Põrgupõhja uus vanapagan (2)

A.H. Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan “
I lk 5-19
Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine.

• Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6
  
• Leeni: „Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks.“
  

II lk 19-28
Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam , lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma eest tasuti, kuid raha võttis Ants endale, kuna ta oli lehma naha juba ammu enne ära viinud, seega jäid Jürkale vaid karuliha-käntsakad ja lahja lehmaliha. Kui karu murrab, peab riik välja maksma, sest karu on riigi sakste jahiloom, ja igamees peab ise oma loomad toitma. Said Antsult uue, veel kiitsakama lehma. Elu algas: Jürka oli Antsu juures tööl, eit kopitses üksinda kodus. Jürka leidis oma töö tegemiseks mahti vaid öösiti ja pühapäeviti. Kase minia Leeni tuli, tahtis kassi tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama.

• „ Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine . Kasski on meil juba.“ „Kui kord sai tuldud , eks siis pea selle risti endale võtma.“
  
• Ants: „Sõnakas eit sul, kallis Vanapagan, endisel oli tossikene“
  
• Endine Põrgupõhja ei võtnud midagi raha eest, tasus tööga või andidega; tema seda pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne.
  
• „Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla.“
  
• „Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja.“
  
• Kase vanaperenaine – kõik, mis maailmas läks viltu või tema tahtmise vastu, pidi olema minia süü läbi sündinud.
  
• Kase ema: „Mis inimene külvab, seda peab ta ka lõikama.“
  

III lk 29-37
Jürka kauples sulase, kes läks tema enda põllulappi tosima, ise jäi Antsu orjama. Lisete pettis Jürkat sulasega. Jürka pani heinaküüni põlema, sulane põles sisse. Kaval-Antsult sai Jürka endale koju Juula. Pärast seda toimus Jürkas imelik muutus. Jürka ja Juula tegid öösel koos nalja. Lisete saab aru, et Juula on rase, tuleb välja, et Jürka on isa. Lisete sureb viha kätte – läks voodisse, ütles, et ootab surma, lamas seal ilma söögi-joogita kuni suremiseni.

• „Nüüd näed isegi, et olen ikka veel sulle kallis.“
  
• Juula välimuse kirjeldus LK 33
  
• „Ma ei taha isegi maa peal elada, mis ma siis neist lastest siia muretsen.“
  
• „Kõik ütlevad, et ta on uus Vanapagan,“ seletas Juula. „Aga minul on see ükskõik, olgu ta või vanajumal ise, peaasi , et on mees, kes minust üle, nannipunni mina ei armasta. Teeb minuga, mis süda kutsub, ja mina ei või sinna õhkagi parata.“
  

IV lk 38-46
Jürka läks Lisete surmast teatama, et talle löödaks hingekella, õpetaja ütles, et tema hinge ei ole. Vestlus teemal Vanapagan olemine, Peetrus , õndsaks saamine. Kuna Lisete puusärk oli naeltega kinni löödud, tekitas see uudishimu, (Juula põhjendas sellega, et Lisete oli inetuks läinud). Peale matust olid kahtlused nii suured, et politsei segas asjasse, haud võeti lahti, avastati, et puusärgid polnud peale kivide ja mulla mitte midagi. Ametnikud mõistsid, et Jürkaga on mõttetu vaielda , Jürka mõistis, et ametnikud ei mõista midagi ega saa mitte millestki aru. Metsast leiti kondid, kuigi Jürka teadis, et need polnud Lisete omad, nõustus ametnikega , sest nad poleks niikuinii aru saanud ega uskunud.

• Ainult ühest oli pastoril kahju: miks polnud maailmas – ei temal endal ega teistelgi – enam seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie meeltele. Miks närib kahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja paratamatult juurdlema!
  

V lk 47-55
Jürka läks õpetaja juurde, et oma esimesed kaksikud kirja panna; selgus, et kuna nad pole Juulaga abielus, pole lapsed tegelikult Jürka omad. Räägivad Jürka valeisikutunnistusest. Tunnistab pastorile, et tema oli see, kes sulase tappis. Jürka ja Juula panevad oma nimed pruudi ja peiuna kirja.

• „Oli ta siis sulle kallis?“ küsis õpetaja temalt. „Surnult oli kallim.“
  
• Pastor arutleb Vanapaganateema üle LK 53
  

VI lk 55-65
Jürka eide kadumise lugu olevat ametlikult lõpetatud. Juula oli kahtlema hakanud, kas Lisete ikka tõepoolest otseteed põrgusse on läinud: vbla ei leinud ta teed sügava lume ja tuisuga, eksib niisama mööda metsa ümber ja hakkab viimaks kodu käima. Tööst hoolimata kandis Juula last vahetpidamata kas rinna otsas või rinna all; tema ei mõistnud, kuidas see võikski teisiti olla; kogu maailmas polnud ta enese ümber muud näinud, kui et kõik sigis ja poegis, muidu polnud ju elu üldse olemas. Jürka töötas ikka Antsule; vanade võlgade asemele tekkisid aina uued. Esimene raske kaotus Vanapagana elus – uss hammustas rukki ääres tema kolmeaastast last. Matustel poetas pisaraid.

• „See on siin ilmas ikka nõnda,“ seletas Ants, „et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat. See on jumalast nõnda seatud, ja kes astub selle vastu, astub jumala vastu, aga kes astub jumala vastu, seda ootab hukatus.“
  
• Üks oli nüüd Jürkale selge: lapsed olid midagi muud kui lambatalled ja lehmavasikad laudas, linnupojad pesas, tärkav puuvõsu ja rohi metsas, haljendav oras põllul. Nende pärast polnud ta kunagi silma vesistanud.
  
• Karu case LK 60
  

VII lk 65-74
Politseil selge, et Jürkal võltsitud isikutunnistus. Ants õpetab Jürkat valetama .

• Sellepärast arvas õpetaja, et Jürka on nagu särav täht pilkases pimeduses, ainult et ta valgus paistab pisut viltu.
  
• „Sest pole ühti, et oled, aga ära ütle seda ja ära ole ka seda, sest inimene ei pea kunagi seda olema, mis ta tõepoolest on. Inimene peab enda iga päev uuesti ümber valama , ta peab uuesti sündima, et kohaneda ümbrusele ja oludele.“
  
• „Peetrus salga maha, nagu tema ise salgas oma issanda .“
  
• Juudid LK 70
  

VIII lk 74-84
Juula avastab, et lastel kasvavad sarved. Saab teada, et Jürkal ka sarved peas. Jürka saatis kõik ärimehed ära; ainult üks kaupmees oli, kes tohtis Põrgupõhja õue astuda –müüs niiti, nõela, nööpi, nalli, linti, paela , sukka, särki jne. Antsu teeniv kaksikvend.

• Sellest tegi Jürka järelduse, et kui oled Vanapagan ja tahad inimesena maa peal õndsaks saada, siis pead kogu eluea kellegi võlglane olema ja selle eest teda orjama.
  

IX lk 84-93
Ants ütles Jürkale, et too peaks oma talu päriseks ostma; kuna tal polnud raha piisavalt ja maaparanduslaen ei andnud ka piisavalt, pidi Ants kah laenama. Ants ütles, et võiks maja tema nimele ehitada, siis ei saa keegi Jürkat laenu kuritarvitamises süüdistada. Jürka ootas kuid ja aastaid, kuid majast rahasaamine temani ei jõudnudki. Ants kaebab kohtusse.

• „Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.“
  

X lk 93-99
Jürka oli kehvas seisus, pidi Põrgupõhja maha müüma; kuna pakkujaid oli vähe, sai Ants koha saiaraha eest. Ants tunneb Vanapaganateema ees hirmu.

• Vanapagan, õndsus, põrgu, elekter LK 98
  

XI lk 99-108
Noor Jürka ja Eleonoore & noor Ants.

