" 3. Küsimus :"Mõistke, mõistke, mehikesed, mis tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta?" Vastus :"Vihm tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta." Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 4. Küsimus :"Valge poiss, must nina?" Vastus :"Uba." 5. Küsimus :"Uus maja, ise kasvatab katuse?" Vastus :"Piim." Kõnekäänd piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust, isikut. Tähendus selgub lauses. Näiteks : Ei lausu musta ega valget Võttis jalad selga Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Hirmul on suured silmad. Kui sa kardad, siis võib sind hirmutada ka selline ese või tegu, mis sind tavaolukorras jätaks külmaks. 2. Võõraste sulgedega ehtima. Teise inimese tegu või omadust endale omistama. 3. Viinamarjad on hapud. Tahetud asja mitte saades seda halvustama asuma. 4. Jänes püksis. Kartma. 5. Leiba luuse laskma. Puhkama
Joonistusel oli kujutatud meest, kes tõstab kraanaga suuri kiviblokke. Nüüd oli mulle kõik selge seda masinat oli kasutatud Cheopsi püramiidi ehitamiseks. Sõitsin kohe autoga lähimasse linna, et sellest ülemusele rääkida. Ülemus kostis aga sellepeale: ,,Ma arvan, et sa mõtlesid selle kõik ise välja ning sul ei ole ju tunnistajaid." ,,Kuid kas see piltkiri ei tõenda siis seda?" küsisin mina. ,,Ei, sa võisid selle ka ise kirjutada," lausu mu ülemus mulle äärmiselt resoluutselt. Siis tegin ma talle selgeks, et ma ei saanud seda ise teha, kuna see oli tõstuki valamise ajal pehmesse pronksi sisse valatud. Kui ülemus nõustus minuga lõpuks kaasa tulema, oli tema imestus suur, sest minu jutt oli tõesti tõele vastanud. Me mõlemad olime päri sellega, et minu avastuspidas paika. Mõlemad tõdesime, et minu avastus lükkas ümber kõik senised oletused ajaloost. Pealegi oli see tõstuk niivõrd lagunenud, et see lihtsalt
armastaja ühine laps, kelle Margarita meeltesegaduses uputab. Selle teo pärast satub neiu vanglasse, kus ta varsti hulluks läheb ja hiljem ka sureb. Teiseks näiteks võiks võtta Helena, kelle ilu koheselt Fausti lummab: ,,Oh õnnis tund! Keel vaikib, põu lööb kuum. Kui näeksin und- on unund aeg ja ruum." Faust ja Helena abielluvad ning neil sünnib poeg. Peategelane näib olevat õnne tipul. Mefistofelest ärritab aga see, et Faust ei lausu ,,Oh kaunis hetk, oh viibi veel", ning ta otsustab Fausti veidi ,,raputada". Mefistofeles sisendab Fausti pojale, et too on võimeline lendama ja poiss proovibki seda- Helena saab soki ning kaob. Faust on taas üksi. Järeldus: kui inimene otsib oma elu mõtet, siis paratamatult juhtub ka halba, aga lõpuks jõutakse ikka heani välja. Faust leiab oma elu mõtte juba igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada
Kõik käisid temast mööda, kuid koguaeg läksid jälle ära. Lõpuks tuli Jaanus, sulane ning hakkas rääkima, et oleks tõesti parem, kui Tiinat enam tagasi ei tule. Margus ei tahtnud temaga rääkida. Jaanus läks ära, kuid järgmisena tuli kohale vanaema. Vanaema on Marguse poolt, hoiab teda väga. Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus. Margus lösutas voodis, ta oli kurb, et Tiina minema jooksis. Mari käib Marguse juurest läbi, näeb teda, kuid ei lausu sõnagi. Lõpuks tuleb peremees rääkima, et teeks Mariga pulmad, aga Margus ei vasta midagi. Pere saab laua taga kokku ning asuvad sööma, keegi suurt midagi ei räägi. Kui lõpuks märkab esimesena, et Tiina on ukse lävel. Margus kargab püsti ning jookseb Tiina juurde. Peremees käseb Margusel lauda tagasi istuda. Tiina läks vanaema juurde ja hakkas temaga rääkima. Tiina rääkis Margusega, et kui ta temaga tuleb, paneb neid paari jumal. Kuid Margus ei läinud
Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Salajutt läheb haisema. Sile kass, teravad küüned. Silm on hingepeegel. Silm on südame aken. Sõpra tuntakse hädas. KÕNEKÄÄNUD KOOS SELGITUSTEGA Kops läks üle maksa- VIHASTAS Ei näe sõrmegi suhu pista- ON VÄGA PIME Jänes on põues- KARDAB Ei lausu musta ega valget- ON VAIT Mängib esimest viiulit- ON LIIDER Leidis uue omaniku- VARASTATI On pigis- ON TÄRBAS OLUKORRAS Pühkis tolmu jalgelt- VÄGA LIHTSALT Nagu hane selga vesi- JÄTAB ÜKSKÕIKSEKS Võttis jalad selga- LÄKS ÄRA Nagu kass ja koer- TÜLIS Kahe silma vahel jääma- UNUNEMA Nagu vors koera kaelas- EI PEA KUIGI VASTU Leiba luusse laskma- PUHKAMA Ei seisa pudeliski paigal- ÄÄRMISELT PÜSIMATU Vaene kui kirikurott- VÄGA VAENE
Mees abiellus peale leina taas, kuid uus naine oli blond ja sinisilmne, nõrgema iseloomuga kui Ligeia oli olnud. Rowenna ei armasta meest, too on samuti jahe nende abielu lõpphetked mööduvad samas kambris, kus ka pulmaöö. Rowenna on kartlik varjude ja häälte pärast, mida tema sünges toas näeb ja kuuleb, aga mees tähelegi ei pane. Rowenna joob valget veini, abikaasa näeb, kuidas midagi punast joogi sisse kukub, ent ei lausu midagi ta on hirnmunud. Rowenna sureb, abikaasa jääb ta kõrvale ööseks valvesse. Ent toimuvad mitmekordsed laiba "taasärkamised" ja suremised, kuni hommikuks on Rowenna asemel Ligeia. Usheri maja hukk Sügis, minategelase lapsepõlvesõber Roderick Usher, meesliini pidi ainus Usheri suguvõsa mantlipärija, on mentaalselt väga haige ning otsib seltsilist oma nukras ja Click to edit Master text styles üksildases majas
Alguses on ta väga kinnine ja konservatiivne. Tema jaoks on mustvalge see, millega peaksid tegelema poisid ja millega tüdrukud. "Poisid mängivad palli, poksivad või maadlevad, mitte ei tantsi" ütles isa Billyle konkreetselt, kui too esimene kord balettiteema üles tõstis. Oma mehelikkuse illusioonis kinni olles, ei oska isa kuidagi oma tundeid väljendada. Nii purskab ta näiteks jõuluõhtul ilma mingi selge põhjuseta nutma, kuid ei lausu seejuures ühtegi sõna. Siiski armastab isa Billyt väga, ja lõpuks poisi paremini mõistes, toetab teda täielikult. Samuti on põnev ka Billy vanema venna tegelaskuju areng. Algul on ta üsna tige, ja kui Billy üritab temaga rääkida, nähvab vend talle iga kord vastikult. Siis aga, kui Billy Londonisse kolimiseks teele asub, ütleb vanem vend talle läbi bussiklaasi, et armastab teda väga ning hakkab temast puudust tundma. Billy kahjuks ei kuule seda, kuid ilmselt mõistab ta venna
120. Ära kiida iseennast, lase teistel kiita. 121. Ära otsi hobuse seljast. 122. Ööbik laulab öölaulu,kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. 123. Ühenduses peitub jõud. 124. Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta. 125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel.
Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul. Holden on üsna jõukast perest pärit. Tal on korralikud ja töökad vanemad, vanem vend D.B, kes elab ja töötab Hollywoodys kirjanikuna, noorem õde Phoebe, kes oma vanuse kohta on väga intelligentne, tark ja taibukas. Tal oli veel üks vend Allie, kes suri aastaid tagasi ja kellest ta tihti räägib. Holden ei lausu vanematele sõnagi, et ta on järjekordselt koolist välja visatud vaid otsustab hoopis New York'is ringi seigelda ja alles vaheajaks koju minna. Kooli viimasel päeval, olles tagasi jõudnud New York'is vehklemisvõistlustelt, mis tema jaoks kehvasti lõppesid, kuna ta unustas oma spordivarustuse metroosse, otsustab ta hüvasti jätta ühe õpetaja Mr Spenceriga. Nad arutavad miks Holden välja visati ja analüüsivad tema eksamite tulemusi. Kui ta ühiselamusse tagasi jõuab,
hoole alla. " Aga lõpuks leiti, et Jürkal on järele jäänud kesik, kaks noort lammast, kaks kana, kukk, kass ja laps......." Näide lk 191. 3. Mida Jürka soovib saavutada? Jürka pikameelsus, kannatlikkus, kindlat usk. Jürka tahab inimese kombel õndsaks saada. Jürka usub, et ta on Vanapagan, kes inimesena on tulnud maailma, et õndsaks saada. Näide lk 66-67. "Suusoojaks rääkis ta sellest Jürka endagagi...."( Kindel usk, pikameelsus.) Näide lk 102. "Ükskõik, lausu Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja pärast: Nii et mida rohkem tööd, seda rutem saab õndsaks?"... Näide lk 104. (kannatlikkus, pikameelsus) 4. Pastori ja Jürka kokkupuuted Jürka vesteles pastoriga usu teemal, kirikuõpetaja imestas mehe kindla usu üle. Ta ei uskunud, et Jürka on päris vanapagan. Jürka ja Juula laulatatakse ning lapsed pannakse hingekirja. Näide lk 54-55. Jürka palus, et Maia maetakse surnuaial. Pisarad veenavad kirikuõpetajat. Näide lk 124-125.
Alguses ei pööratud nendele numbritele tähelepanu, kuid kui vanatädi suri kahekümne aastasena, vanaisa kuuekümnesena, Taneli õde tegi viieteistkümne aastaselt enesetapu ja vend sai kahekümne aastasena surma autoavariis, arvasidki Taneli vanemad, et kuna Tanel on ainus nende suguvõsa edasiviia ja pole veel kuusteist, siis on tema viimane Bismarck. Kuna Heidi jäi rasedaks, olidki nad nii õnnelikud, et suguvõsa jätkub. "Kuule ma lähen Martini juurde," lausu Tanel. "Tule varsti tagasi," vastas Heidi. Tüdruk otsustas Taneli tagasitulekuni magada. Kahe tunni pärast tüdruk ärkas, saamata aru, mille peale. Ta tõusis uniselt püsti, unisus aga kadus kohe, kui ta nägi poisi mobiili ja veel paari asja , milleta ta kunagi kodus ei lahkunud. Heidi aimas halba ja jooksis trepist alla. Ta nägi politseinike ja Martinit, ta küsis," kus Tanel on?" Talle vastati, et poiss sai surma autoavariis ja talle sõitis otsa Reimo. "Ma armastan ju teda
Pöialpoiss tegi silmad lahti ja hakkas uurima, et kus ta on. Printsess vastas talle: ,,Sa oled minu juures ja siin sa oled kaitstud." Nüüd oli Pöialpoisil aeg jutustada, et mis oli juhtunid. Järgmisel hetkel aga lausus printsess: ,,Sa oled mulle armas, tule minu isa lossi ja saa minu meheks." Pöialpoiss muutus õnnelikuks ja lausu: ,,Olen nõus." Samal ajal küsis Kuningas Peeglilt: ,,Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige kaunim kogu maailmas?" Peegel vastas ausalt: ,,Sina, Kuningas, oled küll kaunis, kuid noor Kuningas on oma lossis tuhat korda kaunim." Juhtus aga midagi kummalist Pöialpoisi võõrasisa ei tunnegi enam kadedust noore Kuninga ilu üle, vaid otsustas minna
karjaseks läinud. Üks päev sisenesid Antsu poeg ja tütar Elenoore kelle oli poodi koolivaheajal asja. Noort-Antsu ärritas aga see, et Jürka vahest tema õega paar sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga ilmus vaid Noor-Ants sinna ja poiste vahel toimus kaklus milles Jürka peale jäi. Järgmisel hommikul tuli. Elenoor jälle siis ja päris miks ei olnud ta kohal mille peale Jürka vastas, et oli ning kus tema oli
Pärast kaklust läheb Andres kinni ning ta jalg saab viga. Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda. Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab. Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud,
või vastatstikusele mõistvusele apelleerides. Neli põhilist kehtestamisviisi on järgmised. 1. Otsene kehtestamine. Kui sinu jutule segatakse vahele, siis ütle ilma tseremoonitsemata: '' Vabandust, kas ma tohiksin oma jutu lõpetada?'' 2. Empaatiline kehtestamine eeldab omaenda tundliku tähelepanu toonitamist teise isiku vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise katkestamisel lausu: ,,Ma saan aru, et sa tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.'' 3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: ,,Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida.'' Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist. 4
otsida. Oktoobri alguses tuleb Nikolai vennale külla. Levinil on hea meel teda näha, kuid sugulane ei ole tervisevetel sugugi paranenud. Ta on veel kõhnemaks jäänud ning köhib rohkem. Levin mõistab, et vend sureb peagi. Nad lähevad talutööde pärast tülli ja Nikolai lahkub. Ka Konstantin Dimitrits sõidab välismaale. IV jagu Anna kutsub Vronski enda jurde koju, sest on haige. Maja trepil kohtub mees Aleksei Aleksandrovitsi, kes ei lausu sõnagi ning lahkub. Hiljem ütleb Karenin naisele, et annab lahutuse sisse ja saadab poja oma õe juurde. Seoses tööga sõidab mees Moskvasse, kus kohtub Stepan Arkaditsiga, kes ta lõunale kutsub. Sinna on oodatud ka võõrsilt tulnud Levin, Kitty, Sergei Ivanovits, Sergei Koznõsev. Algul on Kitty ja Levin veidi arglikud, kuid õhtu edenedes muutuvad nad julgemaks. Lõpuks tunnistavad, et armastavad üksteist. Järgmisel päeval läheb Levin Stserbatskite juurde, kus
vastandudes või vastatstikusele mõistvusele apelleerides. Neli põhilist kehtestamisviisi on järgmised. 1. Otsene kehtestamine. Kui sinu jutule segatakse vahele, siis ütle ilma tseremoonitsemata: ’’ Vabandust, kas ma tohiksin oma jutu lõpetada?’’ 2. Empaatiline kehtestamine eeldab omaenda tundliku tähelepanu toonitamist teise isiku vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise katkestamisel lausu: „Ma saan aru, et sa tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.’’ 3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: „Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida.’’ Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist. 11 4
,,Tere jumalime," ütles Jakov, juhtides eite vastuvõtutuppa. ,,Vabandage, Maksim Nikolaits, et teid oma tühiasjadega tülitame. Olge lahked, näe, siin on mu küljeluu haigeks jäänud. Nii- öelda elukaaslane, vabandage väljendust..." Halle kulme kortsutades ja põskhabet siludes hakkas velsker vanaeite läbi vaatama, see aga kössitas kõhetuna taburetil, nina terav ja suu lahti, profiilis väga sarnane linnuga, kes tahab juua. ,,Mnjah... Nii..." lausu velsker aeglaselt ja õhkas. ,,Influentsa, aga vahest ka palavik. Nüüd mässab linnas kõhutõbi. Mis teha? Eks ole eit juba elanudki, tänu jumalale... Kui vana ta sul on?" ,,Aasta pärast seitsekümmend, Maksim Nikolaits." ,,Nojah. Eks ole elatudki. Aeg teistele ruumi teha." ,,Muidugi, üsna õigesti suvatsesite tähendada, Maksim Nikolaits," ütles Jakov, viisakuse pärast naerdes, ,,ja täname väga sügavalt teie lahkuse eest, kuid lubage teile öelda, iga putukas tahab elada."
(sarkastiliselt) Ja tuhat eurot on ka tema käes. Minu Elsa on ka nii sõnakuulelik. Oh, oh, oh (nuttes) mina vaene mees ! Rõõmusta nüüd Priidu. Ja kui Elsa tuleb vanale isale pärast külla, väikesed murjamid Abimbola ja Dubaku kaasas. Ma annaksin oma Elsa enne Jõepära Aadule. Ja mis häda pidi noorel mehel küljes olema , et teine vanatüdrukut Viiut tahab kosida. Kas ta ei oleks võinud mind ikka veel moositada, et ma Elsa talle oleks andnud. 5.etendus (mõlemad võõrastavad. Ei lausu esiotsa midagi. Aegamööda hakkavad juttu tegema) MADIS : Tere, Priidu PRIIDU : Tervist, Madis ! MADIS : Täna tuleb ilus ilm PRIIDU : Võiks loota, saaks see suvi ka natuke päikest näha. Kas sa seda Pärnu meest Madis Põtra tunned, kes praegu kõrtsi juures istub ? MADIS : Miks ei tunne! Ta hakab ju kohe silma, ta on kohe päris must. Nimi olla tal MASAMBA PAKI PRIIDU : Jumal, issa jumala pojuke- MASAMBA PAKI ! Kust sina teda tunned ? MADIS : Kuidas ma siis mõnd murjamit ära ei tunne
''Ootasin kaua neid sõnu teie suust!'' hüüab mees nõrga naeratusega ja ajab end kiiresti voodis istukile. '' Ma palun teid oma kunagise kihlatu nimel, kes minule on ja jääb igavesti minu kihlatuks...'' Sõnad katkevad ja teda tabab nutukramp. ''Mistress Roper, '' hingeldab Henry vaevaliselt, ''andestage talle, Jumala pärast, andestage talle!'' Margaret tõmbab seepeale sügavalt hinge ja vaatab mõtlikult kaugusesse. ''Andestage talle palun, palun...!'' soiub mees. Margaret ei lausu sõnagi. Haige ripub pilguga tema küljes. Siis noogutab naine, üks kord, kaks korda... Henry haarab tema käe ja pigistab seda tänulikult. '' Te andsite Anne'ile andeks, te andsite talle andeks.'' Üle tema sisselangenud põskede voolavad pisarad. '' Nüüd võin ma rahus surra.'' 16
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
vähematki lootust tagasi jõuda oma paremas eas. 11 -2- Enn (üksi) ENN (juukseid sasides): PAGANAPÄRALT! Kas tohtis ta mulle seda kõike suu sisse ütelda? Ja mina seisan nagu rumal karjapoiss tema ees, ei lausu musta ega valget, kuulan nagu kirikus! (Hambaid kiristades.) Kas ma ei ole ammugi nende kärssus ninasid näinud? Kas ma ei tea, miks nad minuga ei taha tegemist teha? Ja ometi on mul raha küllalt nendega juua ja priisata! See pagana pöial! Kes neile ütles, et ma tema – –? (Ähvardades.) Kes mulle võib ütelda, et ma tema maha raiusin? Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–
*Iga tekst, mis midagi välja toob, on eesmärgiga. *Oluline ongi see väljatoomine. Mis sest, et tiibadega hobust pole olemas, toome me sõnaga Pegasus välja siiski tema olemuse ja ettekujutluse temast. *Keel toob välja rohkem kui ainult informatsiooni: ,,kuulan tunde ja tunde mere ainukest lauset"(Doris Kareva) Keele võime tuua välja miskit sõnade tagant.Siin on juttu inimlikust otsingust, igatsust millegi järgi, mida füüsikalises mõttes olemas pole meri ju tegelikult ei lausu midagi. Kui ta lausuks, ei tea me, kas ta ütleks ainult ühe lause. Luuletus toob välja luuletaja soovi midagi tunda, kogeda. Kokkuvõte: keel toob alati midagi välja. See, mida ta välja toob, on midagi rohkemat, kui need sõnad, mis me välja ütleme.(Doris kareva näide) Igasugune narratiiv ütleb midagi rohkemat, kui ta tegelikult ütleb. N: muinasjutud ja romaanid sündmused, tunded kui oleme raamatu lõpuni lugenud, leiame sellest ka midagi muud, kui vaid sündmuste jada.
Sinalepa ja Mäemõisa vahel oleva maatüki vahvuse eest aupalgaks kinkinud. Ohvitser ehitanud sinna väikesemõisa ja nimetanud seda oma abikaasa nime järele "Dravida" mõisaks. Ohvitser leidnud ise Kolovere lahingus venelaste vastu võideledes surma, kuna ta abikaasa hiljem katkule ohvriks langenud. Nende alaealine poeg Roby jäenud ühe vana teenri, väljavahi Bengt Wendorfi kasvatada. Kuidas poeg isale kingitud maatükist ja isast ehitatud mõisast ilma jäi, sellest ei lausu vanajutt midagi. Võibolla, et Rootsi valitsus need reduktsioni ajal tagasi võttis. Ohvitseri abikaasa nime pääle nimetatud "Dravida" mõisa hoone on praegu Sinalepa karjamõisana alles, niisamati ka selle põllud ja mets, milledest esimene "Kelemithi põldude" ja teine "Dravida sõeru" nime kannab, kuna karjarand, mida isa oma poja nime järele "Robi rannaks" nimetanud, praegu Mäemõisa käes on. Ka Pendi
Hingab kiiresti.) peale hakata. LAURA (vaikselt): Appi! LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. ROLAND (kargab tuppa): Nii! Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD (tõuseb rahulikult püsti): OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see Kukkusin! noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu ei ole, paks mantel seljas... midagi. Roland väljub.) LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab OSVALD (Laurale): Istu. Võta saapad ära. mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest. villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin nimegi, aga juba räägime armastusest.
ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru
Vitjale. 11. Sinised puulehed- lugu kadedast Katjast, kes korduvate pküsimiste peale ei tahtnud Leenale rohelist pliiatsit anda ja Lena pidi puu lehed siniseks värvima. Õpetaja pärimise peale, miks ta sõbralt ei võtnud, läks Katja punaseks ja vastas, et“ ta ei võtnud vastu“. „Tuleb anda nii, et saaks võtta“, sõnas õpetaja 12. Pojad- Taadike kuuleb, kuidas kolm naist kiitlevad oma poegade üle...küll üks oskab laulda ja teine tugev. Kolmas naine ei lausu aga sõnagi...aga kui emad raskete ämbritega kaevult tulevad, siis tõttab appi ainult kolmanda naise poeg. Jaan Rannap Nublu Illustreerinud Edgar Valter Loo peategelaseks on valkjas, pruunide laikudega koerake Nublu, kellel on hagija ümar pea ja lapiline turi ning taksikoera kõverad jalad ja tugev saba. Veel tegutsevad loos tuletõrjujad Mustpea ja Valgemaa ning paljud teised toredad tegelased
muust mõelda. Ta peab end eemaletõukavaks. Ta on unustanud, et ta on äärmiselt meeldiv ja heasüdamlik sell, ja keskendub üksnes osale endast. Isiklikult võtmine: See on kalduvus järeldada, et kui miski on valesti, on see teie süü, ehkki see ei pruugi tõele vastata. Üks näide: Mees tuleb tööle ja ütleb ülemusele: "Tere hommikust!" Too noogutab, kuid ei lausu sõnagi. Mees teeb järelduse: "Kindlasti on ta minu peale vihane." See võib olla tõsi, ent võib ka mitte olla. Kui mees seda ülemuselt järele ei küsi, võib ta tarbetult muretsema jääda. Võib-olla on ülemus lihtsalt mõttes, võib-olla on ta pahur, sest tülitses oma naisega. Võimalusi on mitmeid. Paraku ei suuda me teise mõtteid lugeda ning depressioonis inimene kipub kõike südamesse võtma - eriti kui ta kardab kriitikat või pelgab saada tõrjutud.
25. juulil 1945 leidsid vangivalvurid Kurt Gersteini surnuna oma kongis rippumas – ta oli sooritanud enesetapu. „Nad lähevad väikest treppi mööda üles ning näevad kõike. Emasid lastega rinna otsas, väikesi paljaid lapsi, täiskasvanud mehi ja naisi, kõik alasti – nad kõhklevad silmapilgu, kuid surutakse surmakambritesse nende poolt, kes trügivad tagantpoolt, või kihutatakse sinna SS-meeste nahkpiitsadega. Suurem osa neist ei lausu sõnagi. Kuid üks, umbes neljakümneaastane leegitseva pilguga juuditar, ei suuda vaikida ning neab SS-lasi siin toimuva pärast. SS-kapten Wirth isiklikult annab talle ratsapiitsaga viis või kuus hoopi vastu nägu, seejärel kaob ka tema kambrisse. Paljud inimesed palvetavad. Ma ühinen nende palvega, pressin end ühte nurka ja karjun kõvasti enda ja Jumala poole. Kuidas ma tahaksin koos nendega sinna kambrisse minna, et nendega surma jagada!
Minul on ka suur hääl, kui ma klassis juhatan. Sa peaksid mind siis kuulma. Aga mõtle ometi ise, mis oleks, kui kõik hakkaks karjuma, nagu oleks nad direktorid ja juhataks! Kool pandaks kohe kinni. Jalamaid! Sellepärast siis, kui tahad, et vana kardaks, hakka karjuma, nagu oleks sina direktor, mitte tema. See olgu sulle sõpruse poolest õpetuseks. Aga ühte pead sa meeles pidama: niipea kui ilmub Valge, siis pea lõuad, sest kui tema juures karjuma hakkad, ei lausu ta sõnagi, vaid teeb sulle kohe ühe ära. Ja tead, kui juba tema sulle ühe ära teeb, siis teist sa enam ei taha, niisugune on tema tegemine. Aga muidu on ta sõbramees, nagu tänagi. Head inimesed on ikka nõnda, nemad karjumist ei salli. Iseasi kaklemine, seda võib vaikselt. Sina oled ka hea inimene, hea südamega, sest ega sa muidu kohe lauaklapiga, nii et oled korraga tuim. Õige ta ongi! Mis sa ikka tühja jändad, kui oled hea inimene. Vana on teisiti, tema närib sind päevade kaupa
õlast. Gringoire tõusis püsti. «Ah jah!» ütles ta. «Unustasin, meil on ju rutt. Aga, õpetaja, see pole veel põhjuseks, et minuga sel viisil käituda. Armas laps, teie elu on hädaohus ja ka Djali oma. Teid tahetakse jälle üles puua. Meie oleme teie sõbrad ja tulime teid päästma. Tulge meile järele.» «Kas see on tõsi?» hüüdis Esmeralda ärevalt. «Jah, sula tõsi. Tulge ruttu!» «Tulen kohe,» kogeles tüdruk, «aga miks teie sõber sõnagi ei lausu?» «Ah,» ütles Gringoire, «ta vanemad olid natuke imelikud ja pärandasid talle vaikse iseloomu.» Tütarlapsel tuli selle seletusega leppida. Gringoire võttis tal käest kinni, kaaslane kahmas laterna ja läks ees. Hirmust oli tütarlaps päris kangestunud. Ta laskis end ära viia. Kits järgnes neile kareldes, olles rõõmus, et nägi jälle GringoireM, kes küll igal sammul tahtis komistada, sest kits müksis teda alatasa vastu põlvi.
» «Sid ei piina inimest ka niiviisi, nagu sina seda teed. Sina oleksid alati suhkru kallal, kui ma valvel ei oleks.» 24 Varsti astus tädi Polly kööki ja Sid, õnnelik oma puutumatuses, sirutas käe suhkrutoosi järele võidurõõmuga, mis oli Tomile peaaegu talumatu. Kuid Sidi sõrmed vääratasid ja toos kukkus ning purunes. Tom oli ülimas vaimustuses, sellises vaimustuses, et ta taltsutas isegi oma keelt ja vaikis. Ta tõotas endale, et ta ei lausu sõnagi, isegi siis mitte, kui tädi sisse tuleb, vaid istub täiesti vaikselt, kuni tädi küsib, kes selle pahanduse tegi; siis ta ütleb, ja midagi ei või olla magusamat maailmas kui näha, kuidas see pailapse eeskuju «saab». Ta oli nii tulvil juubeldust, et suutis end vaevu taltsutada, kui vana daam tagasi tuli ja kudude ees seisatas, heites vihavälke üle prillide. Tom ütles endale: «Nüüd läheb lahti!» Ja järgmisel hetkel oli ta siruli põrandal! Vägev käsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
