Põrgupõhja uus vanapagan analüüs (0)

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS

TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare
TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan .
TEOSE ŽANR: Satiiriline allegooria
ILMUMISAASTA: Tartu 1939
1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus , ametid, eraelu, tervislik seisund jt.
võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid)
Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse . Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärvel kuni kolis Tallina 1918. Suhe oma naisega ehk Käthe Weltmaninaga oli külm ja lapsi tal ei olnud.
1900ndal ilmus Postimehes tema esimesed maateemalised jutustused mis käsitleisd vaimuvaesuse ja mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahelist temaatikat . Kui Tammsaare astus Tartu ülikooli 1907 aastal hakkas talle hirmsasti meeldima üliõpilaselu mis inspireeris siis ajastuomaseid impressionistlike üliõpilasnovelle mille temaatika käsitles seatud moraalivorme ja mehe-naise vahelised suhted. Üldiselt on ta stiil äratuntav oma pikade lausete, tegelaste tegevusi katkestavad monoloogid ja dialoogid kus arutletakse filosoofiat ja muidu maailma probleem mida on ka äärmiselt tugevalt näha „Põrgupõhja uus vanapagan“ ning kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis kui tegevus on pingeline . Ta on kirjeldanud, et ta töötab erinevalt teisest autoritest selle mõttes, et kui ta kujutleb tegelasi ja sündmuste jada siis suudab ta sinna siise elada vaid korra ja kui keegi teda segab siis võin see hoopis absoluutselt kaduda ja seega kestsid ta töö istungid lausa 18 tunde, 1940 aastal andis ta vedrud samuti töölaua taga (nagu mina varsti IB-s). Tammsaare tõi Eestis moode pikad romaanid ja on üks suuremaid filosoofe meie rahvuskirjanduse ajaloos kelle turjal on kujunenud eestlaste identiteet .
2.Teoses toimunud sündmustiku aeg
Suure sõja eelne ärevate arengute ajastu rahvuslikus liikumises mis Põrgupõhja tegelt nii intensiivselt ei mõjuta isegi.
3.Koht
Põrgupõhja küla ja ümbritsevad alad.
4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid
1930 on Eesti kirjanduses miskipärast kutsutud vaikiva oleku ajaks ehk toimus oi kui palju . Majanduskriis ja tegevusrohke poliitiline maastik lõi ka päris kena ja lobsaka paiga kus kirjankiud said eksperimenteerida erinevate kirjandusstiilidega nagu ajaloolineromaan,, naturalism, psühholoogline romaan, sotsiaal krittiline realism ning satiirsus. Ka pingelised teise maailmasõja algus aastad kindlasti mõjutasid nii sotisaalselt kui ka majanduslikult ühiskonda ja selleläbi ka teemasid ja kirjandus stile mida kirjanikud vilesid.
5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Jürka(vanapagan)= Leppiv, usaldav , lih rammu nagu karul , teose kõpus vallandub tas raev mis terve teose jooksul endas sees on hoidnud ja vaikselt välja kannatanud.
6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Kaval-Ants= Nagu nimi eeldab, kaval ta on, kui inimest ei tunne ei ole tal kahju toda petta , hiljem areneb tal midagi primitiivse sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui südametunnistus iseteadlikult must kui verivorst .
Lisete=Vanapagana eit põrgust, ja põrgumoodi tige ka, on näha, et ta on harjunud põrgus oma mõjuka positsiooniga mida ta siin ei ole nagu ta demontsreeirb sulasega hullates ja vanapagan Juulaga lapsi sigitades.
Juula= Vanapagana naine ja Põrgupõhja perenaine enamiku teose vältel Tugev, nõrga verega, tark.
Riia= Jürka noorim laps, peategelase suhtes alustab arglikult kuid teose lõpus aga muutub ta usaldavamaks, ta on muidu päris sõbralik ja sotsiaalne tüdruk, ei tunne ennast ültse halvasti teose viimases peatükkis 4 purjus täiskasvanuga teel oma isa matmas.
Kirikuõpetaja= Jürka saab teda usaldata kuid see ikkagi ei usu tõeliselt enne lõppu, et Jürka on vanapagan, miks kirikuõpetajal ja Põrgupõhja pererahval head suhted on sellepärast, et kirikuõpetajale meeldib ja soovib kogu kogudusele samasugusedi usu teemalisi teadmisi ja küsitlematut ustavust.
Kusta = Jürka poeg, uudishimulik ja lojaalne, süda on poisil õiges kohas ja seda terve teose vältel.
Sulane = Põrgupõhjas selle alg-aastatel, reetlik, eneseväljendamine on vaene, arglik.
Noor Ants= Kaval- Antsu poeg, pettis kuna oli afääris oma sõbra naisega ja võttis Maia elu, aristokraatik.
Peetrus = Taevaväravate valvur ja Jürka sõber, lojaalne, mõistlik .
Maia= Jürka vanim tütar, mitte eriti hoolekas ega ratsionaalne areneb tujukatest suhetst emaga külmadeks suheteks.
Mall =Teenijanna Põrgupõhjal peale Juula surma, vaenulik ja salapärane, ega Jürka ja Riia tema suhtes kõige soojemat vastuvõttu ei andnud nii, et kas tema pöördumine vargaks on tema süü? Siiski summad mis ta peab saama peale kohtu otsust on aksepteerimatud, seega on ta alatu selles suhtes.
Eleonoore= Nagu oma vendki Noor-Ants on ta salapärane, juhm, pettik ja ärahellitatud.
Joosu= Noor-Jürka kaksikvend, vaikne, tagasihoidlik ja tööd armastav. Kahju, et suri niimodi ootamatult.
Viiu =Peetri naine, lahke, hooliv , tore ning muidu meeldib isik.
Peeter=Jürka naabrimees, kärsitu, rahulolematu, ratsionaalne ja muidu tavaline.
Noor-Jürka= Joosu kasikevned, agresiivsem ja enda eest väljaseisev, tugev ja veidi juhm.
7. Põhisündmused, süzee
PROLOOG
Vanapagan läheb hingi saama oma põrgu jaoks. Peetrus kes alguses ei taha arutada ja soosib Jürkal minema lõpuks tuleb välja peale Vanapagan lubadusi passida siin nii kauka kui võtab, nädalaid , kuusi või aastaid. Istudes taevavärava esise treppile pajatab Peetrus kuidas on nii, et jumal on hakkanud kahtlema oma loomingus ja ei ole enam kindle kas inimesel on reaalselt ültse võimalik õndsaks saada. Seni kaua kuni ei ole leitud kedagi kes läheks proovima lõppeb hinged jagamine põrgule. Vanapagan saab teada, et võib minna ükskõik kellena ning eide kaasavõtta ja peale seda on tal õigus igavesti hinged järele, muidu jääb põrgu hingedetühjaks. Peetrus soovitab minna talumehena ja täiskasvanuna mitte lapsena. Kuna Vanapagan veel kinnituseks küsib kas ei ole tõesti mingit muud moodi hinged saamiseks ja Peetrus kinnitab siis võttab Vanapagan selle otsuse vastu.
PEATÜKK ÜKS
Paar paneb end vist krikus või kohalikus rahvamajas kirja kui Põrgupõhja uued elanikud.
Otsivad teel koju põrsast, saavad lõppude lõpuks kassi, käiakse Vana Antsu poolel kes külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma , peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte.
PEATÜKK KAKS
Lisete vaatab kassi piima lakumas, Jürka tuleb raskete puudega siise ja ehki üritas vaikselt pani koorma kolinaga maha. Kass peaaegu põgenes kui ei oleks eit kätt ette sanud. Kaval Ants tuleb külla ja on imestunud sellest koormast mida Jürka suutis kanda, leiab, et need on kohusetundlikud ning võib äri teha. Kutsub enda poole järgmisel päeval ja paljastab, et ongi tegelt Ants, Jürka tahtis lahkuma hakkata aga tanpeatatakse. Koju lähevad koos toidupoolisega, vankri, saha , kõhna lehma ja hobusega, naine mainib, et oli kassipojast rohkem rõõmu. Järgmisel hommikul murrab karu leham kui Lisete tolle ja lamba ning tallega karjas on. kitub Jürkale, Jürka läheb tapab metsas karu ühe hoobiga pähe, Lisete sanob kassipojale kellel luba antud laiba peal ringi kõndita, et meie kolmekesi võitsime karu ja surnud lehma. Küla ja Ants tutvusid juhtunuga ning otsustasid osta karunaha millega maksis kinni lehma, jäädes siis vaid karu lihaga. Siiski saavad nad igastahes uue lehma , sama kõhna, seal karusi veel ju igaksjaoks ei tasu tüsedamat anda, Jürka peab minema päevi Antsule tegema. Memm kõneleb Kase miniaga, too kurdab ämma kisa ja süüdistusi kui kassi varas, memm käsib tal las too ise tuleb siia. Memm veenab ämma ära, vannub oma hingeõnnistuse peal, et see kass ei ole tema maja pesast, kuid ämmal ikka minia üle hing kibe.
PEATÜKK KOLM
Kevadine tööhoog kasvab, Ants soovitab ja Jürka kuulab ning võttab sulase, jäädes ise Antsu juurde orjama, ükskord koju öösel hiilides leidis sulase toast kus ka Lisete, pidi ukse maha murdma , et sisse saada ja just oli knast plehku panemas sulane. Naine räägib kuidas ta unes oli teda mustal täkul näinud tulemas. Jürka naise soovitusle parandab ukse ja naine lubab sõnad edasi anda, et järgmine kord samm vastu vahtimist kui selliseid tempe teeb ning hoiab akna nüüdsest alates kinni. järgmine kord saabub, Jürka tuleb öösel ja karjub Lisetet kui leiab seest tühja sängi, Lisete tuleb tükki ajapärast sealt kuhu kass oli pugenud kui teda märkas, Jürkal tekkib kahtlus ja ehki Lisete teda kõigest väest takistada püüab leiab Jürka sulase järjekordselt küünist ehki ta peaks magama lakkas, seega on selge, et kaks teda on tüssanud ning Jürka vihas kinnisuses põletab Sulase koos küüniga maha, naine siiski hüppab talle rinnale ja elu jätkub kui Lisete väidab, et ikka teda ju armastab . Räägib juhtunust ka Antsule, politsei uuring ei tuvasta midagi. Ants pakkub talle nende tüdruk tugevamat sprti Juula võtta, Juula ja Jürka on koos naernud. Pärast seda kui too uues kohas ennast sisse on seadnud hakkab mees Lisete märgates rohkem kodus käima, ja samuti paneb tähele, et Juula ehki väga töökas näib päeval väsind. Kui kaob ka Juule söögiisu kahtlustab Lisete ja läbi lõksu saab teada, et Jürka last kannab Juula. Tulises vaidluses kuulutab lõpuks Lisete, et saadab nad mõlemad põrgusse, Juula ei muuda oma meelt isegi siis kui Lisete reedab, et Jürka sulase hukkas kuid Jürka muidugi teatab mis põhjusel . Igatahes Lisete raasugi toitu aksepteerimata Juulat otsuatb surra ja teebki seda, Julla peseb laiba puhtaks ja läheb teatab Jürkale mis juhtunud. Jürka juba Juulat tüdrukuks valides mõtiskles, et tal võiks selline naine olle mitte nagu pulk mida Lisete on.
PEATÜKK NELI
Jürka läheb kirkusse,et saada aeg ning kõik muud vajalikud rituaalid valmis, et matta oma naine. Kuid pastoril ei ole teda andmetes kirjas. Areneb edasi jutt milles Jürka räägib miks ta maa peal on ja kes ta on. Kui päris matus saabus oli kõik korras nii nagu kord ja kohus, ainuke viga oli, et puusärk( kirst ) oli juba naeletga kinni löödud! see tekkitas rahval kahtulst kuna tahtsid veel näha kord Põrgupõhja endist perenaist. Kahtlused jõudsid sellisele tasemele , et kohale kutsuti politsei. Selgus, et kirst on mulda ja kive täis põhjusel, et laip on kaduma läinud, kuidas? Juula oli uudiseid meestel viimas ukse lahti jätnud, laipadele meeldib jahedus . Koju jõudes koos kirstuga avastasid kaks, et uks on praokil ja naine jälgedeta kadunud, mitte ühegi looma jälge ei olnud nagu politsei küsis. Jürka ja Juula mõtisklesid ja veentsid politseid, et juu läks Lisete otse põrgusse, tõendid puuduvad kuna põrgusse jälgi ei jää muidu oleks see ammu üles leitud. Järgen duur dilemma mis juba õnnistatud mulla ja kirstuga peale hakkata, lahenduseni ei jõuta. Kevadel leiti metsast mned kondid, peale asjtundjate tulisi vaidlusi esitai aruanne, et tegemist on keskealise naisega. Toimusid uued pühatsemised ja mattused ehki Jürka kindlalt arvas koos oma naisega mõlemal vastsündinud kaksikud käes, et need ei ole Lisete omad ja, et kogu see temp on mötetu. Politsei uuring lõpetatakse kuna kõik tunduvat heasüdamelised.
PEATÜKK VIIS
Jürka läheb oma lapsi kirikusse kirja panema, et nendega ei juhtuks sama saatust mis temaga. Pastoril on hea meel teda nähs kuns just oli tal teda vaja.,Räägib, et ta isikutõend on võlts kuna helistas paika kust Jürka pidevalt tulema kuid nende dokumendid teda ei tuvastanud, selgub, et Peetrus on teda veidike petnud. rääkis küll, et lihtsam on maale lihtsalt tulla mitte siia sündida aga sündides ei vaja sa isikutunnistust. Pastor lubaba aga asjad Peetrusega korda ajada ja õilis ning aus Jürka rahuneb . Jätkavad siis laste kirjapanemise teemal. Kõneluse ajal tõestabJürka mis ta on teinud ja õpetaja noomib, et kuidas kavatseb saada õndsaks kui tappab ja rikkub abielu. Põhjus seisneb selles, et Lisete sai vaid põrgukutsikaid kuid mitte inimlast. Igatahes kasikud ei ole tema omad ja ta ei saa neid maha kirjutada klaarib pastor Jürka meelesegadust. Jürka ärritub ja ähvardab kiriku põletada kuid õpetaja rahulikult seletab edasi, et on vaja vaid seaduslikult abiellu astuda, et lapsed ka tema omaks saaks kuna tehtud said nad ajal kui Jürka oli Lisetega abielus ja seega on kaksikud tüdruku omad. Koju minnes mõtleb Jürka küll on õpetaja lahke mees, oleks rohkem temasusguseid. Pastor aga mõtleb oleks jube kui oleks veel puupäid nagu Jürka.
PEATÜKK KUUS
Hiljuti on Juuka väitnud, et tal on õrn veri ja ta kardab , et Lisete ei leidnud tuisus teed põrgusse ning nüüd kummitab siin ringi keerates kõhu tal rohleiskes ja teha ta rinna piima ebakõlblikuks tittedele joomiseks. Ta anub, et las nad lähevad surnuaeda ja sülitavad kolm kordamhauale sõnades ära iial enam tõuse. Jürka on hämmastunud, et Juula nii tark on. Aastad tulid ja läksid üldises rahus ja stabiiluses, siis üks päev mainis Ants nähes ta lapsi, et kasvatab Jürka talle karjalasi, järgnes diskussion milles Jürka vaidles vastu kuna see oli esimene kord kui ta tundi rinnas torget ehk ärritust. Naisega rääkides ellest ärritus ka see vihaselt, neil endal karjalsi vaja, ta sundis jürkat Antsule vastu seisma kuna ei taha, et tema lapsed oleks orja omad, orja lapsed, Antsult ei tohi rohkem laenatada muidu jääbki orjama, samuti käsib tal Jürkal ennast sealt koju vaidleda. Kui Jürka läheb Antsuga vaidlema kuuleb Jürka kõledat tõde, et noorme alati vanemat väike surremat , vaena rikkast orjan, siiski sai Jürka diili sulasega töö pooleks teha ja vahetustega töötada. Siin peatükis sureb ka üks mitmest Jürka lapsest. Jurka kõigi üllatuskes nutab, ta ei mõista miks Jumal on alati tugevama poolel. Üks kena päev kui ta perega marjal oli toimus kontakt Katuga kellel kaks poeg ja Lisete koos lastega tahtis lahkud nende teelt, Jürke keeldus ja peale verist lahingut milles võttis osa ka juula, puss millega loom tapeti jäeti karu juurde , et kõik teaksid kellele kuulub au karu tapmises. Kui mindi haavu ravima jäeti kogemata väikseim kännule. Politsei uurimine ei tuvastanud midagi, kuid üks ohvitser oli veendunud, et Jürka oli pannud just sellise kindla rihma vööle, et saaks seda käe ümber kaitseks mässida kui läheb ettenähtult oma teits karu tappma. Jürka tahtis ja lootis, et elu läheb rahulikumaks nüüdsest alates.
PEATÜKK SEITSE
Elu seda aga ei teinud, politsei kas kirikuõpetaja kaudu vöi oma tarkusest vöttis Jürka menetluse jälle ülesse. Jürka vastas siinkanids uuele uurijale kõik küsimused ausalt ära aga teda peeti juhmiks ja neile tunuds, et Jürka neid tillist tõmbab rääkides Peetrusest saadud vale isikutõendist ja oma tuleku paigast ja kuidas kõik see põhjendab Lisete kahtlast kadumist. Arutleti ka kirikuõpetajaga kes heitis posut valgust Jürka usuliku maailmavaatesse, tema aravtes oli iseküsimus kas usulik tõde on küllalt ametnikude jaoks. Tagasi Jürka juulde tulles ärrituti politsei poolel kuid saidi teada, et Jürka pikemat aega Antsu heaks on töödanud. Antsuga rääkides lubas see Jürkaga rääkida ja mõlemad mehed nõustusid, et temaga peab oskama suhelda. Ants õpetas Jürkat valetama ehki too tahtis õndsaks saada ja ei olnud kindel kas valetamisteel võimalik kuid Ants rshustas rääkides, et tema tahab ka õndsaks saada aga maailma hedonistlikud viisid ei ole päris kooskõlas nende eesmärgiga. JÄrgmisel kohtingul ametnikuga sai tollele jutt selgeks nii: Tuli Venemaalt kuna kirikud pandi kinni ja nad kartsid seda, et ei saa õndsaks siis, ta on saanud mingi köva objektiga pähe mis tuvastati muidu rahvusvahelise uurimise tulemusena kus oli sees ka Ameerika kes tuntud oma rahavst pehmete asjadega juhmiks taguma, tõendid sellel on ka kaks surnuluud mis tuletavad meelde sarvu, vale isikutõendi sai Juudilt, kas Venekeelt oskab või mis ta päris nimi on ning kust nad täpsemalt tulid seda kõike teadis naine kes on surnud, kartis kõike seda mainida kuna ei tahtud Venemaale tagasi. Lõpus tehti Jürka nimega talle uus ja kehtiv isikutunnistus.
PEATÜKK KAHEKSA
Jürkae rahu rikkudes võttis Juula üles jarjekordselt teema kaksikute sarvedest. Olles mures läks ta ämmaemandi poole kellel ei olnud midagi kosta , seejärel velsker ja siis arsti, ning kui ka see sõnastuks jääb siis kirikuõpetaja juurde, et kui arst ei suuda tuvastada füüsilist viga siis ehk on see hingeline puudujääk. Igatahes Velsker kes pool pime lpeale mõlemat poissi üksinda ja koos eksamineerides jõudis kokkuvõttele, et ta peaks kontrollima ka kõiki teise perekonna lapsi kes sama ealiseks saavad kui kaksikud nüüd. Arsti juurde minnes tabas Juul aga kaks kärbest ühe hoobiga, sest Arst oli ka usuteadust õppinud peale selle kui leidis meditssinilises arstiteaduses liiga plaju vastama küsimusi ja tundmatut. Igatahes peale põhjaliku istungit tuvastas arst kolm võimaliku arengut poiste sarvedega. Esimene: Sarved tulevad võimsad ja naised hakkavad nende posite küljes rippuma, poisid surevad naiste surma. Teine: Tuelvad vaimu sarved ehk hinge ja vaimu on liigselt kehas ja see tahab kuskilt välja saada, surm tuleb vägivallast mida toidab rahva mõistmatus poiste olukorda. Kolmas: Päris sarved arenavad hästi võimsateks ja koos nendega ka ülejäanud keha nii et, nad võivad ringi käia neegrite ja oinastega kaklema, ühiskond austab neid väga ja nende monumentide juures laskutakse põlvili. See tegi Juula rõõmsaks. Kui nad koju jõudsid leitsid Jürka pühapäeval tööd rügamas nii, et särk must ja higine. Ta kaevas auke, et kunagi sinna puud panna ja majaümbrust kaunistada, miks? kuna ametnikud soovitasid ja Juula noomis, et ta nied kohe luuda võttis. Juula arvates oleks võinud ta pigem sees tegutseda, siga hoiab ikka oma pesa korras kuid Jürka arvab , et see ei ole mehe töö. Jürka on ültse jõudnud järelduseni, et vanapaganaa saab ta vaid õndsaks läbi töö millega patte võrdseks teeb. Hiljem õhtul räkis Juula tohteri käigust ja Jürka rääkis, et loogiline kui neil sarved on, sest tema sugu on ju iidne, ja tal ka nukitsad mida ta Juulal tunda laskis , Juula siis uskus kõike mida Jürka rääkis oma päritolust ja sellest kuidas tema pole kunagi öelnud vaid asjatundjad märkinud, et ta köva asjaga pähe on saanud, ja oli uhke, et tema lapsed on osa nüüd vanast uhkest sarvikute soost. Siis on siin osas veel mingi täitsa möttu pask kuradi müüjatest kes Jürka kõik ähvardates ära ajab sellest ajast peale kui ukskord ta jalgratta ostis, kuid see katki kiiresti läks, vaid üks müüa sai Põrgupõhja hoovile tulla, ja sellel ei olnud jalgrattast. Jürka ja Juula aravsid, et õndsks saab läbi töö mitte raamatute lugemise, mis vahet neist on.
PEATÜKK ÜHEKSA
Kord pakkus Ants välja Jürkale maa pärisekes osta, kuna Ants oli enne Jürkat politsei küüsits päästnud uskus see toda. Raha tuli muidugi Antsu taskust ja see tõstis ta töö koormat Antsule, kuid too lohutas mõttega, et nüüd on see maalapp tema suguvõsa oma igavesti. Kuid maa vajab ka harimist ja remonti, omanikul on palju rohkem kohustusi maa suhtes kui rentijal. Ants soovitas võtta maaleanu ja kui see käes räakis talle hoopis, et äkki ehitaks maja. Lõpuks sai nii, et maja tuli Antsu nimele Antsu maale kuna seal rohkemminimesi ja see pidi poena ja korteritega kasumit kasvatama mida Jürka oleks saanud kasutada veel rohkem maa parandamiseks, ühesõnaga Antsu nimel Jürka maja. Kuid maja võttis planneritumast rohkem raha, see tuli Antsu taskust ning kui maja valmis ei saanud Jürka aastaid sentigi seletusega Antsult, et maja mida tema ehitada nii öelda aitas on vaja talle tagais anda. Kui maalaenu tuldi tagasi nõudma tulid probleemid ja asi viidi kohtusse. Jürka muidugi orienteeruda ei suutnud kuid kui kohtuse tulemise kutse tooja lausus , et ka Ants on seal siis kohedles teda kui head sõpra mötles ta, et köik on korras. Ja om vaieldav, et kõik saigi korda kuna Jürkale andi kaks päeva ja aasta tingimsi katseajaga. Ants tuli teda kohtu protsessi õnnitlema ja viis ta koju oma vedruvankriga. Tee peal selgitas talle, et pidi valetama, et Jürka teda laimab kuna maalaenuga maja ehitada on ebaseaduslik ja kui ta ei oleks valetanud siis pleks pidanud tunnistama, et on pettus toimunud. Veel rõhutas ta ametnikele, et ei ole teinud Jürkast kroonuraha varast. Igatahes Jürka kes päris kõigest aru ei saandu küsis kokkuvõtvalt, miks me kohtusee läksime ja Ants vastas, et tõestada, et sa ei ole maaparanduslaenu näppamud. Ja kohus ususb nii, et nüüd on Jürka meelest kõik hästi.
PEATÜKK KÜMME
Kuid kõik ei ole hästi, Jürka situatsioon aina halveneb, pingutas plaju thaes laenu näiliselt ei suutnud ta tagaxi mkasta. Seega läks põrgupõhja enampakkujale kelleks sai siis Ants kes saiaraha eest köik ära ostis. Ants seletas Jürkale, et ta ei oleks usinat töö meest nagu teda hätta jätnud ja Jürka jääb siia maa eest hoolt kandma ja tema maja, seletab ta ka, et kõik on nüüd tema oma, kuid mitte halvustvalt vaid õilaslt, räägib ka,et tema viis õndaks saada on läbi heategevuse ja ta vaid selle parast ostis Põrgupõhja ja seega ka kõik kaasneva vara ehk ka siis selle maja mis Jürka maaparandamislaenuga kuna soovib head Jürkale ja ta oerele. Seega tõmbas Ants kriipsu alla kõigeni mis tänaseni juhtunud ning Jürkast sai uuesti maja rentija. Ants päris siis miks vanapaganal on nii suur soov õndsaks saada ja jätkuvalt tuli sama jutt mis ennegi Vanapagan, inimene, õndsus, põrgu kuid seekord väikse lisainfoga ehk taevas on asju muutetud ja enam lunastusega sisse ei saa mis tõmbas nii Antsu kui ka hiljuti Kirikuõpetaja valgeks. Ants kujutas ette, kui taevas tema saatust otsustatakse ja teda põrgu saadetakse kuna Vanapagan on tema pettliku käitumist omal nahal tundnud . Ants mõistab, et Jürkal pole sooja ega külma sellest kas valad ta kullaga üle või röövid paljaks kuna ta ei ole inimene kelleks teda peatatakse ja kui Ants küsib naljatades mis ta temaga põrgus teeb siis too vastab küll tuled siis näed. Veel lisab Antsu veendumusse, et Vanapagan tõesti on Vanapagan see, et ta vastused on lihtsad usu teemade kohta ja ta kirjeldab põrgut nagu oma kodu. Jürka äkki tunneb pealse siinse maailma midagi muud, on ehk midagi selle taolist nagu elektri ja inimesega. Vanapaganle on inimese kui möistamtu ja lihtne nagu rohutirts.
PEATÜKK ÜKSTEIST
Ants tahtis rohkem teada kas Vanapagan on tõesti see kes ta end väidab olemast ja kas tal on ültse võimalik õndsaks saada. Läheb lugema pakse põhjalike oma maa kirjanike poolt valmistatuid raamatuid , välismaa kirjandus pidi olema hirmus regionaalne ja seega soovitati Antsul sellest eemale hoida. Ta leidis aga vaid ilus õilists aga Vanapagan kirjeldustest ja mitte ültse jõhkruse ja ogarlikuse tõendteid. Otsutas minna hingekarjalase ehk oma kirkuõpetaja juurde kelle teadmised põrgust ja taevast peaks olema täpipealsed. Peale pikka vaevalist hüpokraatilist täieliku sitta paska sitta jõudsid nad järgnevate arusaadameni. Mis on mõningati hüpokraatlikud ja on seletatud kaardiga all pool. Lõpp arusaam oli aga igatahes selline, et Jürka ei saa õilsaks kuna ei usus lunastusse ning seega lähevad nad kõik taevasse . Endas kindel Ants läks Jürka vaimu enda rahulolekuks kõigutama kuid kukkus läbi ja hakkas hoopis enda omi kahtlema. Nimelt Jürka väidab, et põrgu tulevad kõik ja seda usukuda pead olema õnnis, õndsalt on ükskõik. Muidu jätkab Ants Jürka manipuleerimist ja väidab, et kui läbi luanstuse õndsaks ei saa siis läbi töö saab. Suurendas loomade arvu laudas ja laste oma toas, paljud surid haigustesse või muidu kurvast juhusest. Suuret lastega oli ka probleeme. Nimelt näeme juhtumit milles mängis rolli vahepeal poodi töötsma pandud Väike-Jürka kes oli alguses Antsule karjaseks läinud. Üks päev sisenesid Antsu poeg ja tütar Elenoore kelle oli poodi koolivaheajal asja. Noort-Antsu ärritas aga see, et Jürka vahest tema õega paar sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga ilmus vaid Noor-Ants sinna ja poiste vahel toimus kaklus milles Jürka peale jäi. Järgmisel hommikul tuli. Elenoor jälle siis ja päris miks ei olnud ta kohal mille peale Jürka vastas, et oli ning kus tema oli? Elenoor kutsus siis täna öösel uuesti. jälle aga ilmusid vaid Ants koos kahe kaaslasega, jällegi vöitits rüseluses Jürka kuid mitme sinikaga seda. Järgmisel hommikul kutsuti Noor-Jürka Vana-Antsu juurde. See sõimas tal näo täis ja kurtis, et noorhärra on vigastatud kuid Jürka vaidles vastu, et nad valetavad, et nemad tulid talle kallale mitte vastupidi ning preili ise kutsus teda sinna rukki juurde. Ants raevustsus kutsus Elenoori platsi ja see süütult väitis, et ei ole teinud midagi sarnast. Sõimas poissi. siis samasuguseks kui oma isa ja poiss väetis, et sellepärast tal sarved ongi ja neid Elenoor tahtiski lähemalt uurida. Elenoor ise tuli järgmisel hommikul ja päris kuidas läks ning Jürka vastas tõetruult et isa usus, et ta oli sinna kutsutud peksma saama mille peale Elenoor lausus võibolle tõesti, võibolla mitte. Lõpuks lausu ta reetmise eest , et Elenoor on vastik ning Elenoor lahkus.
PEATÜKK KAKSTEIST
Jürka on hulga uusi põlde ja heinamaasi tekkitanud. Antsul on kavas laieneda 3 pea põhjusel. Esimene: Hooned on vanad ja on vaja uusi ehitada. Teiseks: Praeguste majade all on kvaliteet haritav maa, selle ei tohi raisku minna. Uusi maju saaks metsale lähedamale ehitada ja Jürkale meeldib mets, võit-võit situatsioon. Antsu kohta saame teada ka veel tema ärihaistu kohta, kuidas ta arvab, et sõjamasin on parim töö tootja, inimene kõige rohkme tulu toov elusana kuid puud ja metsad surnult. Peatükkist tulbe ka juttu rendist, nimelt kui uued majad valmis tõstab Ants renti ja kui Jürka kurtis, et miks mees ni palju renti tõstab seletas talle kuidas Jürka metsast endale nüüd palju kasu saab teha, kuidas see on loomulik tõusvale riigile ja maailmale nong patriootlik ehk alandlik ning ohvrimeelne oma rahva nimel on õndskas saanud, kui Juulale rendi tõusmiset rääkis vastas see , et kas Eesti rahavs ei ole siis suur ja uhke kui apõrgupõhjal ei ole kõrge rent ja seda, et see on jälle mingi saksa tarkus ning mida kõrgem on rent seda uhkemaks läheb Antsu elamud ja seda rohkem paisub ta sugu. Kuid Jürka vaidles vastu, et tööd ja vaeva mis toob õndsust annab Ants. Ants on muidu endale hulga uusi väike ärisi soetanud ning masinaid koos nendega. Noor-Jürka kes oli vahepeal kinni istunud võti tagasi tööle ühele neile masinale kuna Ants ei tahtnud Vanapagan head nime määrida. Seda mainides räägivad nad ka mures noorsugu pärast kuna puudub eeskuju kelle najal saab rahva tueleviku ehitada. Jürka pakkub välja, et kas nemad ei ole eeskujuks kuid Ants vastab, et elav ei saa olla oma ihade tahete pärast. Jutt areneb edasi kuidagi niimodi, et Ants manipuleerib Jürkat rohlem tööd andma lausudes, et argu too üritagu rohkem üüri anda kui peab, sest ta ei vötta seda vastu kuna siis lahkes põrgusse ja ta ikka mõtleb iga sammu hoolikalt läbi enne kui enda kurvastuseks renti tõstab. Saame teada ka halva uudise, et Ants masinale oma käe kaotas, tema juurde ei lastud kedagi oeale Elenoori kes teda näivalt rahustas, Ekenoor ei saanud aru miks Jürka koguaeg kipub probleemidess kuid vägimehena hoidis Jürka oma vaimu ja loopis väljakutseid las võttavad veel keha osi, see öö poos ta end üles tõenäoliselt kellegi sõbra abiga . Surmas hinge vötja on tiibu plaksutav kukk keda oli ka surmatseenil näha, see hirmutas Juulat kui ta uudised teada sai ja ehk teades, et Jürka kogu öö tema kõrvalmlebas küsis talt üle, et kas tema võttis poja hinge kuid see väitis, et ei ole hetkel ju Vanapagan ja, et keegi teine võttis. Ants nõudis aga jõledalt vaevatasu ja laitis Jürkale,met ta ise ei saa masinat töötada kuna põhjused ning poeg tal ka mitte kuna minister lausus, et kui too linnast lahkub siis ei ole keegi kes suudaks teda asendada ja köik variseks kokku. Seega peab Jürka oma poja, mitte teise kasiku vaid väiksema Kusta minema, talle noomiti enne põhjalikult sõnad peale kuid too koos oma õdede vendadega oli ambitsoonikas ja uudishimulik ning läks heameelel masinat töötama. Eriti kibe oli tütar Maia kes oli pettunud , et peab ootama siin kuni mees tuleb, vahet ei ole, et leer juba seljataga.
PEATUKK KOLMTEIST
Maia ikka ei püsinud ültse kodus. Kogu aeg kippus modagi ja ema tundi seda ning päris mis toimub ning sai teada, et on Noore-Antsuga kes põlluvahel jänest taga ajanud kohand. Maia tundis, et teda pole kodus vaja ja rääkis emale kuidas Ants talle öelnud kuidas teised tüdrukud, peened tüdrukud on. Ema oki sellega müüdud ja hakkas toetama tütre tahet ära, sest oli ka tema unistus kunagi peen olla. Ja võimalus tuli, Ants nimelt otsis uut inimest tubastele töödele , kuid peab olema viisaks, mitte üritama sakslane olla ning kommetega, kuna Kusta oli hea olnud mõtles ta, et ehk Maia? Jürka ja Juula olid muiudgi nõus ja Juula ema lausus, et ainuke viga on, et türduk neil liiga plaju seepi kasutab kuid see ei peaks probleem olema nagu ka Ants mõistis ja heakskiidvalt muheles. Enne minekut luges ema sõnad peale, et ärgu tüdruk vahekorda astuks, et ta teab küll kuidas asjad seal käivad.Kuid tütar vastas lihtsameelselt ja kindlalt, et tal püsib olukord kontrolli all. Maia jõudis käia kodus kaks korda, esimene kord tuli rääkima kui korralik, lihtne ja hea tal seal on mida tõestavad ka kenad uued hilbud, teine kord tuli juba isekamalt ja põlgavamalt ning kui oli öömaeg nägi ta mõraga potti ning lõhkus selle. See alustas konflikti milles ema ja tütar ei mõistnud üksteist ja ema ütles tütrele, et ta peaks piegem lahkuma kuna siin on asjades veel mõrasid. Ja tütar ei tulnud tagasi, Jürka pidi järgi minema ja me saame teada kohutavat asja. Maia jäi kas Antsu või Noore-Antsu läbi rasedaks kuna kõigil tesitel on suu kinni, mis siis veel saab seda põhjustada, kuid surm tuli läbi selle, et ta ise üritas aborti teha enda peal. Jürka luba Juulale süükandja kaela mjrda kui teada saab. See oli kirikuõpetaja ja jumala silmis suur patt tappa jumala õnnistuts ja sellepärast keeldus alguses ta Maiat matmast kirikuaeda. Kuid kui nägi Jürkat, Vanapaganat nutmas siis ehki ta oli varemast kogemusest neutraalne pisaratele siis praegu ta ei saanud ennast tagasi hoida, kui too thatis, et ta tütar taveasse saaks. Kirikuõpetja nagu mitte kindel olles oma mõjus küsis kas Jürka usub, et ta suudab Maia pattud andestada , ja see vastas kindlat jaatavalt mis motiveeris kirikuõpetajat.
PEATÜKK NELITEIST
Kui juba unustusesammal kasvas Maia haual tuli Kutsa koju ja rääkis, et see mis juhtunud on Noore-Antsu süü ja see pages välismaalee, et ootada ära pasatorm kui see tuleb. Ka Kutsa lubas Juula, et ta saab kättemaksu ja ta oskab ka kavalalt korraldata seda nii, et kui Juula kuuleb, et midagi juhtus Noore-Antsuga või oma hauas saab ta rahulikult olla teades, et Maia surm makstakse kätte. Juuale see jutt eriti ei meeldinud ja ta tundis, et on nõrk ja vanaks jäänud kuid peab elama veel noorima lapse nimel edasi, kes läks ka Antsu juurde lõpuks kuid säilitas oma usu kuna töötas peamiselt loomadega , kelle pioriteedid ja arusaam elust on palju palju lihtsma. Ants oli ka just Maia sündmuste ajal läinud linna koera näitusele mis pidi väga tähtis olevat, Antsule selgitas, et siin maailmas, et kõik teakisd kes sa oled peab kõigepalt nägema mis sul on. Vaimustuses rääkis ta tõukoerast kes suudeti panna käituma nagu inimene ja seisma kahel jalal kui hõberebane kaela talla panna. Jutt arenes kuidagi ja edasi niimodi, et Ants ja Jürka hakkaisd kurtma jälle noorsoo üle, jõuti selleni , et noori peaks koguaeg valmavama aga ei suuteta, neljakäpukil ei saa õndsaks tuees näiteks seda, et koeti ei ole põrgus . Jürka näidates jälle üles oma teadmisi põrgust ja sellest kuidas kõik sinna tulevad hirmutas Antsu jälle kirikusse, kirkiuhärra oli tusa, et kõik tulevad tema juurde ja tahavad otsekoheselt, et nedne tängad pattud andestatakse, miks nad ei lähe räägi seadusega? Ants tunnistab , et kardab Jürkale tõde öelda ja siis mättase saadud lüüa mille peale, ning seda ta ei tee kuna keegi halvem lihtsalt vahetab ta sellisel korral välja. Kirikuõpetajale meeldib selline mõtlemine. Järgmine hommik oli Ants väga valvas kirikus ja käitus nagu korralik kristlane , ootab lunastust. Kirikuõpetaja enne lõunaunpinakut pani piibu põlema ja mõtiskles kuidas küll inimesed ei suuda uskuda ja elada õieti vaid ühte ainult korraga. Samas oli ka talle huvipakkuv, et Antsu hirm inimese ees on suurem nagu oleks see ta hingekandja mitte Jumal.
PEATÜKK VIISTEIST
Kuna Antsu süda valutas otsuats ta seda leevendata tööga, selleks tööks sai uue maja ehitamine sinna paika kus Vanapagan Juulaga enne liikumst elanud. Ants tuli seletama Vanapaganle, et tõi töölisi perekonna täis juurde, seltsis segasem. Ka maad läksid uuesti jagamisele ja Jürka kaotas palju maid kuid Ants rääkis, et vötku endale metsa neitsi maad juurde, ka maksud jäid endiselt kõrgeks. Uutega oli igatahes nii, et nedega kokkupuutest Jürka vältis ja tasapisi leppis olukorraga. Naisega nad pärast arutlseid, et vandus tuleb peale, lapsed pesast läinud, Juula ja lapsed lähevad kõik taevassee, kirikuõpetaja viib Maia käsikäes sinna, Jürka läheb tagasi põrgu, et seal Antsu silmi näha kui too sinna kohale sattub. Kuid Põrgupõhjal hakkab levima haigus mis üle maailma juba tuntud, ja see võttis neilt parima vanima poja kaksikvenna Joosu kes oli ngau just Põrgupõhja jaoks loodud, olles vaikne, tagasihodilik ja töökas, ehk ainuke lastest kes ei ihaldanud minema. Pere jõudis arusaamiseni, et eks see olnud jumala armunõu. Vahepeal tuli koos kahe sõbraga välismaalt tagasi Noor-Ants ja poisid olid platsis, et siin puhata . Seda siis jahtimise, kalatamise, lõkketule ja joomis saatel. Kuid juhtus midagi rahuldavat. Nimelt üks öö Noor-Ants koos tundamtu naisega uppus ja suri. Pere on õnnelik, Juula räägib, et tal on nüüd süda rahulik. Ta pajatab peremehel kuidas ka Kusta vandus tal kaela murda nagu Jürkagi ning kuna mõlemad kodus olid tollel ajal ei saanud kumbki neist olla. Suuremat huvi hakkati tundma naise vastu kes ka uppus. Uurimise käigus tuvastati lugu niimodi, et Ants oli koos sõbra pruudiga läinud kahvu vaatama ja naine purjus päi kukkunud järve, Ants teda üritanud päästa kuid naine talt kaelast kinni haarand ja nimmodi nad põhjast leitigi, kas nende vahel toimus midagi pattuliku? see jääb küsimärgialla. Igatahes kirikuõpetaja ei tahatnud riski võtta ja teda matta kirikuaeda seletades Antsule kui too ütles, et ega surnud pattusta, surnud pattustavad elajate läbi tõstes teistes tahet ka läbi hedonistliku viisi surra.Ants siis valmistas pojael kodu aeda puude alla kalmistu kuhu saadi pühasõnad peale loetud ja koos võõranaisega puusärgis ta maetud . Levima hakkas siis aga ühiskonna poolt vastuvõetud arusaam mida levitas Pime-Mari, et naine oli tegelikult neitsi kes tahtis peatada Antsu kalapüüki ja kui teha ta puusärk lahti leaib ta sealt vaid Antsu üksi. Tema haust mille kõrged raudaed ümber hakkti eemale hoidma kuna usuti , et see on neetud . Naise ja Mehe surm nii noores eas tähendas maa rahvale suure kurja tulekut ning jumal demonstreeris iluse naise surmaga, et kõik on tema ees võrdsed ja ilu talle ei meeldi kuna toob himu.
PEATÜKK KUUSTEIST
Noor-Antsu surmaga tuletas Jumal meelde, et peab ka rikkaste tegusid maapeal silma. Juula on hakkanud hästi nõrgaks jääma ja hoidku ta ennast tööst ja vaevast nii palju kui tahab kuid tervise seisund ei muutu. Lõpuks pani Jürka oma eide puutelgedest vankrise kuna need sama mugavamad ja põrutusi vältivad kui terasvedrud ja arsti juurde nad sõitsid. Arst aga midagi füüsiliselt viga ei leidnud ja rääkis, et on jumalahäda. Soovitas publreid kirjutada kuid vanakesed keeldusid, lausudes, et kui tuleb jumalavalu las tulgu, kuid kui Arts vastas, et Jumal saadab surma ja häda aga valud on kurjast siis nõustusid nad rohud kaasa võtma. Kui nad oma käruga kirikusse jõudisid oli Juula liiga väsind, et edasi kõndita ja romanitiliselt mis tõi pisara Juula silma viis Jürka ta kättel õpetajaga rääkima. Nende kõnel slegus õpetajale see mida Jürka ja Kusta olid lubanud teha kuid mis olid ära jäänud kuna Ants uppus enne alkoholi pärast ära. Kirikuõpetaja peab veendma ka Juulat taevasse minema põrgu asemel, sinna tahtis Juula kuna ei soovi koos mõrtsukatega seal koos olla, ta ei suuda andeks anda ja unustada. Siiski koos argumendiga, et Jürkal on juba eit põrgus ootama ja ootus oma lapsi näha siiski muutis Juula meelt ja ta soovis taevasse. Pärast kõnelust süütas kirikuõpetaja oma pikka piibu ja mõtiskles, et arusaadav, et Juula ei taha minna taevasse kui see pätte täis aga mis tema kui pattude pri ja lunastaja , jumalasulane sinna parata saab, inimesed võiks ise mõista ta koormat ja mitte vastu punnida kui ta neile taevaväravaid avab. Juula küsib veel Jürkalt kindluseks kodu poole logisedes, et kas Noor-Ants läheb ikka põrgu ja Jürka vastas kindlalt jah ning kindlustas talle, et lunastus ei loe, Noor-Ants ei saa taevasse. Kuid surm ikka ei rulnud rahulikult Juulale, viimsena kõneles ta Kutsaga kes pajats kuidas tema oli ikkagi nad pattused järve tõugand, rääkis ka kuidas jumal oli tema poolel, õnnistades kott pimeda ilmaga, härmati vaba muruga mis jälgi oleks maha jätnud ning lõpuks ka vihm järgmine hommik mis kõik mis võis olla paljastav süükandja kohta ka eemaldati. Ema aga oli sellest kohkunud ja seni kirikuõpetajat mitte tahtes uskudes pidi paratamatult tunnistama, et nüüd saab ka noor-Ants taevasse. Mis puutub aga tütarlast siis selle patu peab Kutsa eneseteadlikult jumala ees vastutama aga ta tagasihoidlikult palub emalt,et ta selgitaks, et võõras naine ei ole süüdi, Juula lubas nii mõnegi tuntud usule tähtsa iskuga juttu puhuda. Igatahes poeg päris ja ema vastas, et tal nüüd tõesti ei ole midagi selle vastu, et Ants taevasse saab ja ta võib rahus südamega surra. Kutsa lubab ka hiljem kui aeg paras isale rääkida mis juhtus.
PEATÜKK SEITSETEIST
Juula hakkas vaikselt surema, kuid see venis pikkaks ja tal olid elu ja surma vahel kõikumise perioodid päris pikkad . Kui ta tundis, et lõpp hakkab tulema siis soovis ta oma puusärki näha nii et see seda ilusat ehitama hakkas. Sai kenasti lihvitud siledaks too ja täidetud pehma samblaga nagu too lagendil kus Juula koos Jürkaga oma teise karu tapsid ja kunagi kaksikuid sigitasid. Peale surma tuleb laiemalt loose pesamuna Riia. Riia panetähele kuidas isa kui surnud ema veel toas oli alusa ei julegndu norsata magades kuid tegelikkuses oli Jürka mitte tahtnud arsti kallitel pulbritel mitte raisku minna ja mõtles, et mis surnule hea see ka ei peaks elusale liiga tegema. Riial oli üldiselt olnud kõle suhe isaga keda ta eelistas kutsuda Jürkaks ehki ema seda keelas, ta vaid rääkis tollega kui teda noomiti ja ta arvamus isast oli nagu keegi võõras töömees. Ajapikku aga suhted soojenesid ja Jürka tihti tunids huvi Riia heaoluüle ja kui tüdruk kasvõi natukene eeldas tühka kõhtu otsis ta kohe midagi hammastevahel talle pista jättes pooleli ka tähtsamad tööd. Jürkal oli ka kombeks tütart veidrate nimedega kutsuda nagu tattniga vöi sasipea kuid Riia õppis, et kui teda kutsuti siis alati selleks, et mõni puuhobune, lilleke või jänesekapsa leht. Kui kunagi sai ta maamesilase kärjed kaseothutorbikus saand ja talle õppetanud kuodas sealt mett välja imeda siis esimest korda tundis ta, et isa hoolib tast sama palju kui ema. Seda enam tõestas see, et Riia nägi kaks päeva järjest unes kuidas Jürka näoga hobust ta ratsutas, Jürka leidis selle põhjenduseks selle, et Riiat on kerge kanda ja see meeldib hobusele. Ükdiselt oli Riia aga nukker kuna Jürka ei olnud piisvalat kodus ja ta tunids tihti üksidlust mida Jurka põhjendas sellega, et ta on nüüd Põrgupõhja perenaine mida Riia ei tahnud olla ja kiiretsi kellegi võõra vastu vahetati. Enam ta isegi ei raatsinud küsida kuaks Jürka ära läheb vaid kui kaugele? Alati soovis ta ka, et isa külluses midagi koju tagasi tooks niimodi, et jätkuks ka emale kesa ta tahtis vaatma minna, ja mida isa lubas teha kui kannatust varub. Sageli võis leida Jurkat kirikupoole silmitsemas sügaval mõttes kuid välgupeslt võis ta sellisest seisundist lahkuda ja rõõmsalt tööd edasi rassida, nii siis kuulis ka järjepidavalt naeru Põrgupõhjalt.
PEATÜKK KAHEKSATEIST
Kord tuli naaber juttu ajama Jürkaga. Kui Jürka täis tões oma mõtteid kõneles pidas naaber teda naljameheks kuna ei mõistnud ta õndsaks saamist läbi töö, seda, et tal pole töö lepingut Antsuga ja ükdiselt, et ta peab Antsu tema sõbraks, orjab tema maad ja suhtub rahulikult tõusvasse renti. Naamber nägi asja niimodi, et kõikjale on Ants oma ahned käed ulatanud ja nüüd iolevat ta nii rikkas , et tema sõna lihtsalt kuulati ilma, et ta peaks rahvusliku tunnet üles kutsuma kui tegi midagi mis oleks muidu pälvind negatiivset suhtumist rahva poolt, ka makse ta enam ei paksnud vaid veerats need vaestemate peale. Naaber imestas, et Jürka on nii õnnelik inimene, et võib põrguski elada, mille peale too vastas, et elabki. Naaber mõistis, et Jürkaga ei maksa rääkita kuna see kas loll või polnud ültse inimene. Siis lendas platsi Ants kellega räägiti kahel teemale, esiteks sellest kuidas asjade korraldustes ja renids ta pidevalt peab kaklema naabriga ja ta vaeva näeb, et seletada, et rahvas läheb jõukamaks ja maailm on tõusuteel kui naabrimees vaidles hoopis vastu. Jürka aravab selle köige kohta, et mees lihtslat ei mõista ja tegelikult Antsu juttu järgi on ta käsikäik hea, sest näiteks tuli ta siia tallu 2 hobusega aga nüüd on 4 ja kasvatab sammalt selja peale. Teiseks tahtis Ants hirmsasti uut perenaist kuid Jürka ei aptahtnud uut abielu nii siis kolis uus perenaine Malle sisse ükskõikse ja kohati kõleda pererahva suhtmisega,. Talle ei meeldinud siinsest korraldustest midagi, ikka leidis midagi mille üle kära teha, suu käis tal nagu vene karjalase haavekoorest vile . Olukorra võtab kokku ühel ööl toimunud magamis rahutus . Algas nii, et Mall oli Riia võtnud enda sängi põhjendates, et suur mees Jurka võib kogemata magades talle peale vajuda. Kuid magades Mallet häiris tüdruku ja ta kassi siplemine, otsutas minna Jürka juurde. Jürka omakätt läks Malle voodisee, siis tuli Malle oma tuppa tagasi ja kurtis lutikate ja kirpute üle, seega võttis Jürka kassi ja lapse ning läks tagasi oma voodise. Malle oli solvunud kuid magas siiski öö rahulikult läbi. Järgmisel hommikul oli Riia imestunud kuidas ta isavoodise sattus ja see lausus, et ju kass vedas. Riia päris kas ta võib täna kohe isa voodisse tulla ja see oli nõus. Eiia leiab, et kui ei maga isa korval nagu kalju kõrval, norskamise kostel ei oleks see nagu õige uni.
PEATÜKK ÜHEKSATEIST
Põrgupõhjal jätkusid asjad vana viisi, algsed proovid saada Riia Mallet tädiks kutsuma ei õnnestunud. Siiski toimusid kaks suurt muudatust . Esimeseks hakkas Malle naabritaluga kõvasti rohkem läbikäima ja teiseks oli esimest korda Jürka elus puudjääke Põrgupõhjal, tema arust on siin palju hullemaid aegu läbielatud kus söödu vaid kartulit soolaga , kui loomad suudavad rohu ja heinaga elatud saada siis miks mitte inimene kartuliga. Kuid Mall vaidles vastu, et inimene ei ole ju loom.Kui Jürka küsis kes ta siis on? Mall mõtles ja vastas, et inimesel on kaks jalga, loomal neli. Aga mõlemad söövad ju suuga ? Sellele jäi Mall vastuse võlgu ja edaspidi vältis suhtlemist peremehega, ja ega teine ka selle ule just kurb ei olnud, kunagi ei meeldinud tal tühi loba ja ta pigem paneks kõik tööle selle asemel, et kuulata neid lobisemas. Siiski probleem ei kadunud, Põrgupõhjal oli köigest puudu, toidust, villast ja kõigest muutus. Ants kuuldes probleemi tuli juttu ajama, ja soovitas Mall naiskes võtta, siis lõppeb puudujääk. Aga Jürka ei taha, kui ei soovi samas voodiski magada,siis ei saa naiseks võtta. Kord räägib Riia Jürkale huvitavast nähtusest mis ta on tähelepannud, nimelt alati kui Malle läheb naabirte juurde on tal käed põlle all, kuid kui tagais tuleb on need põlle peal. Jürka hoidis ka silma leal tükk aega ja oma imestuseks leidis, et tütre tähelepanne on täpne. Üks öö kui Mall oli jälle minekul võttis Jürka ta vahele ja paljastas varga teolt. Vahetasid möirgeid ja Mall rääkis, et naabrinaine tikkip talle ilusaid pluuse toidupoolise eest, Jürka vaidles, et nad saaks kolm päeva söönuks sellest pekki tükkist mida too tahtis ära anda. Jürka käsis Mallele ära minna jalamaid ja Malle vastu, et Jürka talle palga välja maksaks. KuimAnts teada saab tuleb ta Jürka juurde ja neil toimub tõsine, oluline juttuajamine. Jürka pettumuseks ja arussamtuseks seletab Ants, et kuna Jürkal ei ole tunnistajaid siis on tal raske uskuda ja käituda selle põhimõttle, et Malle varastas , ja kui läheb kohtusse palka nõudma on tema võit üpris töenäoline. Jürka ei mõista, vargal on töö tegemata aga palka peab maksma? Koos sellega ka veel rent, Jürkale käiks see ülejõu ja Ants oleks ka ise sunnitud süüdistama Jürkat. Jutt kipub jälle osaliselt ideoloogiliskes ja Ants jälle tõsiselt pajatab Jürkale kes asjadest selgist üritab teha, et rumal ja tugev röövib, nõrk kuid kaval varastab . Seda teevad koik teoorias varatsb Jürka lehamdelt piima, metast seeni ja marju Kui Jürka ütleb, et loom ega taim ei ole inimene vastab Ants targalt "Ühed jumala pudulojused kõik". Ants pajatab ka kuidas rahvas oeab teda röövliks, liiakasuvõtjaks ja südametuks kaabakaks aga samas Jürkat mõrtsukaks, näljatäi, ihnuskoi, jumalasalgaja, sest üritad õndsaks saada, et minna põrgu ja kirikus käid ka vähe. Ants teab ja Jürka ka vist, et kui ta tahab püsida elus tulevatel kuudel läheb tal väga raskeks ja ta on sunnitud enamiku sellest vähesest mis tal on maha müüma. Ants räägib, et ta saaks kellegilt teislet topelt renti küsida selle maa eest ja Jürkal olevat sõprade vaheline hea pakkumine, Ants samasmka kutsub Jürkat enda poole tööle, palk parem, töö kergem ja elu viisakam aga isegi peale pikka ajalist veenmist on Jürka kaljukindel, tema jääb Põrgupõhjale.
PEATÜKK KAKSKÜMMEND
Tükkaega oli olukord püsivalt rahulik ja plonud ei midagi kohtust kuulda. Jürka aga hakkas märkama , et Riial kuidagi nagu korralikum on hakkanud väljanägema ja ka Majas ja selle ümbruses on hooldustöid tehtud. Kui Jürka küsis mis toimub vastas Ria alati,et ta ise tegi. Seda kumi ükspäev leidis Jürka oma särki puhtaks pestuna ja käskis Riial tõtt nüüd rääkida. Riia pajatas, et naabritädi on käinud salaja siin askeldamas ja teda õppetanud juukseid kammima, pesema , rohuma ja muid kasulike töid samal ajal kui Riia sai titega mängida. Jürka seda pahaks ei sõimand ja käskis Eiial edasi valetada tädile, et tema ei tea midagi. Siis ühel saatuslikul päeval saabus kohtukiri nagu Ants oli ette kujutanud, täitsa uskumatu. Ants tuli Jürka juurde jä rääkis, et Mall on nõus ka vaid siiamaani teenitud töö palgaka kohtuse mitte tulema kuid Jürka meel oli kindel, et varagaga ei lepi. Kohtus Jürka käotis rahulikult ja millegi vastu ei seisund, lausu küll tarka juttu millega kõik nõustusid, et vargus ei ole midagi halba kui teha möõdukalt ja õieti ja röövimine ka mõistav nagu seda on seente ja marjade korjamine, lehma lüpsimine või ta naha võtmine. Siiski määras kohus nagu ettenähtud, et Jürka peab maksma oma võlad nagu kordja kohus. Peale kohtut tuli Ants Jürka juurde ja rääkis, et Mall on ka nõus vaid seninin teenitud palgaka ja las ta ikka tuleb tema juurde ja b Põrgupõhja saab kolida keegi uus kes maksaks topelt renti. Kuid Jürka endislet kaljukindel läks koju ja töötas rahus edasi nagu poleks midagi juhtunud. See kestis senini kuni ühe päeval tuli ametnik ja nähes mitte midagi väärtusliku kirja panna talus lebavatest asjadest hakas pihta loomade üleskirjutamisgea ja Jürka päris kas tema, Riia ja kass ka kirja pannakse, aga ametnik jöllitas nagu teeks mees nalja ja jätkas lihtsalt tööga. Enne lahkumist pani ta oksjonikuulutuse väravaposti külge ja luges Jürkale sõnad peale, et müüa, tappa loomi ei tohi. Jürka lausu, et keegi siin kandis luegeda ei oska, et pole mõttet pabeilipakal postimküljes aga ametnik oskamata midagi targemat vastada lausu küll keegi kes oskab tuleb. Peale seda jätkus tavaline töö kuni ühel päeval Jürka mõistmatuseks tulid Ants, naabrimees ja hulk võõraid ja hakakasid ta loomadega äritsema mille lõpus jäi Jürkale vaid kaks lammast, kukk ja kana. Kui Riia nutuselt päris miks nende loomad ära viiakse vastas Jürka, kuna Mall käis käed põlle all. Kuid üldist seisu vaadates oli Jürka sesi siiski elatav ja parem kui algus aastatel kui nad Lisetega siia põrgust tulid. Aga siis, saatuslikul päeval tuli Ant skoos naabrimehe ja tunnistajaga ja lõi Jürka välja Pörgupõhalt ja kustsus veel viimast korda enda juurde lihtsast oma vanadusaastaid veetma aga Jürka keeldus ja kui Ants selgks tegi, et temal pole enak kasulik Jürkaga sõber olla kutsus teine Antsu oma vaenlaskes kuna tema silmis vöeti tema kättega ränkaid aastaid haritud maad ära.
PEATÜKK KAKSKÜMMEND ÜKS
Jürka näeb olukorda nii, et on kaks võimalust. Kas saa Põrgupõhjas õndsaks või kui ei saa vallandab ta sisemise viha. Jürka hakkas siise kiirems korras oma maja poole minema ja seda vaikselt süttitama, kui teised mehed rääkisid. Antsule mis hakkab toimuma siis see ei uskunud ja hoidis lõuga kõrgel kuna salava ta sisemises vaja niikuinii need majad lammutatud saada, et uued asemele ehitada või põllu sinna teha. Kui tuli täies hoos olid läksid mehed loomusunnilisest hirmust tulest Jurkat takistama , Ants ei saanud minna ilma mõttetega, et see kõik on tema kavastataud ja ta skeemis kõik nii ilust kokku, et isegi jumalal peaks hea tagasisidet saama. Iseasi oleks see midagi teisti muutunud ja miskitmoodi Jürkat rahulikuna. Kuid kaua Jürka ei suutnud mõtiskleda, sest Jürka haaras talt turjast ja viskas kivihunniku otsa, nii et selle pealuu katkine ja veri igal pool, naabrimees sai korra ruskiaga ja kebas siis oimetult põõsas ja see oli küllalt, et viimse mees Jürka teelt end ise koristab. Peeter aga toibus ja jooksis koju juhuks kui Jürka tema maja põlema tahab panna. Ja Jürka tuli kuid mees oli raske kirvega teele ette seisnud, siiski Jürka võim ja suur roigas koos sõnumiga kui tuled siis sured pani Peetruse liduma. Peeter jooksis elumaia sisse ja rääkis perenaisele mis toimub. See ei uskunud ja koos titega kes rinna küljes rippus läks Jürkat kõnetama, nähes põlevaid maju distansis päris kus Riia on? Jürka seletas, et koos lammastega karjas, vaatas siise laste naise süles ja pööras ümber ning tatsas küla poole. Peeter tuli ka välja ja nad arutlseid koos naisega kuidas Jurkale rammu nagu karul aga mõitust kui viie aastasel ja nad oleksid jäänud rääkima kui komas mees ei oleks suutnud Antsu leekidest ära tirida ja Peetri juurde tuua kus kiiremas korras valmistatai kanderaam ja liiguti Antsu majade juurde kus arstililt abi otsida. Perenaine aga endiselt kaps süles liikus heinamaa poole leekides Vanapagana hoonest mööda kust leids lambad aga mitte Riiat, murelikult siis läks istust ohutus kauguses põlevast hoonest kivi peale ja passis. Kuid siis ilmuski Riia vastu tuulde põlevamaja juurest ja perenaine oli hämmingul ning päris kas leek talle külge ei hakkanud ja mis ta seal tgei, Riia seletas, et tahtis vaadata võimsat tuld , sellist ei ole ta veel eales näinud, ja tegelt istus ta suitsu all kus ei olnud tuld kuid kui kass ta süles tahtsi minna siis järgens Riia talle ja perenaine kiitis tarka kassi. Samal ajal lähenesid mehed koos Antsuga kanderaamil ta elamute poole mis kõik tules ja ülesküttetud nagu puhas põrgu. Ants asetati väiksesse majasse kuhu ta oli tahtnud Jürka paigutada. ja mindi lähemalt uurima mis toimub, Nagu näha oli Jürka siin talitsenud nagu oma maja juureski, keegi talle vastu ei suutnud seista ja mehed langesid nagu lehed sügisel. Oleks Ants ise seda pealtnäinud oleks ta võrdlemisis rahul, sest tule vastu on tal kindlustus ja uusi, moodsamaid hooneid on tarvis vaja, Anst oleks ka pareminin organiseerinud kaitse olles läbi ja lõhki ühiskondlik inimene sha preagu lebas ta teadvuseta murul ja seega ilma mingi plaanite tormati triviaalselt Jürkale kalla,e saadeti ka hoovi koerad kes kurikaga said ning viimases pingutuse lasti lahti härg kuid selle kaela Jürka murdis nagu oleks see käkkitegu. Samal ajal oli kuid ka tekkinud hulk inimesi kes hoitsi pöialt Jürkale olles ka ise karistamatult saanud Antsu koertest pureda. Naistes küttis see kirgi ja ainuke asi mis neid peatas oma käsi ümber Jürka viskama oli fakt, et mees liikus ühest kohast teise liiga kiiretsi lammutades mööblit ja muid asju, esemeid mida paanikas üritati evakueerida tulest. Kaua ei suutnud ka eemal püsida politsei ja tuletõrje kes leekide ja Vanapaganaga võitlusesse astusid , kuid enne seda oli keegi tak kustunud Kusta kohal, et ehk tema isa suudab rahustada aga peale lühikest ülestunnistust Kusta poole, et ta ei pea seda tegema, et tema tappis Noore-Antsu siis leekide vahelt kui mehed tähele ei pannud ründasid neid politsei ja tuletõrje ja Kusta toimetati põlvil minema seni kaua kuk Jürka rajus edasi pani. Leegid aina kasvasid ja keegi ei olnud kindel kas Jürka veel elus, kuid kui politsei andis käsu uuesti rünnata ja natukese hetke pärast mees akanst välja lendas röömustati ja kisendati, et see on töeline Vanapagan. Rahvas seas Poiss ja tüdruk arutasid samal ajal kui tuletõrje ja rahvas näiliselt tulemusteta üritasid tuld peatada, et kas Jumal suudab sellist tuld kustutada ? vastus on ei. Kuid juamlgi taevas oleks võinud näha kui suur halastaja ja ligimesearmastaja inimene on, et Vanapaganat päästab lausa.
PEATÜKK KAKSKÜMMEND KAKS
Rusudest leiti Jürka surnuna, üleni märjana nagu oleks surnud uppumisse, piset kõrbenud. Läks lahtu põhjalik sündmuste analüüsimine millega taheti jõuda selguseni Jürka surma põhjuses. Arvamusi oli palju kuid populaarsemaiks sai toda, et politseinik rippus kroonlühteri küljes ja see kukkus Vanapaganale pähe põhjustades meele kaotuse ja hiljem lämbumist läbi suitsu. Seda südnmuste jada hoiab vee peal ka tuntud usuline teave, et Vanapagan tuleb tappa löögika pähe, kuulid, isegi hõbe kuulis talle viga ei tee nagu on ka näha ta keha mitmetest haavadest. Ega tõendid, et mees on rõesti Vanapagan siinkohal ei katke, nimelt politsei kes viimasena aknast väljavisati koges midagi enneolematut mis võttis talt rääkimisvöime ja kui talle paberit ja pliaatsit anti, et ta end sel moel väljendkas joonistasta vaid paar varesejalga. Kui arst ka Jürka keha uuris lausus ta hämmingus, et on esimene kord kui ta sellist nüsib mis tegi vägagai selgeks rahavale, et see pole harilik inimene. Ka tema suurus vastab jumala poolt pandud piiridesse mis on siis lutikast 5 heinapallini.
Sell ööl kui Jürka suri oli nähtud ringi luusimas musta pikka sabaga olendit. Iseasi oli aga Jürka mattused. Esiteks ei olnud Jürkal puhast särki kuskil võtta kuid leiti, et tal paar looma, kass ja tütar on, loomad müüdi ära ja saadud tulu läks Jürka mattuste korraldamisse. Küsimusele tuli ka kuhu teda matta, mõned möeldavad paigad oleks olnud Põrgupõhja, kiriku taha kuid siis astusid naised välja Jürka eest ja kirikuõpetaja pidi nõustuma, et kui jumal leides,et see on hea mõte siis ei ole neil kui surelikel midagi siinkohal kosta. Samas rääkis Jürka aksuks ta usk, et on Vanapagan, ja see usk oli tal nii kindel, et miski ei võigutand seda. Jumal seletamatu armunõu ongi see, et ebausu tegi tugevamaks kui usu ja me kõik peaks õppima kuidas uskuda Jürka moodi pimedalt, ilma arutamata. Teiseks suureks dilemmaks oli kes peaks matma Jürka? Ants oleks võibolla kuid see kõikus endislet teadvusest sisse ja välja ning mõmises vahest “Las põleb, las põleb, raha tuleb!” Oleks saanud tulla ka Kusta kuid see istus hetkel arresti majas kuna oli politsei kuuldes tunnistanud oma süüd Noore-Mardi mõrvas. Üritas ennast süütuks tostada ja pajatas, et mõttles selle väla vaid selleks, et isa tähepanu saada ja rahustada. Lõppuks leiti neli meest kraavikaevaja, kivilõhkuja, mustusevedaja ja turbalõikaja kes olid nõus poole pudeli pusakri eest mattma Jürka. Kui mehed siis kahehobuse vankris kuhu kamandatud ette kaks vanemat hobust, kelle energia puudus väldiks õnnetust. Enne minekut tuli aga naabri perenaine Viiu koos Riiaga ja ta palus, et need Riia kaasa võttaks oma isa matuse rongkäigule. See oli lõbusamat sorti, joodi pursakat, lauldi, teretati pealtvaatajaid. Kuid kui mehed koearte tihedas ümbruskonnas laulma hakkasid lasi see valla terve koerte koori mis pani Riia kassi puuotsa põgenema. Riia teavitas mustusevedajat kes siis hõiskas vankrile tagurdata, nii et kirstu peale saaks ronida ja kass alla tuua. Kudi tagurdates üks ratas raksatades purunes ja seltskonna upperkuuti viskas. Meestel oli kogu situatsioon humoorikas . Vaid mustusevedaja maandus peaga vastu kivi ja lamas liikumatul murul, seltkond tõmbas ta kõrvale ja tegeles kõigepealt kassiga keda ei leitudgi ning ka koeard olid vakka jäänd ning müstiliselt kadunud. Kui mustusevedaja viinaga üles äratati hakkas see väitma, et Jürka tõstis kirstu ja võttis kass. Veel müstilisme oli, et kui piiluda läbi kirstu oli näha Jürka silmi siniselt helendavalt nagu söed tuhas , tegelikkuses oli kass pugenud kirstu Jürka juurde. Joodi viina kuni kirikuni kus kivilõhkuja asetas kõik vajalikud nöörid haua külge mida teised mehed kiitsid, et Jürka ikka ei tõuseks hauast . Kirst võeti siis õlgadele ja toimetati hauda samal ajal Riia ikka nuttis kassi taga ja kirkuõpetaja naine kes arvas, et see isa nuttab tuli lohutama. Kui mustusevedaja oli laksnud Riial kolm korda mulda visata hauda. Kuid kui lugedes veel viimseid sõnu sirutas käe välja Riia ja kõigi pilgud pöördusid pikka sabaga, helendavate taevasisniste silmadega musta karavag eluks kes vahtis ülesse otse mustusevedajale näkku . Kuid mehed kainensid sokkist ja viides Riia eemale hakkasid mulda sisse kühveldama kuid elukas hüppas hauast ja sibeles viirastusena haudae vahele, kas Riia väljasirutatud käed olid haua või looma poole see ei ole teada. Mehed peale seda lahkusid jalamaid ja kui kirikunaine päris kus laps on kes nagu tinatuhka oli kadunud väitsid need, et läks looma otsima ja kõik. Õpetaja ähvardas politseisse helistada hiljem ja läks otsima leides Riia ilma vaevata sirelipõõsast ja kandis ta seat koju.
EPILOOG
Terve aasta läheb mööa ja Vanapagan pole ikka kuulnu, kas mõisteti ta õndsaks või mitte. Kui läheb taevaväravasse pärima vastatakse, et kuna tingimused olid nagu ta olid ja keerukamaks teeb otsuse langetamine asjaolu, et ta on pealekõiga ju ikkagi vanapagan mitte inimene siis on veniv otsus õigustatud. Jürka aga on tusane, arvab, et ta aeg maapeal oli asjata elatud ning Peetrus võiks arusaada, et usk, mis peab õndsaks tegema, on saanud vaeste ja viletsate sääsekurnaks ning rikaste ja vägevate rasvumisraviks. Siiski enne kui Vanapagan koju kõndima hakkab lohutab Peetrus, et kui enne oleks olnud null lootust, et põrgu jääb pidama siis vähemalt nüüd mingi on. Jürka veel rõhutas, et kui põrgu laguneb siis kaasa tirib ta ka taeva.
8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem)
Lõpplahendus oli ettenähtud, teada oli, et Jürkal saab villand ja temas plahvatab raev. Seega oli kulminatsioon siinkohal tähtsam, kulminatsiooniks oli aga mitte just kaua aega enne lõpplahendust asset leidev ametlik asjade klaarimine kui Kaval-Ants ühes kahe mehege tuli Jürkale teatama, et ta peab aasta ajapärast väljakolima.
9. Autori keel ja lauseehitus
Tüüpiline proosa, laused on pikkad, leidub 20.sajandi algsest murrangut ja laenu mida enam ei kasutata nii tihti nagu arst on enamasti teoses tohthe, ja paljud r ning e’d on vahetatud laisalt ä-ga.
10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud
Filosoofiat ja maailmavaateid kirjeldati päris tihti ja rohkesti, Jürka, Antsu ja Kirikuõpetaja vahel toimub mitmeid dialooge kõik pühendatud õndsaks saamise filosoofia , tõe ja omakasupüüdlikuse umber.
11. Dialoog , monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana)
Kõrvalvaataja jutustav vorm.
12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule
teosele )
Töö kui lunastuse asetaja, sest Jürka ega ka siis ta naine ei uskunud lunastusse.
Põrgupõhja ja ümbritsevad alad ning selle inimesed kui sümbol terve Eesti jaoks. Kaval Ants selles oleks siis kas Saksa või Vene ebaõiglane ülemvõim, Jürka aga eestlased kelle najale suuremad rahvused aina rohkme koormat laovad.
Kirikuõpetaja kui rätik, tema töö kohustas tal kuivatada nn veriseid käsi pattustanud inimestelt.
Must karvaga pikka sabaga loomake mis ilmub peale Jürka surma kui Jürka ekslev hing mis otsib teed põrgusse.
Riia kui hoolimatu uus põlvkond, sest tuletagem meelde, et Riia alguses peale Juula surma suhtus külmalt ja neutraalselt isasse.
Karu tappmine kui jumala poolehoiu kindlustamine, “Karupojad ei teadnud , et on olemas jumal, kes oli nende ema ja ka neid maha jätnud, sest tema hoiab tugevama poole. “ (lk 62)
Maarent kui lunastuse füüsiline asend maa peal mille nimel ennast ogaraks töötada.
13. Autori sõnum
Anton Hansen Tammsaare sõnum selle teosega on näidata omakasupüüdlikust ahnestunud ühiskonnda, küsitleda usu tõdesi ja kas isegi need kes ennast vaid tööle pühendavad saavad taevasse või on teiste inimeste negatiivne mõjuvõim liiga tajutav. Olles Tammsaare ise päris vaikses kohas üleskasvanud lasterikkas perekonnas teab autor, mis on häda ja viletsus ning üksildus tunne ja kapseldumine ühiskonnast. Ühiskonna nartsismi ja pettust tahabki Tammsaare halvast vaatenurgast kajastada.
14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi
meelde, tundus uudne vms.
Iseasi on kas teos meeldis mulle või kas selle teosega töötamine meeldis mulle. Kindlasti on siin ühkes probleemiks aja vähesus, ja nagu on teada on mu süzee kokkuvõtted äärmiselt pikkad, nende kirjutamine nõuab vahest pool tundi nii siis tuleb kirjutamse ja lugemise suhe umbkaudu 50% 50%. See rängalt aeglustab, tüütab ja muudaks kas kõige hullema kulminatsiooniga ja kaasahaarava teose pigem halli tooni kohustuseks kui põnevaks seikluseks.
Siiski oli see eesti keele eelmise ja käesoleva aasta lugetud materjalist lemmik. Meeldis psühholoogilised dialoogid, aktiivsed tegelased kes mitte ei vaid lobisenud vaid ka käitusid vastavalt ja dramaatiliselt noomid, et loost ei oleks saanud taoline teos kus lugejat tiritakse paigast paika jälgima mõttetut loba.
15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või
mida pead oluliseks.
“Endine Põrgupõhja Vanapagan lõpetas põrssata, uus algab põrssaga” (lk15)
-Ants Jürkale kui too läheb talumehe soovituse jätgi Antsult põrsast ostma.
“...kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla.” (lk21)
-Jürla põhjendus koju minna kui Ants paljastab, et on ise Ants mitte selle teener nagu mänginud.
“Mis inimene külvab, seda tema peab ka lõikama.” (28)
-Ämm Lisetele lahkudes põrgupõhjalt selgeltnägija juurde kui ei saa Lisete käes oleavt kassipoega mis tema on.
“Enne kari , siis karjane ” (lk29)
-Ants Jürkale kui see lausus, et karjane puudub kui Ants pajatas mis ameteid tal talu hooldamiseks on vaja.
“ Peetrus ütles: inimene on patune , ei saa õndsaks, ei võigi saada, nii patune; tahab, aga ei saa, võibolla ei tahagi. Taevas tahab teada, kas tahab või ei taha...” (lk39)
-Jürka kirikuõpetajale kui too küsis miks ta maale tuli.
“Põrguteel pole jälgi...Muidu oleks põrgu ammu üles leitud” (lk44)
-Jürka ametnikele kui uuriti Lisete laiba kadumist.
“” Valetunnistus ” pomises Jürka mõttes.”Peetrus on võltsija””(lk49)
-Jürka kirikuõpetajale kui see tema isikutunnistuse järgi teda teisest koguduse andmebaasist ei leidnud.
“Õpetajal on õigus”(lk54)
-Jürka kordab Juula sõnu kui too tõi sõnumi koj, et kirikuõpetaja soovitab Jürkale Juula naiseks võtta.
“Laenuga ta orjastab sinu. Sinu lapsed on orja lapsed” (lk57)
-Juula Jürkale diskuseerides Antsu komentaari, et Jürka talle karjalasi kasvatab.
“ ‘See ongi siin ilmas ikka nõnda,’ seletas Ants, ‘et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat’.” (58)
-Ants Jürkale kui see läks vähme töötunde nõudma ja neid ka sai.
“Karupojad ei teadnud, et on olemas jumal, kes oli nende ema ja ka neid maha jätnud, sest tema hoiab tugevama poole. “ (lk 62)
- Jutustaja rääkides Vanapagana ja pere teisest karu hukkamisest.
“Jürka tõde on usutõde, millest on mõnele liiga vähe, mõnele liiga palju”(lk66)
-Jutustaja politsei ja kirikuõpetaja vahelisest vestlusest.
“’Jah imelik küll,’ rääkis ametnik, ‘just nendega peab eriti oskama, kes ise midagi ei oska.’”(lk 68)
-Ametnik(politsei) Antsule vestluses seoes Jürkaga.
“...see meeldib tänapäev, et juudilt. Ka muud asjad võid juudile krae vahele pista, kui vaja”(lk70)
-Ants annab Jürkale nõu kuidas politsei vestlusest ilma pahandusteta läbi saada.
“Jumal lõi inimese oma näo järgi, see tõde jääb püsima. Aga sedamööda, nagu inimese hing taganeb oma loojast, taandub ka tema keha oma alglikust jumalikkusest...” ( lk76 )
-Tohteri maailmavaade keda Juula mures oma kaksikute nukitsatega külastama läheb peale velskerit.
“...inimene usub, et õnn on seda suurem, mida rohkem tal on, eks.” (lk77)
-Sama arst ühest võimalikust heast tagajärjest kasikute sarvede kasvamisele.
“Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere sees on hing.” (lk78)
-Juula arstile , arst nõustus ja seletas edasi, et vaim on peas ja kui ära ei mahu tahab välja kuskilt saada.
“Antsu sugu pole ju siis meie soo kõrval kedagi!” (lk82)
-Juula Jürkale kui lõpuks mõistab, et Jürka on vanast ja suurest soost.
“...kui oled Vanapagan ja tahad inimesena maa peal õndsaks saada, siis pead kogu eluea kellegi võlglane olema ja selle eest tead orjama.”(82)
-Vanapagan arusaam kuidas õndsaks saada.
“Pealegi, millalgi vaim mõjutas võimu, nüüd sünnib vastupidi, aga kuidas saada vaimust õndsaks, kui mammon juhib võimu ja võim vaimu?”(lk85)
-Ants Jürkale samal ajal ki soovitab maad päriseks osta, järeldusega, et sõnnikut vedates saab õntsamaks kui pattudele halastaja.
“Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida-kahtleb, pinnib, uurib nõuab tunnistajaid.”(lk 92)
-Ants Jürkale peale maaleanu väärtkasutamis skandaali milles Jürka kergelt pääses.
“...kui purustatakse, aina purustatakse, või kui ehitatakse, aina ehitatakse, aga on võimatu mõista olendit, kes täna ehitab ja home purusta ning tunahomme jällegi uuesti sedasama ehitab.See kes nõnad toimib on arutu nagu looduski ta umber.”(lk99)
-Jutustaja meile peale selle kui Ants on veendunud, et tegemist võib olla päris Vanapaganaga.
“...kõik oleneb sellest, kust või kuidas näha. Laud on ju servalt vaadates kitsas trip, kepp otsast vaadates punkt ...”(lk99)
-Kaval Ants endamisi mõtteldes tehes uurimistöid Vanapagana kohta.
“Kõiki asju peab võtma ja vaatama tulu seisukohalt, ja kui seda teha õigel ajal õieti, siis võib seageli ühe hoobiga lüüa kaks kärbest.”(lk108)
-Jürka seletab Antsu põhjust läbiviia mõjukaid muudatusi Põrgupõhjas.
“’Mitte uhked ei saa õndsaks,’ seletas Ants, ‘vaid need alandlikud ja ohvrimeelsed, kes võitlevad oma rahva suuruse ja uhkuse eest.’”(llk110)
-Ants seletab Jürkale mis võttab, et õndsaks saada, teema on seoses endislet kõrge rendiga ja pealesunnitud reformeeringutega Põrgupõhjas.
“Ajad on teised, inimesed endised ”(lk120)
-Juula Maiale hoiatuseks kui see Antsu mõisa tööle suundus .
“Ta oli aastatega otsusele jõudnud, et elu vajab niisutust nagu põldki, kui ta peab vilja kandma.”(lk124)
-Kirikuõpetaja arusaam elust ja pisarate tähendusest.
“Inimesega on ju nõnda, et temast endast on raske aru saada, mist a on, vaid kõigepealt peab teadma mist al on.”(lk127)
-Ants Jürkale põhjendates oma minekut kriitilisel ajal ehk Maia surma ajal koerte võistlusele.
“...lolle leidub alati, kes ei mõista su mõtteid ja sellepärast usuvad su lubadusi”(lk130)
-Ants endamisi mõtles rääkidees lastest Jürkaga.
“Nõnda on inimesega siin ma peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti. Kuidas teha nõnda, et inimene usuks õieti ja ka elaks õieti?” (lk134)
-Kirikuõpetaja endamisi peale Antsu tunnistust Jürka aastate pikkuse pettmisest.
“...jumal tahtis näitada, kui vähe loeb tema ees noorus ja ilu. Veel rohkem: jumalale ei meeldi ilu, sest ta toob himu.”(lk140)
-Jutustaja peale Juula j Jürka vestlust sellest kuidas Noor-Ants tappeti.
“...tõuseb elevates himu samuti patustades sura, sest ei ole suuremat kiusatust kui ilus patt.”(lk142)
-Kirkiuõpetaja Antsule kõnes NooreAntsu surma üle.
“...imestas ainult, kuidas küll maailma asjad on seatud: on elus, ei karda; on surnud, kardab.”(lk152)
-Riia mõiskleb selle üle, et isa ei norska kuna kardab ema ja see on kummaline tema jaoks, tegelt võttis isa lihtsalt ema kalleid magamispulbried.
“Vaenlase peab maha lööma”(lk157)
-Jürka naabrile kui too juttu ajama tuli ja jutt kuidagi rendile ja orjusele sattus.
“Oleks see olnud tema võimuses, ta oleks kõik inimesed rääkimise asemel tööle annud.”(lk164)
-Jutustaja Jürka maailmavaatest peale kriitilist vaidlust looma ja inimese vahet Jürka ja Malli vahel.
“Kel vägi ja võimsus, need, ja nemad on jumala asmikud maa peal.”(lk169)
-Ants Jürkale kui aktuaalseks saab teema teisest kohtuistungist Malli ja Antsu süüdistuste toel.
“...kõik tahavad saada õndsaks, et minna taeva, sina aga, et põrgut edasi pidada;mis seal imestada, kui inimestel aru segi läheb ja sind hakatakse uhkeks ja jumalasalgajaks sõimama”(lk170)
-Ants Jürkale kui too üritab veenda Jürkat Põrgupõhjalt lahkuma ja tem hütti elama tulla ja koos sellega kohtu olukorrast väljajätta.
“ Kuule Ants sina oled mu vaenlane ”(lk179)
-Jürka Antsule kui see koos naabrimehega ja tunnistajaga tuli Jürkaly kodu võtma.
“Ja ei ole ühiskonnal suuremat ülesannet, kui võidelda jumala tahtmise ehk jumala õnnistuse vastu isegi siis, kui need toovad mõnele üksikule õnne.”(185)
-Jutustaja ajal kui Jürka on Kavala-Antsu hoonete hävitamisega ametis.
“Kui jumal arvas heaks kuradi inimesena maailma saata, nagu ta varemalt saatis oma poja, siis ei ole meil surelikudel selle kohta midagi ütlemist.” (192)
-Kirikuõpetaja vöörmundrile kui too küsitles kas on õige Vanapaganat Kirikuaeda matta.