Nimetu (0)

20
Saku Gümnaasium
SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE
Uurimistöö
Uurimistöö koostamise alused
Autor: Sandra Järv
Juhendaja: Talvi Järv
Õpetaja Saku Gümnaasiumis
Saku 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. TASKURAHA MÕISTE 4
2. TASKURAHA KASUTAMINE SAKU GÜMNAASIUMIS 5
2.1 Taskuraha kasutamine 7. klassis 6
2.2 Taskuraha kasutamine 9. klassides 8
2.3 Taskuraha kasutamine gümnaasiumiklassides 10
3. TNS EMOR UURINGU ’’LASTE TASKURAHATEEMALISTE KIRJUTISTE SISUANALÜÜS 2011’’ SISU 13
3.1 TNS Emor uuringu tulemused 14
4. SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMISE VÕRDLUS TNS EMOR UURINGU TULEMUSTEGA 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 18
LISAD 19
Lisa 1 - Küsitlusankeet 19

SISSEJUHATUS

Autor tahtis kirjutada oma uurimistöö taskuraha kasutamisest, sest see oli üks teemadest , mis teda huvitas. Nimelt kirjutas ta eelmisel õppeaastel essee teemal, kuidas ta ise oma taskuraha kasutab. Huvitama hakkas aga see, kuidas teevad seda tema kaasõpilased. Autor arvab , et sisuka ja hea uurimistöö koostamiseks peab eelkõige teema endale huvitav olema.
Samuti on autori arvates see teema oluline, sest vanemate poolt lastele antav taskuraha omab suurt osa üldisest rahakasutamisest. Swedbanki hinnangul käib Eesti noorte käest läbi 2,5 miljonit eurot taskuraha kuus, mis kulub erinevatele noortele mõeldud toodetele ja teenustele (4). See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning
kuidas rahakasutus olenevalt vanusest erineb.
Uurimistöö käigus viis autor läbi küsitluse kolmes vanuseastmes. Ta uuris taskuraha kasutamist 7., 9. ja kõigis gümnaasiumi klassides. Küsitluse tulemusi võrdles autor TNS Emor uuringu tulemustega.
Töö eesmärkideks seati:

• Uurida, kuidas Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha kasutavad ja kuidas erinevad tulemused TNS Emor uuringu tulemustest.
  
• Uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis erineb sõltuvalt õpilase vanusest.
  

Töö hüpotees:

• Saku Gümnaasiumi õpilaste taskuraha kasutamine ei erine TNS Emor uuringu tulemustest.
  
• Taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis on sõltuvalt õpilase vanusest erinev.
  

1. TASKURAHA MÕISTE

Raha on üldine maksevahend müntide ja rahatähtede kujul. See on vahend, mille abil saab määrata kaupade hindu ning osta ja müüa kaupu ja teenuseid. [3:1]
Tänases ühiskonnas on rahal suur tähtsus ja inimene puutub rahaga kokku juba päris väikesena.
Kõigil on olnud lapsena oma hoiupõrsas sentide kogumiseks. Juba meie vanavanematel oli
komme lapsele hõbelusikas või hõberaha kinkida , et teha esimene investeering tuleviku tarbeks.
Tegelik arusaamine raha väärtusest hakkab lastes kujunema kooli minemisel, sest siis hakkavad nad taskuraha saama.
Taskuraha on mõeldud väiksemateks igapäevakulutusteks. Seda antakse lastele nende vanemate või hooldajate poolt. Üldiselt hakatakse taskuraha lapsele andma siis, kui ta esimesse klassi astub . Sel hetkel hakkab laps vanematest rohkem eemal olema ja alustab iseseisvamat elu. Taskuraha andmise eesmärk on arendada lastel majanduslikku mõtlemist ning õpetada neile raha väärtust. Samuti kujundab taskuraha lapse väärtushinnanguid kogu eluks. Raha annab inimesele iseseisvuse, kindlustunde ning sõltumatuse. Kuid iseseisvus tähendab ka vastutust ning annab võimaluse õppida rahaga ümberkäimist. Järjest rohkem levib kogu ühiskonnas säästmine ja hoidumine mõttetutest kulutustes.
Tänapäeval ei ole paljudel lastel enam kindlat rahasummat, mida nad saavad. Samuti ei ole väga levinud üks kord kuus raha andmine. Enamjaolt saavad noored taskuraha siis, kui neil seda vaja on. Sellist raha saamise viisi ei pea aga majandusinimesed otstarbekaks, sest kindla rahasummaga majandamine pikema aja jooksul õpetab planeerimist ja säästmist.
Levinud on ka see, et kui koolis käies on lapsel taskuraha saamine mingilgi määral korrapärane, siis suvel noored regulaarselt taskuraha ei saa. Tingitud on see sellest, et suvel on vaba aega rohkem ja seetõttu on ka kulutused tihtipeale suuremad ning ootamatud. [2]
Lapsed ja noored on aktiivsed tarbijad tänu sellele, et omavad taskuraha . Reklaamiagentuurid
koostavad spetsiaalselt lastele ja noortele mõeldud reklaame , et kujundada nende
tarbimisharjumusi nii, et taskuraha leiaks kiiresti rakenduse .

2. TASKURAHA KASUTAMINE SAKU GÜMNAASIUMIS

Küsitlus viidi läbi Saku Gümnaasiumi 7.-12. klasside õpilaste seas ning vastanud õpilasi oli kokku 199. Kõige rohkem vastajaid oli üheksandatest klassidest, 66 õpilast. Küsitluses paluti õpilastel vastata kuuele erinevale nende taskuraha puudutavale küsimusele.
Joonis 1. Küsitlusele vastanute jaotus

2.1 Taskuraha kasutamine 7. klassis

Küsitlusele vastas seitsmendast klassist 21 õpilast, kellest 15 olid naissoost ja 6 meessoost.
Kui sageli taskuraha saad?
Naissoost õpilaste seas oli kõige populaarsemaks vastuseks ’’ei saa regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele’’. Meessoost õpilaste seas oli selleks aga ’’kord nädalas’’. Samuti selgus küsitluse tulemustest, et meessoost õpilased saavad kõik regulaarselt taskuraha. Seitsmendast klassist vaid üks õpilane ei saanud üldse taskuraha.
Kui suur on sinu poolt kasutatav summa?
Nii naissoost kui ka meessoost vastanute vahel olid kõige populaarsemateks vastusteks ,,alla 10 euro’’ ja ,,ei oska öelda’’. Naissoost vastanute vahel esines mõlemat vastust neljal korral ja meessoost vastanute vahel ,,alla 10 euro’’ kolmel korral ning ,,ei oska öelda’’ kahel korral.
Mida sa taskuraha eest ostad?
Nii naissoost kui ka meessoost õpilaste seas oli kõige levinumaks vastuseks ,,kooli sööklas või väljaspool kodu süüa’’. Naissoost isikud valisid selle vastuse kaheteistkümnel korral ja meessoost õpilased neljal korral. Samuti oli naissoost isikute seas populaarne, et ostetakse ehteid ja kosmeetikatooteid. Meessoost õpilaste seas osutus populaarsemaks taskuraha kulutamine ka maiustustele ja karastusjookidele.
Kas raha säästmine on sinu meelest vajalik?
Neliteist naissoost isikut viieteistkümnest arvab, et raha säästmine on vajalik. Meessoost isikud selles nii üksmeelel ei ole. Kolm peavad seda oluliseks ja kolm mitte eriti oluliseks.
Kuidas sa taskuraha säästad?
Nii naissoost kui ka meessoost isikute vahel oli kõige populaarsemaks vastuseks ,,ei osta igasugust ,,nänni’’ ja mõttetuid asju’’. Neljal korral valisid poisid just selle vastuse ja kaheksal korral tüdrukud.
Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
Nii naissoost kui ka meessoost õpilaste vahel oli kõige populaarsemaks vastuseks ,,raha kingitakse sünnipäevaks’’. Tüdrukud valisid selle vastuse kolmeteistkümnel korral ja poisid kolmel korral. Meessoost õpilaste vahel osutus populaarseks vastuseks ka ,,väikesed ,,tööotsad’’, mida vastati samuti kolmel korral.

2.2 Taskuraha kasutamine 9. klassides

Küsitlusele vastas üheksandatest klassidest 66 õpilast, kellest 34 olid naissoost ja 32 meessoost.
Kui sageli taskuraha saad?
Nii naissoost kui ka meessoost vastanute vahel oli kõige populaarsemaks vastuseks ,,ei saa regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele’’. Tüdrukud valisid selle vastuse kahekümne neljal korral ja poisid neljateistkümnel korral.
Kui suur on sinu poolt kasutatav summa?
Kõige populaarsemaks vastuseks, nii meessoost kui ka naissoost vastanute vahel, osutus ,,üle 15 euro’’. Poisid valisid selle variandi viieteistkümnel korral ja tüdrukud neljateistkümnel korral.
Mida sa taskuraha eest ostad?
Ka üheksandate klasside vastanute vahel osutud kõige populaarsemaks vastuseks ,,kooli sööklas või väljaspool kodu süüa’’. Naissoost isikud valisid selle kahekümne kaheksal korral ja meessoost isikud kahekümne kolmel korral. Samuti oli populaarseks vastuseks ,, kino - ja kontserdipileteid’’, mida valiti kahekümne kolmel korral. Meessoost iskute seas osutus populaarseks vastuseks ka ,,maiustusi ja karastusjooke’’. Seda vastust valiti kahekümne kahel korral.
Kas raha säästmine on sinu meelest vajalik?
Kõik vastanud üheksandatest klassidest arvavad , et raha säästmine on vajalik.
Kuidas sa taskuraha säästad?
Nii naissoost kui ka meessoost vastanute vahel osutus kõige populaarsemaks vastuseks ,,ei osta igasugust ,,nänni’’ ja mõttetuid asju’’. Meessoost õpilased valisid selle vastusevariandi kahekümnel korral ja naissoost õpilased kahekümne kolmel korral.
Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
Kõige populaarsemateks vastusteks osutusid ,,raha kingitakse sünnipäevaks’’ ja ,,väikesed ,,tööotsad’’. Esimest varianti valiti naissoost isikute poolt kolmekümne ühel korral ja meessoost isikute poolt üheksateistkümnel korral. Vastusevarianti ,,väikesed ..tööotsad’’ valiti aga naissoost õpilaste poolt kaheteistkümnel korral ja meessoost õpilaste poolt viieteistkümnel korral.

2.3 Taskuraha kasutamine gümnaasiumiklassides

Gümnaasiumi klassidest vastas 112 õpilast, kellest 70 olid naissoost ning 42 meessoost. Kümnenda klassi õpilasi oli nende seas 35, kellest 26 olid naissoost ja 9 meessoost. Üheteistkümnenda klassi õpilasi oli 39, kellest 15 olid naissoost ja 24 meessoost. Kaheteistkümnenda klassi õpilasi oli kokku 38, kellest 29 olid naissoost ja 9 meessoost.
Kui sageli taskuraha saad?
Kõige populaarsemaks vastuseks gümnaasiumi klasside seas oli ,,ei saa regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele’’. 22 meessoost õpilast ning 37 naissoost õpilast valis selle vastuse.
Kui suur on sinu poolt kasutatav summa?
Kõige populaarsemateks vastusteks osutusid ,,üle 15 euro’’ ja ,,ei oska öelda’’. Vastust ,,üle 15 euro’’ valisid 18 meessoost õpilast ning 36 naissoost õpilast. Vastust ,,ei oska öelda’’ valisid 15 meessoost õpilast ning 23 naissoost õpilast.
Mida sa taskuraha eest ostad?
Kõige populaarsemaks vastuseks osutus ,,kooli sööklas või väljaspool kodu süüa’’. Naissoost õpilased valisid selle vastusevariandi viiekümne neljal korral ja meessoost õpilased kolmekümne viiel korral. Samuti olid populaarsed vastused ,,maiustusi ja karastusjooke’’ ning ,,kino- ja kontserdipileteid’’. Vastusevarianti ,,maiustusi ja karastusjooke’’ valisid meessoost õpilased kahekümne seitsmel korral ja naissoost õpilased kolmekümne kolmel korral. Varianti ,,kino- ja kontserdipileteid’’ valisid meessoost õpilased aga kahekümne viiel korral ja naissoost õpilased viiekümne kahel korral. Naissoost õpilaste seas olid populaarseteks vastusteks ka ,, riideid ’’ ning ,,ehteid ja kosmeetikatooteid’’. Samuti oli gümnaasiumiõpilaste seas populaarseks vastuseks, et raha kulub transpordile.
Kas raha säästmine on sinu meelest vajalik?
Gümnaasiumi klassidest arvab vaid neli õpilast, et raha säästmine ei ole vajalik. Kaks nendest on naissoost ja kaks meessoost. Kõik teised peavad seda oluliseks.
Kuidas sa taskuraha säästad?
Kõige populaarsemaks vastuseks oli ,,ei osta igasugust ,,nänni’’ ja mõttetuid asju’’. Selle vastusevariandi valisid meessoost õpilased kolmekümne ühel korral ja naissoost õpilased viiekümne viiel korral. Naissoost õpilaste vahel oli populaarseks vastuseks ka ,,ei võta raha kooli kaasa’’, mida valiti kolmekümne ühel korral.
Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
Kõige populaarsemaks vastuseks osutus ,,raha kingitakse sünnipäevaks’’, mida naissoost õpilased valisid neljakümne seitsmel korral ja meessoost õpilased kahekümne seitsmel korral. Samuti oli populaarseks vastuseks ’’väikesed ,,tööotsad’’, mida valiti naissoost õpilaste poolt kolmekümne neljal korral ja meessoost õpilaste poolt kahekümne neljal korral.
2.4 Küsitluse tulemuste järeldus
Küsitluse tulemuste põhjal võib järeldada, et enamik noortest ei saa taskuraha regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele. Välja võib tuua aga selle, et regluraarsemalt saavad taskuraha siiski seitsmenda ja üheksanda klassi õpilased. Küsitluse tulemustest selgus ka, et taskuraha ebaregulaarsemalt saavad õpilased on naissoost. Küsitletutest vaid kolm inimest ei saa üldse taskuraha.
Gümnaasiumiklassides on kasutatav summa suurem, kui seitsmendas ja üheksandas klassis. Autor arvab, et see on tingitud vanemate õpilaste suuremast iseseisvusest. Küsitlusest võib ka järeldada, et naissoost õpilaste poolt kasutatav summa on suurem.
Olenemata õpilase vanusest, ostetakse kõige rohkem taskuraha eest süüa kooli sööklas ja väljaspool kodu. Küsitlusest võib järeldada ka seda, et vanemate õpilaste raha kulub muuhulgas ka kino- ja kontserdipiletite , riiete ostmisele ja transpordile.
Küsitletute hulgast vaid kaheksa arvab, et raha säästmine ei ole vajalik. Järeldada saab, et raha säästmine on olulisem vanematele õpilastele.
Olenemata vanusest on kõige levinum raha säästmise viis mõttetute asjade mitte ostmine . Gümnaasiumi õpilased hoiavad raha säästmiseks ka pangakaardil või ei võta kooli üldse kaasa.
Küsitluse tulemuste põhjal võib järeldada, et peamiselt saadakse raha juurde sünnipäevadel kingitusena. Seitsmendas ja üheksandas klassis teenitakse raha välja ka hea õppeedukusega. Gümnaasiumiklassides teenitakse raha juurde tehes väikeseid ,,tööotsi’’.

3. TNS EMOR UURINGU ’’LASTE TASKURAHATEEMALISTE KIRJUTISTE SISUANALÜÜS 2011’’ SISU

TNS Emor uuringu alusmaterjaliks on Eesti Panga poolt 2010. aastal kooliõpilaste seas korraldatud taskuraha teemaliste kirjutiste võistlustööd. Võisteldi kolmes vanuserühmas ning nende lõikes vaadati ka kirjutiste sisu:

• Noorem vanuserühm, 1.-5. klass. Selles vanuserühmas esitati võistlusele 37 tööd.
  
• Keskmine vanuserühm, 6.-9. klass. Selles vanuserühmas esitati võistlusele 38 tööd.
  
• Vanem vanuserühm, 10.-12. Klass. Selles vanuserühmas esitati võistlusele 43 tööd.
  

Uuringus pöörati tähelepanu viiele küsimusele:

• Kui sageli lapsed taskuraha saavad?
  
• Kuidas taskuraha välja teenida või juurde saada?
  
• Kas raha teenimine vanematelt on õige?
  
• Kui suur on laste poolt kasutatav summa?
  
• Millele kulub taskuraha?
  

Tellijapoolne kontaktisik uuringus oli Kaja Kell Eesti Pangast. Aruande koostas Katrin Karma ja tekstid kodeeris Anette Schultz. [1]

3.1 TNS Emor uuringu tulemused

Kui sageli lapsed taskuraha saavad?
Taskuraha andmisel lastele ei ole regulaarsus reegliks- pigem lähtutakse lapse konkreetsetest vajadustest ning lapsevanema võimalustest. Levinuim regulaarse taskuraha jagamise sagedus on kord nädalas- iganädalase taskuraha keskmine summa oli kooliaasta alguses ligikaudu 4 eurot. Ligi pooles lastest saavad taskurahale lisa vanavanematelt või kelleltki teiselt (näiteks kingitakse raha sünnipäevaks).
Kuidas taskuraha välja teenida või juurde saada?
Mitte alati ei anta lastele taskuraha lihtsalt niisama. Taskuraha teemaline uuring näitas, et neljandikul lastest kaasneb taskuraha saamisega mingi kohustus, seda pigem just nooremas vanuserühmas. Samuti proovivad lapsed taskuraha ka omaalgatuslikult juurde teenida. Taskurahateemalistes kirjutistes toodi enam välja raha kinkimist sünnipäevaks, vanemate abistamist kodutöödel, head õppeedukust, taara äraviimist ja ka väikeseid ’’tööotsi’’. Need viisid on kõige levinumad taskuraha juurde saamiseks või välja teenimiseks.
Kooli kõrvalt tööl käimisesse oli keskkooliõpilaste puhul arvamusi, et ega see ikka päris õige ei ole, kuivõrd võtab lapselt ära energia tegeleda oma põhitöö õppimisega.
Kas raha teenimine vanematelt on õige?
Võimaluse osas teenida raha heade hinnete või vanemate abistamise eest kodutöödes valdasid lapsi kahetised emotsioonid. Osad arvasid, et lapse äraostmine tööga on taunitav , kuid teised arvasid,et on igati loomulik, et taskuraha tuleb välja teenida, sest nii õpib tundma raha väärtust. Seisukohta, et raha tuleb siiski välja teenida, oli siiski kaks korda enam.
Kui suur on laste poolt kasutatav summa?
Keskmine taskuraha kogusumma kuus oli 2010. aasta kooliaasta alguses oli ligikaugu 19 eurot. Laste esseedes torkas taskuraha summadest rääkimisel vanuseti silma alljärgnev:

• Noorem vanuserühm: räägitakse avameelselt, palju taskuraha saadakse ning ka sõprade eest summasid ei varjata. Nooremad lapsed ei mõista sageli hästi raha väärtust, mis peegeldub utoopilistes unistustes ja aktiivses kulutamises maiustustele. Samuti tunnistavad noorema vanuserühma esindajad, et tegelikult võiksid nad olla ilma taskurahata ning taskuraha summade soovid ei ole kuigi suured.
  
• Keskmine vanuserühm: mõistavad taskuraha väärtust ning hindavad taskuraha kasutamisest saadavad väärtuslikku kogemust. Sõpradega räägitakse aga summadest vähem.
  
• Vanem vanuserühm: neil on ootuspäraselt suuremad kulud, sageli ei saada kindlat summat kuus, vaid vastavalt vajadusele. Rahasse suhtutakse tõsisemalt, kuna üsna suurel osal on raha teenimise kogemus. Mõeldakse rohkem sellele, kuidas pere tervikuna materiaalselt hakkama saab nind adutakse, et taskuraha tuleb sageli millegi arvelt (kas siis vanemad peavad ennast milletki piirava, et lastele raha anda, või jääb lapsele midagi suuremat ostmata).
  

Millele kulub taskuraha?
Laste kirjutistest tuli välja kolm erinevat rahakulutamise kategooriat:

• Kohene kulutamine, kus asjade nimekirja kuuluvad kooli sööklas või väljaspool kodu söömine; maiustused ja karastusjoogid; mänguasjad; kino- ja kontserdipiletid; heliplaadid ja ajakirjad ; riided; ehted ja kosmeetikatooted; trenni ja muude hobidega seotud kulutuste eest tasumine. Lisaks tõid lapsed välja kategooria ’’mõttetud asjad, ninn-nänn’’, mille tagant võib välja lugeda laste süütunnet või piinlikkust tarbetust rahakulutamisest. Mainiti ka pereliikmete aitamist ja kingituste tegemist, vanem vanuserühm tõi paaril korral välja isegi investeerimist, aktsiate ostmist.
  
• Kogumine millegi suurema jaoks- ’’suured asjad’’ olid laste jaoks mobiiltelefon, iPod , sülearvuti, fotoaparaat , haridus ja õppimine, aga ka lihtsalt ’’midagi suuremat, midagi kallist’’.
  
