpotaalamuse, taalamuse eesmised 
tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem.  Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG  Organismide bioloogilised rütmid - mis need on ja milleks need kasulikud on? Organismidel on rütmilised ja ajas korduvad perioodilised muutused. Enamjaolt käivad 
aastaga, ööpäevaga, tõusu-mõõnaga jne. võivad olla ka paljunemistsükliga seotud.  - Endogeensed rütmid e biorütmid on organismides iseenesest genereeritud perioodiliselt 
toimuvad muutused. - Optimeerib organsmi võimet keskkonanõudmistega toime tulla - Normaalne on tsirkadiaanrütm – 24h - Keha on ära jaotanud ennast et   Kuidas töötab bioloogiline kell?  Hommikul vererõhk, pulss ja kehatemp tõusevad, lõppeb melatoniini tootmine. Kell 10 
ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon,
kll 5 kõige parem trenni teha, 6-7 kõrge vererõhk ja kehatemperatuur, 9 algab jälle 
melatoniini tootmine, kell 2 sügavaim uni, 1,5h enne ärkamist kõige madalam kehatemp  Tsirkadiaanne ehk ööpäevarütm; kuidas ärkveloleku ja une bioloogiline 
regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh 
retikulaarformatsiooni roll.


Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk 
melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest 
saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on 
päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga) - Retikulaarformatsioonil – roll ärksuse hoidmisel.  AJUOSAD - Superkiasmiline tuum – une ja temperatuuri peamine reguleerija hüpotaalamuses - Optiline kiasm – silmast valgussignaal SCNsse - Hüpotaalamus – SCN käsu peale hormoonsignaalid kehasse laiali - Käbikeha – vabastab melatoniini - Retikulaarformatsioon ajutüves – hajus närvivõrgustik, äratab ajukooore unest. Tagab 
et annaks kogu ajule informatsiooni kas ärgata või välja lülituda. Alanevad projektsioonid 
ka seljaajju: motorika lülitatakse välja  Atsetüülkoliin!! – ergutaja  Gaba – aeglustaja NEUROTRANSMITTERID - Ärksust tekitavad – atsetüülkoliin, noradrenaliin, dopamiini, serotoniin, oreksiin - Uniseks teevad – GABA, melatoniin  Mis on zeitgeber? Rütmihoidja, sünkroniseerija.  - Väline stiimul millega bioloogiline kell sünkroniseerib sisemise ajaarvamise - Valgussignaal on stiimuliks - Narva inimesed ilmselt lähevad varem magama kui Kuressaare inimesed  Unestaadiumid, nende vaheldumine ja eristamine.  - Teadvus – seisund kus ollakse reageeriv ja teadlik ümbritsevast - Uni – ajutüve tekitatud loomulik dünaamiline protsess, võimalik puudutuse või heliga 
ärgata - Farmakoloogiline sekkumine – äratamine pole võmalik puudutuse-heliga, üldanesteesia 
e narkoos - Teadvuse kadu – peaaju funktsioneerimise häire tagajärg. Verevoolu vähenemine, 
hapniku vähesus veres, toitainete puudus, ainevahetuse häired või mürkide toime Unestaadiumid:


- REM uni – rapid eye movement, vasakule-paremale ostsilleerivad silmaliigutused, 
kergem, pinnapealsem, hommikul ärgates selles - Mitte-REM uni: väga kerge uni (kukkumistunne), kerge uni, sügav uni (pensionäridel 
puudub täiesti), - Uni läheb pidevalt pinnapealsemaks, tsüklid une jooksul korduvad  Unepuuduse e deprivatsiooni mõju organismile. Hallutsinatsioonid, terviserikked, ärrituvus, stress, kognitiivne kahju,mälu, 
keskendumisraskused, immuunsüsteemi kahjustus, madal reaktsiooniaeg, peavalud  Mida räägivad uneuuringud selle kohta, milleks meil und vaja on? (Lugege 
kindlasti õpikust juurde.) Uni kui ajutüve tekitatud loomulik dünaamiline protsess - Kuna kõikidel loomadel on siis ilmselt on vajalik ikka - Õppimise kinnistumiseks – hipokampus ja korteks – õppimises olulsised, seal tekivad 
ühendused. - REM ajal hakkavad tekkima närvirakkude vahel ühendused mis päeval olid kasutusel, 
mälujäljed kinnistatakse  Levinumad unehäired. Une-ärkveloleku rütmi häired mille tagajärjeks on insomnia, Hüpersomnia - Insomnia – ebapiisav uni, erinevad põhjused, tihti muude häiretega kaasuv seisund nt 
rahustid ja alko. Kaebused: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane ärkamine - Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, 
hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud - Parasomniad – uneskäimine, unepaanika, uneärevus X LOENG  Mida kujutavad endast homöostaas ja allostaas? Homoöstaas – organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitaja
püsimine teatud normi piires. Organism töötab kõige paremini kui evolutsiooni vältel on välja
kujunenud tasakaalu punktid. HÜPOTAALAMUS - Sisekeskkond – rakuväline vedelik (valgud, süsivesikud, lipiidid, hapnik, CO2, ioonid, 
vesi, pH, temperatuur) - Haigused põhjustavad homöostaasi häireid, tavaliselt organism suudab ise taastada


