Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele. (1)

Kuressaare Gümnaasium
UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE
Uurimustöö
Koostaja : Kätriin Tamm
Klass: 10 C
Juhendaja : Anti Liiv
Kuressaare 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Uimastid ehk mõnuained 4
1.1 Sõltuvus 4
1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid: 5
1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele 5
1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale 6
2.Uimastavate ainete mõju inimesele. 8
2.1 Kanep 8
2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale 9
2.2 Amfetamiin 10
2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale. 10
2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) 11
2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale: 11
2.4 Kokaiin 12
2.4.1 Kokaiini mõjud inimese kehale 13
2.5 Opiaadid 14
2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: 14
2.6 Tubakas ja tubakatooted 15
2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale: 16
2.7 Alkohol 16
2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale 17
2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid , bensodiasepiinid ) 18
2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale: 18
2.9 Sissehingtavad ained 19
2.9.1 Sissehingatavat ainete mõjud inimese kehale 19
3. Küsitlus 14-30 aastaste inimeste hulgas 21
3.1 Uuringu iseloomustus 21
3.2 Küsimuste kokkuvõte 22
1.Kas olete kunagi uimastid tarbinud? 22
3.3 Uuringu kokkuvõte 28
Juhtum autori lähisugulasest 29
Kokkuvõte 30
Lisa 1 31
Kasutatud kirjandus: 32
Slaidmaterjal: 32
Internetiallikad: 32

Sissejuhatus

Uimastid on meie ümber. Nad on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees . Uimasteid tarvitatakse teadvuseseisundite muutmiseks.
Uimastavad ained on muutunud eriti populaarseks kooliõpilaste seas, kuid õpetajatel napib nii teadmisi kui ka kogemusi adekvaatseks käitumiseks uimasteid tarbinud noortega ning koolid tunnistavad üksnes oma võimetust uimastite leviku tõkestamises kooliõpilaste hulgas.
Uimastid on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas. Uimastite alla kuuluvad alkoholism , nikotism, narkomaania ja toksikomaania . Autori suguvõsas on olnud alkoholismi ja tubakaga palju probleeme ning nende sõltuvuse mõjul on surnud mitu autori lähedast inimest, seetõttu see fakt saigi võetud uurimustöö teemaks.

Ka koolinoortel ei ole teadmisi ja abi kusagilt loota. Noorukid , kes tihti uudishimust või kambavaimust johtuvalt on sattunud narkootilistest ainetest sõltuvusse, ei suuda oma probleemide lahendamiseks leida kompetentset abi ning jäävad enamasti oma muredega üksi. Hirm karistuse ees ei võimalda neil täiskasvanutele oma häda pihtida, anonüümseks abipalumiseks puuduvad aga võimalused. Narkomaania küüsi langenud noored ei ole oma olemuselt küll kurjategijad, kuid pidev vajadus narkootikumide järgi viib neid tihti kuritegevuseni. Seega ei saa ja ei tohi õpetajad narkootikume pruukinud õpilasega käituda kui kurjategijaga, vaid kui noorega, kes vajab abi.

Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:

Millised uimastavad ained tekitavad sõltuvust;

• Millised üldised protsessid toimuvad inimese kehas uimastava aine tarbimisel;
  
• Milliseid probleeme tekitab sõltuvus inimese perekonnas ning ühiskonnas;
  
• Mida teavad kooliõpilased/õpetajad uimastavatest ainetest ja nende mõjust;
  

Töö eesmärgiks on:

• Saada teada, milliseid probleeme tekitavad uimastavad ained perekonnas;
  
• Uurida õpilaste suhtumist uimastitesse ning teavitada neid nende kahjulikusest;
  

Uurimisobjektiks on autori sugulane, kes suri alkoholisõltuvusse ning Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilased.

1.Uimastid ehk mõnuained

Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid , mõni ravim , narkoosi-ained, vedelad lahustid , dopingained, alkohol ja tubakas (Vikipeedia 2009).
Uimastiteks võivad olla:

• ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
  nimekirjadesse;
  
• alkohol, tubakas, kohv;
  
• mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid (Metsküll 2003).
  

1.1 Sõltuvus

Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse (Vikipeedia 2008).
Mõned proovivad narkootikume, kuid ei muutu sõltlaseks. Teised satuvad lõksu juba esimesel korral. See kõik sõltub sellest, millised riskifaktorid inimest mõjutavad.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:

• Tugev tung tarvitada ainet.
  
• Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust.
  
• Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
  
• Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
  
• Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele (Metsküll 2003).
  

Sõltuvus tootest tähendab vajadust tarbida kõnealust toodet regulaarselt, et vältida ärajäämanähtude tekkimist. Sõltuvus tootest põhjustab mitmesuguseid füüsilisi ja vaimseid probleeme. Sõltuvusest võib rääkida alates hetkest, mil 12 kuu jooksul on täheldatud vähemalt kolme järgmistest sümptomitest:

• taluvus (kui sama toime saavutamiseks on vaja võtta suurem annus)
  
• tarbitava koguse suurenemine või tarbimise kestuse pikenemine
  
• tarbimise piiramine vajab pingutusi
  
• tarbimise tõttu loobutakse mingist tegevusest
  
• tarbimise jätkamine hoolimata toote tarbimisega seotud füüsilistest või vaimsetest
  probleemidest (Narkomaania 2009).
  

Sõltuvus tubakast seisneb ülemäärases ja kontrollimatus sigarettide tarbimises. Peale sellest
sõltuvusest tuleneva sotsiaalse ebamugavustunde põhjustab see ka mitmesuguseid haigusi, näiteks vähki, südame-veresoonkonna häireid ja kroonilist bronhiiti, mis võivad omakorda saada surma põhjuseks. Sõltuvus tubakast on sigaretisuitsu sissehingamise tõttu kahjulik ka suitsetajat ümbritsevatele isikutele (help-eu 2009).

1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:

• Hingeline ehk psüühiline sõltuvus
  
• Füüsiline sõltuvus
  
• Sotsiaalne sõltuvus
  
• Majanduslik sõltuvus (Metsküll 2003).
  

1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele

• Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv.
  
• Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.
  
• Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe
  (B- hepatiit ), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega.
  
• Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi
  reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse.
  
• Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja
  murduvad.
  
• Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud
  joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg.
  
• Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise
  tagajärjel.
  
• Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi
  kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund.
  
• Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul
  on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine.
  
• Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate
  käitamise keerulistest juhenditest.
  
• Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva.
  
• Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab
  motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini . Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu , suhted kaasinimestega känguvad või katkevad . Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama .
  

Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad kurjategijate omavahelised sidemed. Paljudel juhtudel saadakse uimasti ostuks raha üksnes kuritegu toime pannes ( parnu 2005).

1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale

• Joobes inimesed ei mõtle üldjuhul vahekorras olles kaitsevahendite kasutamise peale ning seetõttu saavad paljud iseenda rumalast veast surmava haiguse. Näiteks teab dr. Liiv rääkida ühe TÜ naistudengi juhtumi, kus nad olid oma noormehe ja veel mõne kursusekaaslasega harrastanud grupiseksi, kusjuures nii poisil kui tüdrukul oli see esimene vahekord . Paari nädala pärast avastas paarike et nad on saanud endale HIV- i.
  
• Raseduse ajal alkoholi või muid meelemürke kasutades võib juhtuda, et lapsel on sündides väärareng või muud sünnitraumad.
  
• Eesti ühiskonnas on terveid mehi vähem kui naisi ning seetõttu naistel valikuvõimalus väheneb, sest lapsi tahetakse üldjuhul tervete meestega.
  
• Üha enam on noori üksikemasid, kes on olnud mingil koosviibimisel vahekorras mõne võõra poisiga ning sellest korrast rasedaks jäänud. Üldjuhul jääb nende noorte emade haridustee lühikeseks, sest lapse kõrvalt ei ole paljudel emadel aega õppida. Tavatööline, kes oskab 1-3 keelt rääkida saab üldjuhul 6000- 8000 EEK-i kuus palka. Sellele lisaks võib tuua positiivse näite ühe Hong Kongi tüdruku kohta. Neiu tuli Eestisse elama 2007. aasta kevadel, praeguseks on ta abielus eestlasest mehega ning räägib puhtalt eesti keelt. Lisaks sellele oskab ta rääkida veel 11 keelt, kõigis keeltes kirjutada samuti. Praegu töötab ühes firmas avalike suhete juhina ning saab kuus palka 48 000 EEK-i. Kui tüdrukule õelda sõna “igav“ ning püüda seda selgitada, siis ta ei saa sellest aru mitte üheski keeles, sest talle on arusaamatu, kuidas saab igav olla. Selle peale küsibki, et kas tööd pole siis teha?( Anti Liiv 2009)
  

2.Uimastavate ainete mõju inimesele.

Uimastavate ainete pidev kasutamine peegeldab tihtipeale kasutaja suutmatust toime tulla iseenda ja ümbritsevaga. Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud uimastavate ainete üldist mõju inimesele, mis individuaalselt võib olla väga erinev. See sõltub uimastava aine omadustest, selle mõjudest vaimsele ja füüsilisele tervisele, samuti mängib oma osa ka millises situatsioonis ja kus ainet kasutatakse ( Kliinikum 2009)

2.1 Kanep

Kanepit tarvitatakse oraalsel teel, suitsu sisse hingamisel, selleks toiminguks kasutadatakse tavaliselt piipu või bongi, levinud on ka joindi, ehk kanepisuitsu tegemine. Bong on seade, mis võimaldab kanepisuitsetajal tarvitada kanepit, suitetades seda läbi vee ja seega filtreerida kanepitossu, muutes seda vähem tervist kahjustavaks (Vikipeedia 2009). Kanepit nimetatakse väravauimastiks, sest sellest meelemürgist saab kogu asi alguse.
Kanepid liigitatakse järgmiselt:
Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa)
India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist)
Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch.
Joonis 1. Kanepi liigid (autor)

2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale

• Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja
  kehatemperatuur langevad.
  
• Ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede
  haigused. Põhjustab kopsuvähki.
  
• Leevendab halba enesetunnet .
  
• Lisab söögiisu.
  
• Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja,
  kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks
  
• Hormoonide tasakaal on häiritud. Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab
  seksuaalkogemust.
  
• Meeste sugurakkude arv kahaneb ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel
  põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb.
  
• Põhjustab raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi. Tihti sünnivad alakaalulised
  lapsed. Inimesel ei ole täheldatud kromosoomimuutusi.
  
• Psüühiline sõltuvus võib kujuneda regulaarsel kasutamisel .
  
• Füüsiline sõltuvus kujuneb regulaarsel ohtral kasutamisel.
  
• Võib vähendada huvi endiste tegevuste ja harrastuste vastu, tekib apaatia . Rohke
  tarvitamine võib esile kutsuda psühhoosi. Kasutajad hakkavad tihti ise ainet salaja edasi toimetama ja müüma. Hirm ja ahistustunne muutuvad igapäevaseks.
  
• Surmajuhtumeid on maailmas sadu, tavaliselt liiklusõnnetustes hukkunud. Õnnetused on
  seotud aja- ja ruumitaju häirumisega.
  

2.2 Amfetamiin

Amfetamiin on täissünteetiline aine. Tänavakaubanduses esineb amfetamiin tavaliselt tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. Neid neelatakse, kuid on ka andmeid amfetamiini sissehingamise ja veeni süstimise kohta. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas . Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga (Kliinikum 2009).
joonis 2. Amfetamiini tablett (autor)

2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale.

• Kiirendab pulssi, ahendab veresooni, vererõhk tõuseb. Südametegevus, pulss ja
  hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid.
  
• Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi.
  
• Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub, mille tagajärjeks on hammaste lagunemine . Kui toitumine on ebaregulaarnele lisanduvad mitmesugused seedehäired. Kõhukinnisus
  
• Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Aine mõju möödumisel isu järsult suureneb.
  
• Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus . Pikaajaline kasutamine võib põhjustada jälitusluulusid. Mõnikord võib põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Võib tekitada ajukahjustusi.
  
• Aine kasutamisel suureneb või vastupidi väheneb huvi seksuaalsuhete vastu. Regulaarsel kasutamisel kujuneb tavaliselt välja impotentsus.
  
• Enneaegsed sünnitused ja alakaalulised lapsed on tavaline tagajärg. Vastsündinutel võib
  esineda huule ja suulaelõhesid.
  
• Mõnedel kujuneb eriti tugev psüühiline sõltuvus. Võõrutamise sümptomid nt.masendus võivad kesta mitu kuud.
  
• Kujuneb teatud füüsiline sõltuvus.
  
• Aine mõju all olles enesetunne ja meeleolu tõusevad. Põhjustab unehäireid ja magamatuse tulemusena võib esineda teadvuse kaotust. Järelmõju on tihti masendus.
  
• Kasvavate annuste talumisvõime areneb kiiresti.
  
• Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud .
  

2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened)

Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote- kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevasinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD (vaata joonis 3). Teistest tuntumatest sünteetilistest hallotsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini .
joonis 3 LSD(autor)

2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale:

• Tõstavad vererõhku ja kiirendavad pulssi.
  
• Hingamine kiireneb ja muutub sügavaks.
  
• Tavaline on halb enesetunne ja oksendamine. Sülje eritumine suureneb.
  
• Söögiisu väheneb.
  
• Aine mõju all olles tekivad nägemishallutsinatsioonid, millele lisanduvad hiljem ka kuulmishallutsinatsioonid. Ajataju moondub (minutid võivad tunduda tundidena), ruumitaju muutub ebareaalseks. Piir iseenda ja ümbritseva vahel ähmastub ja võib üldse kaduda. Mõtlemis- ja keskendumisvõime on häiritud. Tajud segunevad: muusikat võib näha ja värvid hakkavad kõnelema. Minevikupildid võivad väga eredalt esile kerkida ja seguneda olevikuga. Kõik aistingud võimenduvad. Provotseerib tõsiseid psüühilisi haigusi: skisofreeniat, paranoiat.
  
• Tavaliselt väheneb huvi seksuaalsuhete vastu. Vahel võimendab seksuaalkogemust.
  
• avalised mõjud on raseduse katkemised, enneaegsed sünnitused ja alakaalulisena sündivad lapsed. Suureneb kaasasündinud väärarengute võimalus. Arvatavalt põhjustab ka häireid kromosoomide talituses.
  
• Mõned kasutajad jäävad psüühilisse sõltuvusse.
  
• Võib põhjustada sügavat masendust, jälitusmaaniat, enesetapu mõtteid. Reaktsiooniks võib olla nii kaaslastest eraldumine kui ka kõrgendatud huvi teiste vastu. Meeleolu muutub ettearvamatult. Aastaid hiljemgi võib esineda samasuguseid hirmusööste nagu need esinesid uimasti tarvitamise ajal.
  
• Surmajuhtumeid on sadu aastas(maailmas). Surma põhjused on tavaliselt vägivaldsed - enesetapud ja õnnetusjuhtumid.
  

2.4 Kokaiin

KOKAIIN on valge pulber, mis saadakse kokapõõsa lehtedest ( kadrina .edu).
Joonis 4. Kokaiin. (autor)

2.4.1 Kokaiini mõjud inimese kehale

• Kiirendab pulssi ja tõstab vererõhku. Ahendab veresooni. Südame rütmihäired võivad
  põhjusutada äkksurma. Ajukahjustused veresoonte lõhkemise tagajärjel.
  
• Kahjustab hingamisteede limaskesti, mille tagajärjel suureneb risk põletike tekkeks hingamisteedes.
  
• Võib esile kutsuda häireid maksa funktsioneerimises.
  
• Põhjustab halba enesetunnet, oksendust, kõhukinnisust ja ka kõhulahtisust. Ebaregulaarne toitumine võib põhjustada ajutisi häireid.
  
• Aine mõju all olles kaob söögiisu. Ebaregulaarsest toitumisest johtuv vajalike toiduainete puudus põhjustab häireid organismis. Pikaajaline kasutamine põhjustab kõhnenemist.
  
• Aine kasutamine ergutab ja kutsub esile heaolu tunde, pärast mõju kadumist asendub see masendusega. Pikaajaline regulaarne kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid, närvilisust, erutust, meeleolu muutusi, mälukaotusi, unetust.
  
• Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksuaalsuhete vastu. Tavaliselt siiski kujuneb regulaarsetel kasutajatel välja impotentsus.
  
• Väga suur raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse risk. Vastsündinutel on tihti imemisraskusi.
  
• Kujuneb eriti tugev psüühiline sõltuvus. Sõltuvus võib kujuneda ka juhuslikel kasutajatel.
  
• Võib kujuneda, olenevalt inimesest, tugev füüsiline sõltuvus.
  
• Enesehinnang tõuseb ja kehaline aktiivsus suureneb. Pikaajalisel kasutamisel, samuti järelmõjuna põhjustab luulusid, äkkviha, mäluhäireid, ahistust.
  
• Talumisvõime tõuseb aeglaselt. Liiga suurtes kogustes tarvitamine võib põhjustada surmavat mürgitust.
  
• Aastas sureb tuhandeid. Põhjuseks tavaliselt õnnetusjuhtumid, enesetapud ja äkksurmad südame seiskumisel.
  

2.5 Opiaadid

OPIAADID valmistatakse oopiumimoonist; tõmmisest saab morfiumi ja keemilisel teel ka heroiini. Opiaadid on kõige ohtlikumad narkootikumid.( kadrina.edu)
Joonis 5. oopiumitaim. (autor)

2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale:

• Aeglustavad pulssi ja alandavad vererõhku. Ebapuhtad ained võivad põhjustada nii ajutisi kui ka pöördumatuid kahjustusi.
  
• Halvavad hingamist. Ülemiste hingamisteede põletikud ja kopsupõletikud on sagedased tagajärjed.
  
• Mittepuhtad ainev võivad põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi.
  
• Põhjustab halba enestunnet, kõhukinnisust, raskendab toidu seedimist.
  
• Aine mõju all olles söögiisu kaob. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada alatoitumist.
  
• Vähendavad valuaistinguid. Silmaterad ahenevad . Hingamine on pidurdatud. Aine mõjul nõrgeneb reageerimine välisärritajatele ja tekib unisus . Mittekvaliteetne aine ja süstalde ebapuhtus võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid organismi kahjustusi.
  
• Aine mõju all olles huvi seksuaalsuhete vastu nõrgeneb. Pikaajalistel kasutajatel põhjustab impotentsust.
  
• Naiste menstruatsioonitsükkel muutub ebaregulaarseks ja viljastusvõime langeb.
  
• Raseduse katkemised, enneaegsed sünnitused ja alakaalulisena sündivad lapsed on tavalised. Loote väärarenguid ei ole täheldatud. Laps võib sündida võõrutusseisundiga.
  
• Kujuneb eriti tugev psüühiline sõltuvus. Psüühiline võõrutusseisund võib kesta mitu kuud peale füüsilise võõrutusseisundi lõppu.
  
• Kujuneb tugev füüsiline sõltuvus. Raskemad võõrutussümptomid kaovad nädala jooksul, kuid mõned neist võivad esineda veel mitme nädala jooksul pärast kasutamise lõppemist.
  
• Eraldumine sotsiaalsest suhtlemisest. Apaatsus varasemate tegevuste ja huvide vastu. Sõltuvuses olevatel kasutajatel keskendub kogu elu järgmise koguse hankimise ümber. Tihti viib see kuritegudeni.
  
• Küllalt ruttu areneb välja organismi kõrge talumisvõime aine teatud mõjudele (heaolu tunne, valu leevendus, hingamise aeglustumine, halb enesetunne). Üledoseerimisest tulenevad (lämbumis-) surmajuhtumid on päris tavalised algajatel ja endistel rohketel kasutajatel.
  
• Aastas kümneid tuhandeid surmajuhtumeid. Põhjuseks tavaliselt aine üledoseerimine ja vägivaldne surm.
  

2.6 Tubakas ja tubakatooted

Tubakas on toode, mida valmistatakse tubakataime lehtede kuivatamise ja töötlemise teel ning seda võib nuusata , närida või suitsetad ( help- eu 2009).
joonis 6. Tubakataim (autor)

2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:

• Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu.
  
• Põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ning kopsuvähki.
  
• Põhjustab mao talitlushäireid, kõhulahtisust. Meestel esieneb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal selle tõttu halb hingeõhk.
  
• Vähendab söögiisu.
  
• Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal.
  
• Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest.
  
• Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet.
  
• Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega.
  
• Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev psüühiline sõltuvus.
  
• Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist füüsilisse sõltuvusse.
  
• Suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele nn. passiivsetele suitsetajatele.
  
• Puhas nikotiin on ohtlikumaid mürke, taluvusvõime on individuaalselt erinev.
  
• Aastas on miljoneid surmajuhtumeid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused , ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes.
  

2.7 Alkohol

Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne .

2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale

• Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid.
  
• Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi.
  
• Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega.
  
• Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem.
  
• Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid . Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus.
  
• Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus).
  
• Väikese koguse puhul vähendab tõkkeid, suurte koguste puhul nõrgeneb otsustusvõime ja seksuaalne võimekus langeb.
  
• Rohke kasutamine vähendab mehe spermatosoidide arvu ja tekitab häireid naise menstruatsioonitsüklis; viljastumisvõime langeb.
  
• Põhjustab kesknärvisüsteemi kahjustusi ja vaimse arengu pidurdumist, loote väärarengut.
  
• Võib kujuneda väga tugev psüühiline sõltuvus. Kaasneb isiksuse muutus.
  
• Mõõdukas või tugev füüsiline sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses.
  
• Mõju on väga individuaalne, lisab energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist, masendust, ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust. Vähendab oluliselt vastutusvõimet.
  
• Juba 3 promillised kogused võivad olla tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud väiksemadki kogused.
  
• Aastas on miljoneid surmajuhtumeid. Suur osa surmajuhtumitest on põhjustatud südame- ja maksakahjustustest ja õnnetusjuhtumitest. Küllalt tihti on surma põhjuseks ka alkoholimürgitus.
  

2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)

Kõige enam kasutamist leiavad tänapäeval bensodiasepiinid. Sõltuvalt annusest on bensodiasepiinidel anksiolüütiline (ärevust vähendav), sedatiivne (psüühilist tegevust pärssiv), hüpnootiline ( uinutav ) ja ka müorelakseeeriv (lihaseid lõõgastav) ning krambivastane toime. Väiksemates annustes domineerib anksiolüütiline toime ja sellest ka üldnimetus anksiolüütilised ained e. anksiolüütikumid (Kliinikum 2009).
joonis 7.Rahustid. (autor)

2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:

• Suured kogused võivad alandada vererõhku ja muuta südamelöökide sagedust.
  
• Ained lahustuvad osaliselt maksas ja võivad koormata maksa normaalset talitust .
  
• Söögiisu võib väheneda.
  
• Tekitavad depressiooni, ahistustunneet, taju nõrgeneb, väsimuse tunne. Liigutuste
  koordinatsioon on häiritud, lihasepinge väheneb. Esineb kogelemist, mälu nõrgeneb.
  
• Vähendab seksuaalset võimekust, mille tagajärjel võib välja kujuneda impotentsus.
  
• Võib põhjustada lootel väärarenguid.
  
• Pikaajalisel kasutamisel võiv kujuneda tugev psüühiline sõltuvus.
  
• Umbes pooltel pikaajalistel kasutajatel kujuneb välja füüsiline sõltuvus.
  
• Arsti poolt määratuna aitab patsiendil toime tulla igapäeva probleemidega. Võivad
  põhjustada ootamatuid vihahooge ja ettearvamatud käitumist mõnedes inimestes, eriti kui samal ajal tarbitakse ka alkoholi.
  
• Barbituraadid on suuremates kogustes mürgised,nii barbituraatide kui bensodiasepiinide puhul kujuneb kiiresti välja organismi kõrgenenud taluvus. Võõrutussümptomid ilmnevad mõne päeva pärast ja võivad kesta mitu nädalat.
  
• Surmajuhtumeid barbituraatide mürgituse tagajärjel on aastas tuhandeid. Alkoholi ja muude uimastavate ainete kasutamine koos rahustite ja unerohuga põhjustab surmaga lõppenud mürgitusi.
  

2.9 Sissehingtavad ained

Toksikomaania on haiglalik soov tarbida ainet, mis on tekitanud harjumuse ning põhjutab somaatilisi ja psüühilisi häireid, kuid ei ole ametlikult kantud narkootikumide nimekija (med.ut 2009)
joonis 8.Gaasi hingamine. (autor)

2.9.1 Sissehingatavat ainete mõjud inimese kehale

• Võivad kiirendada südamelööke, põhjustavad südamerütmihäireid. Äkksurma oht südametegevuse seiskumisel.
  
• Põhjustab hingamisteede ärritumist, nohu, köha, nina verejooksu. Pikaajalise kasutamise korral võib kahjustuda kopsukude .
  
• Võivad põhjustada ajutisi või pöördumatuid talitlushäireid ning kahjustusi.
  
• Põhjustab halba enesetunnet, oksendamist, kõhulahtisust.
  
• Söögiisu väheneb.
  
• Põhjustavad depressiooni. Aistingute moondumine, millega võivad kaasneda hallutsinatsioonid. Tagajärjeks funktsionaalsed ajukahjustused ja vaimsete võiemte langus.
  
• Seksuaalne võimekus ja huvi vastassugupoole vastu langeb.
  
• Võib vähendada viljastumisvõiemet.
  
• Mõjuvad kahjulikult loote arengule, võivad põhjustada raseduse katkemist ja
  enneaegseid sünnitusi.
  
• Tavaliselt kujuneb tugev psüühiline sõltuvus.
  
• Pikaajaline kasutamine võib põhjustada mõningast füüsilist sõltuvust.
  
• Aine mõju all olles võib esineda vägivaldsust enese ja teiste inimeste suhtes. Pidev
  kasutamine põhjustab vaimset nüristumist ja passiivsust ümbritseva suhtes.
  
• Sõltuvalt ainest võivad esile kutsuda mürgistuse organismis. Talumisvõime suureneb
  pideval kasutamisel.
  
• Äkksurmad lämbumise ja südamerütmihäirete tagajärjel on küllalt sagedased.
  

3. Küsitlus 14-30 aastaste inimeste hulgas

Uimastite tarbimine on maailmas väga aktuaalne teema ning leiab palju kajastamist. Nende vastu võideldakse palju ning sama üritatakse ka eestis. Autori eesmärk oli teada saada milline on erinevas vanuses inimeste suhtumine uimastavatesse ainetesse ja kas neil on nendega probleeme olnud.

3.1 Uuringu iseloomustus

Küsitlus (vaata Lisa 1 Küsitlus) viidi läbi pisteliselt Kuressare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9-12 klasside õpilase seas ning ka internetiportaali orkut .com vahendusel. Küsitlus oli koostatud internetiportaalil e-formular.
Küsimus koosnes 10 küsimusest, millest 6-le paluti valida vastusevariant ning 4 küsimusel tuli vastata vabas vormis.
Kokku küsitleti 124 noort inimest, neist 64 meessoost ja 60 naissoost .
Tabel 1 Küsitletud inimeste arv vanuse järgi. (autor).
vanus
Inimeste koguarv
Naissoost inimeste arv
Meessoost inimeste arv
14-16
45
26
19
17-20
37
15
22
21-25
24
13
11
26-30
18
8
10
Mõnel tagastatud küsitluslehel oli vastajal mingil põhjusel mõni üksik küsimus vastamata jäänud ja sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev.
Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid .Järgnevalt võrreldakse tabelite abil vanustevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse .

3.2 Küsimuste kokkuvõte

1.Kas olete kunagi uimastid tarbinud?

Tabel 2. Küitletute uimastavate ainete tarbitavus (autor).
Vanus
JAH
EI
14-16
30(67%)
15(33%)
17-20
37(100%)
0 (0%)
21-25
18(75%)
6(25%)
26-30
16(89%)
2(11%)
kokku
101(81%)
23(19%)
Kõige rohkem on uimastavaid aineid tarbinud 17-20 aastased küsitletud. Nemad olid kõik midagi proovinud. Kõige vähem aga 14-16 aastased küsitletud.
Joonis 9. Küsitletute uimastavate ainete tarbitvus. (autor)
Üle kolmveerandi (81%) on tarbinud oma elus vähemalt korra mingit sorti uimastavat ainet.
2.Kui jah siis mis aine?
Joonis 10. Küsitletute uimastavate aitnete loetelu . (autor)
Tabelis on näha, et peaaegu kõik küsitletud on tarbinud alkoholi. Ka tubakat on tarbinud üsna suur osa. Narkootikume on tarbinud peaaegu poole (40%) küsitlutest. Mis on autorile üsna üllatav. Ka toksilisi aineid ehk sissehingatavaid aineid nagu näiteks gaas või bensiin on proovinud päris suur osa (15%).
3.Kui vastasite kolmandale küsimusele jaatavalt siis kas seoses tarbimisega tekkis probleeme sõpruskonnas/perekonnas?
Edaspidi on kõik naissoost küsitlute vastused mängitud tähega N ja meessoost küsitletute vastused antud M tähega.
Tabel 3. Probleemid seoses tarvitamisega. (autor)
JAH
EI
14-16 N
15
5
14-16 M
10
7
17-20 N
10
3
17-20 M
9
5
21-25 N
3
8
21-25 M
4
5
26-30 N
1
6
26-30 M
3
5
KOKKU:
55
44
Tabelist on näha, et siiski tekivad probleemid keelatud ainete kasutamisega. Rohkem probleeme tekib muidugi noorematel inimsetel, sest neile on ju enamus asjad keelatud.
4.Kui vastasite jaatavalt siis palun kirjeldage milliseid probleeme.
Siin küsimuses vastati väga erinevalt. Toon välja mõned enam tekkinud probleemid.

• Probleemid vanematega
  
• Probleemid politseiga
  
• Tülid sõpradega
  
• Korterist väljaviskamine
  
• Kodust väljakolimine
  
• Uimastite tarbimine on lõppenud kellegi peksa saamise või tapmisega.
  

Kõige rohkem üllatas autorit viimane punkt. Sest tõesti leidus inimesi kes on narkootikumide tagajärel kedagi ära tapnud ning selle eest ka karistust kandnud. Kuid peale seda juhtumit polnud keegi neist enam narkootikume puutunud.
5.Kas teil on olnud kunagi probleeme seoses politseiga, kui olete tarbinud uimastavaid aineid?
Joonis 11. Probleemid seoses politseiga.(autor)
Tabelist on näha, et politsega üldiselt probleeme tekkinud ei ole. Üsna vähestel juhtudel on tekkinud. Enamasti on probleeme olnud meessoost isikutel kuid leidub ka naissoost küsitletuid kellel on tekkinud probleeme.
6.Kui vastasite jaatavalt siis palun täpsustage miliseid probleeme?
Ka selle küsimuse puhul polnud toodud kindlat sorti probleeme välja, kuid toon loeteluna probleeme mida esines:

• Noorte puhul esines kõige rohkem kainenema viimist ehk noorte keeles külma viimist.
  
• Ka vanemate puhul tuli ette kainerisse viimist.
  
• Lisaks külma viimisele tulid neile trahvid mis esimeste kordade puhul pole nii suured.
  
• Avaliku korra rikkumised seoses purjuspäi tehtud tegudega
  
• purjuspäi või narkouimas tehtud teod, mille eest tuleb neil vastutada hiljem kui nad kaineks on saanud.
  
• Tapmised ja peksmised
  

7.Kas olete teadlik uimastite kahjulikkusest tervisele?
Naissoost ja meessoost vastanute vastused.
Joonis 12. Uimastite kahjulikkus.(N) (autor) joonis 13. Uimastite kahjulikkus. (M)
(autor)
Joonistelt on näha, et meesseeost isikud on rohkem informeeritud uimastavate ainete teemal, mis on kohati üllatav.
8.Kui jah, siis täpsustage mida teate.
Selle küsimuse puhul jällegi ei saanud täpseid vastuseid. Toon välja rohkem esinenud vastused:

• Uimastid võivad tappa
  
• Seksuaalvajadus suureneb
  
• söögiisu väheneb
  
• impotentsus
  
• Sündimata lastele võib tekkida ajukahjustus
  
• inimene muutub närviliseks, kui ainet ei saa
  
• sõltuvus.
  

9.Kas teile on kunagi tänaval uimasteid pakutud ?
Joonis 14. uimasteid tänaval pakutud. (autor)
Tabelist võib näha, et väga pälju polegi tänaval pakutud uimasteid. Siinkohal on juttu ainult narkootikumidest mitte alkoholist ega tubakast. Kõige rohkem on narkootikume pakutud 17-20 aastastele ning kõige vähem on pakutud 14-16 aastastele vastanutele.
Kõikide vastanute vastused
joonis 15. Uimastite pakkumine tänaval.(autor)
Siit on näha, et täpselt poole rohkem on neid, kellele pole pakutud narkootikume.Mis on iseenesest väga hea. Mida vähem on narkootikume tänavatel, seda vähem neid tarbima hakatakse.
10.Kas arvate et uimastavate ainete kättesaadavus eestis on liiga suur?
Joonis 16. Uimastite kättesaadavus tänaval. (autor)
Tabelist on näha et vanemad inimesed arvavad rohkem, et kättesaadavus on liiga suur. Nooremad inimesed arvavad jällegi, et ei ole väga suur kättesaadavus, kuid vähem võiks olla küll.
Kõikide vastanute vastused
joonis 17. uimastite kättesaadavus tänaval.(autor)
Kõkkuvõttes on näha, et siiski rohkem vastanuist arvab , et uimastite kättesaadavus ei ole liialt suur. Kuigi hirmuäratavalt suur on vastanute arv, kes arvasid et uimastite kättesaadavus on liiga suur.

3.3 Uuringu kokkuvõte

Küsitluse teel saadud andmete analüüsimisel selgus, et väga paljud inimesed on tarvitanud uimastavaid aineid, mis on kohati üllatav ja kohati ka mitte arvestades tänapäeval kättesaadavust selliste ainete puhul. Narkootikumide puhul pole ka erilist probleemi nende kättesaadavuse suhtes. Igaüks kes väga tahab, see ka enamasti saab. Üllatasid kõige rohkem noorte õpilase vastused küsimusele, kas nad on uimastavaid aineid tarbinud. Sest see protsent oli üllatavalt suur. Aga otseselt meelemürkide juures jahmatas mind see kui suur protsent oli proovinud vähemalt ühe korra toksilisi aineid ehk siis bensiini, gaasi, kummiliimi või muud sellist ainet. Sest nagu uuringust selgus teavad väga paljud, mis juhtub nende ainete tarvitamisel. Nad teavad seda, kuid ikkagi tarvitavad neid aineid.
Üldiselt võib õelda, et neiud on uimastavate ainete koha pealt rohkem informeeritud, kui noormehed . Ning neiudel on ka vähem probleeme vanemate/sõprade/tuttavate ning politseiga. Enamlevinud karistused uimastavate ainete ehk siis alkoholi või tubaka omamisel või tarvitamisel alaealistele on trahv või esimesel korral siis ainult hoiatus. Mida rohkem tuleb karistusi juurde seda suuremaks lähevad trahvisummad.

Juhtum autori lähisugulasest

Veel üks juhtum, mis oli seotud alkoholismiga ja lõppes surmaga. Jutt tuleb autori läisugulasest, kes oli eluga hüvastijättes kõigest 46- aastane.
Algas see kõik juba varajases noorkuieas. Talle meeldis üsna tihti seltskonnas napsitada, mille tulemusel muutus käitumine üleolevaks tihti ka vägivaldseks- ühesõnaga kaotas täielikult enesevalitsemise. Aastatega alkoholilembus süvenes, ta muutus tsüklijoodikuks, kes hakkas meelemürki tarbima ka üksiolles. Sellest tulenevalt kaotas mees kümneid töökohti. Tsüklis viibis seni kuni rahakott tühi või polnud tõesti enam kusagilt võimalik alkoholi juurde saada.
Selline käitumine lõhestas perekonda- tekkisid rahalised raskused, kehalist väärkohtlemist said tunda nii abikaasa kui ka mehe enda vanemad ja vend, hiljem ka lapsed. Selles perekonnas elasid tütred pideva hirmu all.
Mingil hetkel otsustas perepea meditsiinist abi otsida. Talle paigaldati istmiku naha alla 10 tabletti, mis pidid uimastava aine tarbimisel tekitama tõsise terviserikke. Sellise hirmuga elas mees ja pidas vastu mitmeid kuid kuni avastas, et alkoholi tarbimisel ei juhtugi midagi. Nimelt üks lähisugulane oli ka sellise protseduuri läbinud ja ei suutnud kuigi kaua vastu pidada ning ei tekkinud mingeid komplikatsioone. Sealt siis kartus alkoholi tarvitada kaduski ja elu jätkus endistviisi.
Mees elas üle kaks suuremat operatsiooni- kaksteistsõrmiku ja magu , mis olid tingitud mõnuainete liigtarvitamisest. Loomulikult lagunes perekond, mille tulemusel sattus katuse alt räästa alla. Alates antud hetkest käis ta samm-sammult umbes aasta juba manalateed. Viimased kolm kuud oma elust viibis hooldekodus , milest ühe lamava haigena. Mehe elupäevad lõppesid haiglas , kus paar nädalat põetas teda tütar. Surma põhjuseks diagnoositi ajutüve insult .

Kokkuvõte

Tänapäeval on väga levinud uimastavad ained. Neist räägitakse iga päev nii ajakirjanduses kui televisioonis. Alkohol, tubakas ja narkootikumid on tänapäeval väga aktuaalsed teemad ning seetõttu tuleks inimesi hoiatada nende ohtude eest.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ning internetiallikatega sai autor teada, milline on nende osatähtsus tänapäeva maailmas ning avastas palju uut informatsiooni nende ainete kohta.Sellega on juba pool esimesest eesmärgist täidetud: saadud teada milliseid kahjustusi teevad meelemürgid inimesele.
Teiseks oluliseks eesmärgiks oli teavitada inimesi ja õpilasi meelemürkide ohtlikkusest tervisele ning kõigist kaasnevatest probleemidest, mis võivad tekkida. See eesmärk on pooleldi täidetud, kuid lõpuni saab ta täidetud alles aja jooksul. Kui jutud nende ohtlikkusest levivad laiemalt.
Uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli teada saada millised probleemid tekivad uimastite kasutamisega inimesel endal perekonnas, sõprade ja tuttavatega või politseiga.
Saadi teada, et noorukite vanemad on kodust nad minema saatnud, noored on trahvi saanud. alkoholi või narkouimas olles on tehtud kahetsusväärseid asju nagu näiteks mõnele sõbrale peksa antud või koguni tapetud.
Antud töös püstitatud probleemid said kõik läbi uuritud ning autor sai väga palju uut tänu sellele teada.
Tegeledes uurimustööga sai autor teada paljudele küsimustele vastused, millele pole varem vastust teadnud ning tekkis ka palju uusi küsimusi, mida oleks huvitav edasi uurida ning autor seda ka kindlasti teha kavatseb.