• Unistuste taskuraha kulutamine- sõltuvalt suurusest eelistasid kirjatükkide autorid seda kulutada järgmiselt: trenn, huviataring; kooliasjad, riided; elektroonika, arvutiga seonduvad kõikvõimalikus lisad, mängud; reisimine. Üsna palju toodi välja ka kõikvõimalikku teiste aitamist ja toetamist (näiteks heategevus ja varjupaigad). [1]
  

4. SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMISE VÕRDLUS TNS EMOR UURINGU TULEMUSTEGA

Kui sageli lapsed taskuraha saavad?
Nii TNS Emori uuringus kui ka Saku Gümnaasiumis läbi viidud küsitluses selgus, et suurem osa lastest ei saa taskuraha regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele. Samuti on mõlema uurimise tulemustes näha, et regulaarsemalt saavad taskuraha siiski nooremad õpilased.
Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
TNS Emori uuringust selgus, et populaarseim raha juurde saamise viis on väikesed ,,tööotsad’’ ning sellele järgneb sünnipäevaks kingitav raha. Käesoleva uurmistöö küsitluse tulemustes esines aga sagedamini sünnipäevaks kingitav raha. Väikesed ,,tööotsad’’ oli populaarsuselt teine raha juurde teenimise viis.
Kui suur on laste poolt kasutatav summa?
Nii TNS Emori uuringus kui ka Saku Gümnaasiumis läbi viidud küsitluses selgus, et vanemate õpilaste poolt kasutatav summa on suurem.
Millele kulub taskuraha?
Saku Gümnaasiumis läbi viidud küsitluses selgus, et enamik taskurahast kulub kooli sööklas ja väljaspool kodu söögi ostmisele. TNS Emori uuringus tuli välja aga, et kõige rohkem ostetakse taskuraha eest maiustusi ja karastusjooke. Käesoleva uurimistöö raames läbiviidud küsitluses oli karastusjookide ja maiustuste ostmine, nooremate õpilaste seas, teisel kohal.

KOKKUVÕTE

Töö eesmärgiks oli välja uurida, kuidas kasutavad Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha ja kuidas erinevad tulemused riikliku uuringu tulemustest. Samuti oli eesmärgiks välja uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine erineb sõltuvalt õpilase vanusest. Eesmärgi saavutamiseks otsustati küsitleda seitsmenda, üheksanda ja gümnaasiumiklasside õpilasi. Küsitlusest võttis osa 199 õpilast. Tulemuste põhjal võib järeldada, et Saku Gümnaasiumi õpilaste taskuraha kasutamine erineb TNS Emori riikliku uuringu tulemustest väga vähe. Järeldada võib ka seda, et üldiselt erineb taskuraha kasutatamine sõltuvalt õpilase vanusest.
Antud uurimistöös püstitatud eesmärgid said täidetud ning kahest püstitatud hüpoteesist pidasid mõlemad paika.

KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

TNS Emor ,,Laste taskurahateemaliste kirjutiste sisuanalüüs’’
URL= http://prognoos.eestipank.info/?leht=84 08.05.2012

OLMARU, K. Kui palju anda taskuraha? – Pere ja Kodu. 2008/10, lk 42-44.

EESTI PANK. Mis on raha? Tallinn: Uniprint, 2009

Tarbija 24. Eesti noorte taskuraha. 26.11.2011

LISAD

Lisa 1 - Küsitlusankeet

Minu nimi on Sandra Järv ja ma käin Saku Gümnaasiumi 10. klassis. Sel õppeaastal koostan uurimistööd teemal "Saku gümnaasiumi õpilaste taskuraha kasutamine". Palun ole küsimustele vastamisel aus. Sinu vastused jäävad anonüümseks ning neid kasutatakse ainult selle uurimistöö piires.
Sugu:
Naine
Mees
Klass:
7. klass
9. klass
Kui sageli taskuraha saad ?
iga päev
kord nädalas
kord kuus
ei saagi regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele
ei saa üldse taskuraha
Kui suur on sinu poolt kasutatav summa?
alla 10 euro
10-15 eurot
üle 15 euro
ei oska öelda
Mida sa taskuraha eest ostad?
kooli sööklas või väljaspool kodu süüa
maiustusi ja karastusjooke
mänguasju
kino-ja kontserdipileteid
heliplaate ja ajakirju
riideid
ehteid ja kosmeetikatooteid
tasun trenni ja hobide eest
kogun millegi suurema ostmiseks
muu
ei oska öelda
Kas raha säätmine on sinu meelest vajalik?
ja
ei
Kuidas sa taskuraha säästad?
ei osta igasugust „nänni“ ja mõttetuid asju
panen vahel raha säästmiseks hoiukarpi, kuid kindlat plaani ei ole
panen iga kuu väikese summa hoiukarpi
ei võta kooli raha kaasa
hoian raha pangakaardil
Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad?
väikesed „tööotsad“
raha kingitakse sünnipäevaks
vanemate abistamine kodutöödel
hea õppeedukuse eest
taara äraviimine