edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon Kuni tänaseni on 2 peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiive- toetus sotsiaalpsühholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S.Freudi, Jungi töödele Alates 20.saj teisest poolest
Nende hääl loeb kaubandustööstuskojas. Sinna pürgivad tööle kõrgema enesehinanguga töötajad ehk võivad lubada endale parema tööjõudu. IMIDZ Teataval määral lavastus Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Maine juhtimine seisneb avalikkuse teavitamises (kommunikatsioonis) ettevõtte "sõnade, tegude ja põhimõtete" osas. Erinevad stiilid maine juhtimisel: · Riskivõtja, mainest ei hooli · Vigade parandaja st reaktiivne juhtimine · Peamine tähelepanu brändile, korporatiivne maine tagaplaanil
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollektiivne vahendatud kogemus
-Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne
On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid: Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
analüüsides lõpuks tähendavad. Põhjalikum analüüs viib talle omaselt alati teatud eesmärkide või vajadusteni, mille taha me ei saa minna ehk siis konkreetsete vajaduste rahuldamiseni. Sellisel juhul need vajadused ei paista enamasti inimeses välja, vaid on pigem olla konkreetsete teadlike ihade mõisteline tuletis. Ehk siis, motivatsiooni uurimine peab olema osaliselt inimese lõplike eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga. Psühhoanalüüs on tõestanud, et seos teadliku iha ja selle taga peituva lõpliku alateadliku eesmärgi vahel ei pruugi olla otsene. Seos võib nt olla negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus.
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine.
nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot).
kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1. katusbränd (e firmabränd) – üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna. 2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber Tide, mis ei haaku sama firma teiste brändidega). Reklaamikulud on küllalt suured. Plusspooleks see, et erineva hinna- ja kvaliteediklassiga toodetele saab valida just neile sobiva turundusvõtte. 3. toetav bränd – so kahe esimese kombinatsioon. Võimalikud variandid: • katusbränd domineerib alambrändi üle – väiksemad turunduskulud, kuid brändid võivad
kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1. katusbränd (e firmabränd) üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna. 2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber Tide, mis ei haaku sama firma teiste brändidega). Reklaamikulud on küllalt suured. Plusspooleks see, et erineva hinna- ja kvaliteediklassiga toodetele saab valida just neile sobiva turundusvõtte. 3. toetav bränd so kahe esimese kombinatsioon. Võimalikud variandid: · katusbränd domineerib alambrändi üle väiksemad turunduskulud, kuid brändid võivad
.............................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.........................................................................................9 7. Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11 8. Kokkuvõte...............................................................................12 9. Viidatud kirjandus....................................................................12 SISSEJUHATUS Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad
· Konsultatsioonid ja muud teenused nt kuidas juhtida, raamatupidamine, puhastusteenus · Hinda võrreldakse sisse ostetava teenuse ja selle vahel kui seda teeksid ära oma töötjad TOOTE KUJUNDAMINE Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema.
vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis, see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. SAATJA MEEDIA Sõnumi 1 Sõnumi 2 Sõnumi 3 formuleerimine vormistamine edastamine VASTUVÕTJA
Nt. Ei taheta kasutada autode saastevastaseid seadmeid ja ohutusrihmu, kuid need on vajalikud nt õhu puhtana hoidmiseks, elu päästmiseks ja haiglakulude vähendamiseks. On vaja pöörata suuremat rõhku tervislikele toodetele, nende ligitõmbavuse suurendamisele ja kaupade kahjulike omaduste vähendamisele. Ühiskondlik turunduskonseptisooon täiendab eelnevat turunduskonseptsiooni suunates otsuse vastuvõtja tähelepanu mitte ainult tarbimisvajaduste rahuldamisele, vaid ka sellega kaasnevatele laiematele ühiskondlikele nähtustele. Eesmärgiks on nii üksiktarbija kui ka kogu ühiskonna elukvaliteedi säilitamine või parandamine, kestva heaolu tagamine. Pikaajalisi ülesandeid (nt kasumi teenimine) lahendatakse jooksvate tarbimisvajaduste rahuldamise kaudu tasakaalustatult ühiskonna perspektiivsete huvidega.
kontseptsioon, mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate kommunikatsioonivahendite strateegilisi rolle ja kombineerib kommunikatsioonivahendeid, saavutamaks selgust, järjepidevust ning suurimat mõju." (D. E. Schultz). ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon , erinevate kommunikatsioonivahendite- reklaam, müügisoodustus ja suhtekorraldus- kombineerimiseltekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum." (Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsioon). ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil." (D. E. Schultz).
Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade
kujundavad ostja otsuseid: toote, brändi, vahendaja, ostuaja ja ostukoguse valikuid. Turundaja peab mõistma, mis toimub tarbija teadvuses, tema ,,mustas kastis", ja leidma vastused järgmistele küsimustele: x Kuidas mõjutab tarbija taust sotsiaalne, kultuuriline, psühholoogiline ja isiklik tema ostuharjumusi? x Kuidas läbib tarbija ostuotsustusprotsessi? 3 1.5. Tarbijakäitumist mõjutavad tegurid Sisemised tegurid: x motivatsioon x hoiak x tajumine x elulaad x õpikäitumine Välised tegurid: x majanduslikud x arvamusliidrid x demograafilised x sotsiaalpsühholoogilised x klassilised x kultuurilised x võrdlusgrupid x situatsioonilised 1.5
1. Nimetade reklaami rolle ühiskonnas(4) koos väikese selgitusega. · Majanduslik roll / turunduslik roll Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale · Kommunikatiivne roll - Eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. · Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s
kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. * Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne.
c) Kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus) d) Kas toode täidab kõiki funktsioone 16. Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) Ostueelselt b) Ostujärgselt c) Ei hinnata üldse 17. S.Freud on autoriks a) Seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) Ekstravertide ja intorvertide teooriale c) Konflikti teooriale 18. Brändi dominante tuntus tähendab järgnevat: a) Tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd b) Tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi c) Tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist d) Tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan)
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid.
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome.