kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.
Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine - Et diagnoosida depressiooni, peab esinema vähemalt 2+2 sümptomit (2 nädala jooksul). Ravitakse ravimitega + psühhiaater. Ei olene soost, kuid naistel esineb rohkem; pigem tööealistel inimestel; esineb igal 20. inimesel (iga 5. diagnoosimata) 5. Harjumus- ja impulsihäired 1) Hasartmängud | Tagajärjed: võlad, tung liiga suur 2) Püromaania | Süütavad teiste vara, suvalisi objekte; pingetõus süütamine pingelangus 3) Kleptomaania
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed,
läbi krematooriumi korstna, kuna kõrgel temperatuuril elavhõbe eraldub amalgaamist. Inimese kehatemperatuuri juures on amalgaam väga püsiv ja sellest elavhõbedat ei eraldu. Allergiat hõbe-amalgaami vastu esineb üliharva. Kuigi enamik inimesi saab selliste metallide väikeste kogustega hakkama, võib neil suurtes kogustes või eriti tundlike inimeste puhul olla närvisüsteemi (ka aju) ja teisi kehaosi kahjustav toime. Mõned hambaarstid on leidnud, et patsiendid, kellel esineb väsimus, meeleoluhäired ja ka paanikahäired, ärrituvus, halb mälu, segadus ja paljud teised sümptomid, paranevad, kui nende amalgaamplommid vahetatakse keraamiliste vastu.
Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia,
Läbimurre tekib kolmes vormis: psüühiline seisund, lugu ja strateegia. Kõige olulisem selle juures on sinu psüühiline seisund ja lugu, mida sa endale räägid Sa kas ütled endale, et ma teen selle asja ära (isegi kui sa ei tea, kuidas), või mõtled ainult sellele, et ah, niikuinii ei tule mul midagi välja. Erilised psüühilised seisundid Füüsiline koormus organismi seisund Psüühiline seisund sooletrakti seisund Rasedusega seonduvad meeleoluhäired Üleminekueaga seonduvad meeleoluhäired Õnnelikkus psüühiline seisund Haigus psüühiline seisund Merehaigus psüühiline seisund (hirm) Psüühilised omadused Isiksuse psüühilisteks omadusteks on: temperament, iseloom ja võimed, harjumused, veendumused. Temperament Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on
väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata
stabiliseerunud. Insuldiga patsiendi lähedased peavad olema aktiivselt kaasatud taastusraviprotsessi. nad osalevad taastusraviplaani koostamises ja taastusravi eesmärkide seadmisel. Insuldiga kaasneb hulgaliselt erinevaid probleeme, millega alustatakse tegelemist haiglas ja jätkatakse edasi järel- ning taastusravis, samuti hiljem ka kodus. Insuldiga kaasnevad häired. Psüühikahäired Insuldi jägselt on sagedased nii meeleoluhäired kui emotsioonide adekvaatse kontrollimise häired. Insuldihaigete sagedased probleemid on depressioon, üliemotsionaalsus, ärevus. Insuldihaigete psüühikahäirete ravis kasutatakse peamiselt tablettravi. Diagnoosimata ja ravimata psüühikahäired võivad takistada taastumisprotsessi. Nägemishäired Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut.
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi ü...
McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia) 60-69- täiskasvanute isikus- ja käitumishäred (sooidentsus, seksuaalsuunitlus-pedofiilia jne) 70-79- vaimne alaareng 80-89-psühholoogilise arengu häired (kõne ja keelehäired, õpivilumuste häired) 90-98- lapseeas alanud käitumis ja tundeeluhäired (ADHD)
Psüühikahäired:piiri psüühilise tervise ja haiguse vahele tõmmata on raske:inimesed on erinevad, kultuurid on erinevad.Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistli...
