Reklaamipsühholoogia (0)

-Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes.
-Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks
-Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega:

• Hoiak
  
• Taju
  
• Mõjustamine
  
• Mõtlemine
  
• Otsustamine
  
• Mälu
  
• Tähelepanu
  
• Emotsioonid
  
• Imidž
  

Käitumine
-Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond -Kõigega, mis puudutab tarbijas e. inimeses eelduste kujundamist kaupade vahetuseks.
-Bränd-

• Objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused ka disain, graafilised /visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus ;
  
• Subjektiivsed omadused sh selle imidž e kujutlus , maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon.
  

-Varasemad autorid: Peamiselt tegelesid üld- ja eripsühholoogia seaduspärasuste ülekandmisega reklaamialale:

• Walter Dill Scott , „The psychology of advertising”, Boston , 1908
  
• H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling ”, New York , 1913
  
• Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921
  

ka

• Daniel Starch (1883–1979)
  

Edward Kellogg Strong , Jr. (1884 – 1963
-Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist
lähenemist:
Sotsio- kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja
kommunikatsiooniteooriatele:
Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson,
Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt
-Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine
S. Freud ’i, Jung’i töödele
(instinktid, tungid , vajadused, sümbolid ...) ning
Heath , Feldwick, Damasio (emotsioonid)
-Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad,
teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale,
reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika.
-Kas klient maksab selle eest, et tarbija näeb ja teadlikult töötleb reklaami sisu ja mäletab seda v. selle eest, et tarbija tunneb ära kunagi nähtud reklaami...?
Ehk 2 suunda reklaami efektiivsuse mõõtmisel, suunamisel, kavandamisel.
Ülevaade uuringusuundadest ja autoritest.

• 1923 Starch’s model :
  

Noticed - Read - Understood - Desired - Action

• 1925 Strong’s model:
  

AIDA Attention - Interest - Desire - Action

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 1953 Karl Hovland’s model
  

Exposure - Attention - Comprehension - Acceptance - Retention (talletamine),
mäletamine ) - (Behavioral) Change
(Communication and Persuasion , 1953)
Hovland: “uinumisefekt” 1949, sõnumi “allika usaldusväärsus ” kui olulisim tegur
Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951

• 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner ’i mudel:
  

teadlik/ tahtlik mõtlemine ( conscious thinking ) -- emotsioonid/tunded---
--hoiaku muutus -- otsus
1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria:
Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust
(cognitive consistency) ja satub segadusse , kui ebakõlad ilmnevad
tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu /tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase
väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi