A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (0)

A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan “
1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud)
oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing.
2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula. Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jürkaga. Tuli välja, et Juula kaksikute isa on Jürka.
Kui Lisete suure viha tõttu mehele kätte tahtis maksta, hoidis Juula Jürka poolele ja ta ütles, et ei tunnista Jürka vastu.
Lisete jäi Põrgupõhjale, aga ta ei tahtnud ei süüa ega juua ning lõpuks ta suri ära.
Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu.
3. Jürkat võib pidada nii Vanapaganaks, kellele Kaval-Ants koti silmini pähe tõmbab, kui ka kristlikuks deemoniks, Kuradiks ning kohati hoopiski lihtsameelseks talupojaks, kelle truudust talukultuurile Ants julmalt ära kasutab.
Jürka on mitmeplaaniline. Ta on nii lihtne töömees kui ka üleloomuliku jõu ja võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees. Tema usk on kõigutamatu ja see hämmastab isegi kirikuõpetajat. Jürka säilitab kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse (muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase). Ta on emotsionaalne – inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda).
Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama . Ta oli ahne ja omakasupüüdlik, raha ja materiaalsed väärtused olid tema jaoks väga tähtsad. Ants oli lihtsalt üheplaanilisem. Tema eluväärtused olid väga kesised. Ta lihtsalt hoolis ainult iseendast ja oma rikkusest. Ants on nutikas ja kaval.
4. Jürka oli töötamise poolest väga visa, ta rabas korraga nii enda kui ka Antsu heaks tööd teha. Ta oli valmis enda tuleviku nimel vaeva nägema ja ta ei teinud selles suhtes mingeid „hinnaalandusi“. Ants oli kasuahne ja pahatahtlik ning andis Jürkale üha rohkem ja rohkem tööd rassida.
Jürka tahtis Antsu igasuguste asjade näol põrgusse saata ning seetõttu tegi ta isegi oodatust rohkem tööd. Kui Jürka juba vanaks oli jäänud, rügas ta vaatamata sellele ikka edasi, sest ta soovis õndsaks saada. Jürka ei kartnud tööd ja ta oli alati usin ja töökas olnud. Ma arvan, et ma ei pinguta üle väitega , et Antsu südametus ja tema ülekohtune käitumine orjastas tubli töömehe, jättes ta tegelikult ilma inimväärsemast elust…
5. Jürkal oli väga palju lapsi, kellest paljud mingil põhjusel ära surid (üks poos end üles, osad surid haigusesse). Riia alguses kartis oma isa ja hoidis temast rohkem eemale. Pärast Juula surma aga Jürka suhtumine Riiasse ja Riia suhtumine Jürkasse muutus väga palju – Jürka oli tütrele väga hoolitsev isa, ta tegeles temaga palju rohkem ja nii võitis ta endale Riia poolehoiu.
Maia oli Jürka tütar, kes jäi noorest -Antsust rasedaks. Tahtmine lapsest lahti saada (selleks, et noore-Antsuga abielluda ) muutus naise jaoks aga saatuslikuks ning ta suri suure verekaotuse tõttu. Jürka ja kogu tema perekond oli noore-Antsu peale väga vihane ning nad soovisid , et too põrgusse läheks. Sellest võib järeldada, et kuigi Jürkal palju lapsi oli, hoolis ta neist kõigist väga ja tal oli väga kahju, kui keegi surma sai või keegi tema lastele liiga tegi. Maia surmaga Jürka aga ei leppinud, läks aastaid mööda, enne kui ta oma tütre surma (ja üldse kõige halva) eest tõeliselt kätte tasus (kuigi Maia vend oli seda juba teinud, aga Jürka ei teadnud …).
Jürkale eriti ei meeldinud, et Ants tema kaksikutele pilke heitis, sest viimane märkis, et nendest saaks temale head karjased . Jürka hoolis oma kaksikutest, kuna nemad olid tema esimesed lapsed ja ta muretses nende pärast, et nad oleksid hingekirjas (saaksid õndsaks).
6. Jürka, kes tahab väga õndsaks saada, on vaatamata kõigele siiski aus inimene. Ta on lihtsameelne ja kõik mida ta teeb, selle nimel näeb ta ise vaeva. Probleem on selles, et mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks muutub tema elujärg. Ants, kes teeb pattu ja teisi ära kasutab, elab väga hästi.
Teoses tuleb ilmsiks kodanliku ühiskonna vastuolulisus – rikkad saavad veelgi rikkamaks ja vaesed jäävad järjest vaesemaks.
7. Jürka palus kirikuõpetajalt luba Maia surnuaeda matta, kuna noor Jürka oli maetud enesetapu tõttu väljapoole surnuaeda. Jürka tahtis, et Maia saaks taevasse ja kirikuõpetaja siis nõustus temaga.
8. Jürka paneb Kaval-Antsu hooned põlema, et anda Antsule märku, et tema teod väärivad karistust.
9. Jürka armastus Juula vastu avaldub selles, et ta ei peta Juulat kellegi teisega . Juula oli tema kõrval Põrgupõhja perenaisena kuni oma surmani. Enne surma meenutab paar oma ühiseid häid aegu.
Kui Juula palub Jürkal kirstu hakata kokku klopsima, siis Jürka vastab, et ta ei saa, kuna siis arvab naine, et ta ootab tema surma, kuid naise palvel ta siiski teeb seda. Juula ütleb mehele, et ta tehku kirst ainult väljaspoolt ilusaks, et siis teistel ilus vaadata, kuid Jürka tahab selle seest samamoodi ilusaks teha, et siis oleks naisel parem magada .
Pärast Juula surma tarvitas Jürka naisest järelejäänud pulbrit , mis oli valu vastu mõeldud. Nii uinutas Jürka end magama. Ilmselt sellepärast, et naise kaotus oli tema jaoks väga suur hoop…
10. Poeg räägib Juulale oma kättemaksust alles pärast ema viimast pihtimist, kuna Juula ütles, et ta ei taha taevas noor-Antsuga kohtuda . Poeg tahtis, et tema ema saaks südamerahus surra. Ema sai teada, et tema tütre surma eest sai tasutud .
11. See iseloomustab poega nii, et ta julgeb tunnistada oma patte. Ta armastab oma ema ja oma perekonda ja on valmis nende heaolu nimel end „ohverdama“ ja see tähendab seda, et ta on hea inimene.
12. Näiteks ühildub tänapäevaga see, et seal teoses oli ka tegemist raha laenamisega, võimuvõitlusega, teiste ärakasutamisega (omakasupüüdlikkusega), igasuguste pettustega ja ka sekeldustega seoses ametnikega ning inimestevahelistes suhetes.
13. Näiteks on väga tähtis, et elada tuleb iseendale , mitte teistele ja teiste kasuks tegutsemisele. Ei tohi usaldada võõraid inimesi, kuna usaldust on väga kerge kuritarvitada ja tavaliselt häid inimesi kasutataksegi rohkem ära ja see on lihtsalt paratamatu. Inimesed on omakasupüüdlikud, õelad ja kadedad. Sellistest inimestest tuleb püüda lihtsalt eemale hoida.
14. Goethe „ Faustis “ on samuti tegu Jumala ja Kuradiga (hea ja halva probleemidega). Kaval-Antsu võib võrrelda Mefistofelesega, kes samuti kasutab ära oma kavalust ning on omakasupüüdlik.
15. Teos on traagilise lõpuga. Pärast seda kui Jürka taipab, et Ants teda petab , maksab ta Antsule kätte kõige eest, mida ta talle teinud on. Jürka paiskab Antsu kivihunnikule, kuhu see purustatud pealuuga lamama jääb. Jürka ise leiab oma surma põlevas majas …
Tsitaadid
„Tuli ei hakka põlemagi, kui Jumal ei lase“
Jumal karistab - igal asjal siin ilmas on omad tagajärjed, st ükski kuritegu ei jää karistamata. Kui palju halba oma elus oli Ants tegelikult teinud ja ise elas tänu sellele nii hästi, et sai teiste vaeva läbi end „upitada“. Kui siis Jumal lõpuks ometi otsustas, et mees peab oma halbade tegude eest vastutama, lasi ta seda teha Jürkal, kes Antsu käe läbi enim kannatanud oli. Isegi kui süütamine oli halb tegu, siis Antsu jaoks oli see paras karistus , sest tema vara oli tema jaoks kõige tähtsam. Ta oli oma elu jooksul palju hulle asju korda saatnud ja ta vääris oma karistust.
„Miski ei võlu naisi nii kui sarvedega mehed. Naised kisuks nad või tükkideks!“
Naistele meeldivad nn pahad poisid. Nad on lõbusad, sorava jutuga ja elavad seltskonnaelu. Selliste tavaliste „kuivikutega“ ei oleks elu nii kirev ja huvitav, pigem igav ja üksluine – ei midagi uut. Pahad poisid on karmima iseloomuga , nad suudavad end kehtestada ja nii löövad nad elus ka märksa paremini läbi. See muudab nad naiste suhtes vastupandamatuks 
„Te kõik loodate pattude andeksandmisele ja lähete hukka!“
Isegi kui jumalakartlikud inimesed kirikus oma patte andeks käivad palumas, ei muuda see nende halbu tegusid olematuks . Elus ei ole ju nii, et teen teistele halba ja samas käin Jumalat palumas, et siis taevasse pääseda. Kui inimene on hingelt ja oma tegudelt halb ja käitub teiste inimestega halvasti, ei aita siin mitte miski, isegi mitte Jumal. Võib-olla pääsevad ehk kergema karistusega, aga päris karistuseta ei jää nad niikunii.