kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.
Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine - Et diagnoosida depressiooni, peab esinema vähemalt 2+2 sümptomit (2 nädala jooksul). Ravitakse ravimitega + psühhiaater. Ei olene soost, kuid naistel esineb rohkem; pigem tööealistel inimestel; esineb igal 20. inimesel (iga 5. diagnoosimata) 5. Harjumus- ja impulsihäired 1) Hasartmängud | Tagajärjed: võlad, tung liiga suur 2) Püromaania | Süütavad teiste vara, suvalisi objekte; pingetõus süütamine pingelangus 3) Kleptomaania
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed,
läbi krematooriumi korstna, kuna kõrgel temperatuuril elavhõbe eraldub amalgaamist. Inimese kehatemperatuuri juures on amalgaam väga püsiv ja sellest elavhõbedat ei eraldu. Allergiat hõbe-amalgaami vastu esineb üliharva. Kuigi enamik inimesi saab selliste metallide väikeste kogustega hakkama, võib neil suurtes kogustes või eriti tundlike inimeste puhul olla närvisüsteemi (ka aju) ja teisi kehaosi kahjustav toime. Mõned hambaarstid on leidnud, et patsiendid, kellel esineb väsimus, meeleoluhäired ja ka paanikahäired, ärrituvus, halb mälu, segadus ja paljud teised sümptomid, paranevad, kui nende amalgaamplommid vahetatakse keraamiliste vastu.
Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia,
Läbimurre tekib kolmes vormis: psüühiline seisund, lugu ja strateegia. Kõige olulisem selle juures on sinu psüühiline seisund ja lugu, mida sa endale räägid Sa kas ütled endale, et ma teen selle asja ära (isegi kui sa ei tea, kuidas), või mõtled ainult sellele, et ah, niikuinii ei tule mul midagi välja. Erilised psüühilised seisundid Füüsiline koormus organismi seisund Psüühiline seisund sooletrakti seisund Rasedusega seonduvad meeleoluhäired Üleminekueaga seonduvad meeleoluhäired Õnnelikkus psüühiline seisund Haigus psüühiline seisund Merehaigus psüühiline seisund (hirm) Psüühilised omadused Isiksuse psüühilisteks omadusteks on: temperament, iseloom ja võimed, harjumused, veendumused. Temperament Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on
väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata
stabiliseerunud. Insuldiga patsiendi lähedased peavad olema aktiivselt kaasatud taastusraviprotsessi. nad osalevad taastusraviplaani koostamises ja taastusravi eesmärkide seadmisel. Insuldiga kaasneb hulgaliselt erinevaid probleeme, millega alustatakse tegelemist haiglas ja jätkatakse edasi järel- ning taastusravis, samuti hiljem ka kodus. Insuldiga kaasnevad häired. Psüühikahäired Insuldi jägselt on sagedased nii meeleoluhäired kui emotsioonide adekvaatse kontrollimise häired. Insuldihaigete sagedased probleemid on depressioon, üliemotsionaalsus, ärevus. Insuldihaigete psüühikahäirete ravis kasutatakse peamiselt tablettravi. Diagnoosimata ja ravimata psüühikahäired võivad takistada taastumisprotsessi. Nägemishäired Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut.
*Melatoniinivaegus organismis *Perekonnaseis (rohkem on unetust leskedel, lahutatutel, üksikutel) *Sissetulek (madalama sissetulekuga inimestel kehvem uni) *Haridustase ja elustiil (töötutel, madalama haridustasemega, pensionile jäänutel ja koduperenaistel on rohkem unetust) *Stressirohke töö *Vähene füüsiline aktiivsus *Sotsiaalsete suhete halvenemine *Ravim- või alkoholsõltuvus *Ravimite kõrvaltoimed (stimuleerivad rohud, kortikosteroidid, südamerohud). *Erinevad haigused (meeleoluhäired, psühhiaatrilised haigused, unelämbustõbi (apnoehaigus), kroonilised kopsu-, närvi- ja südamehaigused, ainevahetushäired jm) Melatoniinivaegus Sagedaseks unehäirete tekitajaks on melatoniini vähesus kehas. *Melatoniin on hormoon , mis valmib käbinäärmes, vähemal määral ka seedetraktis ning mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit. Sagedamini esineb melatoniinivaegus vanemaealistel inimestel.Melatoniini tootmine on kõige suurem puberteedieas.
McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia) 60-69- täiskasvanute isikus- ja käitumishäred (sooidentsus, seksuaalsuunitlus-pedofiilia jne) 70-79- vaimne alaareng 80-89-psühholoogilise arengu häired (kõne ja keelehäired, õpivilumuste häired) 90-98- lapseeas alanud käitumis ja tundeeluhäired (ADHD)
Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade: orgaagilised psüühikahäired-kognitiivsete funktsioonide langus;psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika-ja käitumishäired-uimastid;skisofreenia, skisotüüpilised ja luululised häired-skisofreenia on selle grupi sagedasim häire;meeleoluhäired- depressioon;neurootilised,stressiga seotud ja somatoformsed häired-ärevushäired;füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissundroomid-söömishäired,unehäired;täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired-isiksuse düssotsiaalsus,vaimne alaaareng-mõistuse puudulik areng;psühholoogilise arengu häired-algavad imiku-või lapseeas;tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired-kiindumishäired,tähelepanuhäired.Depressioon-võib kõnelda siis kui
Toime lõppedes on enesetunne vastupidine. Ectasy (komm, ratas, ketas, tablakas, tabla, vidin, päkapikk, ahvirohi...) • parandab meeleolu „looduslikul“ moel- paraku kurnab ka mõõdukas tarvitamine serotoniini reservi ja see ei tarvitse enam taastuda. Sageli ilmneb meeleoluhäire ka aastaid hiljem; • aine mis teeb enesetunde nii heaks, ei saa halvasti mõjuda- on tõestatud, et nendel, kes on tarvitanud regulaarselt rohkem kui kaks kuud, võivad tekkida meeleoluhäired ka 5-10 aastat hiljem; Kanep (savu, kansa, pops, viisleht, rohi, õis, lill, lilleke, kivi...) • on sama palju narkootikum kui alkohol- õige, kuid on teada, et kui alaealine hakkab tarbima alkoholi, on tal üle 70 korra suurem tõenäosus saada alkohoolikuks, kui neil, kes hakkavd alkoholi tarbima 18-20-aastaselt; • ei tekita sõltuvust- jah, füüsilisele sõltuvusele omased vaevused ja piinad puuduvad, kuid
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Ø Ühised pereüritused ja puhkused harvad või puuduvad üldse. Ø Majanduslikud raskused. Ø Võib esineda perevägivalda ja õnnetusi. Ø Lapsed võivad jääda hooletusse, olla väärkoheldud (ka seksuaalselt). Ø Loote alkoholisündroom. Ø Kodu võib olla elamiseks mittesobiv peod kodus, puhtuse eest ei hoolitseta. 2. PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID: Ø Peres puudub kindlustunne, omavaheline usaldus üksindus. Ø Tekib süütunne ja viha. Ø Stress, hirm, meeleoluhäired. Ø Jõuetus ja lootusetusetunne suitsiid. Ø Probleemi eitamine soovitakse iga hinna eest pere koos hoida. Ø Lastel tuleb tihtipeale olla täiskasvanu rollis (toetada vanemat, kasvatada õdesidvendasid). Ø Peresisesed suhted külmad, kauged. 3. SOTSIAALSED PROBLEEMID: Ø Pereliikmete elu sõltub suuresti alkoholitarvitaja tegudest, tujudest ja joodud alkoholikogusest. Ø Lapsed ja elukaaslane häbenevad sõpru ja sugulasi
ravimisel Insomnia ehk unetus on väga sage haigus. Unehäirete levimus on suhteliselt sarnane hoolimata maailmajaost ja kultuurikeskkonnast, jäädes 20- 30% vahele üldpopulatsioonist. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatab unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Kuna unehäiretega kaasuvad ka sellised nähud nagu depressioon ja meeleoluhäired, siis leidsin, et selle haiguse ravimine on väga oluline. Tähelepanu pöörasin just kroonilistele unehäiretele, mille ravimiseks on kasutusel erinevaid ravimid. Kuna need ravimid on laialt levinud, siis uurisin nende efektiivsust ja võimalikke kõrvalmõjusid inimese igapäevasele tegevusele. Minu juhuanalüüsi eesmärgiks on saada teada, kas unehäirete ravimiseks on mõistlik kasutada ravimeid? Küsimuse lahendamiseks kasutasin otsingumootorit PubMed. Otsingusõnadeks sisestasin
Asendamine ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. 6. Isiksuse psühhopatoloogilised häired: Ärevushäire ( paanikahood); Foobiad - hirmud ( klaustrofoobia, agorafoobia - lageda kartus, nüktofoobia - pimeduse kartus); Meeleoluhäired; Skisofreenia; Eraklikkus ehk eemale tõmbumine: Nartsissism - haiglaslik eneseimetlus, enesearmastus; Sõltuvused; Suitsiid; Isiksusehäired.
SRV-20- seksuaalse vägivallariski hindaamine. Soovitused riski alandamiseks peaksid tulenema nende faktorite analüüsist, millest vägivaldne käitumine on tulnud : nt medikamentoosne ravi- ärevus, depressioon; kropsühhoteraapia- krooniline stress; situatsioonilise stressi puhul toetav nõustam, elukoha/töökoha muutmise soovitus; käitumishäiretega seot faktorid- sõltuvushäire ravi. 5. Emotsionaalsete seisundite hindamine kohtuekspertiisil Meeleoluhäired on psüühilise seisundi häired, mille puhul on põhiliseks meeleolu muutus taval. depressiooni või meeleolu tõusu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse üldise taseme muutus. Emotsionaalsete reaktsioonide vallandumist ei saa inimene tahteliselt kontrollida. Nii emotsionaalsed seisundid kui nende reguleeriv mõju inimese organismile võivad häiruda. See võib tuleneda : -üldisest arengupuudulikkusest tingitud ebaküpsuse
Eelmisel kuul: Kannatasin unetuse all Tundsin end kurvameelsena Tundus, et iga asi nõudis pingutust Tundsin end jõuetuna Tundsin end üksikuna Tulevik tundus lootusetuna Ei tundnud elust naudingut Tundsin end väärtusetuna Tundsin, et elus ei ole enam rõõmu Mulle tundus, et kurvameelsust ei oleks suutnud leevendada isegi perekonna ja sõprade abiga Kui kogusid alla 9 punkti, siis suure tõenäosusega Sind meeleoluhäired ei vaeva! Kui saad enam kui 9 punkti, võib Sul esineda depressioon! Ravivõimalused · Psühhoteraapia - erinevad võimalused käitumise, mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsimiseks. Ravi medikamentide - tablettide abil. Ravimitena kasutatakse antidepressante, mis kuuluvad erinevatesse ravirühmadesse. · Tritsüklilised antidepressandid on sageli esimese valiku preparaadiks. Kuid nende suureks puuduseks on , et neil on palju
Umbes 30a. tehakse esimene bilanss (tagasivaade). Meestel üha suurenev soov tõestada oma organisatoorseid võimeid võimupositsioonil. Psüühiline pilt enesest on kindlam. Oht muutuda egoistiks. Peamine kriis- generatiivsus vs stagnatsioon: kas olen loov, lähen edasi või siis stagneerun. 14. Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad. Ärevushäired- foobiad, hirmud. Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine) Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad
Biopsühhosotsiaalne mudel, Stress-diatees mudel. Psüühikahäirete ravivõimalused: Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 36. Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired, Meeleoluhäired, Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia,
kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused Stress-diatees mudel Soodumus e diatees Momendil mõjuvad pingetegurid e stress Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks.
-Lõõgastumine nt: muusika kuulamine, värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine -Positiivne mõtlemine Test: 1)Unetus 2)Kurvameelsus 3)Tundus, et iga asi nõudis pingutust 4)Jõuetus 5)Üksindus 6)Lootusetus 7)Ei tundnud elust naudingut 8)Väärtusetus 9)Elus pole enam rõõmu 10)Isegi perekond ja sõbrad ei suutnud mind aidata minu kurvameelsuses ÜLDSE MITTE - 0p MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p KÜLLALTKI PALJU - 2p VÄGA PALJU 3p Kui kogusid alla 9 punkti siis suure tõenäosusega meeleoluhäired sind ei vaeva Kui saad üle 9 punkti võib sul olla juba depressioon.
distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus · Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: o Vaimuhaigusega o Ajutise raske psüühikahäirega o Nõrgamõistuslikkusega
jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks ja alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Meestel eelneb sageli alkoholi liigtarvitamine või muud uimastiprobleemid depressioonile, naistel eelneb sageli depressioon alkoholiprobleemidele. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt peale alkoholist loobumist. Joobe astmed Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes
· Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. · Alkoholist tajutav abi lõõgastumisel ja pingete maandamisel on ajutine ilming, mis läheb tegelikkuses kogu organismile kalliks maksma. · Alkoholi tarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. · Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks. · Alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt pärast alkoholist loobumist. Alkohol ja vaimne tervis Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel. · Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist.
arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid). Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad)
(uriinipidamatus) või põie tühjendamise raskused (nõrk vool) MEELEOLU JA MÕTLEMINE MUUTUVAD ● Apaatia: motivatsiooni puudumine ja huvi tegevuste vastu ● Mälu või mõtlemise (kognitiivsed) probleemid: varieeruvad suuresti; ulatuvad mitme ülesande täitmisest ja keskendumisraskustest, mis ei sega igapäevaseid tegevusi, kuni oluliste probleemideni, mis mõjutavad tööd ning igapäevaseid ja sotsiaalseid tegevusi ● Meeleoluhäired: depressioon (kurbus, energiakaotus, vähenenud huvi tegevuse vastu) ja ärevus ● Psühhoos: selliste asjade nägemine, mida seal pole (nägemishallutsinatsioonid) ja valed, sageli paranoilised veendumused (pettekujutelmad), näiteks abikaasa truudusetus või raha varastamine MUUD FÜÜSILISED MUUTUSED ● Tahtmatu süljevool suust : neelamise vähenemise tõttu koguneb sülg suhu ja niriseb suust välja
alkoholi kogustega. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele, samuti võib isik muutuda vägivaldseks. Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi kas siis pidevalt või joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised kehalised haigused. Halvimal juhul võib asi lõppeda surmaga. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel. Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida, kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks.
Meditsiiniline mudel vaimne häire, mis on tekkinudmingi füüsilise põhjuse tõttu, raviti ravimitega. Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine pole orgaanilist päritolu, nt hüsteeria, Ravi- kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta.Kaasasündinud häired, sotsiaalsed häired. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Skisofreenia - Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted
Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele. A- tüüpi isiksus- võistluslikud, edule orienteeritud, kärsitud, tigedad, pidev ajapuudustunne, ei lõõgastu, loovad oma käitumisega konflikte, rahulolematus oma suhetega. Pessimistlik seletustiil VI. Meeleoluhäired Depressiivne episood ehk depressioon Põhitunnused: Alanenud meeleolu Huvide ja elurõõmu kadumine Kõrgenenud väsitavus ja vähenenud aktiivsus Teised üldnähud: Tähelepanu ja keskendumise alanemine Alanenud enesehinnang ja eneseusaldus Süü- ja väärtusetustunne Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
enesekindluse suurenemine· suutlikkuse suurenemine · agressiivsuse Suurenemine · stereotüüpne käitumine · (paranoiline) psühhoos · vererõhu tõus · hüpertermia KOKAIIN · Erythroxylon coca lehtedes · Lehtede närimisel imendub vähe ja aeglaselt, sülje leelistamine soodustab · Vesinikkloriidsoolana imendub limaskestadelt hästi. Kokaiini korduv manustamine võib tekitada nii tolerantsuse kui ka sensitisatsiooni sõltuvalt manustamisskeemist. Kokaiini ohtlikkus · Meeleoluhäired - labiilsus, depressioon, etc · Kokaiinipsühhoos · Ajurabandus, südameseiskus · Kopsude kahjustus, puudulik toitumine · Seksuaalhäired - libiido vähenemine, viljatus, erektsioonipuudulikkus · Raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet: enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus Juhtumikirjeldus: psühhootilise depressiooni ilmnemine kokaiinitarvitamise peale Juhtumikirjeldus: kolm aastat kokaiinitarbimist, seejärel tekkis kokaiini manustamisel esimest
vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? - 7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik? -Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe närvirakkude kogukonna,serotoniinineuronite taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse, meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus. 8.Koostage katseplaan kindlaks tegemaks, missugused ajupiirkonnad osalevad hirmutunde tekkimises. - 5.PÄRILIKKUS JA INIMESTE ERINEVUSED 1.Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon? -organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist. 2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist? - Francis Galton alustas 1860
porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, väga rohke suhkru tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid. Defitsiit seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Ületoos nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, harva ka analüfaktiline sokk. Leidub õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned. Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum 11,6mg (RDA)
● patoloogiline mängimine - võitmise (eufooriline tunne), kaotamise( proovib ikka tagasi saada kaotatud) ja meeleheite faas (võib suure tõenäosusega enesetapu sooritada) hastarmängur tunnistab ise endale, et tal probleem - see kõige olulisem samm. Muud sõltuvused. Ostusõltuvus: ● impulsi kontrolli häire, obsessiiv-kompulssiivne häire ning sellega seonduvad häired ● ei ole ametlik psüühikahäire ● uimastisõltuvus, meeleoluhäired - tihti on need omavahel seotud ● iseloomustab intensiivse tungi tagajärjel tekkinud kindla käitumismustri järgi käitumine ● muutub korduvaks, ei suudeta tungile vastu panna ● ostu enda planeerimine pakub samuti rahuldust ● sümptomid: asjade peitmine, rahalise olukorra varjamine, ostmine lihtsalt ostmise pärast (nt tuju parandamiseks), ei mäletata tehtud oste, üle võimete kulutamine.
Kusepõie toonuse kaotamine Potentsiaalne problem: Infektsiooni leviku oht 9 Hügieen: Aktuaalne problem: Raskused pesemisega Potentsiaalne problem: Vigastuste oht Kehatemperatuur: Aktuaalne problem: Meeleoluhäired Potentsiaalne problem: Kehatemperatuuri potentsiaalne muutumine Liikumine: Aktuaalne problem: Kehalise aktiivsuse langus, hüpertoonia Potentsiaalne problem: Vigastuste oht (füüsilise aktiivsuse kaotus, pearinglus, nõrkus) Töötamine/harrastused: Aktuaalne problem: "Töötu alaväärsustunne"
ajataju aeglustumine, ängistus või paanika Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem “aeglast und”, vähem REM-und. Kanepisaaduste tarbimise mõjud : uimasus ja enekindlus, pikenenud reaktsiooniaeg, mälu nõrgenemine, huvide kitsenemine, meeleoluhäired, hingamisteede kahjustused, kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele. AMFETAMIINI toimed : eufooria, erutatus, isutus, liikumisaktiivsuse suurenemine, väsimuse ja unisuse vähenemine, enesekindluse suurenemine, suutlikkuse suurenemine, agressiivsuse suurenemine, stereotüüpne käitumine, paranoiline psühhoos, vererõhu tõus, hüperteermia. KOKAIINI OHTLIKKUS : meeleoluhäired ( derp, labiilsus), kokaiinipsühhoos, ajurabadus, südameiskus, kopsude
3. Unehäired. Kuigi väike kogus alkoholi võib lühiajaliselt anda rahustava efekti, põhjustab alkoholi pidev ja liigne tarbimine siiski rahutut und. Samuti võivad tekkida 4. Käitumishäired: alkoholi sisalduv etanool võib kahjustada aju neurotransmittoreid. Seetõttu tehakse alkoholiuimas tihti ebaratsionaalseid otsuseid ja käitutakse ka muidu endale ebatüüpiliselt. Kui alkoholikahjustus püsib pikemaajaliselt, tekivad juba ka käitumis- ja meeleoluhäired, näiteks depressioon ja ärevus. 5. Mäluaugud: seda juhtub eeskätt siis, kui lühikese aja jooksul tarbitakse suur kogus alkoholi. Inimene on küll teadvusel, ärkvel, võimeline liigutama, kõndima ja rääkima ent ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes. Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema tõenäosusega ka alkoholimürgistus, mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016) 6
