Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Semiootika ajalugu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on koostatud lause?

Lõik failist

Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused.

Lekton
( stoikud ) – sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna.
Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid
keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega
vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit
(Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab).
Lekton
on lähedal tähistatavale. Tähistatav – semainomenon, tähistaja
– semainon
Lekton
on see, mida võib välja öelda.
Vastandub
Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile

Püha Augustinus

Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei
ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas
ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise
ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa :
  • sõna (verbum)
  • väljendatav (dicible – stoikude lekton)
  • väljendus (dictio)
  • ese (res)

Verbum
– sõna metalingv tähenduses. Verbum on sõna ja tähendab sõna.
Märkide klassifikatsioon :
  • sõltuvalt teate edastamise viisist (mis meelele)
  • päritolult ja teate edastamise viisist
    • märgid loomult (nt peldik)
    • intentsionaalsed märgid (esemed, mis on loodud, et kasutada neid märgina – sõnad, loomade häälitsused, või liiklusmärk)

  • sõltuvalt sotsiaalsest staatusest: a) loomulikud universaalsed (imiku kisa)
    b) institutsionaalsed
    intentsionaalsed (õpitavad)
  • sõltuvalt sümboolse seose olemasolust (kord on märk tähistatav, kord tähistaja)
  • Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest
    1.
    Tähed on helide märgid; tähe designaat (tähistatav) on heli.
    2.
    Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või
    sedasama) sõna.

    Universaalide küsimus: nominalism / realism / kontseptualism


    Keskajal
    kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo – ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete
    kujutlus pärineb platonismis (idee – muutumatu ja igavene antus,
    võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed
    olla meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas
    nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles
  • Vasakule Paremale
    Semiootika ajalugu #1 Semiootika ajalugu #2 Semiootika ajalugu #3 Semiootika ajalugu #4 Semiootika ajalugu #5 Semiootika ajalugu #6 Semiootika ajalugu #7 Semiootika ajalugu #8 Semiootika ajalugu #9 Semiootika ajalugu #10 Semiootika ajalugu #11 Semiootika ajalugu #12 Semiootika ajalugu #13 Semiootika ajalugu #14 Semiootika ajalugu #15 Semiootika ajalugu #16 Semiootika ajalugu #17 Semiootika ajalugu #18 Semiootika ajalugu #19 Semiootika ajalugu #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katicen Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    56
    doc

    Semiootika konspekt ja küsimused

    1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.

    Semiootika
    thumbnail
    9
    docx

    Sissejuhatus semiootikasse

    üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga ­ III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes

    Semiootika
    thumbnail
    6
    doc

    Semiootika alused kordamine

    1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika.

    Semiootika
    thumbnail
    13
    doc

    Semiootika alused

    valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

    Semiootika
    thumbnail
    13
    doc

    Semiootika alused

    valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

    Semiootika
    thumbnail
    11
    docx

    Keelesemiootika

    ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on

    Semiootika
    thumbnail
    30
    doc

    1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

    Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui

    Semiootika
    thumbnail
    4
    doc

    Sissejuhatus semiootikasse

    Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi

    Filosoofia




    Kommentaarid (2)

    repsmar profiilipilt
    Rein Siimar: Vastused on, aga küsimusi pole? Võhikule võiks sissejuhatavalt viidata, kus need küsimusi tekitavad materjalid asuvad.
    15:20 12-01-2012
    katlinka profiilipilt
    katlinka: Minu arvates hea materjal neile, kes on loengutes kohal käinud, aga tahavad lisamaterjali enda kirjutiste kõrvale.
    12:17 30-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun