ole siiski vaid anoreksiale omase defitsiidiga ja toidupildid võivad mõjutada kõiki inimesi. Ilmneb ka dieedipidajate eristumine – neil oli halvem vaid keskne täidesaatev töömälu ja Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist. Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega. Lisaks kasutati ka Stroopi testi, mis peaks mõõtma pidurtatust, ning teisi kognitiivseid teste. Kuna neis erinevusi ei ilmnenud, siis gruppidevahelisi erinevusi pidada oluliseks. Ma arvan, et oluline roll on sellel, mil määral töömälu on toidustiimulite poolt hõivatud. Kuna Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses anti katseisikutele ettekirjutatud dieet, siis pidid nad keskenduma ainult sellele. Samas kui anoreksia korral on töömälu rohkem
väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites
Teadvuse seisundid: Hüpnoos: Charcot hüpnotiseerida saab hüsteerikuid, on patoloogia Hyppolyte Bernheim hüpnoosile alluvad enamvähem kõik, esile kutsub inimese mõistus ise Nicholas Spanos hüpnoos on eesmärgipärane tegevus, oleneb inimese kavatsustest ja olukorra tõlgendamisest, hästihüpnotiseeritavad tahavad jätta mulje kontrolli kaotanud inimesest Hüpnoos alandab vastuolude tajumise võimet (Nt Stroopi test) Raz hüpnoos toimib kergesti mõjutatavate inimestega, kel kaob võime kriitiliselt tajuda Freudi posthüpnootiline amneesia vihmavarju avamine pärast hüpnoosi näide UNI Kleitmann 1938 unelabor, uneuurimise isa Aserinsky REM une avastaja Unenägude seletused: Freud unenäod kaitsevad und, kuna enamus teadvustamata tunge on ebamoraalsed ja ei laseks magada Ludwig Strümpell me ei oska unenägusid ajaliselt paigutada, küsimus, miks me nii palju mäletame
Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4
võimaldab kogu tähelepanu suunata üldpildile, ilma et peaks jooksvate üksikasjade pärast muretsema. Asjaolu, et alamrutiinide järgimisele ei tarvitse mõelda, teeb meie elu palju lihtsamaks, sest lubab tähelepanu pöörata ülesande seisukohalt olulisematele asjaoludele. Mõnikord võib selline automaatsus siiski uusi probleeme kaasa tuua, sest juba välja kujunenud automaatikat on raske välja lülitada või muuta. (Stroopi efekt, kus tehti katsed värvuste nimeteda. Kui kirjutati värvused, kuid tekst oli teist värvi, tekitas see lugemisel inimestel segadust arusaamisel, mida kirjutatud on). 6. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Tooge näide mõnest olukorrast, kus olete ise sellist probleemi lahendust kogenud. Alateadvusel on võimalus probleemi pikemalt ja rahulikult analüüsida. Aja möödudes
Aitavad ka teiste meelte info. AUTOMAATNE JA PINGUTUSLIK TAJU Automaatse taju kriteeriumid: - Tahtele allumatud - Ei pea jõudma teadvusesse - Ei ole segatud teiste protsesside poolt – nt auto juhtimine; lugemine on segatud sõnade kuulmise tõttu - Raske katkestada - Võivad olla arenevad Harjutamise mõjul protsessid automatiseeruvad st töödeldakse kiiremini, lugemine kiirem kui värvi nimetamine Kõige kuulsam test on Stroopi test. Lugemine on kiirem kui värvi nimetamine. - Paralleelse töötluse idee – interferents ilmneb kui töötlus korraga samas staadiumis ning võidab see mille puhul pole tarvis modaalsust vahetada - Ümberkodeerimise idee - Aeglustumine tekib kui ülesandes on vaja informatsiooni tõlkida erinevate süsteemide vahel nt kategoriseerida ja valida vastamise viis - Stroopi katse on õpitav, tekib harjutamise efekt
Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. • Tahteline- Tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevus, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. • Tahtelisjärguline- Tahtepingutus puudub, kuna tegevus on ise muutnud ennast motiveerivaks. • Suundade järgi- Fokuseeritud ja jagatud. • Stroopi efekt (1935)- uurib tähelepanu. Tähelepanu Omadused • Valivus- on seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vastuvõtmisele, mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatamata segava info olemasolule. • Maht- Mahu määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk. • Püsivus- Püsivust mõõdetakse efektiivsus- ja ajanäitajate alusel olukorras, kus kestvalt on tarvis tähele panna informatsiooni ühest infokanalist või ühe
Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib informatsiooni kulasagara nägemiskeskusesse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutis tõlgendatakse õigetpidi. Automaatne töötlus - Seletab kahe ülesande samaaegse efektiivse sooritamise võimalusi. Kriteeriumid: väga kiire, ei vähenda teise ülesande sooritamiseks kuluvaid ressursse teadvustamata, vältimatu Stroopi ülesanne: raskem, kui värvi nimi samas kohas kus värv, järelikult pole täiesti automaatne. Kontrollitud vs. automaatsed protsessid Schneider & Shiffrin (1977): Tegevuslibastused - Tahtmatult sooritatud tegevus. Tähelepanu häirumisest “mõtted eemal” Päeviku uurimustest: 1. 40% säilitamise vead 2. 20% testimise vead 3. 18% subrutiinsed vead (järjekorra segiajamine, osa ärajätmine) 4. 11% eristamise vead 5. 5% programmi koostamise vead
• MRT-s bil. asümmeetril TS atroofia. • ei saa korrata sõnu ja mittetähendusega-sõnu, kõne sorav, arusaamine. • NP uuringus kasutatakse: sõnade soravase/voolavuse testi, Wisconsin kaartide sorteerimise testi ja Stroopi testi. Seotud 40% Taga (Frontotempor.degeneratsioon; AD). Afaasia 4 Ladus A (W) kiire kõne, artikul.-ii Kõnehäired anoomia, • Neologism-uued ilma tähenduseta sõnad (TS) parafaasia • Parafaasia- valed tähed/sõnad (kana-vana, emanaine, hobune-koppel (gyr.T sup. tagumine
Düsleksia kuulub kaasasündinud tajumishäirete sekka. 2.7. Selektiivne tähelepanu Igasugune tajumine eeldab tähelepanu. Nägemisel realiseeritakse tähelepanu nägemisfiksatsioonidega. Nägemisväljas vaadeldavaid objekte valitakse pilgu fikseerimisega. Valik võib olla perifeerne või tsentraalne. Objekti leidmiseks toimub visuaalne otsing. Tähelepanu on keskendatav ja jaotatav. Tähelepanu jaotatavuse keerukust tõendab Stroopi efekt. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 29 Kuulamisel saab rääkida selektiivsest kuulamisest (nn. kokteiliõhtu efekt). Üheks valikulise kuulamise uurimise meetodiks on dihhootilise kuulamise ülesanne varjutamisega ülesande täitmisel peab testitav suuliselt reprodutseerima üht kahest teatest, mis samaaegselt eri kõrvadesse tulevad. 2.8