varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) · Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . · Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine) · Pimenägemine kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma · Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. · Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse) Teadvuse seisundeid: UNI Uni psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele
Mõtlev aju · Laialt määratletuna on mõtlemine kogu ajutegevuse tulemus.Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon: · Mõeldes visuaalselt esitatud materjalidele aktiveerub peamiselt kuklasagar · Tegeledes keeleliste ülesannetega rakendatakse keelekeskusi (Broca ja Wernicke alad) · Prefrontaalse ajukoore tähtsus Kognitsioonid ja teadvus (consciousness) · Teadvuse mõistmiseks tähtis mõista ka seda, mis toimub väljaspool teadvust · Tajumine ilma teadlikkuseta pimenägemine · Ambivalentsuse mõistmine: · Automaatne tegutsemine ukse lukustamine Kas alateadvus või ebateadlikkus? Milleks teadvust ja teadlikkust vaja on?Teadvusevälised toimingud on kiired ja efektiivsed, toimuvad automaatselt · Teadlikkus võimaldab paindlikku tegutsemist, seotud tahtliku käitumisega
korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on
eksperimentaator katsesse viib. 29. Kognitiivne teadvustamatus. enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) – kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . 30. Mis on pimenägemine ning mida see teadvuse kohta ütleb? kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse) 31. Eneseteadvus ja selle uurimine. 32. UNI: Ööpäevarütmid ja une tekkemehhanism.
fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK). Primaarsest nägemiskorteksist MIS ja KUS teed. - Dorsaalne – ülevalt „kus“ tee - Ventraalne – alt „mis“ tee Nägemise areng ja spetsiaalne ajuala nägude jaoks. Misasi on „laisk“ silm? Imikud sünnivad terve nägemismeelega aga on vaja harjutamist. Imikutel nägemine väga udune aga otsivad nägusid. Loomulik valgus aitab välja kujundada
on nägemistraktis vi ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi Skotoomid - Väiksed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikseid pimedaid laike – skotoome - PT-did ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste – nüstagmide tõttu, millega selline pime ala ära täidetakse - Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde - Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must- valge maailm hallides toonides)
passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Primaarne - Reflektiivne - Eneseteadvus- Teadlikus enese psüühikast ja kehast. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus) Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus - Muutunud teadvuse seisund - Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine • Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890) 14 15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme
introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline peab sundima ennast kuulama ja tähele panema
introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu – piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline – peab sundima ennast kuulama ja tähele panema
- Osutamine - Kogu keha liigutamine Koht kus tajutee läheb üle juhtimise teeks. Nägemisinfo tee võrkkestast ajju - Ventraalne tee (orientatsioon, kontrast ja värv töödeldakse erinevalt) - Värv on kiirem kui orientatsioon ja liikumine - Värviinfo võib tulla ka erinevaid teid pidi lõppunkti - Aga juhteteed ei tööta isoleeritult, segregatsioon ei le absoluutne - ’ei näe midagi aga teab kas liikumine toimub paremale või vasakule’ – pimenägemine Stiimuli energiast tulenev viivis - Meeleorganite vastus sõltub sellest kui tugev oli stiimul Silmade liikumine – tajumiseks hädavajalik - Kuhu me ei vaata seda me ei näe - Valgus peab langema kindlale alale, silmi peab liigutama et igale poole näha - Sakaadid – hüpped, vajalikud selleks et tekiks pidev stimulatsioon silma põhjas - Kui pilt on kogu aeg paigal siis rakud ei võta enam infot vastu ja jääb hall pind
Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5. Teadvustamata taju Alalävine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola Subjektiivne lävi – teadlikolek Objektiivne lävi – avastamine Pimenägemine - V1 kahjustus: *Avastamine, *Lokaliseerimine, *Eristamine, *Liikumise tajumine. Ilmselt subkortikaalne või kiire V5 Objekti äratundmine 1. Komputatsiooniline mudel (Marr, 1982): 2. Komponentide äratundmise teooria (Biedermann, 1987, 1990):36 geooni: plokid, silindrid, sfäärid, nurgad, k Võrreldakse objekti struktuuri mudeliga Servade muutumatud omadused: 1. Kurvatuur 2. Paralleelsus 3. Koos lõppemine 4. Sümmeetria 5. Kolineaarsus 3.6
annaabi.ee 