• Asjadega on ju nõnda, et kõik oleneb sellest , kust või kuidas neid näha.
  
• Ants arutleb LK 100
  

XII lk 108-117
Antsu põhjendused, miks ja kuhu peaks uued Põrgupõhja eluhooned ehitama. Noor Jürka läks tehases kättpidi masina vahele, poos end haiglas üles. Kusta , noore Jürka vend, läks Jürka asemele. Teised lapsed oleksid tahtnud ka minna, eriti vanem tütar Maia .

• „Sul ikka see Ants ees ja taga, nagu saaksid tema läbi õndsaks.“ „Aga kelle läbi siis?“ „Oma töö ja vaeva läbi.“
  
• Muidugi mõista, rendiga Ants end põrgusse meelitada ei lase, selleks on ta liiga kaval, seda usub Jürka. Aga ega temagi pole tänapäevane, ta on nii mõndagi näinud ja kogenud. Kui ei saa Antsu sisse vedada rendiga, siis ehk mõne muu asjaga.
  

XIII lk 117-125
Juuli, Maia õde, on leeriealine. Maia saab Antsu juurde tubastele töödele. Juula hoitab Maiat noore Antsu eest. Maia läheb varsti koju külla selleks, et rääkida, kui hea Antsu juures on: kui kerget ja puhast tööd teeb, millist toitu sööb, millisel asemel magab, millistes ruumides kõnnib ja millist peent juttu ajab. Kui teist korda koju läks, oli vaimustus lahtunud ning kodus ei olnud midagi sobilikku; viskab kausi puruks. Maia ei tulnud enam eluilmaski koju; jürka pidi talle ise järele minema, sest Juula tahtis, et tema esimene tütar algaks oma igavest teekonda kodust. Maia suri verekaotusesse – abort . Jürka tahab, et Maia saaks taeva.

• Maia sõnad hakkasid ema südamesse LK 118
  
• „Ja sellepärast tulin kõigepealt siia, sest töökatel on eesõigus, töökatel ja vooruslikel, kes tahavad õndsaks saada.“ Need sõnad olid nagu Jürka ja Juula suust räägitud: õndsaks saada, see oli peaasi, sest seda arvasid ka köster ja kirikuõpetaja.
  
• „Või mis sest küsida. On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea.“
  
• „Ei mina tea, mis peab, aga kui sa nii peeneks oled läind, et kukud kodus asju lõhkuma, siis parem ära tulegi koju.“
  

XIV lk 125-134
Kusta sai mahti koju tulla; rääkis, et noor Ants oligi see, kes käskis Maial lapsest vabaneda, ise pistis linna, nii et asi temasse ei puutuks. Kusta tõotab emale, et maksab Maia eest kätte. Tunned koeri, tunned inimesi.Antsule meenub hirm, mida ta tundis aastaid tagasi. Ants läheb pihile. Pastor soovitab Antsul head teha.

• Juula tundis, et on vana ja väsinud. LK 127
  
• Üks usub kaljukindlalt, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene, teine usub, et ta on inimene, aga elav nagu Vanapagan. Nõnda on inimesega siin maa peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti.
  

XV lk 134-143
Antsu süda oli vaba ja puhas, tuli uus tööhimu. Jürkale tulid naabrid. Ants renti ei vähendanud, ehkki võttis Jürkalt paremad maalapid ära. Juula ja Jürka vestlus suremisest, taevast-põrgust. Raske haigus võttis nende vanima poja Joosu. Noor Ants tuli välismaalt koos paari koolivennaga. Noore Antsy uppumine . Pime-Mari.
XVI lk 143-150
Juula tervis ja jõud ütlesid üles. Kusta tunnistab, et tema uputas noore Antsu.

• Selles ongi tema ameti pühadus, et tema ei tohi arvestada oma isiklikku südametunnistust.
  

XVII lk 150-156
Juula saab pulbrit . Sureb. Pesamuna Riia.

•