REKLAAM (0)

Kodutöö meili peale.
9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!!
2. veebruar
kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov – kommunikatsioon.
Suhtekorraldus – rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus .
Kommunikatsiooni instituut
Reklaami ja imagoloogia osakond
TLÜ Ajakirjanduse õppesuund
Inimene(intelligentne, sots.aktiivne) võtab poolehoiu kogu inimkonna suhtes ning kui ta märkab, et kellelegi tehakse liiga(süvenemata kogu loosse), tekib konflikt reklaami ja inimkonna vahel. Peab olema kõrge kval.
Reklaam – kas kunst või infoedastus? Raske vahet teha. Kommertsreklaam koolides KEELATUD! (Kool teadmiste omandamiseks, võetakse automaatselt kui õiget asja). Reklaam – kujundada välja tarbija eelistusi.
REKLAAM
mitteisiklik, kulutused( tasuline ), SISENDAVA ISELOOMUGA , edastab teavet, kasutab meediakanaleid, formuleeritakse probleem ja selle lahendus („Kui sa oled kurb, üksi...siis liitu meie mobiilsidevõrguga“), üldtajutav kuju.
...On levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara)
REKLAAMI ROLL

Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha – kus on, sinna antakse juurde.
Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks „turuvõitluse“ relvist.
Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud )
TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED.

Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust.
Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale.

Sotsiaalne roll – infoedastus, eelistused , käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Tarbin mitte et rahuldada vajadusi, vaid et sarnaneda brändi kujutlusega, kuvandiga,subjektiivne „selgeks õpetatud“ väärtus ( Apple , BMW, Nike ). Ma näitan kes ma olen, läbi selle, mis mul on. Kumb on siis tähtsam?
Mida reklaam väärtustab? Millele tähelepanu pöörab?

Reklaami kultuuriline roll. Müüdiloome, kaasaegse elukeskkonna paratamtu osa, kvaliteedi mõõdupuu, popkulutuuri osa ning väljund, suhtlemiskunsti vorm. Toote reklaam vihjega teisele tootele( Arvo Pärt – Coca Cola ). Kontekst loob tähenduse.
Reklaami toimemehhanismid

Vajaduse teadvustamine – probleemile pakub reklaam lahenduse, viitab vajaduse rahuldamise võimalusele ( isegi kui seda endale ei tunnista)

Tähelepanu köitmine – teadlikku tähelepanu tõmbamine või alateadlik( inimene ise ei saa aru)

Tunnete juhtimine – emotsioonid (negat. emotsioonid – sotsiaalreklaamid, posit. emotsioonid - kommertsreklaamid )

Hoiakute/maine kujundamine – panna mingi bränd meie teadvuses kas heade või halbade asjade „kasti“, reklaam püüab teha asja automaatselt heaks

Imidžikujundus – brändi omadused kvalifitseeruvad mulle ( iPhone – jõukus, innovaatilisus , ilu – kui mul on, olen mina ka)
Võimalusel rakendatakse kõikide meelte tööd. (seda paremini jääb meelde)
Värv võib äratada lõhnataju.
VAJADUSE TEADVUSTAMINE
Vajadus – olulise asja puudujääk, sisemine jõud või rahutus .
A.Maslow Motivatsioon ja isiksus
Vajaduste hierarhia.(Kolmnurgas alt üles) 1.Vajadused, mis on seotud elus olemisega(sugutung, surmahirm , söömine) – 2. Vajadused, mis on seotud ohutuse ja turvatundega( kui jätkusuutlik on minu eksistents ) 3. Armastuse ja kaastundevajadus (jagada empaatiat – lapsed vajavad lemmiklooma, sest neil pole elukaaslast või lapsi, kellele oma tundeid ja empaatiat väljendada) 4. Sotsiaalsed vajadused – olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,… 5. Eneseteostusvajadused – loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused.
Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid , panustatakse sõprusele, populaarsusele).
Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega.
TÄHELEPANU KÖITMINE
Aju kolm osa (MacLeani mudel)
Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid ( reproduktsioon /seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus)
Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid, tungid , vajadused (aju tüvi „tõmbab selle käima“)
Ajukoor e neocortex – „mõtlev aju“, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome)
Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil
„It’s easy to miss something you’re not looking for“ ( awareness test)
TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS
Objekti esiletõstmine/eristuvus foonist nt agressiivsuse määr

Agressiivne reklaam kui objekt mitteagressiivsete reklaamide kui kui fooni taustal

Reklaami pinnal jõuliselt eristuv toode
Tähelepanu on sõltuvuses esitatud onfo suutlikkusst esile kutsuda mõttetegevust. Kõrge analüütiline tähelepanu nõrgestam emotsionaalset toimet ja vastupidi ( pane tähed lünkadesse)
Mõttetegevuse stimuleerimine: Aktiivne tähendusloome –trükireklaamil 4.SEKUNDIT(lause ja pilt – kuidas tekib lugu?) Lausel ja pildil peab olema ühisosa – tekkima peab kõigil sama kujutlus.
Lastel – pildivisuaalil keegi vanem sümpatiseerib paremini.
Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. Elamus on atraktiivsem kui teadmine. Suur emotsionaalne toime nõrgestab analüütilist tähelepanu ja vastupidi.
Alalävine reklaam
Alalävine taju – meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt , et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown – Subliminal Advertising
Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki:

Utilitaarsed emotsioonid – tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik

Hedoonilised emotsioonid – tulenevad sellest et kas reklaamitav toode tundub meeldiv
Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam.
IMIDŽ (Eristamise võimalus reklaamis)
Imidž – kujutluspilt või kuvand, moodustuv alaläviste aistiliste assotsiatsioonide kombineerumisel ( isetekkeline kuvand) või konstrueerimise tulemusena ( turunduses nt reklaamitegevuse toel). Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus , kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perseptkiivis kasuks tuleb. Imidž on antropomorfne ehk inimesenäoline/-taoline.
Imidžireklaam kirjeldab pigem tarbijat, kaubareklaam kaupa.
Imidžireklaamid toetuvad elustiilile.
HOIAK
Hoiak- reageeriminekindlal moel, kas positiivselt või negatiivselt konreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel.
Hoiaku kui suhtmise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS : kas inimene suhtub millessegi hästi või halvasti.