Üksikdetailid ja -elemendid on veatud, korrektsed ja täpsed: Pole grammatikavigu ega `näpukaid' Autor on motiveeritud looma paikapidavat infot Detailid on kontrollitud ka kolmanda osapoole poolt (toimetaja, kirjastaja või retsensent) Ainestu sisaldab bibliograafiat, mille põhjal on info autentsus selgitatav Navigeerimine, kasutajatugi Navigeerimise lihtsus Kasutajatugi on kättesaadav: Abi link või korduma kippuvad küsimused on abistavaks toeks kasutamisel www-lehestik sisaldab selgeid juhiseid kasutamise kohta Otsiabi või -juhised on kättesaadavad On antud telefoninr. või meiliaadress, millelt saab abi Informatsiooni ajakohasus ja Internetiainestu püsivus Info on ajakohane ja uus Internetiainestu on oma iseloomult püsiv peetakse üleval (täiendatakse, laiendatakse, ajakohastatakse) piisavalt sagedasti, ei jäeta hooletusse WWW-lehestiku ülevalpidamine ja püsivus
Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unustame ärkvelolles ka suure enamus oma
Liili Saar & Maris Maigre, I kursus-6.rühm 29.oktoober 2009 Ida Jean Orlando sündis aastal 1926. Ta on Itaalia päritolu ameeriklane. Kui ta oli 21 aastane sai ta õendus diplomi New York´i Meditsiinilisest kolledzist. Bakalauruse kraadi sai ta aastal 1951(St. John´s University) ja vaimses tervises magistri kraadi (Columbia University). Orlando oli dotsent Yale´i ülikoolis. Yale´is olles oli ta rahvusvahelise instituudi projekti uurija. Selles uuringust arenes Orlando teooria, mis avaldati aastal 1961 raamatus "Dünaamiline Õe-Patsiendi suhe"( The Dynamic Nurse-Patient Relationship). Ta arendas seda teooriat McLean´i haiglas olles. Orlando valduses oli erinevaid positsioone Bostonis. Ta oli Harvardi Kommuuni tervise plaani nõukogus. Ta teenis nii riikliku ja rahvusvahelise konsultandina. Ta on tihti lektor ja ta viib läbi palju õendus protsessi seminare. Ta on abielus Robert Pelletier´iga ja elab Bostonis. Pensionile läks ta a...
Seekord ei olnud see minu meelest enam nii elegantne, kuid siiski peenem kui näiteks saksa süit. Mulle meeldis väga see, et oli näha, kuidas pillimehed nautisid seda, mida nad tegid. Nad olid rõõmsad ja liikusid ka ise muusikataktis kaasa. Seda oli väga tore vaadata. Muusikud ise olid ka riietatud vastavalt ajastule, mille muusikat nad mängisid. See oli väga tore, sest see andis juurde selle ajastu tunnet ja aitas muusikasse sisse elada. Samuti oli abistavaks faktoriks kontserti toimumiskoht, milleks oli Väravatorn. Seintel rippusid riidest pildid, kus olid kujutatud naised ja mehed, kes mängisid renessansi aegseid pille, osad laulsid. Riides olid nad piltidel samamoodi nagu olid muusikud meie ees. Ja kõik see, Väravatorni kivist seinad, pildid seintel ning see muusika, tekitas minus tunde nagu ma elaksingi 16.-17. sajandil ja oleks hoopis mingis vanas lossis peol.
Eeskujud õpetavad Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi. Innustavateks eeskujudeks sobib kõige rohkem kuulsuste näide. Maailmas on palju kuulsusi, kellel võib olla miljoneid austajaid, kellest teadlik ei olda, kuid kes seavad endale samasugused sihid, eesmärgid või lausa eluviisi kuulsuse järgi. Maailmas on silma paistnud A-kategooria näitleja Angelina Jolie, kes oma abikaasaga on lapsendanud mitmeid lapsi erinevatest maailmajagudest. Samuti on nad teinud suuri annetusi kolmanda maailma riikidele. Mitte ainult Jolie´ austajatele, vaid ka tervele maailmale on see nagu roheline tuli, mis on ajendiks näiteks ise vanemateta laste lapsendamisel. Neid on peetud selle tõttu väga eeskujulikeks staarideks. Eeskujud ei ole mingi uus nähtus küllap on nad eksisteerinud nii kaua kui inimkondki. Näiteks Platonil, antiik-kreeka filosoofil, oli oma eesku...
Toimuvad poliitilised ning usulised protestid, sõjalised rünnakud ning püüdlemised rahu poole. Seega võib järeldada, et rahuotsingud maailmas on olnud piirkonniti erinevad, nii edukad kui ka siiani lahendamata. USA on kogu maailmapildis ülidistatuna kõige vähem sõdades kannatanud. Kui võtta vaatluse alla erinevaid sõdu, näiteks I ja II Maailmasõda siis USA pole neis teiste riikidega võrreldes peaaegu, et üldse kannatada saanud. Pigem on USA psühholoogiks, abistavaks käeks ning erinevate ideede, organisatsioonide algatajaks. Seega võib öelda küll, et USA on maailmapolitseinik teiste riikide omavaheliste suhete jaoks. Globaalprobleemide all mõistetakse ülemaailmset ohtu inimkonnale, mis on tekkinud erinevate tegurite koostoimel. Näiteks globaalne soojenemine, vaesus, kliimamuutus, põhjavee reostumine jne. Küll aga on globaalprobleemidel erinevad piirkonnad - vaesus ei eksisteeri üle maailma, põhjavesi ei ole reostunud igal pool
rõhutamises; ta näeb tihedamat seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel ning tõstab palju suuremal määral esile sotsiaalse suhtlemise olulisust arengus, kuna see mõjutab nii keelt kui mõtlemist. 10.KAS INIMESE VÖIMED SÖLTUVAD SOOST? Inimeste erinevate vimete uuringutest on teada, et naised tunnevad end vabamalt verbaalseid vimeid vajavate ülesannete puhul, mehed matemaatiliste ja visuaal-ruumiliste vimete puhul. Naised ilmutavad ten olisemalt valmisolekut abistavaks k itumiseks, on vastuvtlikumad sotsiaalsetele mjudele ja kuulekamad grupile, mehed on iseseisvamad ja agressiivsemad. Sugude vahel on erinevusi ka stressiga toimetulemise viisides ja probleemide lahendamise viisides üldiselt, seksuaalk itumise eelistustes, mitteverbaalses k itumises, ametite ja hobide eelistamises.
täidetakse, sest meie usaldame oma valituid, siis peaks ka meid ümbritsev ühiskond muutuma paremaks ja kõik inimesed saaksid ennast tunda hästi, olenamata sellest, mis võimalused kellegil on. Inimesed ei saagi olla sarnaselt rahul, sest nii palju kui on inimesi, on vaja lubadusi, et suuta rahuldada kõigi vajadusi. Kui suudetakse tekitada üldise heaolutunne ühiskonnas, see on poliitikute töö, sest me oleme selle usaldanud neile, siis peaksid üldiselt kõik inimesed rahul olema. Abistavaks on ka see, kui me igapäevaselt tahame elu paremaks ja positiivsemaks muuta, siis me tunneme ennast paremini ja iga väike asi võib elus muutada suureks ja aidata palju...
Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Püüti taotleda autonoomiat, kuid toimusid arvukad tõrked ja omavalitsus oli sakslastele ennem käepikenduseks. Nõukogude okupatsioon (19401941) Saksa okupatsioon (19411944) RIIGIKORD RIIGIKORD riigikord muudeti ilma verevalamiseta muutus verevalamiseta eestlaste jaoks;
vabamänguks, igapäevatoiminguteks, vabategevusteks. Koolis püütakse õpilastes tekitada armastust õpitava aine vastu. Üksnes sel moel on võimalik vallandada õpilastes huvi aine vastu, mitte aga vaid soovi saada häid hindeid või isiklikku kasu. Südamest tulev huvi õpitava aine vastu osutub märksa tugevamaks motiiviks, kui ükskõik milline sundimine. Töövihikuid ja õpikuid ei kasutata. Põhikooli lõpupoole on õpikud toetavaks ja abistavaks õppevahendiks. Õpilased teevad ise omalevihikud, kuhu nad kirjutavad üles õpitavat, mida nad kaunistavad, ning millest nad pärast õpivad ja kordavad. Selline loominguline ja isetegemine teeb õpitavat meelepärasemaks ja lapsesõbralikumaks. Lastel on tundides loodud võimalused soovitud viisil end väljendada, käsitletut integreeritakse läbi loomingulise legevuse( kunsti, muusika, käeliste tegevuste samas ka läbi luule või keraamika vms)
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus
Vihalemi raamatust "Marketing. Turg, toode ja tarbija" . 6.1. Eesmärgi, ülesannete ja tööhüpoteesi püstitamine. Esimese etapi käigus selgitatakse välja, milliseid andmeid on võimalik leida küsitluseta ja milliseid tuleb hankida küsitlusega. Ülesanded jaotatakse põhiülesanneteks ja abistavateks ülesanneteks. Näiteks kui eesmärgiks on teatud automargi müügiperspektiivi väljaselgitamine, siis põhiülesandeks on nõudmise arengu prognoosimine ja abistavaks ülesandeks on nõudmise mahtu ja struktuuri mõjutavate tegurite uurimine. Tööhüpotees on probleemi loogiliselt põhjendatud oletus, mis tugineb saadaolevatele andmetele ja mis aitab määrata üksikute küsimuste otstarbekust.programmküsimustega detailiseeritakse eelnevalt püstitatud küsitlusülesanded. 6.2. Küsitletavate ringi kindlakstegemine. Selle etapi käigus otsustatakse, kes annab vajalikud andmed. Küsitlused võivad olla kas kõiksed või väljavõttelised
elektrienergia tootmist Eestis. Lisaks lihtsustati seadusandlust, et ka väiksematel tuuleparkidel oleks võimalik oma energiat põhivõrgu kaudu edastada. Avatud elektriturule üleminek on järjekordne samm energeetika mitmekesistamiseks. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis eelkõige tänu taastuvenergia tasule jõudis näitaja 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7% juurde. Tuuleenergia kasutuselevõtu kiiruse mõistmiseks on abistavaks materjaliks peatüki lõppu lisatud ka joonis 3. (Ibid.) Tänasel hetkel moodustab taastuvenergia tasu suurus ligi 10,3% elektriarvest ning valitsus on mõistnud, et selline tegevus mitte üksnes ei aidanud kaasa ettevõtjate riski maandamisele uute energialiikidele kasutusele võtmisel, vaid subsideeris liigselt ka ebamõistlikku tootmist, mis ilma toetuseta toimuda ei oleks saanud. Riigi sooviks ei olnud aga igavesti toetusi maksma jääda, vaid pakkuda leevendust esialgse riski
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
_____________________________________________________________________ ,,____"_____________ __________________ (Kuupäev) (Retsensendi allkiri) 20 LISA 3. UURIMISTÖÖDE HINDAMISJUHEND Sissejuhatuseks Antud hindamisjuhend on mõeldud abistavaks materjaliks nii komisjoni liikmetele, kes tööd hindavad, kui ka õpilastele ja nende juhendajatele. Hindamisjuhend sätestab proportsioonid vastavalt erinevate valdkondade tähtsusele ja annab õpilasele täpsema tagasisideme komisjoni poolt. Allpool toodud skaalas (saja palli süsteemis) antud hinnang tööle pole aritmeetilises seoses lõpliku hindega (viie palli süsteemis). Lõpliku hinnangu teeb komisjon pärast arutelu käesoleva hindamisjuhendi põhjal. Töö sisu : 30 palli
Rehabilitation for the Elderly & the Disabled Osaka-l. Honda veebilehe järgi on toode praegu testimise järgus. (joonis 8 ja 9). Eksoskelett oli mõeldud kasutamiseks autotehaste töölistele, kes peavad palju Joonis 9. Honda kehakaalu seisma põhjustades sellega jalgadele palju stressi. Peale Jaapani eluea tõusu muutus vähendav süsteem eksoskelett rohkem käimist abistavaks seadmeks. See süsteem kasutab ka suruõhu mootorite asemel elektri omi, sellepärast ei saa seda kasutada suurte raskustega töötamisel. Sarnaselt 8 HAL5-le on ka see eksoskelett tsiviil testi faasis, kus seda kasutavad mitmed inimesed üle Jaapani. Spetsifikatsioon: Kaal: 6.5kg (patareid ja jalatsid kaasaarvatud) Liikumis süsteem: Motor X 2 Akude tüüp: Liitium ioon patareid Töötamisaeg laadimise kohta: 2 tundi
