Ülevaade psühholoogiast PSP6001 (0)

Ülevaade psühholoogiast PSP6001
Kristjan Kask

• Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste , R. (2008/2011) Ilo kirjastus
  
• Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus
  
• Hindamine: eksam valikvastustega
  
• E 16-18 ruum A202
  
• Pöördumine: Lp dots Kask
  Olen …x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines…
  Kirja sisu
  Lugupidamisega
  
• Psyche (kreeka k) – hing, vaim
  
• Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat
  
• Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.
  
• Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid , omadused
  
• Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida
  
• Psühholoogia harud
  

Teoreetilise orientatsiooniga

• Psühhofüüsika
  
• Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid)
  
• Isiksuse psühholoogia
  
• Sotsiaalpsühholoogia
  
• Arengupsühholoogia
  
• Neuropsühholoogia ( peaaju protsessid)
  

Rakendusliku orientatsiooniga

• Kliiniline psühholoogia
  
• Õiguspsühholoogia
  
• Organisatsioonipsühholoogia
  
• Reklaamipsühholoogia
  
• Spordipsühholoogia
  
• Koolipsühholoogia
  
• Militaarpsühholoogia(sõnad?)
  

Teaduslik meetod psühholoogias:
1) probleemi defineerimine
2) probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringute tulemustega
3) testitava hüpoteesi formuleerimine
4) uurimismeetodite kindlaks määramine
Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile
Olulised on eelmised andmed – tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber
5) andmete kogumine ja analüüsimine
6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine
7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega
Reliaablus e korratavus

• Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod
  

Hindajatevaheline reliaablus
Korrelatsioon r (mõõdetakse)
Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa
Valiidsus
- väline
- ökoloogiline
- sisu
- konstrukti
Näiv, kriteerium ( ennustus , konkureeriv)
Tõenäosuslik valim
Mittetõenäosuslik valim
Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus
Eksperiment :

• Laboratoorne või loomulik eksperiment
  
• Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp
  
• Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja
  

Vaatlus

• Enese vs teiste
  
• Struktureeritud vaatlus
  
• Pool-struktureeritud
  
• Struktureerimata
  
• Loomulik vs varjatud
  
• Osalus vs mitteosalus
  

Intervjuu

• Struktureeritud vaatlus
  
• Pool-struktureeritud
  
• Struktureerimata
  

Test

• Objektiivtest (küsimustik, küsitlus)
  
• Projektiivtest
  

Juhtumianalüüs ( case study)
Uurimiseetika

• Eetikakomisjoni luba
  
• Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud
  
• Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
  
• Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info
  

Empiirilise psüh teadusartikli sisu

• Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid
  
• Meetod ( katseisikud, protseduur , mõõtmisvahendid, kodeerimine )
  
• Tulemused
  
• Diskussioon ( järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte)
  

2. tund 08.09.14
Kesknärvisüsteem. Aju ehitus.

• Inimene kui bioloogiline olend:
  

Refleks

Instinkt

Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng)
Närvisüsteem
Somaatiline Vegetatiivne
Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline
Seljaaju peaaju
Perifeerne
Sensoorne – motoorne
Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele
Piklikaju – ANS regulatsioon : kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine, aevastamine
Ajusild
-Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon
-Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu
Keskaju
- automaatsed liigutused(kõndimine)
-sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
-temperatuuri regulatsioon ja valu talumine
-koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine
Väikeaju
-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine
-basaalganglionid( peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel)
Vaheaju
-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija
Taalamus
-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus
Hüpotaalamus
- kehatemperatuur , ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid
Amügdala e mandelkeha
- emotsionaalsed sündmused
Limbiline süsteem
-amügdala, hipokampus( merihobu kujuga)
Aju on lateraliseerunud:
-Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt.
-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera .
-Plastilisus
Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine)
Oimu e temporaalsagar (auditoorne info)
Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte
-Prosopagnoosia
Kiiru e parietaalsagar – info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine , visuaalne paigutus ruumis)
Ladus afaasia ( Wernicke piirkond)
Otsmiku e frontaalsagar
-Primaarne motoorne korteks
-Premotoorne korteks
-Prefrontaalkorteks
Broca piirkonna afaasia – motoorse kõne häire
Apraksia – ei suuda sujuvalt teha liigutusi
A Luria funktsionaalsed blokid:
- Ajukoore toonuse tagamine
Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem
-Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine
Kukla-, kiiru- ja oimusagar
- Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll
Otsmikusagar
Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828)
Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron
Jan E. Purkinje 1837
-motoorne
-sensoorne
-interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi)
Virgatsaineid
-Atsetüülkoliin (ACh) – motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek
- Dopamiin (DA) – motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia , parkinsonism, uudishimu
-Serotoniin (5-HT) – meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni
- Noradrenaliin (NA) – tähelepanu, ärksus
- Gamma -aminovõihape ( GABA ) – pidurdusvirgatsaine interneuronites
-Glutamaat – erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus
Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat?
-Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise.
- sünteesi suurendades või vähendades
- säilitamist häirides
- vabastamist häirides
- lammutamise pärssimine
Tänapäeva aju uurimise meetodid

• Elektroensefalogaafia (EEG)
  
• Positronemissioon tomograafia (PET)
  
• Kompuutertomograafia (CT)
  
• Magnetresonants kuvamine (MRI)
  
• Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)
  

Teadvus. Tähelepanu. Uni

• Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine:
  -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume)
  -reflektiivne
  -eneseteadvus
  
• Teadvusväline psüühika
  – tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid
  - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele
  - automatiseerinud liigutused
  - otsustele eelnevad protsessid psüühikas
  - käitumise alateadlikud motiivid
  
• Teadvuse funktsioonid I:
  

-prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine
-mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine
-käesoleva hetke märgistamine
-abstraktse ja üldistatud teadmiste vahendamine
- loovus
-olukorra seisundi pidev jälgimine

• Teadvuse funktsioonid II:
  

-isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas
-nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine
-sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri intergreerimine
-ühemõttelisuse ja keskendumise väljendamine

• Teadvuse omadused:
  -kvalitatiivsus
  - subjektiivsus , omavaatelisus
  -intentsionaalsus(tahtlikkus)
  -transparensus
  -selektiivsus
  -ühtsus