Toime lõppedes on enesetunne vastupidine. Ectasy (komm, ratas, ketas, tablakas, tabla, vidin, päkapikk, ahvirohi...) • parandab meeleolu „looduslikul“ moel- paraku kurnab ka mõõdukas tarvitamine serotoniini reservi ja see ei tarvitse enam taastuda. Sageli ilmneb meeleoluhäire ka aastaid hiljem; • aine mis teeb enesetunde nii heaks, ei saa halvasti mõjuda- on tõestatud, et nendel, kes on tarvitanud regulaarselt rohkem kui kaks kuud, võivad tekkida meeleoluhäired ka 5-10 aastat hiljem; Kanep (savu, kansa, pops, viisleht, rohi, õis, lill, lilleke, kivi...) • on sama palju narkootikum kui alkohol- õige, kuid on teada, et kui alaealine hakkab tarbima alkoholi, on tal üle 70 korra suurem tõenäosus saada alkohoolikuks, kui neil, kes hakkavd alkoholi tarbima 18-20-aastaselt; • ei tekita sõltuvust- jah, füüsilisele sõltuvusele omased vaevused ja piinad puuduvad, kuid
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Ø Ühised pereüritused ja puhkused harvad või puuduvad üldse. Ø Majanduslikud raskused. Ø Võib esineda perevägivalda ja õnnetusi. Ø Lapsed võivad jääda hooletusse, olla väärkoheldud (ka seksuaalselt). Ø Loote alkoholisündroom. Ø Kodu võib olla elamiseks mittesobiv peod kodus, puhtuse eest ei hoolitseta. 2. PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID: Ø Peres puudub kindlustunne, omavaheline usaldus üksindus. Ø Tekib süütunne ja viha. Ø Stress, hirm, meeleoluhäired. Ø Jõuetus ja lootusetusetunne suitsiid. Ø Probleemi eitamine soovitakse iga hinna eest pere koos hoida. Ø Lastel tuleb tihtipeale olla täiskasvanu rollis (toetada vanemat, kasvatada õdesidvendasid). Ø Peresisesed suhted külmad, kauged. 3. SOTSIAALSED PROBLEEMID: Ø Pereliikmete elu sõltub suuresti alkoholitarvitaja tegudest, tujudest ja joodud alkoholikogusest. Ø Lapsed ja elukaaslane häbenevad sõpru ja sugulasi
Katrin Raadik AR II 6. rühm Probleemanalüüs: farmakoloogiliste meetodite kasulikus unehäirete ravimisel Insomnia ehk unetus on väga sage haigus. Unehäirete levimus on suhteliselt sarnane hoolimata maailmajaost ja kultuurikeskkonnast, jäädes 20- 30% vahele üldpopulatsioonist. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatab unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Kuna unehäiretega kaasuvad ka sellised nähud nagu depressioon ja meeleoluhäired, siis leidsin, et selle haiguse ravimine on väga oluline. Tähelepanu pöörasin just krooni...
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. ...
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
Eelmisel kuul: Kannatasin unetuse all Tundsin end kurvameelsena Tundus, et iga asi nõudis pingutust Tundsin end jõuetuna Tundsin end üksikuna Tulevik tundus lootusetuna Ei tundnud elust naudingut Tundsin end väärtusetuna Tundsin, et elus ei ole enam rõõmu Mulle tundus, et kurvameelsust ei oleks suutnud leevendada isegi perekonna ja sõprade abiga Kui kogusid alla 9 punkti, siis suure tõenäosusega Sind meeleoluhäired ei vaeva! Kui saad enam kui 9 punkti, võib Sul esineda depressioon! Ravivõimalused · Psühhoteraapia - erinevad võimalused käitumise, mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsimiseks. Ravi medikamentide - tablettide abil. Ravimitena kasutatakse antidepressante, mis kuuluvad erinevatesse ravirühmadesse. · Tritsüklilised antidepressandid on sageli esimese valiku preparaadiks. Kuid nende suureks puuduseks on , et neil on palju
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
Biopsühhosotsiaalne mudel, Stress-diatees mudel. Psüühikahäirete ravivõimalused: Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 36. Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired, Meeleoluhäired, Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia,
kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused Stress-diatees mudel Soodumus e diatees Momendil mõjuvad pingetegurid e stress Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks.
-Lõõgastumine nt: muusika kuulamine, värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine -Positiivne mõtlemine Test: 1)Unetus 2)Kurvameelsus 3)Tundus, et iga asi nõudis pingutust 4)Jõuetus 5)Üksindus 6)Lootusetus 7)Ei tundnud elust naudingut 8)Väärtusetus 9)Elus pole enam rõõmu 10)Isegi perekond ja sõbrad ei suutnud mind aidata minu kurvameelsuses ÜLDSE MITTE - 0p MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p KÜLLALTKI PALJU - 2p VÄGA PALJU 3p Kui kogusid alla 9 punkti siis suure tõenäosusega meeleoluhäired sind ei vaeva Kui saad üle 9 punkti võib sul olla juba depressioon.
KOHTUPSÜHHOLOOGIA Probleemid · Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu. · Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa ...
jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks ja alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Meestel eelneb sageli alkoholi liigtarvitamine või muud uimastiprobleemid depressioonile, naistel eelneb sageli depressioon alkoholiprobleemidele. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt peale alkoholist loobumist. Joobe astmed Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes
· Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. · Alkoholist tajutav abi lõõgastumisel ja pingete maandamisel on ajutine ilming, mis läheb tegelikkuses kogu organismile kalliks maksma. · Alkoholi tarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. · Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks. · Alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt pärast alkoholist loobumist. Alkohol ja vaimne tervis Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel. · Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist.
arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid). Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad)
(uriinipidamatus) või põie tühjendamise raskused (nõrk vool) MEELEOLU JA MÕTLEMINE MUUTUVAD ● Apaatia: motivatsiooni puudumine ja huvi tegevuste vastu ● Mälu või mõtlemise (kognitiivsed) probleemid: varieeruvad suuresti; ulatuvad mitme ülesande täitmisest ja keskendumisraskustest, mis ei sega igapäevaseid tegevusi, kuni oluliste probleemideni, mis mõjutavad tööd ning igapäevaseid ja sotsiaalseid tegevusi ● Meeleoluhäired: depressioon (kurbus, energiakaotus, vähenenud huvi tegevuse vastu) ja ärevus ● Psühhoos: selliste asjade nägemine, mida seal pole (nägemishallutsinatsioonid) ja valed, sageli paranoilised veendumused (pettekujutelmad), näiteks abikaasa truudusetus või raha varastamine MUUD FÜÜSILISED MUUTUSED ● Tahtmatu süljevool suust : neelamise vähenemise tõttu koguneb sülg suhu ja niriseb suust välja
Kiili Gümnaasium ALKOHOLISM JT SÕLTUVUSHAIGUSED JA PERESUHTED. MÕJU LASTE ARENGULE. KUIDAS LEIDA ABI. Referaat Lauri Arumeel, 10. klass Kiili 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 Alkoholism.......................................................................4 Alkoholismi ravi...............................................................5 Mängurlus ja selle ravi......................................................6 Narkomaania ja selle ravi..................................................7 Sõltuvushäirete mõju peresuhetele ja laste arengule.........8 Kokkuvõte..........................................................................9 Kasutatud materjalid.........................................................10 ...
Meditsiiniline mudel vaimne häire, mis on tekkinudmingi füüsilise põhjuse tõttu, raviti ravimitega. Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine pole orgaanilist päritolu, nt hüsteeria, Ravi- kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta.Kaasasündinud häired, sotsiaalsed häired. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Skisofreenia - Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted
Nurjab teiste jõupingutused, jättes oma osa tegemata. Kritiseerib või põlastab alusetult autoriteete või ülemusi. Sõltuvushäired Kaks gruppi häireid: Psühhoaktiivse aine kasutamisega seotud häired (kuritarvitamine ja sõltuvus) Psühhoaktiivse aine kasutamise tagajärjel tekkinud häired (võõrutussündroom, deliirium, mäluhäired, ärevushäired, psühhoos, unehäired, seksuaalfunktsioonhäired, meeleoluhäired, dementsus) Sõltlase elureegliks vältida valu ja otsida mõnu- toimib, kui ainult lühiajalises perspektiivis. Füüsiline sõltuvus: Hõlmab tolerantsust tarvitava aine suhtes ning võõrutusseisundi teket järsul lõpetamisel. Iga sõltuvushäire ei pruugi hõlmata füüsilist sõltuvust. Füüsiline sõltuvus ei pruugi veel tähendada psüühilist sõltuvust. Komorbiidsus ehk kaasesinemine: kaasuv psüühikahäire võib olla näiteks:
enesekindluse suurenemine· suutlikkuse suurenemine · agressiivsuse Suurenemine · stereotüüpne käitumine · (paranoiline) psühhoos · vererõhu tõus · hüpertermia KOKAIIN · Erythroxylon coca lehtedes · Lehtede närimisel imendub vähe ja aeglaselt, sülje leelistamine soodustab · Vesinikkloriidsoolana imendub limaskestadelt hästi. Kokaiini korduv manustamine võib tekitada nii tolerantsuse kui ka sensitisatsiooni sõltuvalt manustamisskeemist. Kokaiini ohtlikkus · Meeleoluhäired - labiilsus, depressioon, etc · Kokaiinipsühhoos · Ajurabandus, südameseiskus · Kopsude kahjustus, puudulik toitumine · Seksuaalhäired - libiido vähenemine, viljatus, erektsioonipuudulikkus · Raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet: enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus Juhtumikirjeldus: psühhootilise depressiooni ilmnemine kokaiinitarvitamise peale Juhtumikirjeldus: kolm aastat kokaiinitarbimist, seejärel tekkis kokaiini manustamisel esimest
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, väga rohke suhkru tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid. Defitsiit seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Ületoos nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, harva ka analüfaktiline sokk. Leidub õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned. Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum 11,6mg (RDA)
● patoloogiline mängimine - võitmise (eufooriline tunne), kaotamise( proovib ikka tagasi saada kaotatud) ja meeleheite faas (võib suure tõenäosusega enesetapu sooritada) hastarmängur tunnistab ise endale, et tal probleem - see kõige olulisem samm. Muud sõltuvused. Ostusõltuvus: ● impulsi kontrolli häire, obsessiiv-kompulssiivne häire ning sellega seonduvad häired ● ei ole ametlik psüühikahäire ● uimastisõltuvus, meeleoluhäired - tihti on need omavahel seotud ● iseloomustab intensiivse tungi tagajärjel tekkinud kindla käitumismustri järgi käitumine ● muutub korduvaks, ei suudeta tungile vastu panna ● ostu enda planeerimine pakub samuti rahuldust ● sümptomid: asjade peitmine, rahalise olukorra varjamine, ostmine lihtsalt ostmise pärast (nt tuju parandamiseks), ei mäletata tehtud oste, üle võimete kulutamine.
Kusepõie toonuse kaotamine Potentsiaalne problem: Infektsiooni leviku oht 9 Hügieen: Aktuaalne problem: Raskused pesemisega Potentsiaalne problem: Vigastuste oht Kehatemperatuur: Aktuaalne problem: Meeleoluhäired Potentsiaalne problem: Kehatemperatuuri potentsiaalne muutumine Liikumine: Aktuaalne problem: Kehalise aktiivsuse langus, hüpertoonia Potentsiaalne problem: Vigastuste oht (füüsilise aktiivsuse kaotus, pearinglus, nõrkus) Töötamine/harrastused: Aktuaalne problem: "Töötu alaväärsustunne"
ajataju aeglustumine, ängistus või paanika Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem “aeglast und”, vähem REM-und. Kanepisaaduste tarbimise mõjud : uimasus ja enekindlus, pikenenud reaktsiooniaeg, mälu nõrgenemine, huvide kitsenemine, meeleoluhäired, hingamisteede kahjustused, kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele. AMFETAMIINI toimed : eufooria, erutatus, isutus, liikumisaktiivsuse suurenemine, väsimuse ja unisuse vähenemine, enesekindluse suurenemine, suutlikkuse suurenemine, agressiivsuse suurenemine, stereotüüpne käitumine, paranoiline psühhoos, vererõhu tõus, hüperteermia. KOKAIINI OHTLIKKUS : meeleoluhäired ( derp, labiilsus), kokaiinipsühhoos, ajurabadus, südameiskus, kopsude
3. Unehäired. Kuigi väike kogus alkoholi võib lühiajaliselt anda rahustava efekti, põhjustab alkoholi pidev ja liigne tarbimine siiski rahutut und. Samuti võivad tekkida 4. Käitumishäired: alkoholi sisalduv etanool võib kahjustada aju neurotransmittoreid. Seetõttu tehakse alkoholiuimas tihti ebaratsionaalseid otsuseid ja käitutakse ka muidu endale ebatüüpiliselt. Kui alkoholikahjustus püsib pikemaajaliselt, tekivad juba ka käitumis- ja meeleoluhäired, näiteks depressioon ja ärevus. 5. Mäluaugud: seda juhtub eeskätt siis, kui lühikese aja jooksul tarbitakse suur kogus alkoholi. Inimene on küll teadvusel, ärkvel, võimeline liigutama, kõndima ja rääkima ent ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes. Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema tõenäosusega ka alkoholimürgistus, mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016) 6
Kui kaebused on tuvastatud, tuleb nende põhjuseks ja sobivaks raviks leida. Ravi on patsiendi jaoks kõige häirivam kaebus. Hea palliatiivne ravi on sageli ilma ravimita: toit ja hügieen, õige asendusravi. Haigete kaebused on üsna sarnased, sõltumata oluliselt haige diagnoosist ja prognoosist. Näiteks kaebasid patsiendid õhupuudust patsientidel, kellel olid südamepuudulikkusega arenenud patsiendid 83%, väsimus 82% , kõndimisraskused 65%, valu ja meeleoluhäired 41% (Kadri 2008). Neerupuudulikkus dialüüsi saavatel patsientidel oli palliatiivsete kaebuste esinemissagedus kõige sagedasem (74%) väsimus, unisus 63% patsientidest, tuimus kätes ja jalgades samuti 63%, 58% suukuivus, valu ja sügelus 53% -l patsientidest (Kadri 2008). Londonis tehtud uurimgus palliatiivse ravi hoolduskeskuse 400 patsiendil, kellest 95% olid vähipatsiendid, oli enamus kaebusi valus (64%), anoreksia (34%), kõhukinnisus (32%), väsimus (32%), hingeldus (31%)
I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud. Raskused tähelepanu samaaegsel suunamisel
), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired. Noorte dementsus: Spetsiifilised sündroomid: fatsio-brahhiaalne düstoonia. Hüponatrieemia. Kõhulahtisus. Unehäired. Eelnev herpes-entsefaliit. Ravi: miks tähtis ära tunda haigusi= plasmavahetus, filtratsioon. Halvad antikehad võetakse välja (vähi puhul antikehad rakkudes ja neid ei saa välja võtta). Kokkuvõtteks: erinevad neuroloogilised haigused põhjustavad psühhiaatrilisi sündroome
kõrge vererõhk, külmavärinad, kehatemp tõus, laienenud pupillid. - Rahustid – GABA pidurdava toime tugevdamine Ebasoovitav toime: KNS üldine pärssimine, unisus, mälupuudulikkus, pikk reaktsioon, alkoholi jms toime tugevdamine, ärevus ja agressiivsus - Kanep – aju kannabinoidide retseptorite ärgastamine Ebasoodsad mõjud: uimasus, enesekindlus, pikk reaktsioon, nõrk mälu, kitsenenud huvid, meeleoluhäired, hingamisteede kahjsustused, kognitiivsetele protsessidele kaugtagajärjed - Inhalandid – rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Ohtlikkus: äge mürgistus (südamepuudulkkus, kõriturse jms), õnnetusjuhtumid, krooniline mürgistus - Amfetamiin – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Toime: eufooria, erutatus,isutus, aktiivsus, vähene uni, enesekindlus,
Diagnoosi välistavateks on: - häire seotus ajuhaiguse või kahjustusega; - selgelt väljendunud püsivad kuulmishallutsinatsioonid; - skisofreeniale iseloomulikud sümptomid sümptomeid; - sümptomite kestus alla 3 kuu (F23). Meeleoluhäired Meeleoluhäirete klassifitseerimine Meeleoluhäired F30-F39 Maniakaalne episood (F30.-) Bipolaarne häire (sündroomide kirjeldused vt F32*, F30**, F31.6 ja 38.00**) Depressiivne episood (F32.-) Korduv depressioon (F33.-) Püsivad meeleoluhäired (F34.-) Tsüklotüümia (F34.0) Düstüümia (F34.1) Muud meeleoluhäired (F38) Segatüüpi episood F38.00 Korduv lühiajaline depressioon (F38.10) Depressiooni sümptomid (põhi-, lisa- ja somaatilised sümptomid) Põhisümptomid: 1)alanenud meeleolu 2)huvide ja elurõõmu kadumine 3)energia vähenemine Lisasümptomid: 4)tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 5)alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
Hallutsinogeenid Psühhotomimeetikumid Psühhedeelikumid Põhjustavad juba väikestes doosides tajumis- ja käitumishäireid viisil, mida ei saa iseloomustada kui sedatiivset või psühhostimuleerivat toimet. Primaarne toime tajumisele, mõtlemisele ja meeleolule. Hallutsinogeenid Kanep LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) Meskaliin Fentsüklidiin Psilotsübiin, Psilotsiin Kanep Cannabis sativa var. indica, Cannabis sativa var. americana Kanep Väga ammu tuntud taim. Kiudainena kasutati u. 4000 a. e.m.a. Andmed psühhotroopsete toimete kohta on esimeses Hiina farmakopöas (1. sajand e.m.a.) Kanep USAs kõige sagedamini kasutatav kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside õpilastest, 90ndate keskel 2% ning 1999 5%. Kanep Marihuaana kanepitaime kuivatatud osad 0,35-12 % THK Hashish kanepi emastaime õisikutest erituv vaik...
Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures. Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :"Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta". Ta on väsinud ja tujukas, öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga lig...
- Süütunne – emotsioon sesoes äratundmisega et midagi on tehtud valesti; isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine enda poolt - Viha – emotsioon mis tekib üldiselt tunnustatud vi iisku poolt kehtestatud reeglite rikkumise puhul teiste poolt - Kadedus – nt armukadedus Afektiivsed sündroomid - Ärevussündroom - Depressioonisündroom - Maniasündroom Meeleoluhäired - Bipolaarne meeleoluhäire - Unipolaarne depressioon - Püsivad meeleoluhäired Pärilikkus - 1. astme sugulastel risk 2-3x suurem - Nagu teisedki psüühikahäired on depressioon tingitud mitmetest geenidest ja nende vastasmõjust keskkonnaga - Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid - Neuroimmunne düsregulatsioon - Muutused une struktuuris - Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras Depressiooniga on seotud: - Aju funktsionaalsete visualiseerivate uuringute tulemused vastuolulised, spetsiifilised valgeaine kahjsutused
une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime. Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: 1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. 2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib tegelikult olla seoses emotsionaalse ja/või kognitiivse häirega).
katseid. Mõned Jaotustest on jäänud ajalukku, mõned kehtivad praegugi, kuigi kiiratud ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. Psüühikahaigete ravi
peanoogutust esineb peaaegu üksnes lastel. 9 Lõppsõna Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui ka vaimses elus. Uni värskendab ning annab meile energiat töötamiseks. Kuid kahjuks on insomnia ehk unetus väga sageli esinev sümptom, mis raskendab inimese magamist. Ning kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetusega võivad kaasneda ka une-, ärevus- või meeleoluhäired. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Unetus/ 2. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0204/main3.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus 4. http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 5. Jorma Palo "Tervise käsiraamat" lk 501 11
(de Botton 2004) SÜMPOTMID Sümpomid võivad olla nii füüsilised, emotsinaalsed kui ka käitumuslikud. Ärevushäirete sümptomid võivad indiviiditi erineda, kuid tüüpilised sümptomid on hirm, sisepinge, ärrituvus ja keskendumisraskused ning kehalised nähud, nagu suu kuivus, peapööritus, lihaspinge, higistamine ja südamepekslemine kõik need segavad igapäevaelu. Inimesel võib esineda korraga rohkem kui üks ärevushäire ning mõnikord kaasuvad ka teised meeleoluhäired, näiteks depressioon (nn komorbiidsus). (Baldwin 2005) o Generaliseerunud ärevushäirega (GAD) kaasneb mittespetsiifiline ärevus inimene kardab, et midagi hirmsat võib juhtuda. Tüüpilised sümptomid on kontrollimatu muretsemine, ärevus ja pinge, millega kaasnevad kehalised nähud, nagu suu kuivus, niisked käed, higistamine või peapööritus. o Sotsiaalse ärevushäirega (SAD) inimesed kardavad või väldivad sotsiaalseid situatsioone
kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12. Liigita probleemid . Suitsiidsetel klientidel on nii distaalsed kui ka proksimaalsed probleemid ja riskitegureid. Mõned kliendi probleemid ja psühholoogiline haavatavused (nt meeleoluhäired, isiksuse häired, suitsiidikatsete ajalugu ) ei mahu esimese astme kriisiabi alla. Mõned probleemid on kergemini lahendatavad. Kui nõustaja kuulab kliendi lugusid, saab ta liigitada probleeme selle järgi, mida saab lahendada kohe ja need, mille puhul pikaajaline nõustamine võib olla kasulikum. See võimaldab nõustajatel tagada klientidele mõned kiired edusammud ja usk edusse tulevikus. 13. Tuvasta sõnum Mõned, kes seisavad silmitsi tugeva (ja nende taju, muutumatu) valuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
