Õpilaste Suhtumine Seksuaalvähemusse (3)

Kuressaare Gümnaasium
ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE
Uurimistöö
Kuressaare 2008
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Seksuaalne orientatsioon 5
1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel 5
1.1.1 Homoseksuaalsus 5
1.1.2 Heteroseksuaalsus 5
1.1.3 Biseksuaalsus 6
1.1.4 Aseksuaalsus 6
1.1.5 Panseksuaalsus 6
1.2 Seksuaalseid orientatsioone tähistavate terminite muutused ajas 6
1.2.1 Homoseksuaal 6
1.2.2 Heteroseksuaal 7
1.2.3 Biseksuaal 7
1.2.4 Lesbi 7
1.2.5 Gei 7
1.3 Homoseksuaalsuse võimalikud põhjused 8
1.3.1 Geneetilised tegurid 8
1.3.1.1 Homoseksuaalsus kui perekondlik nähtus 8
1.3.1.2 Homoseksuaalsus kaksikute seas 9
1.3.1.3 Homoseksuaalsust põhjustava geeni otsingud 9
1.3.2 Hormonaalsed tegurid 9
1.3.3 Keskkondlikud tegurid 10
2. Seksuaalvähemuste olukord tänapäeval 11
2.1 Homoseksuaalsete suhete legaliseeritus maailmas 11
2.2 Samasooliste paaride juriidiline tunnustamine 11
2.2.1 Samasooliste paaride abielud 12
2.2.2 Samasooliste paaride registreeritud partnerlused, tsiviilliidud ja registreeritud vabaabielud 12
2.2.3 Samasooliste paaride registreerimata vabaabielud 12
2.3 Seksuaalvähemuste diskrimineerimine 12
2.3.1 Homofoobia 13
2.3.2 Vihakuriteod 13
2.4 Seksuaalvähemuste olukord Eestis 14
2.4.1 Seadusandlus 14
2.4.2 Eestlaste suhtumine samasooliste paaride abieludesse ning nende poolt adopteerimisse 15
3. Küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste seas 16
3.1 Uuringu iseloomustus 16
3.2 Küsimuste kokkuvõtte 17
3.3 Uuringu kokkuvõte 54
Kokkuvõte 55
Kasutatud materjal 57
Lisa 1 Küsitlus 60

Sissejuhatus

Seksuaalsus on mitmetahuline ja muutlik nähtus, mis moodustab inimese identiteedist olulise osa. Naiste ja meeste vahelise armastuse kõrval on alati eksisteerinud ka samast soost inimeste vaheline armastus ja suhted. Arutelud seksuaalsuse ning eriti samast soost inimeste vastu tuntava külgetõmbe üle on kestnud sajandeid. Näiteks Vana-Kreekas oli levinud arusaam, et inimesed võivad tunda külgetõmmet kummagi sugupoole vastu ning sugu ei olnud veetluse juures nii oluline kui silmapaistvus iseloomu ja ilu poolest. Samas kiriku mõju all olevas keskaegses Euroopas kujundasid kristlikud arusaamad inimeste mõttemaailma ja väärtushinnanguid ning kõik vähegi tolleaegse arvamuse järgi „normaalsusest“ väljas oli taunitav . Seega olid samasooliste inimeste vahelised romantilised ja seksuaalsed suhted kas eriti suure negatiivse tähelepanu all või siis täiesti eiratud ja nähtamatuks muudetud. Selline olukord kestis enamjaolt kuni 20. sajandini, mil seksuaalsed rollid määratleti uuesti ning seksuaalsusega ja seksuaalvähemustega seotud teemadel julgeti vabalt rääkida.
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb sügavat huvi erinevate seksuaalsete orientatsioonide ja seksuaalvähemuste rolli muutumise vastu ühiskonnas. Teema kohta on eestikeelset kirjandust väga vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade seksuaalvähemuste probleemidest ning teavitada nende olukorrast ühiskonnas.
Teema on maailmas väga aktuaalne, samas Eesti meedias on see leidnud vähe kajastust ning suure osa rahva seas valitsevas eelarvamused ning iganenud arusaamad.
Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:

• millised on erinevad seksuaalsed orientatsioonid;
  
• kui palju on muutunud erinevaid seksuaalseid orientatsioone tähistavad terminid läbi ajaloo;
  
• mida peetakse homoseksuaalsuse põhjusteks;
  
• milline on seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste olukord ja roll tänapäeva ühiskonnas.
  

Töö eesmärgiks on:

• uurida õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse;
  
• tutvuda seksuaalvähemustega seonduvate teemadega;
  
• teavitada seksuaalvähemuste olukorrast ja probleemidest.
  

Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilased vanuses 15-19.
Töö kuulub sotsiaalpsühholoogia valdkonda.
Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• neiud on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui noormehed ;
  
• vanemad õpilased on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui nooremad ;
  
• üldises mastaabis on õpilased küllaltki tolerantsed oma suhtumises seksuaalvähemustesse;
  
• õpilaste teadmised seksuaalvähemustest on lünklikud.
  

Hüpoteeside tõestamiseks viidi läbi küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste seas.
Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded:

• läbi töötada teemakohane kirjandus ja ning kasutada saadud teabest olulisemat antud töö kirjutamisel;
  
• viia läbi küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste seas;
  
• analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused.
  

Töö on jaotatud kolme peatükki: esimeses kirjeldatakse erinevaid seksuaalseid orientatsioone, nende arvatavaid põhjuseid ning nendega seotud mõistete arengut, teises peatükis antakse ülevaade seksuaalvähemuste olukorrast tänapäevases ühiskonnas ning ning kolmandas esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs.

1. Seksuaalne orientatsioon

Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne ja armastav külgetõmme teise inimese suhtes (Tallinn Pride 2007).
Seksuaalset orientatsiooni eristatakse seksuaalse identiteedi teistest komponentidest nagu bioloogiline sugu (inimene on füüsiliselt naine, mees või on tal ilmnevad interseksuaalsed tegurid, mistõttu on ta korraga nii naine kui mees), sooline identiteet (psühholoogiline naiseks või meheks olemine) ja sotsiaalne sooroll (naiseliku või meheliku käitumise kultuurinormide järgimine) (K.A.S. 2007).
Seksuaalne käitumine võib tuleneda seksuaalsest orientatsioonist, kuid käitumine ise ei defineeri ega muuda inimese seksuaalset orientatsiooni (AllPsych 2008).

1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel

Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalpartnerite alusel hetero -, homo- ja biseksuaalseteks on kultuuriline fenomen ega tulene loodusest. Seksuaalne identiteet, sooidentiteet ja seksuaalne orientatsioon ei ole staatilised nähtused - need võivad areneda ja muutuda. Sellest vaatenurgast on keeruline täpselt määratleda, kes on hetero-, homo- või biseksuaal (K.A.S. 2007: 10).
Seksuaalset külgetõmmet võib tunda enda soost inimese, vastassoost inimese või mõlema vastu. Kolm peamist seksuaalse orientatsiooni liiki on heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus ja biseksuaalsus (K.A.S. 2007). Veel loetakse seksuaalsete orientatsioonide hulka on aseksuaalsus ja panseksuaalsus.

1.1.1 Homoseksuaalsus

Homoseksuaalsus on romantiline ja seksuaalne tõmme samast soost isikute vastu (Vikipeedia 2007).

1.1.2 Heteroseksuaalsus

Heteroseksuaalsus on romantiline ja seksuaalne tõmme vastassoost isikute vastu (Vikipeedia 2007).

1.1.3 Biseksuaalsus

Biseksuaalsus on romantiline ja seksuaalne tõmme mõlemast soost isikute vastu, kuigi alati mitte samal määral.

1.1.4 Aseksuaalsus

Aseksuaalsus on seksuaalne orientatsioon, mille puhul ei kogeta seksuaalset ligitõmmet. Aseksuaalid võivad kogeda teiste inimeste suhtes romantilist ligitõmmet (Vikipeedia 2007). Paljud aseksuaalid peavad end ka hetero-, homo- või biseksuaaliks, kuid vaid emotsionaalsel tasemel (Asexual Visibility and Educational Network 2008).

1.1.5 Panseksuaalsus

Panseksuaalsus on seksuaalne orientatsioon, mida iseloomustab romantiline või seksuaalne tõmme inimeste vastu, sõltumata nende soolisest identiteedist või bioloogilisest soost. See kaasab ka potentsiaalse külgetõmbe inimeste vastu, kes ei identifitseeri ei mehe ega naisena (Wikipedia 2008).

1.2 Seksuaalseid orientatsioone tähistavate terminite muutused ajas

Seksuaalse orientatsiooniga seotud terminid on aja jooksul läbi teinud palju muutusi.

1.2.1 Homoseksuaal

Homoseksuaal tuleneb kreekakeelsest sõnast homos („sarnane“) ning ladinakeelsest sõnast sexus (‘sugu’) (Homoseksuaalsus 2007). Seda kasutas esimesena 1868. aastal Austria-Ungari kirjanik ja tõlkija Karl Maria Kertbeny, kes võitles homoseksuaalide õiguste eest (Etymology of Homosexuality 2007).
Psühhiaater Richard von Krafft-Ebing kasutas termineid homoseksuaal ja heteroseksusaal (samuti Kertbeny poolt kasutusele võetud) 1886. aastal oma teoses „Psychopathia Sexualis“. Tänu raamatu populaarsusele said need mõisted seksuaalse orientatsiooni märkimisel kõige laiemalt kasutatavaks (Wikholm 1998).
Kuna sõnal homoseksuaal on juures meditsiiniline varjund, siis soovitatakse tänapäeval selle asemel kasutada termineid gei või lesbi.

1.2.2 Heteroseksuaal

Heteroseksuaal tuleneb kreekakeelsest sõnast heteros („erinev“) (Homoseksuaalsus 2007). See võeti kasutusele vastandmõistena sõnale homoseksuaal Karl Maria Kertbeny poolt (Wikholm 1999).

1.2.3 Biseksuaal

Termin „biseksuaalsus“ tähendas algselt mõlemasoolisust, nii nais - kui ka meessuguorganite olemasolu samas organismis. See võeti botaanikas kasutusele 19. saj alguses (Kon 2004: 23).
Mõistet kasutati esimest korda seksuaalset orientatsiooni tähistavana tähenduses „külgetõmme mõlema soo vastu“ aastal 1892. See muutus üldkasutatavaks 1950ndatel. Lühendatud vormi bi esmakordne tõendatud kasutus pärineb aastast 1956 (Online Etymology Dictionary 2001).

1.2.4 Lesbi

Naishomoseksuaalide puhul üldiselt tarvitatav sõna lesbi on tuletatud Lesbose saare järgi, kus 7. sajandil eKr elas kuulus Kreeka poetess Sappho , kes kirjutas naistele pähendatud luuletusi. Tema nimest on tulnud ka sapfism, mis tähistab lesbilist armastust (Homoseksuaalsus 2007). Sapfism on tänapäevases tähenduses kasutusel olnud hiljemalt 18. sajandist (Wikipedia 2008).
Algselt tähendas lesbi Lesbose saare elanikke, kuid Sappho andis sellele uue tähenduse. Sõna on tänapäevases tähenduses kasutuses hiljemalt 17. sajandist. Esimene kirjalik tõend selle kasutamise kohta pärineb inglise poeedi William Kingi 1732 . aastal avaldatud raamatust „The Toast “ (Norton 2002).

1.2.5 Gei

Inglisekeelse sõna gay varaseim teadaolev kasutus, siis tähenduses „täis rõõmu või lusti“, pärineb aastast 1178. See tuleneb vanaprantsuse sõnast gai, mis tähendab „lustlik, lõbus“(Online Etymology Dictionary 2001).
Tähenduses „muretu; lõbus“ oli gay laialt kasutuses. 17. sajandil hakkas sõna omandama seksuaalset kõrvaltähendust ning 19. sajandi lõpuks tähendas gay prostituuti. Seda kasutati ka tähistamaks teisi abieluväliseid seksuaalvahekordi, mida peeti moraalivastaseks (Wikipedia 2008).
Termini gei kasutamine tähistamaks homoseksuaalsust oli oma päritolult vaid sõna seksuaalseks muutunud tähenduse „muretu, vaoshoidmatu“ laiendus, mis viitas valmisolekule eirata konventsionaalseid või lugupeetud seksuaalkombeid. Sellist tarvitust on teada 1920ndatest. Algselt leidis see harilikult kasutust heteroseksuaalse piiramatu eluviisi kohta. 20. sajandi keskpaigas oli gei vastandiks inglisekeelsele terminile straight (otsetõlkes „sirge“), mis viitas auväärsusele. Seda kasutati viitamaks vallaliste ja vabade inimeste eluviisile (Wikipedia 2008).
Juba 20. sajandi alguses kasutasid mõned ameeriklased enda kohta terminit gei, eelistades seda kliinilisele maiguga sõnale homoseksuaal. Gei sai laialdaselt kasutatavaks 1960ndatel ja 1970ndatel, kui meedia vastas geide nõudmisele asendada uudistereportaažides sõna homoseksuaal millegi muuga (Wikholm 1999).
Gei on tänapäeval homoseksuaali sünonüüm, s.t seda kasutatakse nii naiste kui ka meeste kohta. Samas on sõnal ka kitsam tähendus – meeshomoseksuaal.

1.3 Homoseksuaalsuse võimalikud põhjused

Leidub mitmeid teooriaid erinevate seksuaalsete orientatsioonide põhjuste kohta. Ameerika Lastearstide Akadeemia (The American Academy of Pediatrics) on öelnud, et seksuaalne orientatsioon ei ole tõenäoliselt mõjutatav vaid ühest tegurist, vaid on geneetiliste, hormonaalsete ja keskkondlike tegurite koosmõjul arenev (Frankowski 2004). On läbi viidud palju uuringuid võimalikest geneetilistest, hormonaalsetest, arengulistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest seksuaalsele orientatsioonile, kuid ei ole leitud midagi, mis lubaks teadlastel anda ühest vastust (American Psychological Association 2008).
Täiskasvanu seksuaalse orientatsiooni tuumast olulise osa moodustavad külgetõmbed ilmnevad tüüpiliselt lapsepõlve keskosa ja varase teismeea vahel (American Psychological Association 2008).

1.3.1 Geneetilised tegurid

Homoseksuaalsuse bioloogia uurimisel on edukaim olnud geneetika . Selleks, et otsustada, kas homoseksuaalsus on genotüüpiline, kaasasündinud ja pärlikult edasi antav omadus, on teadlased läinud kolme teed pidi. Esiteks uuritakse homoseksuaalide sugupuud, et teada saada, kas nende lähisugulaste seas on esinenud homoseksuaalsust.. Teiseks võrreldakse ühest ja samast munarakust (ühemunaraku ehk monosügootseid) ning erinevatest munarakkudest (kahemunaraku e disügootseid) arenenud kaksikuid. Kolmandaks püütakse leida geeni, mis eeldatavasti põhjustab homoseksuaalsust (Kon 2004: 62).

1.3.1.1 Homoseksuaalsus kui perekondlik nähtus

On tõestatud, et homoseksuaalsus on perekondlik nähtus. Kui peres on üks homoseksuaal, siis võib suure tõenäosusega leida teisigi, eriti emaliini sugulaste seas. Kõige sagedamini osutuvad homoseksuaalseks noorimad pojad (Kon 2004: 62). Mitme uuringu kohaselt on meeste seksuaalne orientatsioon seotud vanemate vendade arvuga. Ühe teooria järgi suurendab iga vanem vend homoseksuaalsuse tõenäosust 33%. On oletatud, et meeslooted provotseerivad emapoolse immuunreaktsiooni, mis muutub tugevamaks iga järgneva meessoost lootega. Reaktiooni tulemusena kanduvad ema teatud antikehad lootele ja mõjutavad selleajus seksuaalse kujunemise aspekte ( Blanchard 2001).

1.3.1.2 Homoseksuaalsus kaksikute seas

Uuringud kaksikute seas leidmaks seaduspärasusi homoseksuaalsuse esinemisel on andnud vastuolulisi tulemusi. Varasemates uuringutes jõuti järeldusele, et ühemunakaksikute puhul on homoseksuaalsuse konkordantsus ehk mingi genotüübi sarnasus kaksikuil palju kõrgem kui kahemunakaksikutel.
Ühe uuringu järgi oli meessoost monosügootseil kaksikuil konkordantsus 55% ja disügootseil kaksikuil 22%. Naissoost kaksikutega läbi viidud samalaadne uuring andis tulemuseks vastavalt 48% ja 16% (LeVay 2003). Hilisemas uuringus olid monosügootsetest kaksikutest konkordantsed 6.7%, disügootsetest kaksikutest 7.2% ning tavalistest õdedest-vendadest 5.5% (Bearman, Brückner 2001).

1.3.1.3 Homoseksuaalsust põhjustava geeni otsingud

Siiani on ebaõnnestunud püüded leida ja lokaliseerida geeni, mis eeldatavasti põhjustab homosekusuaalsust (Kon 2004: 62).
1993. aastal läbi viidud uuringus osales 40 peret, kus oli kaks homoseksuaalset venda. 64% neist oli punktis Xq28 (Hamer 1993), mis asetseb X-kromosoomi pika käe kõige ülemises otsas, sama viiest markerist koosnev rida. 1999. aastal Hameri uuringuid korranud Kanada geneetikud ei saanud oodatud tulemusi. Kuigi nad on kindlad, et homoseksuaalsus on geenidega determineeritud, arvavad nad siiski, et need geenid pole lokaliseeritud X-kromosoomis (Kon 2004: 64).

1.3.2 Hormonaalsed tegurid

Soolised erinevused ja seksuaalne veetlus on seotud suguhormoonidega, mis liigitatakse meessuguhormoonideks ( androgeenid ) ja naissuguhormoonideks (östrogeenid) (Kon 2004: 60).
Ei ole leidnud kinnitust väide, nagu oleks homoseksuaalsetel meestel kõrgem östrogeenide tase. Lesbide hulgas esineb kõrgenenud testosterooni taset vaid kolmandikul. Samas ei tooda organism hormoone regulaarselt ning nende tase võib ühel inimesel tugevasti kõikuda. Samuti sõltub hormoonide tase vanusest – meestel testosteroonitase vananedes väheneb, östrogeenide tase aga tõuseb ( Meyer -Bahlburg 1995).
Rootsis Karolinska Instituudis läbi viidud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas aju osad, mis on seotud paljunemisega , erinevad reaktsioonide poolest lõhnadele ja feromoonidele (Schmid 2005). Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda liigikaaslaste mõjutamiseks (ENE 3 1987: 684). Tõestati, et testosteroonist tuletatud kemikaali nuusutamine aktiveerib aju seksuaalse käitumise eest vastutava piirkonna homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel, kuid mitte heteroseksuaalsetel meestel. Östrogeeni nuusutamisel oli tulemus vastupidine – vaid heteroseksuaalsetel meestel toimus reaktsioon aju paljunemisega seotud piirkonnas. Katse tulemused annavad alust arvata, et seksuaalse orientatsiooni kujunemise juures on tähtsad bioloogilised tegurid (Schmid 2005).

1.3.3 Keskkondlikud tegurid

Tingimused perekonnas mõjutavad inimese iseloomu kujunemist. Sellega seoses on uuritud perekonnasiseste suhete mõju lapse seksuaalsele orientatsioonile. Homoseksuaalsuse põhjustena on välja pakutud rohkesti vastuolulisi tegureid. Näiteks:

• isa asend perekonnas - nõrk, vaenulik , mittearmastav, isa puudumine;
  
• ema asend perekonnas - nõrk, domineeriv, liighoolitsev, ükskõikne;
  
• lapse asend perekonnas - üksiklaps, vanemad lapsed, nooremad lapsed, rohkem vendasid, rohkem õdesid (Homoseksuaalsus 2007).
  

Nende teooriate suurimaks puuduseks on tuginemine intervjuudele, kus küsitlejail on kerge esitada suunavaid küsimusi (Homoseksuaalsus 2007).
Lapsepõlveaegset vastassoole tüüpilist käitumist (childhood cross-sex-typed behavior ; childhood gender nonconformity) esineb nii tüdrukute kui poiste seas ning sellised lapsed võivad täiskasvanuna olla nii hetero- kui ka homoseksuaalsed. Kuid homoseksuaalid meenutavad enda lapsepõlvest oluliselt rohkem oma soole mittevastavat käitumist kui heteroseksuaalid. See on eriti täiskasvanud meeste homoseksuaalsuse tähtis ennustaja (Bailey, Zucker 1995). Uurijad on arvanud, et selline lapsepõlveaegne käitumine võib olla geneetika, sünnieelsete hormoonide, isiksuse, vanemliku hoolitsuse või muude keskkondlikke faktorite tagajärg (Wikipedia 2008).

2. Seksuaalvähemuste olukord tänapäeval

Alates 20. sajandi teisest poolest on ühiskonnas valitsevad arvamused seksuaalvähemuste kohta muutunud märgatavalt tolerantsemaks. Siiski ollakse veel kaugel maailmast, kus kõiki inimesi koheldakse võrdselt.

2.1 Homoseksuaalsete suhete legaliseeritus maailmas

Arenenud riikides on homoseksuaalsed seksuaalaktid legaliseeritud ning on kaotatud varem eksisteerinud seadusega ette nähtud karistused samasooliste inimeste vaheliste seksuaalaktide eest.
Siiski on paljudes maailma osades seadused, mis keelavad või reguleerivad vabatahtlikke seksuaalsuhteid samast soost isikute vahel. Teistes riikides on niinimetatud moraaliseadused, mis keelavad „antisotsiaalse“ või „ebamoraalse“ käitumise ja „avaliku skandaali põhjustamise“. Neid kasutatakse politsei poolt, et arreteerida ja ahistada geisid, lesbisid, biseksuaalne ja transseksuaale (International Gay and Lesbian Human Rights Commission 2003).
Vabatahtlikud homoseksuaalsed seksuaalaktid on illegaalsed rohkem kui 70 riigis (mitmes karistatavad isegi eluaegse vanglakaristuse või surmanuhtlusega) ( Pearson 2006) ning neist 40 riigis on illegaalsed vaid meestevahelised seksuaalsuhted. Selliste riikide hulk on alates 20. sajandi teisest poolest pidevalt vähenenud (Wikipedia 2008).

2.2 Samasooliste paaride juriidiline tunnustamine

Samasoolised paarid on on soovinud abielluda või oma suhteid muul viisil seaduslikuks muuta alates seksuaalvähemuste õiguste eest võitleva ühiskondliku liikumise algusest. Kuna abielupaaridel on rohkelt õigusi ja vastutusi, peavad paljud geid , lesbid ja biseksuaalid väga oluliseks oma suhete seadusega tunnistavaks muutmist ( Johnson 2007).
Juriidiliselt tunnustatakse kolme erinevat vormi samasooliste paaride suhteid. ( ILGA - Europe 2008).

2.2.1 Samasooliste paaride abielud

Samasooliste paaride abielude puhul on abikaasadel samad õigused, vastutused ja juriidiline tunnustus, mis heteroseksuaalsetel abielupaaridel (ILGA-Europe 2008).
Samasoolised paarid saavad praegu abielluda viies riigis: Hollandis (esimene riik, tunnustati 2001. aastal samasooliste abielusid), Belgias, Hispaanias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Samuti saavad samasoolised paarid abielluda USAs Massachusettsi osariigis (Wikipedia 2008).

2.2.2 Samasooliste paaride registreeritud partnerlused, tsiviilliidud ja registreeritud vabaabielud

Erinevates riikides eksisteerivad nimetuselt erinevad, kuid sisult sarnased suhtevormid, mis on abielule sarnanevad liidud (Wikipedia 2008). Oma partnerluse registreerivad samasoolised paarid saavad kindlad ja loetletud õigused, vastutused ja juriidilise tunnustuse . Need võivad olla identsed või sarnased heteroseksuaalsete abielupaaride omadega, kuid teistel juhtudel on selgelt alaväärsed ja teisejärgulised (ILGA-Europe 2008).
Mõnedes riikides on sellisesse liitu võimalik astuda ka abiellumata heteroseksuaalsetel paaridel (Wikipedia 2008).
Esimese riigina pakkus registreeritud parnerlust samasoolistele paaridele 1989. aastal Taani. Samasoolised paarid saavad astuda registreeritud partnerlusse 16 riigis ning 5 riigi loetletud piirkondades (Wikipedia 2008).

2.2.3 Samasooliste paaride registreerimata vabaabielud

Registreerimata vabaabielude puhul saavutavad samasoolised paarid pärast kindlat kooselatud aega õigused ja vastutused, mis on peaaegu alati saadaval ka abiellumata heteroseksuaalsetele paaridele (ILGA-Europe 2008).

2.3 Seksuaalvähemuste diskrimineerimine

Diskrimineerimine on inimese või inimrühma ebavõrdne ja teistmoodi kohtlemine võrreldes teiste inimeste või inimrühmadega ( Legal Definitions 2008).
Seksuaalvähemuste diskrimineerimine toimub nii üksikisikute kui ka organisatsioonide poolt ning on sageli setud homofoobiaga. Homofoobia toob kaasa juriidilise ja sotsiaalse diskrimineerimise . Juriidline diskrimineerimine on homoseksuaalide ja heteroseksuaalide ebavõrdne kohtlemine rahvusvahelistes lepingutes, riiklikes ja kohalikes seadustes . Sotsiaalne diskrimineerimine on inimeste ebavõrdne kohtlemine ametiasutustes, ettevõtetes, meedias ja teise inimeste poolt (K.A.S. 2007: 13). Seksuaalvähemused ei leia sageli seadusandluses piisavalt kaitset diskrimineerimise ja vägivalla vastu.
Diskrimineerimise ning seksuaalvähemuste vastu suunatud vägivalla aluseks on tihti heteronormatiivsus ja heteroseksism. Selle puhul defineeritakse heteroseksuaalsust kui normaalset ja ideoloogiliselt ainukest ühiskonna poolt aktsepteeritavat seksuaalsuse vormi. Heteroseksism mõjub strukturaalsel, institutsioonilisel, sotsiaalsel ja individuaalsel tasandil ning seda esineb ka seadustes (K.A.S. 2007: 23).

2.3.1 Homofoobia

Homofoobiat võib defineerida mitmeti:

• hirm, vastumeelsus, sallimatus ja viha homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ning nende eluviisi ja kultuuri vastu (K.A.S. 2007: 14);
  
• soov homoseksuaale diskrimineerida;
  
• katse homoseksuaale diskrimineerida ( Robinson 2005).
  

Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid:

• iseenda homoseksuaalsete joontega seotud hirmu ennetamine, s.t püüd leida lahendus oma sisemisele konfliktile;
  
• tunnustuse saamine autoriteetidelt;
  
• homofoobia võib olla mõne osa mõne religioosse grupi üldisest ideoloogiast;
  
• teadmatus , info puudus ja kartus erinevuse ees (Homoseksuaalsus 2007);
  
• vajadus vihata (mõned madala enesehinnanguga inimesed vajavad vähemust, mida saavad vihata ja mille suhtes end ülemana tunda) (Robinson 2005).
  

Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald). Selline käitumine on indiviidi kaitsereaktsioon talle tundmatu nähtuse ees (Homoseksuaalsus 2007).

2.3.2 Vihakuriteod

Vihakuritegu on vägivallaakt isiku või tema omandi suhtes, kelle kurjategija on välja valinud rassi, usuliste tõekspidamiste, rahvusliku või etnilise kuuluvuse , seksuaalse orientatsiooni, vaimse või füüsilise puude, soo või vanuse tõttu. Vihakuriteod on sisuliselt sõnumikuriteod, sest peale ohvri otsese kahjustamise nad edastavad ohusignaali ka ohvri sõpradele, pereliikmetele ja ohvrigruppidele. Eesmärgiks on tekitada ohvrigrupile mulje, et nad on soovimatud ja neid ähvardab oht uuesti rünnakuobjektiks saada (Schneider 2003).
Seksuaalvähemuste vastu sooritatud vihakuriteod ei ole kõige sagedamini dokumenteeritud vihakuriteoliik. Kuid sellised rünnakud on tihti eriti vägivaldsed ja julmad, mis osutab, et kurjategija eesmärk oli põhjustada suurt kahju ning ta oli oma ohvri just sellel põhjusel valinud (Babst 2005). Ameerika Ühendriikides moodustasid seksuaalvähemuste vastu suunatud kuriteod 2006. aastal 16% kõigist dokumenteeritud vihkuritegudest ja olid pärast rassi ja religiooni tõttu sooritatud kuritegusid kolmandal kohal (The Advocate 2007).
Selliseid kuritegusid sooritatakse tõenäoliselt veelgi rohkem, kuid kõigist juhtumitest ei teatata politseile . Homofoobia tõttu ühiskonnas kardavad paljud ohvrid , et politseisse pöördumisel tõttu võib neile osaks saada veel tagakiusamist näiteks tööst ilmajäämise näol. Paljudes riikides ei ole seadusi seksuaalvähemustele suunatud vihakuritegevuse kohta, seega jäävad kuriteod õiglaselt karistamata (Matzner 2005).

2.4 Seksuaalvähemuste olukord Eestis

Seksuaalvähemuste olukorda Eestis ja üldist ühiskondlikku suhtumist neisse mõjutavad kunagised Nõukogude Liidust pärit arusaamad. Noorem põlvkond inimesi on tunduvalt tolerantsemad ning seksuaalvähemuste suhtes positiivsemalt meelestatud kui eakamad inimesed.

2.4.1 Seadusandlus

Eesti NSV kriminaalkoodeksi §118 nägi meestevahelise anaalseksi eest karistusena ette kaheaastast vabadusekaotust. l. juunil 1992 jõustus ENSV kriminaalkoodeksi revideeritud variant Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksi nime all, kus meestevahelist homoseksuaalset käitumist enam ei karistatud (Homoseksuaalsus 2007).
6. juunil 2001 võttis Riigikogu vastu uue karistusseadustiku , kus seadustiku 7. jaos “Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod” on heteroseksuaal- ja homoseksuaalsuhteid käsitletud võrdsetel alustel (Homoseksuaalsus 2007).
Karistusseadustiku §151 ja §152 kohaselt on karistatav vaenu õhutamine, inimese õiguste ebaseaduslik piiramine või inimesele ebaseaduslike eeliste andmine seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga (Riigi Teataja 2001). Sellega on Eestis reguleeritud diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni alusel.

2.4.2 Eestlaste suhtumine samasooliste paaride abieludesse ning nende poolt adopteerimisse

2006. aasta algul läbi viidud Emori uuringust selgus, et samasooliste abiellumise vastu on 77% ja homopaaridele lapsendamisõiguse andmise vastu 76% rahvast. Meestest ei toetanud homoabielusid homoabielusid 80% ning naistest 74% ( Koch 2006).
2006. aastal läbi viidud üleeuroopalisest Eurobaromeetri uuringust selgus, et 21% vastanud Eesti kodanikest toetavad samasooliste paaride abielusid ja 14% samasooliste paaride poolt adopteerimist ( Postimees 2006).

3. Küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste seas

Seksuaalvähemustega seonduvad teemad on maailmas väga aktuaalsed ning leiavad palju kajastamist. Seksuaalvähemused tegutsevad aktiivselt selle nimel, et saavutada heteroseksuaalsete inimestega võrdsed õigused. Sama toimub ka Eestis. Autori eesmärk oli teada saada, milline on teismeliste suhtumine seksuaalvähemustesse ning nende olukorra muutumisse ühiskonnas.

3.1 Uuringu iseloomustus

Küsitlus (vaata Lisa 1 Küsitlus) viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9.-12. klassides õppivate 15-19- aastaste noorte seas. Küsitlustelehti aitasid õpilastele jagada neli KG õpetajat ning üks KG õpilane.
Küsitlus koosnes 21 küsimusest, millest enamikule pidi valima pakutud vastusevariantide seast sobivaima; ühele küsimusele paluti vastata vabas vormis.
Kokku küsitleti 99 õpilast, neist 55 olid naissoost ja 44 meessoost.
Tabel 1 Küsitletud õpilased klasside kaupa (autor).
Õpilaste koguarv
Naissoost õpilaste arv
Meessoost õpilaste arv
9. klass
23
11
12
10. klass
27
19
8
11. klass
24
10
14
12. klass
25
15
10
Kokku
99
55
44
Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev.
Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid . Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse .

3.2 Küsimuste kokkuvõtte

1. Kas olete teadlik seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest (geid, lesbid, biseksuaalid) oma tutvusringkonnas?
Tabel 2 Küsitletute teadlikkus seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest oma tutvusringkonnas (autor).
Jah
Ei
9. klass
4 (18%)
18 (89%)
10. klass
6 (22%)
21 (78%)
11. klass
5 (21%)
19 (79%)
12. klass
7 (28 %)
18 (72%)
Kokku
22 (22%)
76 (78%)
Kõige rohkem on seksuaalvähemustesse kuuluvatest isikutest oma tutvusringkonnas teadlikud 12. klassi õpilased (28%), kõige vähem 9. klassi õpilased (18%).
Joonis 1 Küsitletute teadlikkus seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest oma tutvusringkonnas (autor).
Ligi veerand (22%) vastanutest on teadlikud seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest oma tutvusringkonnas.
2. Kas peate homoseksuaalsust ja biseksuaalsust loomulikuks?
Siin ja edaspidi kasutatakse tabelites naissoost vastajate märkimiseks N ja meessoost vastajate märkimiseks M.
Tabel 3 Küsitletute arvamus homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse loomulikkuse kohta (autor).
Jah (on loomulik)
Ei (ei ole loomulik)
Ei oska öelda
9. klass N
5 (45,5%)
1 (9%)
5 (45,5%)
9. klass M
0
7 (58%)
5 (42%)
9. klass kokku
5 (22%)
8 (35%)
10 (43%)
10. klass N
8 (42,1%)
5 (26,3%)
6 (31,6%)
10. klass M
2 (25%)
6 (75%)
0
10. klass kokku
10 (37%)
11 (41%)
6 (22%)
11. klass N
5 (50%)
3 (30%)
2 (20%)
11. klass M
3 (21,4%)
8 (57,1%)
3 (21,4%)
11. klass kokku
8 (33%)
11 (46%)
5 (21%)
12. klass N
7 (47%)
2 (13%)
6 (40%)
12. klass M
4 (40%)
2 (20%)
4 (40%)
12. klass kokku
11 ( 44%)
4 (16%)
10 (40%)
N kokku
25 (45%)
11 (20%)
19 (35%)
M kokku
9 (20%)
23 (52%)
12 (27%)
Kõik kokku
34 (34,3%)
34 (34,3%)
31 (31,3%)
Vastanutest on kõige antud küsimuses kõige tolerantsemad 12. klassi õpilased, kellest ligi pool (44%) peavad homo- ja biseksuaalsust loomulikuks. Samas 9. klassi õpilastest vaid 22% peavad homo- ja biseksuaalsust loomulikuks.
Joonis 2 Joonis 3
Joonis 2 ja 3 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste arvamus homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse loomulikkuse kohta (autor).
Vastanud neidudest peavad homo- ja biseksuaalsust loomulikuks peaaegu pooled (45%), samas noormeestest vaid 20%. Üle poole (52%) vastanud noormeestest ei arva, et homo- ja biseksuaalsus on loomulikud . Tütarlaste seas on selliselt vastanuid 20%.
Joonis 4 Küsitletute arvamus homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse loomulikkuse kohta (autor).
Vastanutest peavad homo- ja biseksuaalsust loomulikuks 34,3% ning sama palju ebaloomulikuks. Suur osakaal (31,3%) vastanuid, kes ei oska kindlat seisukohta võtta, näitab autori arvates, et noored ei ole antud teemaga palju kokku puutunud.
3. Kas peate homoseksuaalsust ja biseksuaalsust kaasasündinuks või elu jooksul omandatuks?
Tabel 4 Homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kaasasündinuks või elu jooksul omandatuks pidamine küsitletute seas (autor).
Kaasasündinud
Elu jooksul omandatud
Ei oska öelda
9. klass N
3 (27%)
7 (64%)
1 (9%)
9. klass M
1 (8,3%)
9 (75%)
2 (16,6%)
9. klass kokku
4 (17%)
16 (70%)
3 (13%)
10. klass N
7 (37%)
9 (47%)
3 (16%)
10. klass M
3 (43%)
4 (57%)
0
10. klass kokku
10 (38%)
13 (50%)
3 (12%)
11. klass N
3 (33%)
5 (56%)
1 (11%)
11. klass M
3 (21%)
10 (71%)
1 (7%)
11. klass kokku
6 (26%)
15 (65%)
2 (9%)
12. klass N
7 (47%)
7 (47%)
1 (6%)
12. klass M
4 (40%)
5 (50%)
1 (10%)
12. klass kokku
11 (44%)
12 (48%)
2 (8%)
N kokku
20 (37%)
28 (52%)
6 (11%)
M kokku
11 (26%)
28 (65%)
4 (9%)
Kõik kokku
31 (32%)
56 (58%)
10 (10%)
Kõige ülekaalukamalt (70%) peavad homo- ja biseksuaalsust elu jooksul omandatuks 9. klassi õpilased, kellest vaid 17% peavad seda kaasasündinuks. 10. klassi õpilastest peavad seda elu jooksul omandatuks 50% vastanuist ning kaasasündinuks 38%, 11. klass vastavalt 65% ja 26% ning 12. klass vastavalt 48% ning 44%.
Joonis 5 Joonis 6
Joonis 5 ja 6 Homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kaasasündinuks või elu jooksul omandatuks pidamine naissoost ja meessoost küsitletute seas (autor).
Vastanud neidudest peavad homo- ja biseksuaalsust elu jooksul omandatuks 52% ja noormeestest 65%. Kaasasündinuks peavad neid 37% neidudest ja 26% noormeestest.
Joonis 7 Homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kaasasündinuks või elu jooksul omandatuks pidamine küsitletute seas (autor).
Vastanutest 32% peab homo- ja biseksuaalsust kaasasündinuks ning 58% elu jooksul omandatuks. Kindlat seisukohta ei ole 10% küsitletutest.
4. Kuidas üldiselt hindate oma suhtumist seksuaalvähemustesse?
Tabel 5 Küsitletute hinnang oma suhtumisele seksuaalvähemustesse (autor).
Täiesti positiivne
Enamasti positiivne
Pigem positiivne kui negatiivne
Neutraalne
Pigem negatiivne kui positiivne
Enamasti negatiivne
Täiesti negatiivne
9. klass N
1 (10%)
0
4 (40%)
3 (30%)
1 (10%)
1 (10%)
0
9. klass M
0
0
0
4 (36%)
2 (18%)
5 (45%)
0
9. klass kokku
1 (5%)
0
4 (19%)
7 (33%)
3 (14%)
6 (29%)
0
10. klass N
1 (5%)
5 (26%)
3 (16%)
8 (42%)
2 (11%)
0
0
10. klass M
0
0
1 (12,5%)
0
0
3 (37,5%)
4 (50%)
10. klass kokku
1 (3%)
5 (19%)
4 (15%)
8 (30%)
2 (7 %)
3 (11%)
4 (15%)
11. klass N
0
0
0
9 (90%)
1 (10%)
0
0
11. klass M
0
0
1 (7,7%)
7 (53,8%)
0
4 (30,7%)
1 (7,7%)
11. klass kokku
0
0
1 (4,3%)
16 (70%)
1 (4,3%)
4 (17%)
1 (4,3%)
12. klass N
3 (20%)
5 (33%)
1 (7%)
5 (33%)
1 (7%)
0
0
12. klass M
1 (10%)
0
1 (10%)
6 (60%)
2 (20%)
0
0
12. klass kokku
4 (16%)
5 (20%)
2 (8%)
11 (44%)
3 (12%)
0
0
N kokku
5 (9%)
10 (19%)
8 (15%)
25 (46%)
5 (9%)
1 (2%)
0
M kokku
1 (2%)
0
3 (7%)
17 (40%)
4 (10%)
12 (29%)
5 (12%)
Kõik kokku
6 (6%)
10 (10%)
11 (11%)
42 (44%)
9 (9%)
13 (14%)
5 (5%)
Vastanutest hindavad enda suhtumist seksuaalvähemustesse üldiselt kõige positiivsemaks 12. klassi õpilased, kellest vaid 12% on skaala negatiivsema osa peal ning ükski ei hinda enda suhtumist enamasti või täiesti negatiivseks.
Joonis 8 Joonis 9
Joonis 8 ja 9 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste hinnang oma suhtumisele seksuaalvähemustesse (autor).
Nii naissoost kui meessoost küsitletutest hindab suurem osa enda suhtumist neutraalseks (vastavalt 46% ja 40%). Täiesti positiivseks peab oma suhtumist 9% neidudest ja 2% noormeestest, enamasti positiivseks 9% neidudest, kuid mitte ükski noormees, pigem positiivseks kui negatiivseks 15% neidudest ja 7% noormeestest, pigem negatiivseks kui positiivseks 9% neidudest ja 10% noormeestest, enamasti negatiivseks 2% neidudest ja 29% noormeestest ning täiesti negatiivseks 12% noormehi, kuid mitte üksi neiu . Neist andmetest järeldub, et suur osa neidudest asetab oma suhtumise skaala positiivse osa peale, samas kui enamus noormehi on negatiivsema suhtumisega.
Joonis 10 Küsitletute hinnang oma suhtumisele seksuaalvähemustesse (autor).
44% vastanutest hindab oma suhtumist seksuaalvähemustesse neutraalseks. Peaaegu võrdselt hinnatakse suhtumist positiivseks ja negatiivseks (kokku vastavalt 27% ja 28%) kusjuures äärmuslikke vastusevariante valis väga väike osa küsitletuist – täiesti positiivne 6% ja täiesti negatiivne 5%.
5. Kas teie suhtumine geidesse erineb teie suhtumisest lesbidesse?
Tabel 6 Küsitletute suhtumine geidesse ja lesbidesse (autor).
Ei erine
Suhtun lesbidesse positiivsemalt
Suhtun geidesse positiivsemalt
Ei oska öelda
9. klass N
3 (27%)
1 (9%)
6 (55%)
1 (9%)
9. klass M
3 (27%)
8 (73%)
0
0
9. klass kokku
6 (27%)
9 (41%)
6 (27%)
1 (5%)
10. klass N
11 (58%)
0
4 (21%)
4 (21%)
10. klass M
3 (37,5%)
5 (62,5%)
0
0
10. klass kokku
14 (52%)
5 (18%)
4 (15%)
4 (15%)
11. klass N
7 (70%)
0
0
3 (30%)
11. klass M
0
12 (86%)
1 (7%)
1 (7%)
11. klass kokku
7 (29%)
12 (50%)
1 (4%)
1 (4%)
12. klass N
12 (80%)
0
0
3 (20%)
12. klass M
3 (30%)
5 (50%)
0
2 (20%)
12. klass kokku
15 (60%)
5 (20%)
0
5 (20%)
N kokku
33 (60%)
1 (2%)
10 (18%)
11 (20%)
M kokku
9 (21%)
30 (70%)
1 (2%)
3 (7%)
Kõik kokku
42 (43%)
31 (32%)
11 (11%)
14 (14%)
Kõige vähem erineb suhtumine geidesse ja lesbidesse 12. klassi õpilaste seas (60% ei erine). 9. klassi õpilaste seas vaid 27% vastanute suhtumine geidesse ja lesbidesse ei erine, 10. klassis on see näitaja 52% ning 11. klassis 29%. Kõige positiivsem suhtumine lesbidese on 11. klassi noormeeste seas (86%) ning kõige positiivsemalt suhtuval geidesse 9. klassi neiud (55%).
Joonis 11 Joonis 12
Joonis 11 ja 12 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste suhtumine geidesse ja lesbidesse (autor).
60% naisoost küsitletute ning 21% meessoost küsitletute suhtumine geidesse ja lesbidesse ei erine. Vastustest kujuneb välja huvipakkuv tõsiasi – 70% noormeestest suhtub lesbidesse positiivsemalt ning 18% neidudest suhtub geidesse positiivsemalt. Samas vaid 1 noormees suhtub geidesse positiivsemalt ning 1 neiu lesbidesse positiivsemalt. Siit võib järeldada, et vastassoost homoseksuaalidesse suhtutakse sageli positiivsemalt, seda eriti noormeeste seas.
Joonis 13 Küsitletute suhtumine geidesse ja lesbidesse (autor).
43% kõigist vastanutest suhtub geidesse ja lesbidesse samamoodi. 32% suhtub lesbidesse positiivsemalt ning 11% geidesse positiivsemalt.
6. Kas teie suhtumine homoseksuaalidesse (nii geidesse kui lesbidesse) erineb teie suhtumisest biseksuaalidesse?
Tabel 7 Küsitletute suhtumine homoseksuaalidesse ja biseksuaalidesse (autor).
Ei erine
Suhtun biseksuaalidesse positiivsemalt
Suhtun homoseksuaalidesse positiivsemalt
Ei oska öelda
9. klass N
5 (45%)
1 (9%)
1 (9%)
4 (36%)
9. klass M
6 (50%)
0
1 (8%)
5 (42%)
9. klass kokku
11 (48%)
1 (4%)
2 (9%)
9 (39%)
10. klass N
9 (47%)
4 (21%)
2 (11%)
4 (21%)
10. klass M
4 (50%)
0
0
4 (50%)
10. klass kokku
13 (48%)
4 (15%)
2 (7%)
8 (30%)
11. klass N
9 (90%)
1 (10%)
0
0
11. klass M
4 (29%)
3 (21%)
1 (7%)
6 (43%)
11. klass kokku
13 (54%)
4 (17%)
1 (4%)
6 (25%)
12. klass N
8 (53%)
2 (13%)
0
5 (33%)
12. klass M
5 (50%)
1 (10%)
0
4 (40%)
12. klass kokku
13 (52%)
3 (12%)
0
9 (36%)
N kokku
31 (56%)
8 (15%)
3 (5%)
13 (24%)
M kokku
19 (43%)
4 (9%)
2 (5%)
19 (43%)
Kõik kokku
50 (51%)
12 (12%)
5 (5%)
32 (32%)
Joonis 14 Joonis 15
Joonis 14 ja 15 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste suhtumine homoseksuaalidesse ja biseksuaalidesse (autor).
56% naissoost ja 43% meessoost küsitletute suhtumine homo- ja biseksuaalidesse ei erine. Biseksuaalidesse shtub positiivsemalt 15% naissoost küsitletuid ja 9% meessoost küsitletuid. Homoseksuaalidesse suhtub positiivsemalt 5% naissoost ja 5% meessoost küsitletuid.
Joonis 16 Küsitletute suhtumine homoseksuaalidesse ja biseksuaalidesse (autor).
51% vastanute suhtumine homo- ja biseksuaalidesse ei erine. 12% protsenti suhtuvad biseksuaalidesse positiivsemalt, 5% homoseksuaalidesse positiivsemalt. Koguni 32% ei oska kindlat seisukohta võtta.
7. Kas teie suhtumist seksuaalvähemustesse mõjutab teie usk/religioossed vaated (Piiblis ja/või teistes pühakirjades kirjutatu)?
Tabel 8 Usu ja religioossete vaadete mõju suhtumisele seksuaalvähemustesse (autor).
Ei ole usklik
Olen usklik, kui see ei mõjuta suhtumist
Mõjutab positiivselt
Mõjutab negatiivselt
9. klass N
11 (100%)
0
0
0
9. klass M
12 (100%)
0
0
0
9. klass kokku
23 (100%)
0
0
0
10. klass N
17 (89%)
2 (11%)
0
0
10. klass M
7 (87,5%)
1 (12,5%)
0
0
10. klass kokku
24 (89%)
3 (11%)
0
0
11. klass N
10 (100%)
0
0
0
11. klass M
12 (86%)
2 (14%)
0
0
11. klass kokku
22 (92%)
2 (8%)
0
0
12. klass N
12 (80%)
2 (13%)
0
1 (7%)
12. klass M
9 (100%)
0
0
0
12. klass kokku
21 (88%)
2 (8%)
0
1 (4%)
N kokku
50 (91%)
4 (7%)
0
1 (2%)
M kokku
40 (93%)
3 (7%)
0
0
Kõik kokku
90 (92%)
7 (7%)
0
1 (1%)
Joonis 17 Usu ja religioossete vaadete mõju suhtumisele seksuaalvähemustesse küsitletute seas (autor).
92% vastanutest ei ole usklikud ega saa seega küsimusele vastata. 7% vastanute usk ei mõjuta nende suhtumist seksuaalvähemustesse ning vaid 1 inimese usk mõjutab suhtumist negatiivselt.
8. Kas teie suhtumine sõpra/pereliikmesse/klassikaaslasesse muutuks, kui ta avalikult tunnistaks oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust (tuleks kapist välja)?
Tabel 9 Küsitletute suhtumise muutumine kaaslasesse pärast nende kapist välja tulemist (autor).
Ei muutuks
Muutuks positiivsemaks
Muutuks negatiivsemaks
Ei oska öelda
9. klass N
6 (55%)
0
0
5 (45%)
9. klass M
2 (17%)
0
3 (25%)
7 (58%)
9. klass kokku
8 (35%)
0
3 (13%)
12 (52%)
10. klass N
11 (58%)
0
0
8 (42%)
10. klass M
0
0
6 (75%)
2 (25%)
10. klass kokku
11 (41%)
0
6 (22%)
10 (37%)
11. klass N
4 (40%)
0
0
6 (60%)
11. klass M
2 (14%)
0
7 (50%)
5 (36%)
11. klass kokku
6 (25%)
0
7 (29%)
11 (46%)
12. klass N
7 (47%)
0
0
8 (53%)
12. klass M
4 (40%)
0
1 (10%)
5 (50%)
12. klass kokku
11 (44%)
0
1 (4%)
13 (52%)
N kokku
28 (51%)
0
0
27 (49%)
M kokku
8 (18%)
0
17 (39%)
19 (43%)
Kõik kokku
36 (36%)
0
17 (17%)
46 (46%)
Küsitletute suhtumine kaaslasesse jääks samaks 44% 12. klassi õpilastel, 41% 10. klassi õpilastel, 35% 9. klassi õpilastel ning 25% 11. klassi õpilastel. Kõige suuremal osal õpilastest muutuks suhtumine negatiivsemaks 11. klassis (29%) ning kõige väiksemal osal 12. klassis (4%).
Joonis 18 Joonis 19
Joonis 18 ja 19 Naissoost ja meessoost küsitletute suhtumise muutumine kaaslasesse pärast nende kapist välja tulemist (autor).
51% naissoost küsitletute suhtumine kaaslasesse ei muutuks. Koguni 49% ei oma kindlat seisukohta. Tütarlaste hulgas ei olnud ühtegi vastajat , kelle suhtumine negatiivsemaks muutuks. Meessoost küsitletute hulgas jääks suhtumine kaaslasesse samaks 36%, negatiivsemaks muutuks 39% ning kindlat arvamust ei ole 16%. Siit tuleb välja tütarlaste suurem tolerantsus .
Joonis 20 Küsitletute suhtumise muutumine kaaslasesse pärast nende kapist välja tulemist (autor).
Kõigi küsitletute hulgast rohkem kui kolmandikul (36%) suhtumine ei muutuks. Negatiivsemaks muutuks suhtumine 17% vastajatest, kes olid eranditult noormehed. Peaaegu poolel (46%) vastanutest ei olnud kindlalt seisukohta, mis näitab, et antud probleemiga pole paljudel noortel kokkupuuteid olnud.
9. Kuidas suhtute avaliku elu tegelastesse (meelelahutustegelased, poliitikud jne), kes on avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust?
Tabel 10 Küsitletute suhtumine homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse (autor).
Positiivselt
Negatiivselt
Neutraalselt
Ei oska öelda
9. klass N
0
0
11 (100%)
0
9. klass M
0
4 (33,3%)
4 (33,3%)
4 (33,3%)
9. klass kokku
0
4 (17%)
15 (65%)
4 (17%)
10. klass N
4 (21%)
1 (5%)
12 (63%)
2 (11%)
10. klass M
0
6 (75%)
2 (25%)
0
10. klass kokku
4 (15%)
7 (26%)
14 (52%)
2 (7%)
11. klass N
1 (10%)
0
9 (90%)
0
11. klass M
1 (7%)
6 (43%)
7 (50%)
0
11. klass kokku
2 (8%)
6 (25%)
16 (67%)
0
12. klass N
4 (26,6%)
1 (6,6%)
10 (66,6%)
0
12. klass M
1 (10%)
1 (10%)
8 (80%)
0
12. klass kokku
5 (20%)
2 (8%)
18 (72%)
0
N kokku
9 (16%)
2 (4%)
42 (76%)
2 (4%)
M kokku
2 (4,5%)
17 (38,6%)
21 (47,7%)
4 (9%)
Kõik kokku
11 (11%)
19 (19%)
63 (64%)
6 (6%)
Homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse suhtuvad kõige positiivsemalt 12. klassi õpilased (20%), kuid 9. klassis ei ole ühtegi positiivse suhtumisega isikut. Kõige enam on negatiivse suhtumisega õpilasi 1. klassis (26%) ja 11. klassis (25%), samas kui 12. klassis suhtub negatiivselt 8% vastanuist.
Joonis 21 Joonis 22
Joonis 21 ja 22 Naissoost ja meessoost küsitletute suhtumine homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse (autor).
Suur osa nii neidudest kui noormeestest (vastavalt 76% ja 47,7%) suhtuvad homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse neutraalselt. See näitab küllaltki suurt tolerantsust, kuna sallivus tähendab inimeste erinevusega leppimist. Positiivselt suhtub 16% neidudest 4,5% noormeestest. Negatiivse suhtumisega on 4% neidudest ja 38,6% noormeestest. Sellest võib järeldada neidude suuremat tolerantsust antud küsimuses.
Joonis 23 Küsitletute suhtumine homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse (autor).
Ülekaalukas osa (64%) küsitletuist suhtub homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse neutraalselt. Negatiivset suhtumist omab 19% ja positiivset suhtumist 11% vastanuist, kindlat arvamust ei ole 6%.
10. Kas peate end tolerantseks?
Tabel 11 Küsitletute hinnang oma tolerantsusele (autor).
Jah (olen tolerantne )
Ei (ei ole tolerantne)
Ei oska öelda
9. klass N
11 (100%)
0
0
9. klass M
5 (42%)
0
7 (58%)
9. klass kokku
16 (70%)
0
7 (30%)
10. klass N
14 (74%)
0
5 (26%)
10. klass M
5 (62,5%)
1 (12,5%)
2 (25%)
10. klass kokku
19 (70%)
1 (4%)
7 (26%)
11. klass N
9 (90%)
0
1 (10%)
11. klass M
11 (79%)
2 (14%)
1 (7%)
11. klass kokku
20 (83,3%)
2 (8,3%)
2 (8,3%)
12. klass N
12 (86%)
1 (7%)
1 (7%)
12. klass M
10 (100%)
0
0
12. klass kokku
22 (92%)
1 (4%)
1 (4%)
N kokku
46 (85%)
1 (2%)
7 (13%)
M kokku
31 (70%)
3 (7%)
10 (23%)
Kõik kokku
77 (79%)
4 (4%)
17 (17%)
End tolerantseks pidavate õpilaste osakaal on suurim 12. klassis (92%) ja väiksem 9. ja 10. klassides (70%). End määratlemata jätnute osakaal on suurim 9. klassis (30%), samas 12. klassis oli see vaid 4%.
Joonis 24 Joonis 25
Joonis 24 ja 25 Naissoost ja meessoost küsitletute hinnang oma tolerantsusele (autor).
Ülekaalukas osa nii naissoost (85%) kui meessoost (70%) vastanutest peab end tolerantseks. End ei pea tolerantseks vaid 1 vastanud neiu ja 3 noormeest.
Joonis 26 Küsitletute hinnang oma tolerantsusele (autor).
End peab tolerantseks ülekaalukas 79%, end ei hinda tolerantseks 4% vastanuist. Küsimusele ei osanud vastata 17% küsitletuist.
11. Kas peate end homofoobseks?
Tabel 12 Küsitletute hinnang oma homofoobsusele (autor).
Jah (olen homofoobne)
Ei (ei ole homofoobne)
Ei oska öelda
9. klass N
0
10 (91%)
1 (9%)
9. klass M
4 (33%)
5 (42%)
3 (25%)
9. klass kokku
4 (17%)
15 (65%)
4 (17%)
10. klass N
0
15 (79%)
4 (21%)
10. klass M
5 (62,5%)
2 (25%)
1 (12,5%)
10. klass kokku
5 (19,5%)
17 (63%)
5 (19,5%)
11. klass N
0
8 (80%)
2 (20%)
11. klass M
1 (7%)
6 (43%)
7 (50%)
11. klass kokku
1 (4%)
14 (58%)
9 (38%)
12. klass N
0
13 (87%)
2 (13%)
12. klass M
1 (10%)
8 (80%)
1 (10%)
12. klass kokku
1 (4%)
21 (84%)
3 (12%)
N kokku
0
46 (84%)
9 (16%)
M kokku
11 (25%)
21 (48%)
12 (27%)
Kõik kokku
11 (11%)
67 (68%)
21 (21%)
Joonis 27 Joonis 28
Joonis 27 ja 28 Naissoost ja meessoost küsitletute hinnang oma homofoobsusele (autor).
Mitte ükski naissoost vastanu ei pea end homofoobseks. 84% tütarlastest ei pea end homofoobseks ning 16%. Meessoost vastanutest peab end homofoobseks koguni veerand (25%), end ei pea homofoobseks 48% ning end ei oska kumbagi kategooriasse paigutada 27%.
Joonis 29 Küsitletute hinnang oma homofoobsusele (autor).
End ei pea homofoobseks 68% küsitletuist, 11% peab end homofoobseks (neist kõik noormehed). Tervelt viiendik (21%) ei oska öelda, millest autor järeldab, et mõned sellise vastuse valinud ei tea, mis on homofoobia.
12. Mis on teie arvates homofoobia?
Kõige enam arvatakse, et homofoobia on homode/seksuaalvähemuste/geide ja lesbide

• kartmine,
  
• vihkamine ,
  
• mittesallimine (sallimatus, nulltolerants ),
  mittemeeldimine.
  

Vähem esineb vastuseid, et homofoobia on

• homode pelgamine,
  
• homode vältimine,
  
• homode olemasolu mahasalgamine,
  
• homode eiramine,
  
• homode jälestamine.
  

Üksikutel juhtudel esineb arvamust, et homofoobia on

• homode haigus,
  
• homode näkku solvamine ja peksmine,
  
• tagakiusamine ,
  
• homode vihkamine ilma mingi põhjuseta, pime sallimatus homodesse (võimalik, et endas allasurutud ihade tõttu),
  
• sallimatus homoseksuaalide vastu, mille põhjuseks võib olla teadmatus või rumalus,
  
• geide vihkamine, mille põhjuseks on hirm tundmatu ees,
  
• homoseksuaalsete inimeste juures enda mitte turvaliselt ja vabalt tundmine.
  

Küsimusele ei osanud vastata 21 õpilast, mis moodustab tervelt viiendiku kõigist küsitletutest.
9. klassi õpilaste vastused olid enamasti lühikesed ja konkreetsed. Vanemad õpilased, eriti 12. klassis õppivad, olid oma vastustes detailsemad ning päris palju mainiti, et homofoobia näol on tegemist (haiglase) vihkamise või kartusega, millel pole kindlat põhjust.
Üldiselt võib öelda, et õpilased on homofoobia olemusest teadlikud rahuldaval tasemel ning seda osatakse paremini defineerida vanemate õpilaste poolt.
13. Kas olete teinud märkusi/nalju seksuaalvähemuste kohta?
Antud küsimusele oli võimalik valida mitu vastusevaranti.
Tabel 13 Naljade ja märkuste tegemine seksuaalvähemuste kohta küsitletute seas (autor).
Ei
Heatahtlikud naljad
Pahatahtlikud naljad
Halvustavad märkused
9. klass N
2 (18%)
7 (64%)
0
2 (18%)
9. klass M
2 (18%)
5 (45%)
1 (9%)
3 (27%)
9. klass kokku
4 (18%)
12 (54,5%)
1 (4,5%)
5 (23%)
10. klass N
4 (18%)
12 (54,5%)
3 (13,6%)
3 (13,6%)
10. klass M
0
2 (20%)
3 (30%)
5 (50%)
10. klass kokku
4 (12,5%)
14 (43,75%)
6 (18.75%)
8 (25%)
11. klass N
4 (40%)
5 (50%)
0
1 (10%)
11. klass M
1 (5%)
3 (15%)
8 (40%)
8 (40%)
11. klass kokku
5 (17%)
8 (27%)
8 (27%)
9 (30%)
12. klass N
5 (28%)
8 (44%)
2 (11%)
3 (17%)
12. klass M
2 (18%)
5 (45%)
3 (27%)
1 (9%)
12. klass kokku
7 (24%)
13 (45%)
5 (17%)
4 (14%)
N kokku
15 (25%)
32 (52%)
5 (8%)
9 (15%)
M kokku
5 (10%)
15 (29%)
15 (29%)
17 (33%)
Kõik kokku
20 (17%)
47 (42%)
20 (17%)
26 (23%)
Joonis 30 Joonis 31
Joonis 30 ja 31 Naljade ja märkuste tegemine seksuaalvähemuste kohta naissoost ja meessoost küsitletute seas (autor).
Üle poole naissoost vastanutest (52%) on teinud heatahtlikke nalju, 8% pahatahtlikke nalju, 15% halvustavaid märkusi ning 25% ei ole teinud nalju ega märkusi. Meessoost vastanutest on kõige rohkem tehtud halvustavaid märkusi (33%), võrdselt heatahtlikke ja paha tahtlikke nalju (kumbagi 29%). Vaid 10 % noormeestest ei ole kommentaare ega nalju teinud.
Joonis 32 Naljade ja märkuste tegemine seksuaalvähemuste kohta küsitletute seas (autor).
Küsitletud on kõige enam teinud heatahtlikke nalju (42%), vähem on tehtud halvustavaid märkusi (23%) ja pahatahtlikke nalju (17%). 17% ei ole märkusi ega nalju teinud.
14. Kui tihti kuulete negatiivseid kommentaare seksuaalvähemuste aadressil?
Tabel 14 Seksuaalvähemuste kohta käivate negatiivsete kommentaaride kuulmise sagedus küsitletute seas (autor).
Iga päev
Küllaltki tihti
Küllaltki harva
Ei kuule üldse
Ei oska öelda
9. klass N
0
7 (64%)
2 (18%)
1 (9%)
1 (9%)
9. klass M
1 (9%)
4 (36%)
2 (18%)
0
4 (36%)
9. klass kokku
1 (4,5%)
11 (50%)
4 (18%)
1 (4,5%)
5 (23%)
10. klass N
0
7 (41%)
7 (41%)
0
3 (18%)
10. klass M
4 (50%)
3 (37,5%)
1 (12,5%)
0
0
10. klass kokku
4 (16%)
10 (40 %)
8 (32%)
0
3 (12%)
11. klass N
0
6 (60%)
1 (10%)
0
3 (30%)
11. klass M
2 (14%)
8 (58%)
1 (7%)
0
3 (21%)
11. klass kokku
2 (8,3%)
14 (58,3%)
2 (8,3%)
0
6 (25%)
12. klass N
0
10 (67%)
2 (13%)
0
3 (20%)
12. klass M
2 (20%)
6 (60%)
1 (10%)
0
1 (10%)
12. klass kokku
2 (8%)
16 (64%)
3 (12%)
0
4 (16%)
N kokku
0
30 (56,6%)
12 (22,6%)
1 (1,9%)
10 (18,9%)
M kokku
9 (20,9%)
21 (48,8%)
5 (11,6%)
0
8 (18,6%)
Kõik kokku
9 (9%)
51 (53%)
17 (18%)
1 (1%)
18 (19%)
Joonis 33 Joonis 34
Joonis 33 ja 34 Seksuaalvähemuste kohta käivate negatiivsete kommentaaride kuulmise sagedus naissoost ja meessoost küsitletute seas (autor).
Meessoost küsitletuist kuuleb negatiivseid kommentaare seksuaalvähemuste aadressil iga päev 20,9%, naissoost küsiltetute seas sellist vastust ei valitud. Nii neidude kui noormeeste seas kuuleb selliseid kommentaare küllaltki tihti umbes pool vastanutest. 22,6% neidudest ning 11,6% noormeestest kuuleb kommentaare küllaltki harva.
Joonis 35 Seksuaalvähemuste kohta käivate negatiivsete kommentaaride kuulmise sagedus küsitletute seas (autor).
Suurem osa (53%) vastanutest kuuleb negatiivsed kommentaare küllaltki tihti, 18% küllaltki harva, 9% iga päev, 1% ei kuule üldse. 19% ei osanud vastata.
15. Kas teie arvates on Eestis probleemiks vihkamiskuriteod (inimeste ründamine nende seksuaalse orientatsiooni pärast)?
Tabel 15 Vihkamiskuritegude probleemiks pidamine küsitletute seas (autor).
Jah (on probleem)
Ei (ei ole probleem)
Ei oska öelda
9. klass N
4 (40%)
4 (40%)
2 (20%)
9. klass M
2 (18%)
3 (27%)
6 (55%)
9. klass kokku
6 (29%)
7 (33%)
8 (38%)
10. klass N
4 (23%)
3 (18%)
10 (59%)
10. klass M
3 (37,5%)
5 (62,5%)
0
10. klass kokku
7 (28%)
8 (32%)
10 (40%)
11. klass N
1 (10%)
0
9 (90%)
11. klass M
2 (15%)
7 (54%)
4 (31%)
11. klass kokku
3 (13%)
7 (30%)
13 (57%)
12. klass N
6 (40%)
4 (27%)
5 (33%)
12. klass M
2 (20%)
4 (40%)
4 (40%)
12. klass kokku
8 (32%)
8 (32%)
9 (36%)
N kokku
15 (29%)
11 (21%)
26 (50%)
M kokku
9 (21,4%)
19 (45,2%)
14 (33,3%)
Kõik kokku
24 (25,5%)
30 (32%)
40 (42,5%)
Joonis 36 Vihkamiskuritegude probleemiks pidamine küsitletute seas (autor).
Vihkamiskuritegevust seksuaalvähemuste vastu Eestis peab probleemiks 25,5%, ei pea probleemiks 32% ning 42,5% ei oska öelda. Kuna Eestis meedias on (seksuaalvähemuste vastase) vihkamiskuritegevuse teemat vähe kajastatud, on loogiline, et suur osa küsitletuist ei oska vastata.
16. Kuidas suhtute samasooliste inimeste registreeritud partnerlussuhetesse (tegu pole abieluga)?
Tabel 16 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride registreeritud partnerlussuhetesse (autor).
Kiidan heaks
Mõistan hukka
Ei oska öelda
9. klass N
6 (55%)
0
5 (45%)
9. klass M
1 (9%)
4 (36%)
6 (55%)
9. klass kokku
7 (32%)
4 (18%)
11 (50%)
10. klass N
7 (41%)
1 (6%)
9 (53%)
10. klass M
0
6 (75%)
2 (25%)
10. klass kokku
7 (28%)
7 (28%)
11 (44%)
11. klass N
3 (30%)
0
7 (70%)
11. klass M
0
3 (21%)
11 (79%)
11. klass kokku
3 (12,5%)
3 (12,5%)
18 (75%)
12. klass N
8 (53,3%)
2 (13,3%)
5 (33,3%)
12. klass M
3 (30%)
1 (10%)
6 (60%)
12. klass kokku
11 (44%)
3 (12%)
11 (44%)
N kokku
24 (45%)
3 (6%)
26 (49%)
M kokku
4 (9%)
14 (33%)
25 (58%)
Kõik kokku
28 (29%)
17 (18%)
51 (53%)
Kõige suurem osakaal heakskiitvaid arvamusi on 12. klassi õpilaste hulgas (44%) ning kõige vähem 11. klassi seas (12,5%). Kõige rohkem hukkamõistvaid arvamusi on 10. klassi õpilaste seas (28%) ning kõige vähem 12. klassi (12%) õpilaste seas.
Joonis 37 Joonis 38
Joonis 37 ja 38 Naissoost ja meessoost küsitletute suhtumine samasooliste paaride registreeritud partnerlussuhetesse (autor).
Naissoost küsitletutest kiidab samasooliste paaride partnerluse heaks 45%, mõistab hukka 6% ning vastata ei oska 49%. Meessoost küsitletute seas kiidab heaks 9%, mõistab hukka 33% ning ei oska vastata 58%. Neiud on sellel küsimusest palju positiivsemalt meelestatud.
Joonis 39 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride registreeritud partnerlussuhetesse (autor).
Vastanutest 29% kiidab samasooliste paaride partnerluse heaks, 18% mõistab hukka ning koguni 53% ei oska vastata. Viimase vastuse suur protsent võib näidata õpilaste mitte eriti suurt kogemust sellel teemal ning võib-olla ka küsimusest mitte arusaamist . Samuti võib see olla põhjustatud vaid äärmuslike vastusevariantide (täiesti positiivne ning täiesti negatiivne) olemasolust.
17. Kuidas suhtute samasooliste inimeste abieludesse?
Tabel 17 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride abieludesse (autor).
Kiidan heaks
Mõistan hukka
Ei oska öelda
9. klass N
4 (36%)
2 (18%)
5 (45%)
9. klass M
1 (9%)
7 (64%)
3 (27%)
9. klass kokku
5 (23%)
9 (41%)
8 (36%)
10. klass N
7 (41%)
1 (6%)
9 (53%)
10. klass M
0
6 (75%)
2 (25%)
10. klass kokku
7 (28%)
7 (28%)
11 (44%)
11. klass N
3 (30%)
1 (10%)
6 (60%)
11. klass M
1 (7,6%)
4 (30,8%)
8 (61,5%)
11. klass kokku
4 (17%)
5 (22%)
14 (61%)
12. klass N
5 (33,3%)
2 (13,3%)
8 (53,3%)
12. klass M
3 (30%)
3 (30%)
4 (40%)
12. klass kokku
8 (32%)
5 (20%)
12 (48%)
N kokku
19 (36%)
6 (11%)
28 (53%)
M kokku
5 (12%)
20 (48%)
17 (40%)
Kõik kokku
24 (25%)
26 (27%)
45 (47%)
Kõige enam kiidavad heaks 12. klassi õpilased (32%), kõige vähem 11. klassi õpilased (17%). Kõige suurem osa kindalt arvamust mitte omavaid õpilasi on 11. klassis (61%).
Joonis 40 Joonis 41
Joonis 40 ja 41 Naissoost ja meessoost küsitletute suhtumine samasooliste paaride abieludesse (autor).
Naissoost küsitletutest 32% kiidab heaks, 11% mõistab hukka ning 53% ei oska vastata. Meessoost küsitletutest kiidab heaks 12%, mõistab hukka 27% ning vastata ei oska 40%. Vastanud noormehed on antud küsimuses negatiivsemal seisukohal kui neiud.
Joonis 42 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride abieludesse (autor).
Ligi pool (47%) küsitletutest ei oska küsimusele kindlat vastust anda ning ei oma tõenäoliselt antud teemal väljakujunenud arvamust. Nii heakskiitu kui hukkamõistu leidub ligikaudu veerandi (vastavalt 25% ja 26%) vastajate seas.
18. a) Kuidas suhtute samasooliste inimeste perekonna poolt adopteerimisse, kui tegu on ühe partneri bioloogilise lapsega, keda teine partner lapsendada soovib?
Tabel 18 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride poolt adopteerimisse, kui adopteeritav on ühe partneri bioloogiline laps (autor).
Kiidan heaks
Mõistan hukka
Ei oska öelda
9. klass N
2 (18%)
3 (27%)
6 (55%)
9. klass M
2 (18%)
5 (45%)
4 (36%)
9. klass kokku
4 (18%)
8 (36%)
10 (45%)
10. klass N
6 (35%)
4 (24%)
7 (41%)
10. klass M
1 (12,5%)
7 (87,5%)
0
10. klass kokku
7 (28%)
11 (44%)
7 (28%)
11. klass N
5 (50%)
3 (30%)
2 (20%)
11. klass M
5 (36%)
6 (43%)
3 (21%)
11. klass kokku
10 (41,7%)
9 (37,5%)
5 (20,8%)
12. klass N
5 (33%)
4 (27%)
6 (40%)
12. klass M
4 (40%)
1 (10%)
5 (50%)
12. klass kokku
9 (36%)
5 (20%)
11 (44%)
N kokku
18 (34%)
14 (26%)
21 (40%)
M kokku
12 (28%)
19 (44%)
12 (28%)
Kõik kokku
30 (31%)
33 (34%)
33 (34%)
Suurim osakaal heakskiitu esineb 11. klassi õpilaste seas (41,7%), kõige vähem 9. klassi õpilaste seas (18%). Enim hukkamõistvaid arvamusi on 10. klassis (44%), kõige vähem 12. klassis (20%).
Joonis 43 Joonis 44
Joonis 43 ja 44 Naissoost ja meessoost küsitletute suhtumine samasooliste paaride poolt adopteerimisse, kui adopteeritav on ühe partneri bioloogiline laps (autor).
Suhtesisese lapsendamise samasooliste perekonnas kiidab heaks 34% neidudest ja 28% noormeestest, mõistab hukka 26% neidudest ning 44% noormeestest ning vastata ei oska 40% neidudest ja 28% noormeestest.
Joonis 45 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride poolt adopteerimisse, kui adopteeritav on ühe partneri bioloogiline laps (autor).
Suhtesisese lapsendamise samasooliste perekonnas kiidab heaks 31% ja mõistab hukka 34%. „Ei osak öelda“ vastuse valinud õpilaste suur osakaal (34%) võib olla tingitud küsimuse või taolise adopteermise põhimõtte mittemõistmisest.
18. b) Kuidas suhtute samasooliste inimeste perekonna poolt adopteerimisse, kui tegu on lastekodudest adopteerimisega?
Tabel 19 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride poolt lastekodudest adopteerimisse (autor).
Kiidan heaks
Mõistan hukka
Ei oska öelda
9. klass N
2 (18%)
5 (45%)
4 (36%)
9. klass M
1 (9%)
6 (55%)
4 (36%)
9. klass kokku
3 (14%)
11 (50%)
8 (36%)
10. klass N
5 (30%)
6 (35%)
6 (35%)
10. klass M
1 (12,5%)
6 (75%)
1 (12,5%)
10. klass kokku
6 (24%)
12 (48%)
7 (28%)
11. klass N
4 (40%)
4 (40%)
2 (20%)
11. klass M
3 (21%)
9 (64%)
2 (14%)
11. klass kokku
7 (29%)
13 (54%)
4 (17%)
12. klass N
5 (33,3%)
5 (33,3%)
5 (33,3%)
12. klass M
3 (30%)
3 (30%)
4 (40%)
12. klass kokku
8 (32%)
8 (32%)
9 (36%)
N kokku
16 (30%)
20 (38%)
17 (32%)
M kokku
8 (18,6%)
24 (55,8%)
11 (25,6%)
Kõik kokku
24 (25%)
44 (46%)
28 (29%)
Joonis 46 Joonis 47
Joonis 46 ja 47 Naissoost küsitletute suhtumine samasooliste paaride poolt lastekodudest adopteerimisse (autor).
Lastekodudest adopteerimise kiidab heaks 30 % neidudest ja 18,6% noormeestest ning mõistab hukka 38% neidudest ja 55,8% noormeestest. Vastata ei oska 32% neidudest ning 25,6% noormeestest.
Joonis 48 Küsitletute suhtumine samasooliste paaride poolt lastekodudest adopteerimisse (autor).
Ligi pool (46%) küsitletuist mõistab lastekodudest adopteermise hukka. Heakskiitval arvamusel on veerand (25%) vastanutest. Vastata ei oska 29%, mida on veidi vähem kui eelmise küsimuse juures. See võib näidata, et lastekodudest adopteerimise küsimuse juures on suuremal hulgal õpilastel kindel väljakujunenud arvamus.
19. Mida arvate samasoolistele partneritele abikaasade õiguste andmisest, näiteks külastusõigus haiglas, pärimisõigus jne?
Tabel 20 Küsitletute arvamus samasoolistele partneritele abikaasade õiguste andmisest (autor).
Kiidan heaks
Mõistan hukka
Ei oska öelda
9. klass N
6 (55%)
1 (9%)
4 (36%)
9. klass M
1 (9%)
2 (18%)
8 (73%)
9. klass kokku
7 (31,8%)
3 (13,6%)
12 (54,5%)
10. klass N
8 (50%)
0
8 (50%)
10. klass M
1 (12,5%)
6 (75%)
1 (12,5%)
10. klass kokku
9 (37,5%)
6 (25%)
9 (37,5%)
11. klass N
7 (78%)
0
2 (22%)
11. klass M
6 (43%)
3 (21%)
5 (36%)
11. klass kokku
13 (56,5%)
3 (13%)
7 (30,4%)
12. klass N
10 (67%)
0
5 (33%)
12. klass M
5 (50%)
0
5 (50%)
12. klass kokku
15 (60%)
0
10 (40%)
N kokku
31 (61%)
1 (2%)
19 (37%)
M kokku
13 (30%)
11 (26%)
19 (44%)
Kõik kokku
44 (47%)
12 (13%)
38 (40%)
Joonis 49 Joonis 50
Joonis 49 ja 50 Naissoost ja meessoost küsitletute arvamus samasoolistele partneritele abikaasade õiguste andmisest (autor).
Neidudest kiidab heaks 61%, mõistab hukka 2% ning ei oska vastata 37%. Noormeestest kiidab heaks 30%, mõistab hukka 26% ning ei oska vastata 44%. Naissoost vastanud on antud küsimuses üldiselt positiivsemalt meelestatud.
Joonis 51 Küsitletute arvamus samasoolistele partneritele abikaasade õiguste andmisest (autor).
Samasoolistele partneritele abikaasade õiguste andmise kiidab heaks peaaegu pool (47%) vastanuist ning mõistab hukka 13% vastanuist. Kindla seisukohata vastajate suur osakaal (40%) võib osutada küsimusest mitte aru saamisele.
20. Kuidas suhtute gay pride paraadidesse ( rahvakeeli nn homoparaadid)?
Tabel 21 Küsitletute suhtumine gay pride paraadidesse (autor).
Toetan paraadide korraldamist
Ei toeta paraadide korraldamist
See teema jätab mind külmaks
9. klass N
5 (45,5%)
1 (9%)
5 (45,5%)
9. klass M
0
6 (55%)
5 (45%)
9. klass kokku
5 (23%)
7 (32%)
10 (45%)
10. klass N
1 (6%)
6 (35%)
10 (59%)
10. klass M
1 (12,5%)
6 (75%)
1 (12,5%)
10. klass kokku
2 (8%)
12 (48%)
11 (44%)
11. klass N
2 (20%)
0
8 (80%)
11. klass M
0
10 (71 %)
4 (29%)
11. klass kokku
2 (8%)
10 (42 %)
12 (50%)
12. klass N
1 (7%)
1 (7%)
13 (87%)
12. klass M
1 (10%)
5 (50%)
4 (40%)
12. klass kokku
2 (8%)
6 (24%)
17 (68%)
N kokku
9 (17%)
8 (15%)
36 (68%)
M kokku
2 (4,7%)
27 (62,8%)
14 (32,6%)
Kõik kokku
11 (11,5%)
35 (36,5%)
50 (52%)
Joonis 52 Joonis 53
Joonis 52 ja 53 Naissoost ja meessoost küsitletute suhtumine gay pride paraadidesse (autor).
Valdaval osal (68%) naissoost vastanuist ei ole antud teemaga seoses erilisi tundeid, 17% toetab ja 15% ei toeta paraadide korraldamist. Meessoost küsitletute seas on ülekaalukaim paraadide mittetoetamine (62,8%), toetab 4,7% ning 32,6% ei oma toetavat ega taunivat seisukohta.
Joonis 54 Küsitletute suhtumine gay pride paraadidesse (autor).
Üle poole (52%) küsitletuist ei oma toetavat ega taunivat seisukohta. 36,5% ei toeta ning 11,5% toetab paraadide korraldamist.
21. a) Kas teis tekitab ebameeldivust, kui näete kahte naist kiindumust avaldamas (käest kinni hoidmine, suudlemine, kallistamine)?
Tabel 22 Küsitletute reaktsioon, nähes kahte naist kiindumust avaldamas (autor).
Tekitab ebameeldivust
Ei tekita mingit emotsiooni
Tekitab positiivse emotsiooni
Ei oska öelda
9. klass N
2 (25%)
3 (37,5%)
1 (12,5%)
2 (25%)
9. klass M
2 (18%)
3 (27%)
6 (55%)
0
9. klass kokku
4 (21%)
6 (31,6%)
7 (36,8%)
2 (10,5%)
10. klass N
9 (53%)
5 (29%)
2 (12%)
1 (6%)
10. klass M
3 (37,5%)
2 (25%)
3 (37,5%)
0
10. klass kokku
12 (48%)
7 (28%)
5 (20%)
1 (4%)
11. klass N
6 (60%)
2 (20%)
0
2 (20%)
11. klass M
0
5 (36%)
9 (64%)
0
11. klass kokku
6 (25%)
7 (29%)
9 (38%)
2 (8%)
12. klass N
4 (26,6%)
7 (46,6%)
1 (6,6%)
3 (20%)
12. klass M
0
2 (20%)
7 (70%)
1 (10%)
12. klass kokku
4 (16%)
9 (36%)
8 (32%)
4 (16%)
N kokku
21 (42%)
17 (34%)
4 (8%)
8 (16%)
M kokku
5 (12%)
12 (28%)
25 (58%)
1 (2%)
Kõik kokku
26 (28%)
29 (31%)
29 (31%)
9 (10%)
Kõige rohkem tekitab kahe kahe kiindumust avaldava naise nägemine ebameeldivust 10. klassi õpilaste seas (48%), kõige vähem 12. klassi õpilaste seas (16%).
Joonis 55 Joonis 56
Joonis 55 ja 56 Naissoost ja meessoost küsitletute reaktsioon, nähes kahte naist kiindumust avaldamas (autor).
Kahe kiindumust avaldava naise nägemine tekitab ebameeldivust 42% neidude ja 12% noormeeste seas, tekitab positiivse emotsiooni 8% neidude ja 58% noormeeste seas ning ei tekita mingit emotsiooni 34% neidude ja 28% noormeeste seas.
Joonis 57 Küsitletute reaktsioon, nähes kahte naist kiindumust avaldamas (autor).
Kõigi vastanute seas tekitab kahe kiindumust avaldava naise nägemine positiivse emotsiooni 31%, tekitab ebameeldivust 28% ning ei tekita mingit emotsiooni 31%. Vastata ei oska 10%.
21. b) Kas teis tekitab ebameeldivust, kui näete kahte meest kiindumust avaldamas (käest kinni hoidmine, suudlemine, kallistamine)?
Tabel 23 Küsitletute reaktsioon, nähes kahte meest kiindumust avaldamas (autor).
Tekitab ebameeldivust
Ei tekita mingit emotsiooni
Tekitab positiivse emotsiooni
Ei oska öelda
9. klass N
2 (25%)
2 (25%)
2 (25%)
2 (25%)
9. klass M
9 (82%)
2 (18%)
0
0
9. klass kokku
11 (58%)
4 (21%)
2 (10,5%)
2 (10,5%)
10. klass N
9 (52,9%)
4 (23,5%)
2 (11,8%)
2 (11,8%)
10. klass M
8 (100%)
0
0
0
10. klass kokku
17 (68%)
4 (16%)
2 (8%)
2 (8%)
11. klass N
7 (70%)
2 (20%)
0
1 (10%)
11. klass M
13 (93%)
0
0
1 (7%)
11. klass kokku
20 (83,3%)
2 (8,3%)
0
2 (8,3%)
12. klass N
4 (27%)
8 (53%)
1 (7%)
2 (13%)
12. klass M
7 (70%)
2 (20%)
0
1 (10%)
12. klass kokku
11 (44%)
10 (40 %)
1 (4%)
3 (12%)
N kokku
22 (44%)
16 (32%)
5 (10%)
7 (14%)
M kokku
37 (86%)
4 (9%)
0
2 (5%)
Kõik kokku
59 (63%)
20 (22%)
5 (5%)
9 (10%)
Kõige rohkem tekitab kahe kahe kiindumust avaldava naise nägemine ebameeldivust 11. klassi õpilaste seas (83,3%) ning kõige vähem 12. klassi õpilaste seas (44%).
Joonis 58 Joonis 59
Joonis 58 ja 59 Naissoost ja meessoost küsitletute reaktsioon, nähes kahte meest kiindumust avaldamas (autor).
Kahe kiindumust avaldava mehe nägemine tekitab ebameeldivust 44% neidudes ja 86% noormeestes, tekitab positiivse emotsiooni 10% neidudes, kuid mitte üheski noormehest vastajast ning ei tekita emotsioone 32% neidudes ja 9% noormeestes.
Joonis 60 Küsitletute reaktsioon, nähes kahte meest kiindumust avaldamas (autor).
Valdava osa (63%) küsitletute seas tekitab kahe kiindumust avaldava mehe nägemine ebameeldivust, 22% seas ei tekita mingit emotsiooni ning 5% seas tekitab positiivse emotsiooni.
Küsimuste 21.a) ja 21.b) võrdlemisel selgub , et kahe kiindumust avaldava mehe nägemine tekitab palju rohkemates ebameeldivust kui kahe naise puhul. See avaldub eriti selgelt noormeeste puhul.

3.3 Uuringu kokkuvõte

Küsitluse teel saadud andmete analüüsimisel selgus, et suurel osal õpilastest ei ole seksuaalvähemusega seotud teemadel kindlat arvamust välja kujunenud. Samasooliste paaride abieludesse, partnerlusse ning nende poolt adopteerimisse ei oska paljud suhtuda ei heakskiitvalt ega hukkamõistvalt. See asjaolu võib tuleneda õpilaste vähesest informeeritusest antud teemavaldkonnas. Samuti võib tulemusi olla mõjutanud küsitletute kartus teistest õpilastest erineda, mille tõttu vastati sarnaselt kaaslastele.
Võib öelda, et seksuaalvähemustega seotud teemadel on suur osa õpilasi halvasti informeeritud ning nende teadmised on seega puudulikud.
Väga suur osa vastanuist ei oska öelda, kas nende suhtumine sõpra/tuttavasse/pereliikmesse muutuks, kui saaksid teada selle inimese homoseksuaalsusest või biseksuaalsusest. See näitab autori arvates, et taolise probleemiga ei ole paljud kokku puutunud ega selle üle mõelnud.
Küsimustes, mis puudutavad emotsionaalseid reaktsioone, nagu näiteks kahe samast soost inimese läheduse nägemist, on õpilastel enamasti kindel arvamus.
Paljude küsitletute seas erineb suhtumine geidesse ja lesbidesse. Geidesse suhtuvad positiivse(ma)lt üldiselt neidud ning lesbidesse suhtuvad positiivse(ma)lt enamasti noormehed, kusjuures vastanute seas esineb positiivse(ma)t suhtumist lesbidesse märksa enam.
Üldiselt suhtuvad neiud seksuaalvähemustesse positiivsemalt kui noormehed. Neidude seas on rohkem toetust samast soost paaride abiellumisõigusele, adopteerimisõigusele ning muude õiguste saavutamisele kui noormeeste seas. Neiud hindavad end tolerantsemaks ja vähem homofoobseks kui seda teevad noormehed. Samuti hindavad neiud ise oma suhtumist seksuaalvähemustesse positiivsemaks.
Kõige tolerantsemaks oma suhtumises seksuaalvähemustesse osutusid 12. klassi õpilased. Nooremate vastanute seas oli suhtumine enamasti negatiivsem. 12. klassi tolerantsus võib olla tingitud nende suuremast elukogemusest, mille tulemusena on välja kujunenud oma maailmapilt .
Autori arvates võib öelda, et õpilaste üldine suhtumine seksuaalvähemustesse on küllaltki tolerantne.

Kokkuvõte

Ühiskonnas valitsevad arvamused seksuaalvähemuste kohta on muutumas. Sellega kaasneb ka seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste olukorra ja rolli arenemine. Kuna need protsessid toimuvad kaasajal ning leiavad meedias palju kajastamist, on oluline praeguste noorte ja teismeliste hoiak neis küsimustes.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ning internetiallikatega sai autor teada, milline on seksuaalvähemuste olukord ja staatus tänapäeva maailmas. Sellega täideti esimene püstitatud eesmärk.
Teiseks eesmärgiks oli teavitada seksuaalvähemuste olukorrast ja probleemidest. Selle eesmärgi täitmist saab näidata vaid aeg.
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli uurida Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse. Selleks viidi läbi küsitlus 99 õpilaste õpilase seas.
Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist:

• suurel osal vastanud õpilastest ei ole seksuaalvähemustega seonduvatel teemadel selgeid vaateid välja kujunenud, mis võib olla tingitud puudulikust informeeritusest.;
  
• üldiselt on neiud antud teemal tolerantsemad kui noormehed;
  
• neiud ise peavad end tolerantsemaks kui seda teevad noormehed;
  
• suhtumine geidesse on enamasti negatiivsem kui suhtumine lesbidesse;
  
• kõige tolerantsemad on 12. klassi õpilased.
  

Töös püstitatud hüpoteesid said uuringu põhjal kinnitust:

• neiud on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui noormehed;
  
• vanemad õpilased on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui nooremad (kõige tolerantsemad on 12. klassi õpilased);
  
• üldises mastaabis on õpilased küllaltki tolerantsed oma suhtumises seksuaalvähemustesse;
  
• õpilaste teadmised seksuaalvähemustest on lünklikud (suurel osal õpilastest ei ole sel teemal välja kujunenud kindlaid seisukohti, millest võib järeldada puudulikku informeeritust).
  

Autorile oli töö kirjutamine huvitav väljakutse. Selle käigus kerkis esile mitmeid uusi küsimusi ja probleeme, mida autor oleks huvitatud edasi uurima .

Kasutatud materjal

1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. Tallinn: Valgus, 1987. 703 lk.
2. Kon, I. Kuuvalgus koidikul: omasooarmastuse palged ja maskid . Tallinn: Ilo, 2004. 480 lk.
Internetiallikad
3. AllPsych - Psychology Dictionary [WWW] http://allpsych.com/dictionary/ (15.03.2008) /Internetis/
4. American Psychological Association [WWW] http://www.apa.org/topics/sorientation.pdf (13.02.2008) /Internetis/
5. Asexual Visibility and Educational Network [WWW] http://www.asexuality.org/home/index.php?option=com_content&task=section&id=6&Itemid=28 (15.03.2008) /Internetis/
6. Babst, G. Hate crimes [WWW] http://www.glbtq.com/social-sciences/hate_crimes.html (08.19.2005) /Internetis/
7. Bailey, M.; Zucker, K. Childhood sex-typed behavior and sexual orientation: A conceptual analysis and quantitative review [WWW] http://www.psych.northwestern.edu/psych/people/faculty/bailey/Publications/Bailey%20&%20Zucker,%201995.pdf /Internetis/
8. Bearman, P.; Brückner, H. Opposite-sex twins and same -sex attraction [WWW] http://www.iserp.columbia.edu/research/working_papers/downloads/2001_04.pdf (10.2001) /Internetis/
9. Blanchard, R. Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality [WWW] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11534970?dopt=Abstract (09.2001) /Internetis/
10. Etymology of Homosexuality [WWW] ttp://www. drama .uwaterloo.ca/Gross%20Indecency/homosexuality_word.shtml (2.10.2007) /Internetis/
11. Frankowski, B. Sexual Orientation and Adolescents [WWW] http://aappolicy.aappublications.org/cgi/content/full/pediatrics;113/6/1827 (06.06.2004) /Internetis/
12. Hamer, D.; Hu, S. A linkage between DNA markers on the X chromosome and male sexual orientation [WWW] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8332896?ordinalpos=5&itool=EntrezSystem2.PEntrez.Pubmed.Pubmed_ResultsPanel.Pubmed_RVDocSu m (16.07.1993) /Internetis/
13. Homoseksuaalsus - Juhend õpetajatele ja noortenõustajatele. Koostanud Kotter, L.; Raudsepp , A. [WWW] http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/homoseksuaalsus.html (2.10.2007) /Internetis/
14. ILGA-Europe - Same-sex marriage and partnership: country -by-country [WWW] http://www.ilga-europe.org/europe/issues/marriage_and_partnership/same_sex_marriage_and_partnership_country_by_country (05.04.2008) /Internetis/
15. International Gay and Lesbian Human Rights Commission - Where Having Sex is a Crime : Criminalization and Decriminalization of Homosexual Acts [WWW] http://www.iglhrc.org/site/iglhrc/content.php?type=1&id=77 (05.04.2008) /Internetis/
16. Johnson, A. Same-Sex Marriage [WWW] http://www.glbtq.com/social-sciences/same_sex_marriage.html (15.06.2007) /Internetis/
17. Kaasatus . Avatus. Sallivus. Koostanud Jüristo, K. MTÜ Kita&P, 2007 [WWW] http://www.kasiraamat.ee/ /Internetis/
18. Koch, T. Rahvas seisab jäigalt homoabielude lubamise vastu // Postimees (2006) 30. jaanuar [WWW] http://www.postimees.ee/310106/esileht/190315.php /Internetis/
19. Legal Definitions - Discrimination Definition [WWW] http://www.legal-definitions.com/discriminination.ht m (06.04.2008) /Internetis/
20. Matzner, A. Gaybashing [WWW] http://www.glbtq.com/social-sciences/gaybashing.html (08.19.2005) /Internetis/
21. Meyer-Bahlburg, H. F. L. Psychoneuroendocrinology and sexual pleasure: The aspect of sexual orientation // Abramson, P.R.; Pinkerton, S. D. Sexual Nature , Sexual Culture. Chicago: University of Chicago Press, 1995. lk 135-153. [WWW] http://books.google.ee/books?id=abAhouZID8cC&printsec=frontcover&dq=sexual+nature+sexual+culture&hl=en&source=gbs_summary_r&cad=0 /Internetis/
22. Norton, R. The "Sodomite" and the "Lesbian" [WWW] http://www.infopt.demon.co.uk/social22.ht m (12.07.2002) /Internetis/
23. Online Etymology Dictionary - Bisexuality [WWW] http://www.etymonline.com/index.php?term=bisexuality (05.02.2008) /Internetis/
24. Pearson, I. Promoting lesbian, gay, bisexual and transgender rights overseas [WWW] http://www.fco.gov.uk/en/newsroom/latest-news/?view=Speech&id=1893468 (06.02.2006) /Internetis/
25. Pickett, B. Homosexuality [WWW] http://plato.stanford.edu/entries/homosexuality (02.08.2002) /Internetis/
26. Postimees - Viiendik eestlastest lubaks homoabielusid // Postimees (2006) 20. detsember [WWW] http://www.postimees.ee/211206/esileht/siseuudised/235384.php 20.12.2006 /Internetis/
27. Riigi Teataja - Karistusseadustik [WWW] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12937917 (06.06.2001) /Internetis/
28. Robinson, B. A. Abut homophobia [WWW] http://www.religioustolerance.org/hom_fuel1.ht m (17.02.2005) /Internetis/
29. Schmid, R. E. Sexual Orientation: In The Brain [WWW] http://www.cbsnews.com/stories/2005/05/09/tech/main694078.shtml (9.05.2005) /Internetis/
30. Schneider, H. J. Hasskriminalität: eine neue kriminologische Deliktskategorie. Refereerinud Melts, T. [WWW] http://www.nlib.ee/html/anded/pik/sumi0303.html /Internetis/
31. Talinn Pride [WWW] http://www.pride.ee/?id=20 (2.10.2007) /Internetis/
32. The Advocate - FBI Shows Gay-Bashing Increase in 2006 // The Advocate (2007) 20. november [WWW] http://www.advocate.com/news_detail_ektid50559.asp /Internetis/
33. Wikholm, A. Words : gay [WWW] http://www.gayhistory.com/rev2/words/gay.ht m (1999) /Internetis/
34. Wikholm, A. Words: heterosexual [WWW] http://www.gayhistory.com/rev2/words/heterosexual.ht m (1999) /Internetis/
35. Wikholm, A. Biography: Karl Maria Kertbeny [WWW] http://www.gayhistory.com/rev2/events/kertbeny.ht m (1998) /Internetis/
36. Wikipedia - Civil union [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Civil_union (5.04.2008) /Internetis/
37. Wikipedia - Gay [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Gay (09.02.2008) /Internetis/
38. Wikipedia - Homosexuality [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Homosexuality (2.10.2007) /Internetis/
40. Wikipedia - Registered partnership [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Registered_partnership (5.04.2008) /Internetis/
41. Wikipedia - Same-sex marriage [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Same-sex_marriage (5.04.2008) /Internetis/
42. Wikipedia - Sodomy law [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Sodomy_law (05.04.2008) /Internetis/
43. Wikipedia - Status of same-sex marrige [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Status_of_same-sex_marriage (5.04.2008) /Internetis/
44. Wikipedia, - Termonology of homosexuality [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Terminology_of_homosexuality (02.02.2008) /Internetis/

