aspektid, joon) generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon) Intentsionaalsus Intentsionaalsus teadvuse suunatus esemele, teadvuse esemelisus. Mõiste pärineb F. Brentanolt, kes eristas selle abil psüühilisi nähtusi füüsilistest. psüühilised samastas ta intentsionaalsetega. E.Husserl muutis I. fenomenoloogia algmõisteks, käsitledes seda kui teadvuse aprioorset elementaarstruktuuri, mistahes elamuse semelisust, eseme hõlmatust teadvusesse Ekstensionaalsus (extensio laienemine, kulgevus) võrdsete (sünonüümiliste) väljendite asendatavus erinevates kontekstides ja keeltes. E. ei ole puhtlingvistiline omadus, vaid eeldab teatud keeleväljendite samastamise abstraktsiooni, mis on materialiseeritud võrdsete asendamisreeglites. Kui nende poolt määratletud võrdsus on keelele sisemiselt omane (ei sõltu keelevälisest kontekstist), siis ei ole asendamine piiratud ja on võimalik kõikides kontekstides. Selline on nt
mentaalsele representeerimisele (vaimsele esindatusele). · Ühildumine seisund, kus 'MINA'- kogemus on sümboliseeritud 'MINA'- pildis. · Ühildumatus mina ja kogemuse vahel osutab erinevusele 'MINA'- taju ja tegeliku kogemuse vahel. · Empaatia teise inimese sisemise taustsüsteemi tajumise akt, mil tajutakse täpselt hõlmates emotsionaalseid kompanente ja tähendusi justkui olles teine inimene, kuid mitte kaotades 'justkui' tingimust. · Ekstensionaalsus viitab tajule, mis on eristunud, kus valdavad faktid, kus ollakse teadlik nii ajaruumi suhetest kui erinevatest abstraktsuse tasemetest. · Intensionaalsus kirjeldab kaitseseisundis oleva inimese käitumist: jäikus, üleüldistamine, abstraheerumine tegelikkusest, kogemuse tinglik hindamine. · Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna.
Põhjuslikkuse nomoloogiline iseloom: „põhjuse ja tagajärjena seotud sündmused langevad rangete deterministlike seaduste alla“. Vaimse anomaalsus: „ei leidu rangeid deterministlikke seadusi, mille põhjal saaks vaimusündmusi ennustada ning seletada“. Vaimusündmused. Davidsoni järgi on sündmused partikulaarid – neil on oma toimumise aeg ning sellisena on iga sündmus kordumatu. Sündmus on vaimne, kui sellele saab tõeselt rakendada vaimseid kirjeldusi. Ekstensionaalsus. Mentaalsed on need vebrid, mis tekitavad mitteekstensionaalse konteksti. Ekstensionaalses kontekstis on samaosutuslikud terminid asendatavad tõeväärtust säilitades. 1. Karl andis Jürile pliiatsi. 2. Toivo vend andis klassi kõige ulakamale poisile 10 cm pikkuse eseme. Mitteekstensionaalses ehk intensionaalses kontekstis ei ole samaosutuslikud terminid vahetavad tõeväärtust säilitades. 1. Juhan usub, et see lektor on filosoof. 2
annaabi.ee 
