Põrgupõhja uus vanapagan (0)

Põrgupõhja uus  Vanapagan  
 
 
1. Põrhupõhja 
 
Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. 
 
Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. 
 
Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva 
Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. 
 
Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu 
tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. 
 
Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. 
“Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued 
hooned.” Näide lk 109-110. 
 
Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks 
Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile. 
Jürka ei saanud aru, milleks küll Mall peab vastutama, kui see toob puuduse majja. Näide lk 
165. 
 
Kuna Jürka ei suutnud Mallele palka ja Antsule renti  maksta, siis müüdi Jürka loomad ära. 
Näide lk 177. 
 
Lõpuks, kui Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt üldse ära ajada saab Jürka vihaseks ja paneb 
kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. 
 
Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda.  
 
 
2. Jürka perekond 
 
Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. 
Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta , Maia , Riia 
 
1.
Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale 
kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka 
koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 
 
2.
Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud 
Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 
 
3.
Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 
 
4.
Lisete lähevad Jürkal suhted halvemaks ja Jürkal on ükskõik, mis tast saab. 
 
5.
Tegeletakse laste kasvatamisega , maa harimisega, loomade kasvatamisega, talu üleval 
pidamisega. Näide lk 104. 
 
6.
Lõpuks surevad nii Juula, Jürka kui ka lapsed, elama jääb ainul Riia, kes jääb naabrite  
hoole alla. “ Aga lõpuks leiti, et Jürkal on järele jäänud kesik , kaks noort lammast, 
kaks kana, kukk, kass ja laps…….” Näide lk 191. 
 
 
3. Mida Jürka soovib saavutada? Jürka pikameelsus, kannatlikkus , kindlat usk. 
 
Jürka tahab inimese kombel õndsaks saada.  
 
Jürka usub, et ta on Vanapagan, kes inimesena on tulnud maailma, et õndsaks saada. Näide lk 
66-67. 
 
“Suusoojaks rääkis ta sellest Jürka endagagi….”( Kindel usk, pikameelsus.) Näide lk 102. 
 
“Ükskõik, lausu Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja pärast: Nii et mida rohkem tööd, seda 
rutem saab õndsaks?”... Näide lk 104. (kannatlikkus, pikameelsus) 
 
 
4. Pastori ja Jürka kokkupuuted 
 
Jürka vesteles pastoriga usu teemal, kirikuõpetaja imestas mehe kindla usu üle. Ta ei uskunud, 
et Jürka on päris vanapagan. 
 
Jürka ja Juula laulatatakse ning lapsed pannakse hingekirja. Näide lk 54-55. 
 
Jürka palus , et Maia maetakse surnuaial. Pisarad veenavad kirikuõpetajat. Näide lk 124-125. 
 
Pastor - kuulas alati Jürka ära, kuid sisimas siiski tema juttu uskuma ei jäänud. Ta oli 
abivalmis ning arukas mees. Ta aitas tihtipeale Jürkat ning andis inimestele head nõu. 
 
 
5. Jürka jõud, töökus, hoolivus , lihtsameelsus , usk. 
 
 “Nõnda, siis Jürka vireles...” Näide lk 93. (Usk, töökus) 
 
“Ja jürka töötas. Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus” Näide lk 104-  
lk 109 (Töökus) 
 
Antsu läbi õndsaks. Näide lk 111.( Usk, lihtsameelsus.) 
 
“Sa annaksid aina kõik Antsule.” Näide lk 113. (Hoolivus, töökus.) 
 
Kraavide kaevamine.- “ Jürkale nagu ei tulnud enam pähegi, et Põrgupõhja pole ammugi 
enam tema oma, vaid kuulub Antsule. Uuu hooga hakkas ta tööle, nagu askeldaks ta päriseks 
ostetud maalapil…..” Näide lk 156.(Töökus) 
 
Jürka hoolitseb Riia eest.” Peale ema surma sai isast nagu teine inimene. Äkki oli tal silma 
Riia tarvis…..” Näide lk 153. (Hoolivus) 
 
 
6. Jürka hakkab Antsus kahtlema 
 
Jürka hakkab Antsus kahtlema, siis kui Ants käsib tal Põrgupõhjalt ära minna. 
 
“ Kuule ants sina oled mu vaenlane……” Näide: Lk 178-180 
 
 
7. Kaval-Antsu majapidamine  
 
Algul pole Kaval- Antsul endla suurt midagi peale oma maa ja maja. Aga hiljem on tema oma 
ka kogu põrgupõhja, mida haris ja arendas Jürka. 
 
Laseb Põrgupõhjale teha uued maad ja hooned. Lk 108-109. 
 
Majapidamine. Näide Lk. 118 
 
Riietumine ja majapidamine. Näide lk 120-121. 
 
Tema majas visatakse kõik vanad ja katkised asjad minema. 
 
Maia on Antsu juures peeneks ära läinud lõhub kodus nõu ära. Näide lk 121. 
 
 
 
8. Kaval-Antsu pere. 
 
Kaval-Antsu pere: nainen, poeg Noor Ants, tütar Eleonoore. 
 
Tähtsaks peetakse korralikke elukombeid ja rikkust. “Korralikud elukombed, see on 
peaasi ….” Näide lk 118. 
 
Eesmärkide saavutamine: 
Oma eesmärke saavutatakse läbi teiste töö ja vaeva ise midagi rasket tegemata. 
“Nõnda siis läks Ants üsna rahuliku meelega koju ja tegi juba teel kavatsus …” Näide lk 102. 
 
 
9. Kaval-Antsu sõpruse käsitlus. Mida ta Jürkale õpetab? 
 
Sõpruse Käsitlus: 
 
“Aga see on ju loomulik, sest kõik tõuseb….. “Näide lk 110. 
 
“Ja Pane sa tähele, seletas Ants jürkale , just see….”. “Eks me seda näe” rääkis Ants 
vastutulelikult, kas odavamaks või osalt võlgu…..”Näide lk 135-136 
 
“Vaata Jürka meie oleme üheskoos….” Näide lk 171. 
 
Õpetab Jürkale: 
 
““See on siin ilmas ikka nõnda”, seletas Ants, et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, 
rumalam targemat. …….” Näide lk 58 
 
Õpetas valetama. ” Ja ants õpetas, sest ta oli harjunud Jürkat kui oma kodulooma armastama, 
ning kuna see endale omal jõul ja nõul enam ära ei pääsenud…” Näide lk 68-69.  
 
 “Ükskõik Lausus Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja päras:........” Näide lk 104. 
 
 
10. Kaval-Ants. 
 
"Harv habe lõua otsas". 
  
Tema jaoks on tähtis omakasu ning enese heaolu. Ants kasutas terve raamatu vältel Jürka 
kindlat usku ning lihtsameelsust kurjasti ära. Ta rikastus Jürka töö ja vaeva arvelt ning ei 
tundnud selle pärast mingit süüd. Algul Ants kartis veidike Jürkat, kuid hiljem ei hoolinud ta 
sellestki, et teine ennast Vanapaganaks peab. Võimu- ja rahaahnus oli Antsul tugev. Ta oskas 
Jürkale jätta endast mulje kui ta parim sõber, kuid seljataga haudus uusi plaane . 
 
Omakasupüüdlik, ahne , kaheplageline, valelik, abivalmis, üleolev, kartli, veenev , 
manipuleeriv . 
 
Eesmärk: rikastuda 
 
11. Jürka 
 
" Kasvult ehk pisut üle keskmise, kuid rinnust ennem tünn kui mees. Käsivarred hoiduvad 
kehast nagu kangelt eemale. Nägu lai ja lopergune, otsaesine madal ja lame, peaaegu nõos, 
pea suur ja ümarik, juus punakas ning kräsus, kõrvade äärest ühenduses samasuguse 
habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale . Üldse on raske öelda, kus sellisel 
mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva." Näide lk 6 
 
Tema eesmärk oli: õndsaks saada. 
 
Lihtsameelne , töökas, sihikindel, kannatlik, hooliv , aus, truu. 
 
 
12. Kas Vanapagan sai õndsaks? Põhjenda.  
 
Jumala sõna järgi käitumine osutub Vanapaganale maa peal võimatuks ning õndsaks ta ei saa. 
Lunastusest  saab justkui märk, millel polegi tähendust, sest jumal saab ka ise aru, et 
maapealses maailmas tema lunastuseteooria ei toimi. 
 
 
13. Milliseid arhetüüpseid tegelasi, motiive leidub selles teoses? 
 
Arhetüüpsed tegelase: Vanapagan, ingle. 
 
Arhetüüpsed motiivid: Leping jumalaga , ohverdamine, saatus, paradiis , põrgu. 
 
 
14. Rahvajuttude Vanapagan ja Kaval-Ants? 
 
Jürka ehk Vanapagan on rumalam ning Kaval-Ants " targem " pool. Vanapagan tahtis ainult 
õndsaks saada, ta ei soovinud kellelegi kurja. Kahjuks kasutas seda kohe ära Ants, kes oskas 
valetada samamoodi nagu hingata .  
 
 
15. Millised on selle teose paralleelid tänapäevaga? 
 
See raamat kritiseeris tolleaegset ühiskonda. Kõik need probleemid esinevad ka tänapäeval. 
Miski pole muutunud. Inimese loomus jääb alati samaks.