Mõttetegevuse stimuleerimine: Aktiivne tähendusloome trükireklaamil 4.SEKUNDIT(lause ja pilt kuidas tekib lugu?) Lausel ja pildil peab olema ühisosa tekkima peab kõigil sama kujutlus. Lastel pildivisuaalil keegi vanem sümpatiseerib paremini. Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. Elamus on atraktiivsem kui teadmine. Suur emotsionaalne toime nõrgestab analüütilist tähelepanu ja vastupidi. Alalävine reklaam Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown Subliminal Advertising Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1. Utilitaarsed emotsioonid tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik 2
tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade Vormitasakaal: Täiuslik sümmeetria optilise kekskpunkti ümber (väärikas,stabiilne, konservatiivne) ELEMENDID REKLAAMIS:
Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi? Ärritajad jagunevad üldised ja spetsiifilised. Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: 1. Läviärritus 2. Alalävine ärritus 3. Ülelävine ärritus 19. Pidurdus Pidurdus takistab erutuse levikut ja ka teket. Ei lase organismil üle erutuda. 20. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus tekib väsimuse tulemusena 2. Otsene toimub sünapsite kaudu i. Postsünaptiline ii. Presünaptiline 21. Ärrituse tugevus ja mõjuaeg Mida tugevam on ärritus, seda tugevam on vastusreaktsioon. 1
• Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul: • Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid.
s, järeltoime; muutuste säilitamine jälgede näol. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaator. 23. Närvikeskused - Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuidas see jaguneb? Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: ajaline summatsioon - ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. ruumiline summatsioon: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava
43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator 45. NÄRVIKESKUSED: Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE: Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: AJALINE SUMMATSIOON: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES: Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside
Eristuda võib ka normist. Nt sürrealistlikudreklaamid. Tähelepanu on sõltuvuses esitatud info suutlikusest stimuleerida mõttetegevust.. Visuaalse tähelepanu korral: ootamatult ilmuvad stiimulid(pop up aknad) äratavad tahes tahtmatult tähelepanu. Ootamatu objekt võib tähelepanu haarata ka nii, et me ei pane seda üldse tähelegi. Perifeerne mõustamiskanal: me teame, et inimene pole huvitatud sellest infost/ta tähelepanu on oluliselt mujale suunatud Alalävine taju: meeleelunditele mõjuvate ärritajate j nende komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. ARTil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente nt logod
ümberlülitused - sünapsid - kus erutus antakse teatud ülekandeainete (mediaatorite) abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine tavaliselt aeglustub (mediaatoraine difundeerumise aeg!) Närvikeskustes vôib sünapsite abil toimuda · Erutuse summatsioon Ajaline summatsioon: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu esile reflektoorset vastust, see saavutatakse alalävise ärrituse sagedase kordamise korral; Ruumiline summatsioon: kahe vôi enama piirkonna retseptorite ärritamisel alaläviste ärritajatega vallandub refleks; · Erutuse divergents - ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. · Erutuse konvergents - vastupidiselt eelmisega : erutus paljudelt
Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib mööda raku pinda – see ongi närviimpulss; -kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel.
Asjaosalised väitsid, et selle perioodi jooksul olla suurenenud kino fuajees maisi läbimüük 57,5% ja Coca läbimüük 18,1% (Brean, 1958; Wilhelm 1956; Packard, 1962). Ometi ei räägitud eriti sellest, et ka filmi "Picnik" sisu oli selline, et võis suurendada janu ja isu (filmis kasutati palju söögi- ja joogistseene kuumal suveajal!). Ja nüüd ollakse seisukohal, et kogu lugu on väljamõeldis. Alavälise reklaami tegelikkus Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Inimene ei taju teadvustatult neid ärritajaid, kuid neil on närvisüsteemis aset leidvate protsesside kaudu oma psühholoogiline mõju. Reklaamtegevuses kasutatakse vahel alavälist taju manipuleeriva reklaami vahendina. Alalävine Reklaami Tarbimine e ART: annab võimaluse kujundada tugevaid brändiassotsiatsioone ning
on isiksuse jaoks püsiv v hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. Tähelepanu liigid: Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal- driven attention) Tahtmatu/vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus-driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu) AIDA - reklaami taju ja info töötlemise üldine mudel Tähelepanu soodustab-aktualiseeritud vajadus, eristuvaus, objekti nihe, mõttetegevuse stimuleerimine, elamuste saamine, Alalävine taju – meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Alalävise taju ja tähelepanu fenomenil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente. Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. Tähelepanu on valiv taju. Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse
määramisel tuleb arvestada IKV kandmisest tingitud müra sumbumist Kuulmiskaitsevahendite kandmise kontroll Kontrolli kuulmiskaitsevahendite kandmist, dokumenteeri sisekontrolli käigus, arhiveeri Reegel Müratseme suurenemisel 3 dB võrra müras viibimise kestus väheneb poole võrra(tööstuses) 85 dB(A)- 8 tundi 88dB(A)- 4 tundi 91dB(A)- 2 tundi Müratase kontoris Mõtlemistöö korral alla 55 dB(A), tavabüroos alla 70dB(A) Müraallikad kontoris, meetmed vähendamiseks KONTORIMÜRA Alalävine müra nn kõigile avatud teenindusruumides põhjustab stressitaseme tõusu ja töömotivatsiooni langust. Eksperiment: 40 kogenud naiskontoritöötajat (keskm vanus 37) töötasid 4 tundi suhtelises vaikuses. Teine grupp töötas tavalises teenindusreziimis nn suhteliselt kõrge müra tingimustes. Teenindusmürale eksponeeritud grupil mõõdeti kõrgem stressitase (adrenaliini tase uriinis). Nad tegid 40% vähem katseid lahendada rasket puzzlet ja ligi 50% vähem tehti
ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme Imidžikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st. kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. IMIDŽ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imidž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed“ (Priimägi) Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. (inimese kahe kõrva vahel tekib kujutlus
tasanditel - Tagasimaskeerimine nägemises samas rollis kui varjutamine kuulmises – katkestada teadlik töötlus - Ettepoole maskeerimise mõju ei kesta kaua. - Mida kauem kestab esimene stiimul, seda hiljem on maksimaalse maskeerimise hetk Miks siis kasutatakse? Töötluse jälgimiseks erinevatel tasanditel – osa stiimulite (semantilisest, tajulisest jm) töötlusest on kahtlemata alalävine Teadvustamiseks tarvis vähemalt 2 asja: - Piisavat tugevat stiimuli signaali, hästi kättesaadavat stiimulit (maskeerimine häirib seda) - Ülalt alla tähelepanu (saab häirida alternatiivse tähelepanulise ülesandega) Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib selle põhjustada liiga nõrk signaal (alalävine töötlus) või puudub tähelepanu (eelteadvuslik) Aju TP-süsteem
Foon on tahaplaanile jääv osa, mis mõjub aeglasemalt, aga mille mõjud on üldised, assotsiatiivsed. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või nääiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgumata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö lõpuni viia. Seda kasutatakse reklaami meeldejäävuse tõstmisel. Alalävine taju: Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade tervikuna on esitatud väga nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile), siis need kas jäävad mõjuta või nende toime on varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatav. Visuaali taju spetsiifika reklaamis: Tasakaal on visuaalse reklaami võtmetunnus. Tasakaalu saavutamisel visuaali elementide vahel toetutakse
(Bachmann & Huik, 1989) Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema Kogemuse olemasolu. IMIDZ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest).Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. ,,Imdz on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund,kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidzil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed" (Priimägi 2007) Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005) IMIDZi (kui kujutluse) omadused: · Mälulisus · Kujundlikkus
* mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem künnisärritus, seda madalam on koe erutuvus) * füsioloogilse toime poolest võib erutus olla: alalävine, lävine, ülelävine * mida tugevam on ärritus, seda lühemat toimet on vaja vastureaktsiooniks IMPULSS - laine iseloomuga erutus lihas- ja närvirakkudes * erutus ja selle kulgemine on seotud energiakuluga * erutuvate struktuuride lähteolukordade taastamine vajab energiat * energia allikaks on ainevahetus
2) Topeltsisenduse mõjumehhanismid. 3) Puhtakujuline afekti ülekandemehanism. 4) Kontekstuaalse hinnangu ülekande. Mitteteadvustatud mõjuvahendid - sarnasused, assotsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. Tajupsühholoogilised mehhanismid reklaamis: 1) Kontrast. 2) Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju) - figuuri moodustamine reeglites ning figuuri ja fooni fenomen. 3) Alalävine taju. 4) Visuaali taju spetsiifika reklaamis. Figuuri tunnus: 1) Esileulatavus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. 2) Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. 11 Visuaali taju spetsiifika reklamis: 1) Tasakaal - vormitasakaal ja vormiväline tasakaal. 2) Liikumine. 3) Proportsionaalsus. 4) Järjepidevus (согласованность). 5) Ühtsus (terviklikkus). 6) Selgus.
lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) Auksotooniline ‐ toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel. Tegevuspotentsiaalid. Kõik või mitte midagi printsiip - võrdse tugevusega kontraktsioon vastusena igale tegevuspotentsiaalile • Alalävine ärritus 15 • Künniseline ärritus • Künnist ületav Lihastõmmak Latentne periood – esimesed millisekundit stimulatsiooni järgselt, erutus levib üle lihaskiu ja siis leiab aset kontraktsioon Kontraktsioon – ristsillakesed on aktiivsed, lihased lühenevad kui pinge areng on lihases piisav, et ületada lihasele rakendatud raskusjõudu.