- Homöostaasi kõrvalekalded aktiveerivad organismi – käivituvad korrigeerivad protsessid 
või tekitavad ebamugavad aistingud mis tõukavad tasakaalu taastamise nimel tegutsema - Tasakaalupunkti saavutamine toimub negatiivse tagasiside abil nt joostes on ajul vaja 
südamele ja kopsudele saata signaal et töötage rohkem, siis tekib higistamine ja 
ainevahetuse ületöötlus Allostaas – tasakaalupunkt viiakse teise kohta. Näiteks loomad kes peavad talve üle elama – 
temperatuur viiakse madalamale, kõik protsessid aeglustuvad. Rändlindudel kes peavad suure 
rännaku jaoks ennast jämedaks sööma et vastu pidada.   Milliseid käitumuslikke ja füsioloogilisi protsesse kasutavad linnud ja imetajad 
kehatemperatuuri reguleerimiseks? Endo- ja eksotermid – linnud ja loomad suudavad hoida kehatemperatuuri sõltumatult 
keskkonnast, aga on ka neid kes on täielikult keskkonnast sõltuvad - Baasainevahetuse hoidmiseks läheb 2/3 energiast püsisoojastel ehk endotermil. Suudame 
liigutada ennast kiiresti Ast Bni.  Eksotermid käivad ennast soojendamas.  - Kehatemperatuuri reguleerimiseks muudetakse südamelöögid väga palju aeglasemaks - Jahutamiseks – ujumine, käppade sisekülgede lakkumine, koerad lõõtsutavad, higistamine - Soojendamiseks – karvad turri, suled puhvi, värisemine Palavik – organismi kaitsevahend võõrkehade vastu. Paneb infektsioonidele tule alla. Väga 
kõrgepalaviku puhul on mõistlik palaviku alandada – teevad rohkem kahju kui kasu.   Milliste kehasiseste signaalide abil toimub janu regulatsioon? Osmootse ja 
hüpovoleemilise janu erinevused; kuidas vastavalt janu kustutada. On tugev füsioloogiline signaal mis on põhjustatud rakuvälise vedeliku. - Mahu langusest – hüpovoleemne janu (higistamine, verejooks) - Liigsest soolasusest – osmootne janu (niigi on keha soolane aga kui liiale läinud siis 
hakkab rakust välja imbuma) Osmootse rõhu ja vremahu retseptorid saadavad sisendid HÜPOTAALAMUSSE kus 
kontrollitakse kui palju ajuripatsi arginiin-vasopressiini (osmootse janu puhul eritatakse 
rohkem et vett säästa) eritab - Alkohol pärsib vasopressiini eritamist Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. 


Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus - Hormoon angiotensiini tõus (sunnib veeresooni kokku tõmbama ja rõhk tõuseb) - Suu-neelu kuivus, peavalu, nõrkus, iiveldus, lihaskrambid - VEE IMENDUMINE SEEDESÜSTEEMIS KUSTUTAB JANU Aitab: puhta vee joomine  Nälja ning täiskõhutunde regulatsiooni bioloogia ülevaatlikult ning erinevad 
tagasisidemehhanismid (sh lk 304 insuliini-glükagooni, pidevalt kõrge insuliini 
taseme ja ravimata diabeedi jadad; olulisemad hormoonid ja neurotransmitterid,
mis nälja ja täiskõhutunnet mõjutavad) Näljatunne sunnib toitu otsima ja sööma, küllastustunne peatab söömise. Süüakse 3-5x 
päevas. Toidu lagundamiseks on vajalikud ensüümid.  1. Söömine tõstab glükoositaset kõrgemaks kui o normaalne
2. pankreas vallandab insuliini
3. maks hakkab üleliigset glükoosi ära võtma ja säilitab seda glükogeenina
4. veresuhkur läheb normaalseks Pidevalt kõrge insuliin suunab glükoosi rasvavarudeks glükogeeniks muundamata. Kuna 
varudest energia ammutamine on raskendatud tekib näljatunne liiga kiiresti pärast sööki.  Liiga madal insuliin (ravimata diabeet)– süüakse palju, kaal langeb, on suur janu. Madala 
insuliini tõttu ei saa glükoos rakkudesse siseneda et kasutatud või varuks pandud saada Diabeet tingitud – ebapiisavast insuliini tootmisest kõhunäärmes, insuliini toime 
nõrgenemisest õvi mõlemast. Glükoos ei pääse rakkudesse ja jääb verre.  Kaalumuutused ja mõned olulisemad toitumishäired. - Kaalutõus – geenid, keskkond - Kaalulangus – tervisehäired, nälg


- Haigused – anoreksia, buliimia  Dieedipidamise mõju organismile;   Unepuuduse ja stressi seos toitumisega. Unepuudus mõjutab toitumiskäitumist: greliini tootmine suureneb, leptiini toomine väheneb 
ja see annab eksliku signaali rohkem arbida Stress mõjutab kõrge kalorsusega toidu tarbimist XI LOENG  Milleks on vaja vaimse tervise seisukohalt hormonaalse süsteemi toimimist 
tunda?   Hormoonide toimemehhanismid;  kõige põhilisemate soolise käitumisega seotud hormoonide (östrogeen, 
progesteroon, testosteroon, oksütotsiin) ülesanded ja tootmiskohad; vaja ka 
teada, mis mainitud hormoonide kõrge või madala tasemega kaasas käib;   Seotuse kujunemine baasvajaduste rahuldamise teel, oksütotsiini ja prolaktiini 
rollid seotuse kujunemisel;  sooidentiteedi ja seksuaalse orientatsiooni kujunemine; peamised bioloogilised 
tegurid;    Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on 
looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad?  XII LOENG  Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud 
ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud).  Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu 
funktsioneerimies.  Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid
(ka allpool).  Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar.  Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), 
klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas 
õppimismudelis – meriteos.   Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad 
hipokampuse kahjustusel?  Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise 
erutusvirgatsaine – glutamaadi  – roll LTP-s. Võiks teada  ka NMDA ja AMPA 
retseptorite rolle vastavalt LTP tekke- ja avaldumisfaasis.  Assotsiatiivne õppimine klassikalise tingimise näitel, amügdala roll selles.  Mis on habituatsioon, mis sensitisatsioon?  Millised muutused ajukoe peenehituses kaasnevad õppimisega?


 Alzheimeri tõvega seotud mäluprobleemid. XIII LOENG  Psühhiaatria. Psühholoogia ja psühhiaatria vahekorrast.    Psühhiaatriliste kõrvalekallete allikad, levimus (Euroopa näitel).  Geenide ja keskkonna koostoime.  Alkoholism, depressioon; skisofreenia: levimus, haiguskoormus (DALY – disability-
adjusted life years), olemus, tüübid, peamised sümptomid, pärilikkus, võimalikud 
mehhanismid.  XIV LOENG  Kuidas me teistest olenditest, sh inimestest, kõnekeelt kasutamata aru saame?  Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)?  Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia?  Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on?  Kuivõrd prosotsiaalne käitumine empaatia ja vaimuteooriaga seotud on, kuivõrd üks 
või teine prosotsiaalset käitumist ennustab?  Miks ja mille puhul kaastunde (compassion) treening võiks kasuks tulla?  Millised on olulisemad sotsiaalse töötluse eest vastutavad ajupiirkonnad ? (Mõnda 
võiks teada)   Kuivõrd "selgeltnägemine" antud teema alla käib? (Artiklist selget vastust ei saa, kuid kasutage loogilist mõtlemist

Document Outline

• Limbiline süsteem
  • Elektriline sünaps
  • Sündmused sünapsis
  • Neurotransmissioon
• Uudistamine ja ärevus
• Õppimine ja mälu
  • Sõltuvusainete uurimise loommudelid
    • NEUROTRANSMITTERID
    • HORMOONID
• IMENDUMIST MÕJUTAVAD
• ERITUMIST