.............lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Depressioon ei ole inimese nõrkuse väljendus ega seisund, mida saaks ületada tahtejõu või üksnes sooviga. Depressiivse haigusega inimesed ei saa ennast lihtsalt "kokku võtta" ja terveneda. Ilma ravita võivad sümptomid püsida nädalaid, kuid või koguni aastaid. Asjakohase raviga saab aga suuremat osa depressioonihaigetest aidata
Sport-äri või meelelahutus? Spordi populaarsus on viimaste aastatega tohutult tõusnud. Jalgpalli ja kergejõustiku suurvõistlusi jälgivad ka kõige spordikaugemad inimesed. Tuntakse edukaid sportlasi ja neile elatakse valjuhäälselt kaasa. Samas loeme iga päev uudiseid dopinguskandaalidest, altkäemaksu maksmisest kohtunikele ja ebasündsast käitumisest võistkonnakaaslaste, treenerite ja fännidega. Kõik see on seotud suurte rahasummadega. Siit tekibki küsimus: kas sport on äri või meelelahutus? Kuna maailm, sellega koos ka inimesed ning tehnika arenevad jõudsalt, siis on paranenud ka kontroll spordimaailmas toimuva üle. Näiteks avastatakse iga aasta väga suur hulk dopinguga patustanud sportlasi. Üks suuremaid hiljutisi dopinguskandaale on seotud seitsmekordse Tour de France'i võitjaga Lance Armstrongiga. Peale süüdimõistvat otsust tühistati kõik tema varasemad saavutused ning USA dopinguagentuur (USADA) määras tal...
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma
Mõtlemine- Keel ja kõne 1. Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet? Niiöelda rikkas keeles on suurel määral erinevaid asju mõtestavaid sõnu, mida rohkem sõnu,seda parem on inimesel ennast väljendada ja sellega seoses mõelda. Kui keeles puuduks konkreetne sõna, oleks ka raskem mõelda. 2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu? Meeleolu peegeldavad kõne kiirus, kõnes kasutatavad sõnad (näiteks halva meeleolu puhul võib kõnes olla vulgaarseid või ebasobivaid sõnu) ka näeoilme ja kõnetooni järgi saab kõneleja meeleolu tabada. 3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad? Keeleline võime on seotud suhtlemisega, väsimuse või ärrituse puhul suhtlusvõime langeb oluliselt. 4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust? Määrata kui palju erinevaid sõnu ta kasutab,sealhulgas sünonüümide kasutamine mõne sõna kohta 5
motivatsioon, nende erinevus. Millise motivatsiooni puhul on inimesed õnnelikumad? Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese pärast, selleks, et teha seda hästi, see pakub naudingut ja rõõmu. Väline motivatsioon on põhjustatud tasude või sunduse poolt. Väline regulatsioon võib muutuda läbi iseloomulike arenguprotsesside sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse õnelikum. 17.Mille poolest erinevad emotsioon ja meeleolu? Emotsioon Meeleolu Iseloomulikku kas meeldiv või Enamusel ebameeldiv peamiselt kogemus positiivne (hinnang) meeleolu. lühiaegne seisund, Vajadustest vastusena teavitamine olulisele ärritajale. sotsiaalsete
Kord kukud kokku oma küval toolil, sa tead, ei päästa miski selle eest. 5. Adressaat. Doris Kareva kirjutab põhiliselt luulet naistele põhilised käsitlevad armastust, valu, viha, õpetussõnu. Ma arvan ja nii ka see on on kirjutatud eelkõige tüdrukutele, naistele, kes on oma elu jooksul pidanud oma tahet ning arvamust alla suruma. See luule annab jõudu ning annab ettekujutuse, mis võib juhtuda siis kui ka edaspidi ei allu me oma soovidele. 6. Meeleolu. Meeleolu luuakse piltlike väljenditega (kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud) ning mõtleva panevate väidetega ( me elu on me elu ainus mõte ). Kuna luule ei sisalda eriti kõnekujundeid on ta asendanudki need ümberütlemiste, mõistukujude ning abstraktsete mõistete piltlike kujutistega.
Läbi sõnade ei kuule ühtegi korda s-häälikut, kuigi see on eesti keele üks levinuimaid kaashäälikuid. „Hakkame, mehed, minema“ on tõsise, raske, eestlasliku viisiga. Viis on mollis, vaheldub duuriga. Esineb väga palju huvitavaid kõrgendatud astmeid ja madaldatud astmeid ridade lõpus. Laul on enamasti 3-häälne ja partiide sisseastumised on seatud väga huvitavalt nii, et toimub rütmiga mängiv hüppamine. Rütm on aeglane, astuv. On aeglustusi. Meeleolu on samuti tõsine nagu viis ja rütm, enamasti kurb, kuid lootusrikaste vahedega. Lugu väljendab endas tõsiseid tundeid, mulle seostub üldpilt vana eestlasega, kes polnud veel pärisorjusest vabastatud ning elas oma elu võõra võimu all, samas leides elust piisavalt rõõmu. 3 „Helin“ Teos kirjutati 1973.aastal, seega jäi Ernesaksa loomingus lõpupoole. „Helin“ on Ernesaksa kirjutatud laul Juhan Liivi sõnadele. Teose viis on
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon ................................................
(pigem kritseldustega) Teose vastuvõtt oli soe ja äratas palju huvi, kuna Kristiina Ehini tekstid on väga omapärased. Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti kirjanikke/luuletajaid. Luulekogu tutvustus Luulekogu põhiteemaks on armastus "Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid. Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma. Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest aru saada! Armastus, lootus ja pettumus Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega. Luulekogu "Viimane Monogaamlane" keelekasutus on väga tabav. Palju vabavärssi Sõnamänguline Ulmeluule Väga palju kujundeid Ei ole ropp Sinu usk on uks kes sees saab sooja Minu armastus on sulle õitsev puu
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
järjekorrata. Vaatlus toimus Tallinna erinevates joogipakendite vastuvõtukohtades: Ülemiste Kaubanduskeskus, Sikupilli Kaubanduskeskus ja ostukeskus Mustikas Mustamäel. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul, erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Valimi mahuks kujunes 123 inimest. Vaatlus teostati vaatlusprotokolli abil, millele oli märgitud vaadeldavate inimeste rahvus, sugu, vanuse, meeleolu. Samuti on lisatud ka vaatluse alguse kellaaeg ja vaatluse lõpu kellaaeg. Tegevused oli vaatlusprotokolli ette antud, mis olid järgnevad: 1. Vestlus kaaslasega 2. Pudelitelt korkide eemaldamine 3. Mobiiliga rääkimine 4. Kilekotis pudelite korrastamine 5. Enda kohendamine 6. Pudelite korrastamine kärus 7. Suitsetamine 8. Lapsega tegelemine 9. Muu (mis)........
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. ...
Teeme näo, nagu me ei teaks, et nad on hundid. Las nemad teevad näo nagu nad ei teaks, et meie oleme inimesed Et me juba oleme nemad. Luuletuse ,,Mina ja Sina” mõte on minu arvates see, et inimesed ei saa aru mis neil on ja olnud on selle ajani kuni nad need kaotavad. Sama on meie ajaga ja ka näiteks sõpradega kellega me tülli oleme läinud. Samuti, kui sa oled mingite inimeste keskel koguaeg, siis sa hakkad järjest enam nende moodi muutuma täpselt. Luuletuse meeleolu on alguses rõõmsam, sest see räägib ajast mis perega saab koos veeta, kuid luuletuse lõpupoole läheb meeleolu kurvaks, sest tuleb meelde aeg kui kõik oli veel hästi. Luuletus meeldis mulle kõige rohkem, sest see on tõsi ja nii mõtlen ka mina. Samuti mulle meeldivad luuletused kus on kaks poolt, rõõmsam ja kurvem. 8 Kasutatud materjal Viiding, Elo 2009. Meie paremas maailmas. Tallinn: Kirjastus Tuum. Vikipeedia 2014. Elo Viiding. https://et.wikipedia
duettidest ja milles puudusid ooperile omased suured ja meeleolukad lõpuansamblid. Ta uskus, et tegevus peab arenema loomulikul kujul ning nii tulevad karakterid ja nendele iseloomulikud jooned paremini esile. Kuna ooper on kirjutatud ajal, kui Verdi kaotas oma naise ja 2 last, puudutas teose süzee heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse ja tähenduse. Minu arvates algas ooper liiga järsku. Tundsin, et meeleolu loomine jäi veidi lühikeseks, oleks ehk tahtnud rohkem kuulda orkestri avamängu. Algul ajas segadusse ka see, et tegelasi oli laval liiga palju ning ei suutnud kohe hetkeajendil tuvastada, mis rolli nad etendavad. Muusikaga väljendati ja anti edasi tegelaste mõtteid ja tundeid. See oli väga võimas ja võluv. Veidi keeruline oli jälgida tõlget ja tegevust laval, kuid üldiselt meeldis mulle väga kuulda esinejaid itaalia keeles laulmas
3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte
Kurbus - kurbust tekitavad kaotused, lahkumine, vigade tegemine, suured pettumused jms. Kurbuse eesmärgiks on aidata kohaneda raske kaotusega. Kurbus vähendab energiat ja entusiasmi tegutseda, keha ainevahetus aeglustub. Põhiemotsiooni Kurbus perekonda kuuluvad: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, haiguse puhul ka depressioon. Rõõm - väljendub inimese kehahoiakus, aktiivsuses/käitumises ning näoilmes. Väljendab head meeleolu, rahulolu. Rõõmu tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jm. Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. (Füsioloogilisi tunnuseid eriti pole). Rõõmu perekonda kuuluvad näiteks: nauding, õnn, rahulolu, lõbusus, uhkus, meeletu ekstaas, maania. Viha - Viha tekib inimese ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub samuti kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse ( kaitsev ülesanne- nt. et oleks kergem relva haarata või
tööga. Kaugemaa muutus iga kuu, aastaga täiuslikumaks, inimestele sõbralikumaks. Seal võrsus kõik: inimesed, loomad ja vili. Seal oli kõik olemas. See oli justkui maapealne paradiis, täidetud lihtsuse ja loomuliku iluga. Seal valitses kord, rahu ja õnnistus. Enne Ingeri tagasitulekut värviti kõik üle. Reheküün punaseks ja elumaja kollaseks. Iisaku jaoks tundus maja kaugelt vaadatuna SoriaMoria lossina. Lõpuks ehitas Iisak sinna ka saeveski. Milline meeleolu on teose lõpus? Meeleolu oli selline rahulolev Iisak oli saavutanud oma eesmärgi. Ta kündis, kõndis kodukootud rõivais, vill oma lambailt, saapanahk oma vasikailt. Ta teadis harva, milline kuupäev täna on, polnud vajagi. Metsad ja mäed vaatasid pealt ja kõik oli ülev ja võimas, siin on seos ja eesmärk maa oli õnnistanud Iisakut. Inimese ja looduse suhted romaanis: Inimene ja loodus on tihedallt seotud.
......................2 Joonis 2. Kanepiseemned............................................................................................................3 Joonis 3. Kanepiõied...................................................................................................................3 3 Sissejuhatus Uimastid on ained, mis mõjutavad kesk närvisüsteemi ja teadvust, muutes seejuures ka inimese käitumist, taju ning meeleolu. Erineva toime järgi jaotatakse need ained kolme suurde rühma – depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad inimese käitumist ja taju ning põhjustavad hallutsinatsioone. Nende hulka kuuluvad meskaliin, LSD ja marihuaana. Järgnevas referaadis käsitlen kanepi erinevaid kasutusalasid, selle mõjusid ja tagajärgi 4 1. Kanepi päritolu
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
Fovism-sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus on tinglik joonistus, täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse ,,Madame Matisse". Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada
· püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav info · protseduuriline mälu oskustega seotud mälu, väga püsiv · semantiline mälu tähendustega seotud mälu, paigutatud nn kabineti printsiibil · episoodiline mälu sündmuste järgnevus 10. Emotsioonide mõiste ja liigid -> Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye) · Frustratsioon ebaedu, takistused (vihatunne) · Afekt lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu) · Kirg pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia osalustunne, sissetundmine 11. Meeleolu, afekt, kirg ->
Rõõm on meeleolu, mida iseloomustab rahulolu. Sul on hea meel, kui kõik läheb elus hästi. Mida teha aga muredega? Kas ka muredest võib leida midagi head? Muresid on mitmeid ja erineva ulatusega. Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi...
,,nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi" ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat" ,,tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile" 2. Kirjelda, missugune on luuletuse meeleolu. Kasuta vastamisel väljendeid ja sõnu, mille abil luuletaja seda edasi annab. (5 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasema vastuse mõttekäik! Vastus: Luuletuse meeleolu on masendav, ahastav. Luuletus annab mõista, et inimesed nagu ei saaks ise arugi mida nad planeet Maaga, OMA koduga teevad ning inimesed ise peavad sellele parasiitlusele lõpu tegema, vastasel juhul selline eluviis lihtsalt kandub edasi põlvest põlve iga järgnev generatsioon on
Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega
Postimpressionism Vincent van Gogh(1853-1890) Hollandi maalikunstnik 15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näh a) 19 Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus)
Maali analüüs Maal „Maastik Ikarose kukkumisega“ on maalitud Pieter Brueghel'i poolt 1558. aastal. Kunstiteos on madalmaade kunstile vastavalt maalitud õlivärvidega lõuendile, mis on paigutatud puidule. Maali kuju on horisontaalne, mille suuruseks on 73,5x112 sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist.
,,Noor-Eestile" Luuletus, mis on kirjutatud Eesti Vabariigile, on ülistava ja kiitva sõnumiga. Luuletuse valmimisajal oli Eesti riik tekkinud kõigest paar aastat tagasi ning oli ka üpris mahajäänud võrreldes teiste riikidega. Sellegipoolest on Juhan Liiv noore Eesti riigi üle väga uhke ning kirjutas Eesti kirjeldamiseks ja austamiseks isamaalise luuletuse. ,,Emale" Liiv on kirjutanud selle enda ema auks, mistõttu on ka pealkirjaks pandud ,,Emale". 4.Luuletuse meeleolu ning kuidas on see saavutatud. ,,Pääsuke" Valdav tunne luuletuses on üllatumine, uudishimu, kuid ka rahulolu. Luuletuse esimene rida on: ,,Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid?". Sellest võib järeldada, et pääsukese laulu poldud oodatud ning et see tuli järsku. ,,Sina ja mina" Meeleolu on depressiivne, sünge ja kurb. Liiv paistab olevat luuletuse kirjutanud kedagi väga igatsedes ja temast unistades. ,,Noor-Eestile" Ennasthaletsev, tüdinenud meeleolu
Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega. Tundmused e emotsioonid on subjektiivne hinnang tegelikkusele. Emotsioonid ei ole teadliku
Leia enese jaoks märgid7märksõnad, kuidas neid nelja kunstnikku eristada/ära tunda. 4. Vali üks postimpressionist ja kirjelda lühidalt tema teoseid. Vastused: 1. Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Värvid ei olnud nii sünged. Värvid olid heledad ja puhtamad ja meeleolu oli rahulik. 3. Värvid olid heledad ja meeleolu rahulik.Vincent van Gogh- värvid heledad, meeleolu rahulik. Paul Gauguin- pildid seotud religiooniga, vormilt arhitektuuriga.Paul Cezanne-selged vormid,silinder, koonused jne. 4. Vincent van Gogh- Maalide värvid olid heledad ja puhtad ning meeleolu rahulik.Nt.''Päevalilleed''
taustaks siiski minoorne. Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks. Register on kõrge, on ka üle klaviatuuri liikumisi – ülemisest alumisse registrisse. Tempo on kiire. Lõpus hakkas meloodia kasvama ja heli muutus valjuks. Lõppes ühte nooti. 3. J.S Bach (1685-1750) Prelüüd ja fuuga es-moll HTK I osast – esitas Anna Maria Kaarma. Rahulik ja nukker meeleolu. Keskmine register, tempo on aeglane. Vahepeal tekib tunne nagu
7 Meeleolu (mood) Meeleolu on püsiv emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt; näiteks kurvameelsus või viha. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge depressiooni korral). Eutüümne meeleolu (euthymic mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud (maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. Meeleolu muutused 1) Alanenud meeleolu 2) Kõrgenenud meeleolu 3) Muud emotsioonid Meeleolu muutused Lein või mure (mourning or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness) ** Depressioon (depression) - e. haiguslik kurvameelsus
veri. 3. Miks hinnatakse eriti kõrgelt Leonrado Da Vinci maali Mona Lisa? Mis küljed see inimestes hästi esile toob? Sest see maal on müstiline , näitab kui keeruline ja ammendunud võib olla inimese sisemaailm. Sellel pildil on inimene väga hästi järele tehtud. 4. Millega tegeles Raffael? Raffael (1483-1520) sündis Urbinos, Kesk-Itaalias, maalikunstnik, skulptor, huvitus iliideaali otsimisest 5. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu seal valitses? Moadonna, maalidel valitses ülev rahu ja meeleolu. 6. Millega tegeles ja millest huvitus Michelangelo? M sündis Capreses (6.03.1475-18.03.1564) Skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja, üks barokkstiili teerajajaid 7. Mille poolest Esindab M. Kõige paremini renessansslikku kunstnikuisiksust? Ta pani kõige paremini ideed loomingusse, nii et need kandsid kindlat süzeed. 8. Nimeta tema tähtsamad tööd skulptuuris. Taavet, Pieta grupp, Mooses, Medicite
SISUKORD Sissejuhatus Kõikuv meeleolu Valetamine Varastamine Seletamata äraolekud Füüsilised sümptomid Korduvad haigused Kokkuvõte Võõrsõnad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sõltlase isiksuses aset leidvaid muutusi vastandatakse sageli tavalistele käitumisnormidele. See aitab teha sõltlast ümbritsevaid inimesi tähelepanelikuks sõltuvuse destruktiivsete ilmingute kasvamise suhtes. Mõned klassikalised nähud on meeleolu kõikumine, valetamine, varastamine, seletamatud äraolekud, füüsilised sümtomid ja korduvad haigused. Kui osa neist muutub pidevaks ega ole vastavuses iseloomuga, võib neid võtta sõltuvuse süvenemise nähtudena. Siinkohal peab ütlema, et kõik need olukorrad võivad esineda ka ilma sõltuvuseta ja uimastite väärtarvitamiseta, seega tuleb järelduste tegemisel olla ettevaatlik. Eriti tähtis on see noorukite vahel. Arvan, et antud teemast peab kirjutama, sest tänapäeval on
POSTIMPRESSIONISM Cezanne ja Lautrec Kui vana oli kunstnik vaadeldud perioodi alguses? 27-aastane Kuidas muutus selle aja jooksul tema teoste koloriit, valguse ja varju käsitlus, pintslikiri ning teoste meeleolu? Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes,
muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu Eutüümne meeleolu - normaalne meelolu, s.t depressiivse või kõrgenenud meeleolu puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu alanemine Lein või mure - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus Depressioon - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega. Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone).
inimest äris" 73. kohale paigutatud; peale moekunsti tegeleb veel surfamisega, fotograafiaga ning on filmirezissöör. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing.
5) emotsioonid väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks. 4 Emotsioonide teke 5 Emotsioonide liigid Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku seisundit nimetatakse meeleoluks. Näiteks viha võib kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Meeleolu on alati olemas, olles fooniks kõikidele tegevustele. Meeleolul ei ole nii selgelt väljendunud seost sündmustega, kui tundmusel. Kuigi ilmneb üsna tihe seos tundmuste märgi (hea, paha) ja meeleolu märgi (hea, paha) vahel, võib halva meeleolu foonil esineda sõltuvalt sündmustest häid tundmusi ja vastupidi. Meeleolust sõltub suuresti inimese igapäevane aktiivsus - heas meeleolus inimene on tegus ja vastupidi
II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- pealkiri ja tekst seonduvad omavahel kuna tekstis on juttu sellest kui maa oleks tume ja kuidas sa pead seda rasket koormat kandma. II „Helin“ seos on väga hea. Tekstis on väga hästi aru saada, et jutt on helinast ja see kajastub tekstis mitmeid kordi. III „Lilled“ seos on samuti hea. Jutt on lilledest, kuid ka inimestest ning nad mõlemad säravad.
kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik vms)! Maalitud on täpselt, selgelt. 9) Iseloomusta maali meeleolu (sinu muljed)! Maali meeleolu on kõle, unenäoline, kuid teisalt jällegist jätab maal endast üsna mängulise ja lõbusa meeleolu. 10) Mida võis kunstnik tahta selle tööga vaatajale öelda? Ilmselt seda, et ka igal nurgal võib valitseda sind oht ning sa pole mitte millegi eest tegelikult kaitstud. 11) Kirjelda, milliseid tundeid ja mõtteid tekitab see maal Sinus! Nagu ka eelnevalt öeldud, siis maal tundub iseenesest tõeliselt süütu, mängu on toodud ka plikalikku naiivsust ja mängulisust
Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk
ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud.
Paul Cezanne Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 27-aastane Alguses olid tema maalid tuhmid ja värvikäsitlus on kesine. Enamasti tumedad toonid. Mida aega edasi, seda paremaks muutus valguse ja varju kasutus. Pintslitöö oli esialgu korrapäratu ja ei ole eristatavad piirjooned. Hiljem olid maalid täpsed, aga hajuvad. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas kunstnik kujutama ruumilisust. Piltidel on valdav rahulik meeleolu. Viimastel teostel on soojemad toonid. Objektide kontuurid on väljaarvatud esimese teose puhul mustad, täpsed ja äratuntavad. Autoportree korral kunstnik varju eriti ei kasutanud, hilisemates töödes tuleb vari ja valgus aina rohkem esile Hiljem hakkab kunstnik rohkem keskenduma ruumilisuse esile toomisega ja kujutab ruumi, kus tegelased on. Suurte värvipindade kujutamiseks on kasutatud palju erinevaid värve ja
Ma käisin vaatamas seda lavastust, kuna see oli koolisisene üritus, kust terve meie klass osa võttis, kuid lisaks sellele ma tundsin ka ise huvi sellise bändi vastu, sest ma pole varem kunagi vaatamas käinud ühegi brassansambli esitust ning minu jaoks oli see midagi uut. Alguses mulle jäi tunne, et ma vaatan lasteetendust, kuid sügavamalt vaadeldes jättis see mulle siiski positiivse mulje, kuna see oli väga värvikas. Etenduses oli palju meeleolu muutust, üks hetk oli etendus väga kentsakas, teine hetk hoopis vägagi tundeküllane. Minul endal tekkis väga palju erinevaid meeleolusid seda etendust kuulates , üks hetk oli tunne nagu oleks tsirkuses, järgmine hetk aga tunne nagu oleks mõnes filmis, kus Metsikus Läänes mõni kauboi päikeseloojangul tühjusesse ratsutab. Lisaks meeleoludele pean ka ära märkima, et ka eestikeelseid palasid oli ning kui ma õigesti mäletan, siis isegi Ladina-Ameerika rütme.
Luuletuse teemaks on armastus, selles põrumine ning haiget saamine. Luuletaja arvates on armastus pigem koosviibimise viis. See paneb meid teisest inimesest sõltuma, millest järeldub, et inimesel pole enam oma mõtteid, sõnu, tegusid – ta on tulvil teisest elust. Luuletus on pärit Kareva valikkogust „Armuaeg“, kus puudub enamikel luuletustel pealkiri, küll aga loetakse sisukorras pealkirjaks luuletuse esimest rida: „Viib sünnieelsest unest surmaunne…“. Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“). Luuletaja püüab luuletusega edasi anda ilmselt seda, et armastuses ei ole kõik nii lihtne ning see ei tule alati nii kergelt ja ei pruugi olla vastastikune.
Võrdle tõlkeid. Kumba oli lihtsam lugeda? Miks? Minu jaoks oli lihtsam lugeda Helga Krossi tõlget, sest ta on kirjutanud selle tänapäevasemas vormis. 2. Kas Aaviku valitud sõnad õigustavad end? Mida need tekstile annavad? Jah, Aaviku sõnad õigustavad ennast, see annab sellise väikesetükikese vanamoodsusest. Samas Aaviku teksti lugesin süvenenumalt, mis oli hea, sest see pani mõtlema selle üle, mida just lugesin. 3. Milline meeleolu valitseb novellis? Kuidas see loodud on? Kumb tõlge andis meeleolu paremini edasi? Novellis valitseb ärev meeleolu, natukene on tunda ka seda hirmu, külmavärinaid, mida tegelane seal tunneb. 4. Milline on peategelase kehaline ja hingeline seisund? Mida saad novellist teada peategelase kohta? Kes ta olla võiks? Peategelase kehaline ja hingeline seisund on raskelt haavatud. Ta tundub olevat lihtsamat sorti inimene, kuid mitte nii lihtne, et teda lossi sisse ei
.. ja lõppes veidi enne .... Kontserdi idee oli kuulata ilusaid jõulu laule, mida esitavad ... õpilased. Esitati jõulude teemalisi laule. Kontserdil oli nii paremini kui ka kehvemini esitatud laule. Parmatel esitlustel oli kuulda kõike, aga kehvematel ei kuulnud vahepeal sõnu. Üldiselt võib esidajate taset hinnata tugeva neljaga, sest oili kehvemaid ja paremaid esitusi. Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule. Kõige enam meeldis ..., mida esitas ... segakoor, sest sellel laulul on kaunis viis ja ilusad sõnad. Segakoori esituses kuulsin sõnu hästi ja selgelt. Laul tekitas positiivse ja rõõmas meeleolu. Meelde jäi see laul kuna me oleme seda tunnis õppinud ja ise laulnud. Kõige kehvem laul oli ..., mida esitasid .... Selle laulu puhul oli üks suur probleem see, et
See ei ole ainult inimese emotsioon, vaid arvamus ja hinnang, kuidas tema elu läheb. Rahulolu elu on tähtis kuna ta on kooskõlas asjadega, millest me hoolitseme ja rahulolu ka hindab neid asju terviklikult. Kuid aga rahulolu sõltub inimese normidest, sellest, kuidas inimene hindab õnneliku elu ning milliseid piiranguid ta endale paneb. Õnn identifitseeritakse heaoluga, mis on sobiv inimese elule ja väärtustele. Emotsionaalse oleku teooria määrab õnne inimese meeleolu ja emotsioonide järgi. Õnn sõltub inimese üldisest emotsionaalsest seisundist - kui inimese emotsionaalne seisund on positiivne, inimene on ka õnnelik. Õnn ei ole ainult emotsionaalne mudel rõõmsameelse käitumisega, vaid õnn on psüühiline kinnitus, et sinu elu on tore ja täidetud. Heas elus inimesed peavad teha vooruslikud tegevused, need omavahel teevad inimest rõõmsaks. Oma essees Raymond arutab, kas õnn on illusioon; seletab ja hindab õnne mõiste nagu
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene
Millist käitumist need võivad esile kutsuda? 3. Tee teksti põhjal kolm järeldust selle kohta, kuidas vältida depressiooni. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks 1. Artikli autori arvates on depressiooni tekkimise tegureid väga palju. Peamised põhjused on psühholoogilised traumad, kehalised haigused, pärilikkus, hormonaalsed muutused ja ületöötamine. Kõige olulisemaks põhjuseks peab autor aga inimeste vahelisi suhteid, sest halvad sotsiaalsed suhted mõjutavad meeleolu muutumist ning see soosib depressiooni tekkimist. 2. Depressiooni ealised iseärasused, ehk erinevate vanusegruppide iseärasused. Näiteks Lastel esineb meeleolu languse korral kõige enam just psühhosomaatilisi ja käitumuslikke häireid. Näiteks väga halva hinde saanud laps võib meeleolu languse korral kaevata kõhuvalu üle või tunda vastumeelsust kooli suhtes, mis võib viia koguni koolis puudumiseni (read 68-70).Vanemaealiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