intensiivsus, mis on võimalik vaid kindlas kontsentratsioonide vahemikus - Peale kõikide retseptorite sidumist ei saa ravimi kontsentratsiooni edasie suurendamine enam toimet intensiivistada - Kontesentratsiooni suurenedes suurenevad nii peatoime kui ka kõrvaltoimed - Ravimi kontsentratsioon organismis oleneb; manustatud aine kogusest ja aine jõudmisest retseptoriteni Ravimi toimivus - Ravimi annus – alalävine ja toimiv annus Toimiv annus – minimaalne toimiv, terapeutiline, toksiline ja surmav annus Ravimi manustamise korduvus - Ravimi korduv manustamine – toime tugevnemine, toime nõrgenemine - Toime nõrgenemine – korduval manustamisel võib farmakoni toimivus nõrgeneda ja lõpuks kaduda Ravimsõltuvus Tunnused: psüühiline, füüsiline sõltuvus, tolerantsuse suurenemine, isiksuse muutumine Ravimite vastastikune toime ja koostoime
elundiele Närvikeskustes levib erutus ühes suunas sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutuse juhtimine närvikeskustes aeglustub, sest mediaator peab difundeeruma läbi sünapsipilu ja esile kutsuma postsünapsimembraanil kas erutava või pidurdava postsünaptilise potentsiaali. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. See võib olla: · Ajaline summatsioon ühekordne alalävine ärritaja erutust esile ei kutsu, erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korrratakse suurema sagedusega. Rakumembranidel tekivad hüpopolariseerivad potentsiaalid, mis summeeruvad ja saavutavad lõpuks kriitilise depolarisatsiooni läve. · Ruumiline summatsioon samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallangab erutuse. Ühe piirkonna sensorite ärritamine alalävise
mediaatorit e ülekandeainet. ·Postsünapsimembraanilon transmitteriga reageerivad retseptorid. ·Rakumembraani pidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. AJALINE JA RUUMILINE SUMMATSIOON Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu eritust esile. Erutus tekib siis kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeeruvad saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve, tekib AP. Ruumiliseks summatsiooniks nimetatakse olukirda, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. PIDURDUSSÜNAPSID Sama tähtis kui erutuse edasijuhtimine on üleminevate erutusimpulsside selekterimine, teatus
Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. Närvikeskuses levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile, se tekib siis, kui sama tugevusega ärritust korratakse suurema sagedusega. Ruumiliseks summatsiooniks nim. olukorda, kus samaaegne kahe v enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, nim. seda divergentsiks. Vastupidine nähtus on konvergents- sel puhul koondub erutus suuremalt arvult närvirakkudelt
efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele. Närvikeskustes levib erutus ühes suunas – sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutuse juhtimine närvikeskustes aeglustub, sest mediaator peab difundeeruma läbi sünapsipilu ja esile kutsuma postsünapsimembraanil kas erutava või pidurdava postsünaptilise potentsiaali. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. See võib olla: Ajaline summatsioon – ühekordne alalävine ärritaja erutust esile ei kutsu, erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korrratakse suurema sagedusega. Rakumembranidel tekivad hüpopolariseerivad potentsiaalid, mis summeeruvad ja saavutavad lõpuks kriitilise depolarisatsiooni läve. Ruumiline summatsioon – samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallangab erutuse. Ühe piirkonna sensorite ärritamine alalävise ärritajaga erutuse teket ei põhjusta
o protsess, mille käigus muutub nii ärritusele allunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldised ja spetsiifilised tunnused erinevates kudedes. DEPOLARISATSIOON - erutuse üldiseks tunnuseks kõigi erutuvate kudede puhul on rakumembraani ioonne nihe. DP e puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. LOKAALNE ERUTUS - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud lävitaseme (kriitilise piiri), tekib rakumembraani ärritunud osas suureamplituudiline aktsioonipotentsiaal, mis levib naaberaladele, põhjustades ka nende depolarisatsiooni. Erutusele omased spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulssie genereerimine,
1. Konvergentsus (koondumine) 2. Akkomodatsioon 3. Stereonägemine: 3.1. Sisendi tunnuste identifitseerimine 3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5. Teadvustamata taju Alalävine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola Subjektiivne lävi – teadlikolek Objektiivne lävi – avastamine Pimenägemine - V1 kahjustus: *Avastamine, *Lokaliseerimine, *Eristamine, *Liikumise tajumine. Ilmselt subkortikaalne või kiire V5 Objekti äratundmine 1. Komputatsiooniline mudel (Marr, 1982): 2. Komponentide äratundmise teooria (Biedermann, 1987, 1990):36 geooni: plokid, silindrid, sfäärid, nurgad, k Võrreldakse objekti struktuuri mudeliga
Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks. Membraanipotentsiaal (puhkepotentsiaal) on selline potentsiaal närviraku sise- ja välispinna vahel, mis on iseloomulik raku puhkeolukorrale. Sel juhul on närviraku sisemus 70 mV laenguga raku
annaabi.ee 
