nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem. peamine element valge verelible, ühed toodavad antikehi(kaitsevalgud), teised söövad ära haigustekitajad v antikehade poolt märgistatud valgud immuunsus- keha võime mitte haigeks jääda. olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu)
Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop võimaldab saavutada oluliselt tugevamat suurendust kui valgusmikroskoobid, tulenevalt elektronide väikesest lainepikkusest. Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Elektronmikroskoobi pilt HIV-ist, kus on näha väikeseid piirkondi valge verelible pealispinnast.
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
Ribosoomid toodavad valku. Lüsosoomid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure. Kromosoomid kaitsevad DNA-d ja aitavad seda raku jagunemise ajal kokku pakkida. Vakuool on varuainete säilitamiseks ja rakule mitte vajalike jääkainete ladustamiseks. RAKK on organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Näiteks: Närvirakk Erütrosüüt ehk punane verelible transpordib hapniku ja süsihappegaasi. KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Epiteelkude katab nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid. Toestuskude moodustab eri elunditele tugistruktuure Lihaskude on organismi liigutamiseks. Närvikude kogub informatsiooni sise- ja väliskeskkonnast, juhib seda edasi. ELUND on kindla asendi, ehituse ja ülesandega osa organismist. Näiteks:
Kalle Blomkvistile meeldib hirmsasti detektiivitöö. Ta ei ole aga suutnud avastada midagi suurt. Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav. Nad otsustasid teha natuke nalja. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale välja paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist. Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar. Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoks. Kalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua. Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes. Kall...
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
näärmeepiteel 3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid. Makrogliia rakud: astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele). Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel
Kui oleme keskkonnas, kus on vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekuli lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Kui juhtub nii, et hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi, siis ei suuda hemoglobiin enamtäita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Kui me jätkame elamist vingugaasirikkas keskkonnas, siis läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ja organismis tekib hapnikupuudus ning hapnikuvaegus kudedes põhjustab vähki. Sigaretisuits sisaldab 4000 mürki! Pooled neist on sigaretis, mis ei ole veel süüdatud 2000 mürki. Kui seda vaada ta energia aspektist, siis iga meie funktsioon kulutab energiat. Organism on selliselt programmeeritud, et ta suudab end ka ise ravida. Sama toimub ka keha
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
HIV/AIDS -Sarah Raichmann HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud. HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist
See on esmane uurimisobjekt. Mitmesugused bioloogilised molekulid – biomolekulid. Väiksem kui rakk. Eluta objektid ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad kõikides organismides. Teadus: molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, elukeemia Näiteks: sahhariidid, lipdiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). 2.2. Rakuline tase Organellid – raku koostisosad. Rakud on väga erinevad. Teadus: tsütoloogia Näiteks: kloroplastid taimerakus, punane verelible ehk erütrotsüüt, kobarloode. 2.3. Koe tase Sama ehitusega rakud koonduvad kokku ja moodustavad koe koos vaheainega. Teadus: tsütoloogia Näiteks: Taime koed – juhtkude, säilituskude, tugikude; Inimese koed – epiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude. 2.4. Organi / Elundi tase Organi moodustavad koosvalitsevad koed, mis täidavad ühist ülesannet. Mõned elundid ei ole terviklikud, näiteks veri, mis on vereringe + kõik veresooned. Taimedel ei ole
3. VINGUGAASI MÕJU INIMESE TERVISELE Juhul, kui oleme keskkonnas, mis sisaldab vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob seda hapniku asemel vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem, kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekule lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Seetõttu ei suuda hemoglobiin enam täita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Mida kauem viibida vingugaasirikkas keskkonnas, seda rohkem läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes põhjustab omakorda vähki. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos
pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kihti, poorne), tuumaplasma (DNA, RNA, valgud, madala mol ühendid), 1 3 tuumakest ( rRNA, ribosoom, valkude sünees), kormosoomid (DNA, valgud, pärilikkust kandvad kehakesed, arv liigiti kindel,kaitsevad DNAd, aitavad DNAd kokku pakkida), homoloogiliste paaridega koromosoomid sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene), punane verelible puudub tuum, kingloom 2 tuuma, vöötlihaskoerakk hulktuumne, tsütoplasma seob raku ühtseks tervikuks,täidab rakku,säilitab raku kuju, koostis vesi, org ja anorg ained, rakumembraan kaitseb rakku, annab ja säilitab raku kuju, ühendab rakud kudedeks, ehitus 2-kihiline (kolesterool, oligisahhariidi molekulid), ainetetransport passiivne ei vaja lisa energiat, liiguvad väikese molekulkaaluga ained (O2, H2O), ei kasutata transport valke, liigub
GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobs...
n.e. Selleks, et luua selgust looduse, loomade ja inimkonna tekkimises on tarvis vesinikku, hapnikku ja valgusenergiat kui energiaühiku programmi. Kui siseenergia hoiab ainerakke ainekoostises siis kunstlikult tekitatud vaakumenergia abil on võimalik tõestada kõikide ainete kõiki energia koostisosade olemasolu aines. Eriti efektiivselt saab likvideerida aine siseenergia struktuuri tõstes aine temperatuuri ja kasutades vaakumenergiat. Kuid on ka AITs kui üks verelible rikastub teisega tekitades selle kahju inimlikule organismile. Ainerakkude rikastumine teistega ongi pidev ainevahetus, sest rikastudes teiste rakkudega muutuvad ainerakkude funktsioonid kas positiivseks või negatiivseks. Mulle jääb mulje, et inimkond pole selgusele jõudnud ainevahetuse seadustes. Energeetiline aine, kui energia tootmise allikas. Selleks, et saaks toimida energia materialiseerumine aineteks ning toimiks loomulik energiaevolutsioon
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Juuste ja küünte valkude lõplik tase – fibrillaarne valk. 3) Kolmadat järku (tertsiaarne) – keraja kujuga gloobul. Kuju sõltub ka aminohapete lisaahelast. Struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahel. *Hemoglobiin valguline, seda mõjutab pH. 1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20 miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline aneemia – verelible vale kujuga (põhjustab ummistusi), sest viga aminohappes. 4) Neljandat järku (kvaternaarne) – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Ehk suuremate molekulide teke väiksemate struktuuride ühinemisel funktsionaalsuse saavutamiseks. *Denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel), kus soojusenergia toime nõrgad sidemed katkevad, aga peptiidsidemed mitte. *Renaturatsioon – kõrgemat järku struktuuride taastamine
margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. • Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. • Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega. Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Füüsika uurib: • Kehasid – meie ümber olevad materiaalsed objektid. Keha kui mudel – paljudel juhtudel ei täpsusta millise kehaga on tegemist, sest see ei oma füüsika seisukohast tähtsust. • Nähtuseid - näiteks inerts, hõõrdumine ja iseloomustab neid • füüsikaliste suuruste abil – jõud, pinge jne Füüsikalised suurused jaotuvad: Skalaarsed ehk arvulised suurused: mass, aeg
· Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. · Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Reemo Voltri Füüsika uurib: · Kehasid meie ümber olevad materiaalsed objektid. Keha kui mudel paljudel juhtudel ei täpsusta millise kehaga on tegemist, sest see ei oma füüsika seisukohast tähtsust. · Nähtuseid - näiteks inerts, hõõrdumine ja iseloomustab neid · füüsikaliste suuruste abil jõud, pinge jne Reemo Voltri
(6) suhkru sisaldus (hommikul 3,5-5,5; öösel ärkvel olevatel sagedamini suhkruhaigus-> insuliini jaoks vaja 10-11 ajal magama minna, sest kella 5 paiku see on laes; I-tüüpi diabeet kõhunääre üldse ei tooda insuliini -> glükoosi rikas veri -> üks varvas amputeeritakse, siis teine, kogu jalg jne; aju ja süda vajavad suhkrut), (7)vere näitajad (hemoglobiin ühineb hapnikuga, punane verelible, sisaldab rauda hemoglobiini tase oleneb lihasmassist, M rohkem kui N, kuid N lihasmass puhtam M on rohkem rasva lihaste vahel; leukotsüüdid kaitsevad organismi, depressiooni korral väheneb, valged verelibled), (8) pH (happe-leelise tase arteriaarses veres, 7 383, puhver reaktsioon hingeldamine) jne. Psüühikahäired: Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju
4°C, mis erineb natukene praeguse etaloni massist. Praktikas kasutatakse massi määramise viisiks keha kaalumist kangkaalude, st. võrreldame vaadeldava keha massi kaaluvihi massiga. Mõningaid masse ( kg ): elektron 10 30 ühe tähe trükivärv 10 9 Maa 6×10 24 vase aatom 10-25 inimene 80 Päike 2×10 30 punane verelible 10 -13 supertanklaev 4×10 8 Kehad mõjutavad üksteist alati vastastikku. Kui kehale mõjub mingi jõud, peab kindlasti eksisteerima selle jõu tekitajana ka mingi teine keha. Uurides jõu mõju millelegi, ei pane me tihti ,, teist osapoolt " tähele. Kui näiteks veame nöörist kelku või lööme palli, oleme ise selleks teiseks kehaks. Newtoni III seadus: Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaal...
Molekuli diameeter 10-10 m .... 10-8 m Vesiniku aatomi läbimõõt 3 . 10-11 m Aatomituuma läbimõõt 10-15 m Masside skaala Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant? Mis on fundamentaalkonstandid? Need on kvantitatiivsed suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Füüsikas on kahesuguseid konstante: ühed kirjeldavad looduse (mateeria ) põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