Kui kaebused on tuvastatud, tuleb nende põhjuseks ja sobivaks raviks leida. Ravi on patsiendi jaoks kõige häirivam kaebus. Hea palliatiivne ravi on sageli ilma ravimita: toit ja hügieen, õige asendusravi. Haigete kaebused on üsna sarnased, sõltumata oluliselt haige diagnoosist ja prognoosist. Näiteks kaebasid patsiendid õhupuudust patsientidel, kellel olid südamepuudulikkusega arenenud patsiendid 83%, väsimus 82% , kõndimisraskused 65%, valu ja meeleoluhäired 41% (Kadri 2008). Neerupuudulikkus dialüüsi saavatel patsientidel oli palliatiivsete kaebuste esinemissagedus kõige sagedasem (74%) väsimus, unisus 63% patsientidest, tuimus kätes ja jalgades samuti 63%, 58% suukuivus, valu ja sügelus 53% -l patsientidest (Kadri 2008). Londonis tehtud uurimgus palliatiivse ravi hoolduskeskuse 400 patsiendil, kellest 95% olid vähipatsiendid, oli enamus kaebusi valus (64%), anoreksia (34%), kõhukinnisus (32%), väsimus (32%), hingeldus (31%)
I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud. Raskused tähelepanu samaaegsel suunamisel
), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired. Noorte dementsus: Spetsiifilised sündroomid: fatsio-brahhiaalne düstoonia. Hüponatrieemia. Kõhulahtisus. Unehäired. Eelnev herpes-entsefaliit. Ravi: miks tähtis ära tunda haigusi= plasmavahetus, filtratsioon. Halvad antikehad võetakse välja (vähi puhul antikehad rakkudes ja neid ei saa välja võtta). Kokkuvõtteks: erinevad neuroloogilised haigused põhjustavad psühhiaatrilisi sündroome
kõrge vererõhk, külmavärinad, kehatemp tõus, laienenud pupillid. - Rahustid – GABA pidurdava toime tugevdamine Ebasoovitav toime: KNS üldine pärssimine, unisus, mälupuudulikkus, pikk reaktsioon, alkoholi jms toime tugevdamine, ärevus ja agressiivsus - Kanep – aju kannabinoidide retseptorite ärgastamine Ebasoodsad mõjud: uimasus, enesekindlus, pikk reaktsioon, nõrk mälu, kitsenenud huvid, meeleoluhäired, hingamisteede kahjsustused, kognitiivsetele protsessidele kaugtagajärjed - Inhalandid – rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Ohtlikkus: äge mürgistus (südamepuudulkkus, kõriturse jms), õnnetusjuhtumid, krooniline mürgistus - Amfetamiin – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Toime: eufooria, erutatus,isutus, aktiivsus, vähene uni, enesekindlus,
seotud isikuga: jälitus-, hüpohondrilised või suurusluulu mõtted, protsessimis- või kiivusluul või luululine veendumus, et isiku keha on moondunud; Emotsioonid, kõne ja käitumine muus osas normaalsed. Diagnoosi välistavateks on: - häire seotus ajuhaiguse või kahjustusega; - selgelt väljendunud püsivad kuulmishallutsinatsioonid; - skisofreeniale iseloomulikud sümptomid sümptomeid; - sümptomite kestus alla 3 kuu (F23). Meeleoluhäired Meeleoluhäirete klassifitseerimine Meeleoluhäired F30-F39 Maniakaalne episood (F30.-) Bipolaarne häire (sündroomide kirjeldused vt F32*, F30**, F31.6 ja 38.00**) Depressiivne episood (F32.-) Korduv depressioon (F33.-) Püsivad meeleoluhäired (F34.-) Tsüklotüümia (F34.0) Düstüümia (F34.1) Muud meeleoluhäired (F38) Segatüüpi episood F38.00 Korduv lühiajaline depressioon (F38.10) Depressiooni sümptomid (põhi-, lisa- ja somaatilised sümptomid)
Vähendab isu, langetab kehakaalu, tõuseb HDL tase, langeb triglütseriidide tase ning vere suhkru tase. Kasutusel isu pärssiva ainena. Oletatakse toimet kardio-vask. süsteemi haigustele. Rimonabant Kõrvaltoimetest on sagedaseim iiveldus. Ohtlikeimaks loetakse KNSi kõrvaltoimeid. Rimonabant Uuringus, mis hõlmas 5262 Rimonabant'iga ravitud patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti, esinesid ärevus (5,9% vs. 2,1% platseebo-grupis), meeleoluhäired depressiivse sümptomatoloogiaga (4,7% vs. 2,8%) ja depressiivsed häired (3,9% vs. 1,7%). Patsientidest, kellel olid anamneesis depressiivsed häired, arenes Rimonabant'i grupis depressiivne häire 19,1%-l (vs. 8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD Edutult püütud rakendada
kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast. Pärilikkus Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse võrgustiku puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism. Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse ning patoloogiliste joontega (isiksushäired). Psühhosotsiaalsed tegurid Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine. Tekkepõhjused
ebaväärikalt või muul alandaval viisil - Süütunne – emotsioon sesoes äratundmisega et midagi on tehtud valesti; isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine enda poolt - Viha – emotsioon mis tekib üldiselt tunnustatud vi iisku poolt kehtestatud reeglite rikkumise puhul teiste poolt - Kadedus – nt armukadedus Afektiivsed sündroomid - Ärevussündroom - Depressioonisündroom - Maniasündroom Meeleoluhäired - Bipolaarne meeleoluhäire - Unipolaarne depressioon - Püsivad meeleoluhäired Pärilikkus - 1. astme sugulastel risk 2-3x suurem - Nagu teisedki psüühikahäired on depressioon tingitud mitmetest geenidest ja nende vastasmõjust keskkonnaga - Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid - Neuroimmunne düsregulatsioon - Muutused une struktuuris - Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras Depressiooniga on seotud:
une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime. Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: 1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. 2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega).
katseid. Mõned Jaotustest on jäänud ajalukku, mõned kehtivad praegugi, kuigi kiiratud ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. Psüühikahaigete ravi
9 Lõppsõna Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui ka vaimses elus. Uni värskendab ning annab meile energiat töötamiseks. Kuid kahjuks on insomnia ehk unetus väga sageli esinev sümptom, mis raskendab inimese magamist. Ning kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetusega võivad kaasneda ka une-, ärevus- või meeleoluhäired. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Unetus/ 2. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0204/main3.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus 4. http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 5. Jorma Palo "Tervise käsiraamat" lk 501 11
(de Botton 2004) SÜMPOTMID Sümpomid võivad olla nii füüsilised, emotsinaalsed kui ka käitumuslikud. Ärevushäirete sümptomid võivad indiviiditi erineda, kuid tüüpilised sümptomid on hirm, sisepinge, ärrituvus ja keskendumisraskused ning kehalised nähud, nagu suu kuivus, peapööritus, lihaspinge, higistamine ja südamepekslemine kõik need segavad igapäevaelu. Inimesel võib esineda korraga rohkem kui üks ärevushäire ning mõnikord kaasuvad ka teised meeleoluhäired, näiteks depressioon (nn komorbiidsus). (Baldwin 2005) o Generaliseerunud ärevushäirega (GAD) kaasneb mittespetsiifiline ärevus inimene kardab, et midagi hirmsat võib juhtuda. Tüüpilised sümptomid on kontrollimatu muretsemine, ärevus ja pinge, millega kaasnevad kehalised nähud, nagu suu kuivus, niisked käed, higistamine või peapööritus. o Sotsiaalse ärevushäirega (SAD) inimesed kardavad või väldivad sotsiaalseid situatsioone
kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12. Liigita probleemid . Suitsiidsetel klientidel on nii distaalsed kui ka proksimaalsed probleemid ja riskitegureid. Mõned kliendi probleemid ja psühholoogiline haavatavused (nt meeleoluhäired, isiksuse häired, suitsiidikatsete ajalugu ) ei mahu esimese astme kriisiabi alla. Mõned probleemid on kergemini lahendatavad. Kui nõustaja kuulab kliendi lugusid, saab ta liigitada probleeme selle järgi, mida saab lahendada kohe ja need, mille puhul pikaajaline nõustamine võib olla kasulikum. See võimaldab nõustajatel tagada klientidele mõned kiired edusammud ja usk edusse tulevikus. 13. Tuvasta sõnum Mõned, kes seisavad silmitsi tugeva (ja nende taju, muutumatu) valuga
annaabi.ee 