Kui õpetaja soovis lõpetada, siis eksperimentaator veenis teda jätkama, enamus ,,õpetaja" rollis olevatest katsealustest jätkas katsega. 52. Defineeri grupimõtlemine Grupimõtlemine on mõtlemisviis, kõrge vastastikuse meeldivuse ja pühendumusega gruppides, mille tõttu hakatakse vältima konflikte ja otsima konsensust igal juhul, kaalumata alternatiive. 53. Millised faktorid näitavad, et inimene on võimeline abistavaks käitumiseks? Miks abistav käitumine on tekkinud? Abistava käitumise faktorid Vastutus, Olukorra interpretatsioon, Põhjuslikkus, Sugu, Indentifikatsiooni võimalus, Moraalsed normid Mina-pilt Abistava käitumise põhjused "Sotsiaalne majandus" - kasu ja kulu Sotsiaalsed normid - vastutus Evolutsiooniline kohanemismehhanism - lähedased-võõrad 54. Millised on mitteabistamise põhjused?
3. NÕUSTAMISE VAJALIKKUS Nõustamine on oma olemuselt abistaja ja abi vajaja vaheline toetav vestlus, milles keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Sageli on see seotud psühholoogilise abistamisega või ka perenõustamisega. Nõustamist võib käsitleda väga kitsalt ja spetsiifiliselt, samas on nõustamistegevused oluliseks osaks väga paljudes elukutsetes. (Haamer...2010) Siin ongi väga oluline oskus inimestele abistavaks olla. Usun, et nõustamist peaksid kasutama enamus koolis töötavad õpetajad ja muud spetsialistid. Vajalik on pakkuda tuge ja olla inimeste jaoks olemas ning usun, et määravaks ei ole siinkohal eelnev haridus. Seda peaksid paljud erinevatel ametikohtadel töötavad inimesed oskama, kindlasti kuuluvad siia pedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, politseinikud jne. Ametnikud, kes pidevalt inimestega suhtlevad.
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus
lause kordamine lugedes. c. Õpitava häälikuga sõnade häälimine. Oluline on, et õpilane a)suudaks sõnu häälides nimetada häälikuid; b)eristada neid üksteisest; c)määrata häälikujärje; d)määrata konkreetse hääliku asukoha ja selle “naabrid”. Teisel õppeveerandil sooritatakse häälimisharjutusi koostegevuse tasandil. St et Õp demonstreerib eset/pilti ja nimeta sõna. Samaaegselt Õp häälimisega häälivad sõna ka lapsed. Abistavaks vahendiks on häälimisalus. Algul osutab Õp häälimise ajal hääliku vastavale sümbolile häälimisalusel, lapsed koos Õp-ga häälivad (ei osuta). Järgmisel raskusastmel häälin Õp koos lastega ja iga laps samaaegselt osutab sümbolitele häälimisalusel. Kolmanda astmena lapsed häälivad iseseisvalt ja osutavad samaaegselt. Hoiduda tuleb pausidest häälimisel ja/või tähenimetuste kasutamises. Häälimisvigade
KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele, Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Õpilaste kõlbelise käitumise ja väärtusteadvuse kujundamine toimub koolis valdavalt varjatud õppekava raames. Tuntumateks väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine (eesmärgiks on ühiskonna enamuse
Kuritegevuse tase signaliseerib ühiskonna kitsaskohtadest. Sotsiaalne desorganiseerimine kõrge kuritegevusega ühiskonnas on probleemiks nõrkade sidemete olemasolu erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksikisikute vahel 7. Sotsioloogiline vaatlus. Osalusvaatlus ja kõrvaltvaatlus. välivaatlus võib olla nt osalemine seaduseelnõu arutamisel. kontrollimatud ja kontrollitavad vaatlused teaduslik vaatlus vs olustikuline vaatlus Vaatlus Praktikas peetakse abistavaks meetodiks teiste meetodite kõrval. Reeglina vaatlust ainukese meetodina ei kasutata praktikas. Vaatlus on sündmuste otsene vahetu registreerimine. Vaatluse liigid: - olustikuline vaatlus - Olustikuline vaatlus selline vaatlemine mida iga inimene iga päev teostab - teaduslik vaatlus tunnused: vaatluse eesmärk ja ülesanded on täpselt fikseeritud. On teada mida ja milleks uurime.
.....................................................................................116 Lisa 7. Ametiprofiili näidis............................................................................................117 Lisa 8. Ametijuhendi näidis...........................................................................................118 3 SISSEJUHATUS Käesolev konspekt on mõeldud TÜ Pärnu kolledzi aine ,,Juhtimine" abistavaks lisalugemiseks. Aine primaarseks materjaliks on siiski õpikud, mida erinevalt mitmest teisest ettevõttemajanduse valdkonnast on juhtimise teemal eesti keeles kirjutatud mitmeid. Konspekti roll on olla õpikute kõrval sekundaarses rollis ehk juhtida tähelepanu õpikutes vähe, raskesti mõistetavalt või puudulikult kajastatud asjaoludele. Siinkohal on asjakohane rõhutada, et aines esitatavate kirjalike tööde (referaat jmt.) puhul ei ole
1917. a veebruarirev järgselt oli kriminogeenne olukord Eestis järsuslt halvenenud. Kogu senine politseiaparaat asendati vabatahtliku miilitsaga ning kõik vangid olid ju vabaks lastud. Miilits oli allutatud kov-le. Sügise poole hakkas lisaks tavalistele kriminaalidele kirminaalseid tegusid sooritama ka ve sõjaväe liikmed. Dets. 1917 loodi Tlna linna omakaitse. Kõrvaseisjana oli selle loomisel oluline roll Johan Pitkal. Tlna omakaitse kujunes pm abipolitseid abistavaks organisatsiooniks. Tegemist oli täiesti apoliitilise ja rahvusülese organisatsiooniga. Omakaitse saadeti esimest korda laiali 11.11.1917. ueesti alustas see tegevust 24-25.02.1918, kuid märtsi algul saadeti sakslaste poolt teist korda laiali. 1918 aastaks oli sellest saanud selgelt poliitiline ja rahvuslik organisatsioon. Õige pea sai sakslastele selgeks, etr taoline abipolitsei oleks neilegi vajalik. Sa sõjaväepolitsei ei tulnud korra hoidmisega suuremates linnades enam toime
- Vastutavad isikud - Eksperdid - Respondent kui elanikkonna teatava grupi esindaja 27 - TEHNIKA ALUSEL: - Formaliseerimata - Formaliseeritud konkreetselt täiendust mitte lubavad VAATLUS: Praktikas peetakse abistavaks meetodiks teiste meetodite kõrval. Reeglina vaatlust ainukese meetodina ei kasutata praktikas. Vaatlus on sündmuste otsene vahetu registreerimine. Vaatluse liigid: - olustikuline vaatlus - Olustikuline vaatlus selline vaatlemine, mida iga inimene iga päev teostab - teaduslik vaatlus tunnused: vaatluse eesmärk ja ülesanded on täpselt fikseeritud. On teada mida ja milleks uurime.
Ma oskan sõrmenukke naksutada; osalt selleks, et tähe- tuletada (eriti iseseisva õppimise ajal): „Pea oma kava meeles“, või isegi „Mis su kava ütleb? vaikselt töötada lepanu saada ja osalt tõenäoliselt sellepärast, Mida sa oma kava järgi praegu tegema peaksid?“ See võib olla abistavaks fookuspunktiks et ta oli hädas oma töödega – vältiv käitumine. nii distsiplineerimisel kui julgustamisel. Ma olin enne meie kohtumist lihtsa pildi joo- • Õpilase käitumist vaadeldakse ja jälgitakse kava raames kõikides tundides. nistanud ja me arutlesime tema käitumise üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