Lisa 1 Küsitlus

Tere! Olen Kuressaare Gümnaasiumi 10A klassi õpilane Elisabet Arge. Kirjutan uurimistööd teemal „Õpilaste suhtumine seksuaalvähemustesse“ ning mulle oleks väga suureks abiks, kui vastaksite võimalikult ausalt ja otsekoheselt siin esitatud küsimustele.
Suur tänu!
Sugu M N
Vanus
Klass
Palun märkige oma vastusevariant ristiga.
1. Kas olete teadlik seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest (geid, lesbid, biseksuaalid) oma tutvusringkonnas?
__Jah __Ei
2. Kas peate homoseksuaalsust ja biseksuaalsust loomulikuks?
__Jah __Ei __Ei oska öelda
3. Kas peate homoseksuaalsust ja biseksuaalsust kaasasündinuks või elu jooksul omandatuks?
__Kaasasündinud __Elu jooksul omandatud __Ei oska öelda
4. Kuidas üldiselt hindate oma suhtumist seksuaalvähemustesse?
__Täiesti positiivne __Täiesti negatiivne
__Enamasti positiivne __Enamasti negatiivne
__Pigem positiivne kui negatiivne __Pigem negatiivne kui positiivne
__Neutraalne
5. Kas teie suhtumine geidesse erineb teie suhtumisest lesbidesse?
__Ei __Jah, suhtun geidesse positiivsemalt
__Jah, suhtun lesbidesse positiivsemalt __Ei oska öelda
6. Kas teie suhtumine homoseksuaalidesse (nii geidesse kui lesbidesse) erineb teie suhtumisest biseksuaalidesse?
__Ei
__Jah, suhtun biseksualidesse positiivsemalt
__Jah, suhtun homoseksuaalidesse positiivsemalt
__Ei oska öelda
7. Kas teie suhtumist seksuaalvähemustesse mõjutab teie usk/religioossed vaated (Piiblis ja/või teistes pühakirjades kirjutatu)?
__Ei (ei ole usklik) __Ei (olen usklik, kui see ei mõjuta suhtumist)
__Jah, mõjutab positiivselt __Jah, mõjutab negatiivselt
Vajadusel täpsustage…
8. Kas teie suhtumine sõpra/pereliikmesse/klassikaaslasesse muutuks, kui ta avalikult tunnistaks oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust (tuleks kapist välja)?
__Ei muutuks __Muutuks positiivsemaks
__Muutuks negatiivsemaks __Ei oska öelda
Vajadusel täpsustage…
9. Kuidas suhtute avaliku elu tegelastesse (meelelahutustegelased, poliitikud jne), kes on avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust?
__Positiivselt __Negatiivselt
__Neutraalselt __Ei oska öelda
10. Kas peate end tolerantseks?
__Jah __Ei __Ei oska öelda
11. Kas peate end homofoobseks?
__Jah __Ei __Ei oska öelda
12. Mis on teie arvates homofoobia?
13. Kas olete teinud märkusi/nalju seksuaalvähemuste kohta? (Vajadusel valige mitu vastusevarianti.)
__Ei __Jah, olen teinud heatahtlikke nalju
__Jah, olen teinud halvustavaid märkusi __Jah, olen teinud pahatahtlikke nalju
Vajadusel täpsustage/lisage…
14. Kui tihti kuulete negatiivseid kommentaare seksuaalvähemuste aadressil?
__Iga päev __Küllaltki tihti
__Küllaltki harva __Ei kuule üldse
__ Ei oska öelda
15. Kas teie arvates on Eestis probleemiks vihkamiskuriteod (inimeste ründamine nende seksuaalse orientatsiooni pärast)?
__Jah __Ei __Ei oska öelda
16. Kuidas suhtute samasooliste inimeste registreeritud partnerlussuhetesse (tegu pole abieluga)?
__Kiidan heaks __Mõistan hukka __Ei oska öelda
17. Kuidas suhtute samasooliste inimeste abieludesse?
__Kiidan heaks __Mõistan hukka __Ei oska öelda
18. Kuidas suhtute samasooliste inimeste perekonna poolt adopteerimisse,
a) kui tegu on ühe partneri bioloogilise lapsega, keda teine partner lapsendada soovib;
__Kiidan heaks __Mõistan hukka __Ei oska öelda
b) kui tegu on lastekodudest adopteerimisega?
__Kiidan heaks __Mõistan hukka __Ei oska öelda
Vajadusel täpsustage…
19. Mida arvate samasoolistele partneritele abikaasade õiguste andmisest, näiteks külastusõigus haiglas, pärimisõigus jne?
__Kiidan heaks __Mõistan hukka __Ei oska öelda
20. Kuidas suhtute gay pride paraadidesse (rahvakeeli nn homoparaadid)?
__Toetan paraadide korraldamist
__Ei toeta paraadide korraldamist
__See teema jätab mind külmaks
21. Kas teis tekitab ebameeldivust, kui näete
a) kahte naist kiindumust avaldamas (käest kinni hoidmine, suudlemine, kallistamine);
__Jah, tekitab ebameeldivust
__Ei tekita mingit emotsiooni
__Ei, tekitab hoopis positiivse emotsiooni
__Ei oska öelda
b) kahte meest kiindumust avaldamas (käest kinni hoidmine, suudlemine, kallistamine)?
__Jah, tekitab ebameeldivust
__Ei tekita mingit emotsiooni
__Ei, tekitab hoopis positiivse emotsiooni
__Ei oska öelda
Kas soovite veel midagi lisada?
Aitäh!
ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE
Uurimistöö
Elisabet Arge
Kuressaare Gümnaasium
X klass
Juhendaja : Sirje Kereme
Resümee
Seksuaalsus on moodustab inimese identiteedist olulise osa. Naiste ja meeste vahelise armastuse kõrval on alati eksisteerinud ka samast soost inimeste vaheline armastus ja suhted. Arutelud seksuaalsuse ning eriti samast soost inimeste vastu tuntava külgetõmbe üle on kestnud sajandeid. Kaua aega olid samasooliste inimeste vahelised romantilised ja seksuaalsed suhted kas eriti suure negatiivse tähelepanu all või siis täiesti eiratud ja nähtamatuks muudetud. Selline olukord kestis enamjaolt kuni 20. sajandini, mil seksuaalsed rollid määratleti uuesti ning seksuaalsusega ja seksuaalvähemustega seotud teemadel julgeti vabalt rääkida.
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb sügavat huvi erinevate seksuaalsete orientatsioonide ja seksuaalvähemuste rolli muutumise vastu ühiskonnas. Teema kohta on eestikeelset kirjandust väga vähe ning antud tööga on soovitud anda ülevaade seksuaalvähemuste probleemidest ning teavitada nende olukorrast ühiskonnas.
Teema on maailmas väga aktuaalne, samas Eesti meedias on see leidnud vähe kajastust ning suure osa rahva seas valitsevas eelarvamused ning iganenud arusaamad
Töö on jaotatud kolme peatükki: esimeses kirjeldatakse erinevaid seksuaalseid orientatsioone, nende arvatavaid põhjuseid ning nendega seotud mõistete arengut, teises peatükis antakse ülevaade seksuaalvähemuste olukorrast tänapäevases ühiskonnas ning ning kolmandas esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ning internetiallikatega sai autor teada, milline on seksuaalvähemuste olukord ja staatus tänapäeva maailmas.
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli uurida Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse. Selleks viidi läbi küsitlus 99 õpilaste õpilase seas.
Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist:

suurel osal vastanud õpilastest ei ole seksuaalvähemustega seonduvatel teemadel selgeid vaateid välja kujunenud, mis võib olla tingitud puudulikust informeeritusest.;

• üldiselt on neiud antud teemal tolerantsemad kui noormehed;
  
• neiud ise peavad end tolerantsemaks kui seda teevad noormehed;
  
• suhtumine geidesse on enamasti negatiivsem kui suhtumine lesbidesse;
  
• kõige tolerantsemad on 12. klassi õpilased.
  

Töös püstitatud hüpoteesid said uuringu põhjal kinnitust:

• neiud on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui noormehed;
  
• vanemad õpilased on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui nooremad (kõige tolerantsemad on 12. klassi õpilased);
  
• üldises mastaabis on õpilased küllaltki tolerantsed oma suhtumises seksuaalvähemustesse;
  
• õpilaste teadmised seksuaalvähemustest on lünklikud (suurel osal õpilastest ei ole sel teemal välja kujunenud kindlaid seisukohti, millest võib järeldada puudulikku informeeritust).
  

Autorile oli töö kirjutamine huvitav väljakutse. Selle käigus kerkis esile mitmeid uusi küsimusi ja probleeme, mida autor tahaks edasi uurida.
Attitudes towards sexual minorities among students
Research work
Elisabet Arge
Grade X
Kuressaare Gymnasium
Supervisor: Sirje Kereme
Resume
Sexuality plays an important part in forming one's identity . Alongside love between men and women , love and relationships between people of the same sex have always existed. Discussions about sexuality and especially about attraction towards people of the same sex have been going on for centuries . For a long time romantic and sexual relationships between people of the same sex either received great negative attention or were completely ignored. That lasted for the most part until the 20th century , when sexual roles were redefined and people dared to talk about sexuality.
This subject was chosen because the author is interested in how the role sexual minorities play in society is changing. There is little Estonian literature on the topic, so the author wants to give an overview about the problems sexual minorities face and inform about their situation.
The topic is very actual, but is has not been discussed much in Estonian media. Prevailing opinions are generally not very positive and prejudices dominate among lots of Estonians .
This paper is divided into three chapters : the first describes different sexual orientations, their presumable causes and the development of related terms , the second chapter gives an overview of sexual minorities in modern society and the third presents an analysis of a study conducted by the author.
The main goal of the research was to study the attitudes towards sexual minorities among grade 9-12 students in Kuressaare Gymnasium. This was done in the form of an inquiry among 99 students.
When analyzing the results of the inquiry, the following was found out:

• many students do not have clearly formed opinions and views on the subject, which may be caused by them being poorly informed;
  
• generally female students are more tolerant on this subject than male students;
  
• attitudes towards gay men are typically more negative than attitudes towards lesbians;
  
• 12th grade students are the most tolerant.
  

The following hypotheses were confirmed:

• female students are more tolerant on this subject than male students;
  
• older students are more tolerant on this subject than younger students (12th grade students are the most tolerant);
  
• generally students are quite tolerant in their attitudes towards sexual minorities;
  
• students have poor knowledge of sexual minorities and issues surrounding them (many students do not have clearly views on the subject because they might be poorly informed).
  

Writing this paper was an interesting challenge for the author. While writing she came across new problems and questions which are worth further research.
65