Lisa 1

Uimastitarbimine
Tere olen Kuressaare Gümnaasiumi 10c klassi õpilane Kätriin Tamm ning teen küsitlust uimastavate ainete tarbimise ning sellega seoses tekkivatest probleemidest.
*Sugu M N
*Vanus
*Kas olete kunagi uimasteid tarbinud Jah Ei(narkootikumid, suits, kummiliimid, bensiin, jne.)
Kui jah siis mis aine?
Kui vastasite 3 küsimusele jaatavalt, siis kas seoses tarbimisega tekkis probleeme sõpruskonnas/ perekonnas? Jah Ei
Kui vastasite jaatavalt, siis palun kirjeldage milliseid problmeeme!
Kas teil on kunagi olnud probleeme seoses politseiga, kui olete tarvitanud uimastavaid aineid? Jah Ei
Kui vastasite jaatavalt siis palun täpsustage milliseid probleeme!
*Kas olete teadlik uimastike kahjususedt tervisele? Jah Ei
Kui jah siis täpsustage mida teate!
*Kas teile on kunagi tänaval uimasteid pakutud? Jah Ei
*Kas arvate et uimastavate ainete kättesaadavus eestis on liiga suur? Jah Ei
Tänan!

Kasutatud kirjandus:

1.Narkoloogia. Tallinn:Valgus, 1989. 328 lk. H.Väre ja A.Liiv.

Slaidmaterjal:

2.Nooruk ja uimastid. Kuressaare Gümnaasium, 2003. Sirje Metsküll

Internetiallikad:

3.Sõltuvus Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltuvus-(narkoloogia) /Internetis/
4. Sõltuvus help-eu 2009 [WWW] http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-426-DEPENDENCY.html /Interntis/
5. Uimastid Pärnu 2005 [WWW] http://www.parnu.ee/uus/index.php?id=46 /Interntis/
6. Uimasite mõju inimesle 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/index.ht m /Internetis/
7. Kanepi mõjud inimesele 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kanep.html /Internetis/
8. Amftamiini mõjud inimesele 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/amfetamiin.html /Intrnetis/
9. Hallutsinogeenide mõjud inimesele 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/hallutsinog.html /Internetis/
10. Kokaiini mõjud inimesele 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kokaiin.html /Internetis/
11. Opiodide mõju inimese kehale 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/opiaadid.html /Internetis/
12.Tubaka mõjud inimese kehale 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/tubakas.html /Internetis/
13. Alkoholi mõju inimese kehale 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/alkohol.html /Internetis/
14.Tablettie ja Rohtude mõju inimese kehale 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/rohud.html /Internetis/
15. Sissehingatavat ainete mõju inimese kehale 2009 [WWW] http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/hingatavad.html /Internetis/
16.Harilik kanep Google 2009 [WWW] http://www.hot.ee/hempster/Kanep_kui_ravimtaim_files/image002.jpg /Internetis/
17. Ecstasy „Mitšubishi“ Google 2009 [WWW] http://paber.ekspress.ee/fotodb/6F41AE2D94C33979C2256D65004661F4/$file/tn_ecstasy.jpg /Internetis/
18. LD Tabletina ja pulbrina Google 2009 [WWW] http://www.usdoj.gov/dea/photos/lsd/lsd_powder_capsules.jpg /Internetis/
29. Kokaiin Google 2009 [WWW] http://www.postimees.ee/foto/2/0/970024644114f79a07_3.jpg /Internetis/
20.Tabltid Google 2009 [WWW] http://www.noorednoortele.ee/doc_abi/narkoot_polits_suymmary_failid/image110.jpg /Internetis/
21. Kanep Vikipeedia 2009 [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep /Internetis/
22. Ägedad mürgitused 2009 [WWW] http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=453929/Tox+2008.ppt#114 /Interntis/
23. Tubakas hlp-eu 2009 [WWW] http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-437-TOBACCO.html /Internetis/
24. Psühhoaktiivsed ained 2009 [WWW] http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhoaktiivsed_ained.ht m /Internetis/
UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE
Uurimustöö
Kätriin Tamm
Kuressaare Gümnaasium
X klass
Juhendaja: Anti Liiv
Resümee
Uimastid on meie ümber. Nad on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees. Uimasteid tarvitatakse teadvuseseisundite muutmiseks.
Uimastavad ained on muutunud eriti populaarseks kooliõpilaste seas, kuid õpetajatel napib nii teadmisi kui ka kogemusi adekvaatseks käitumiseks uimasteid tarbinud noortega ning koolid tunnistavad üksnes oma võimetust uimastite leviku tõkestamises kooliõpilaste hulgas.
Uimastid on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas. Uimastite alla kuuluvad alkoholism, nikotism, narkomaania ja toksikomaania. Autori suguvõsas on olnud alkoholismi ja tubakaga palju probleeme ning nende sõltuvuse mõjul on surnud mitu autori lähedast inimest, seetõttu see fakt saigi võetud uurimustöö teemaks.
Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses osas on kirjeldatud uimasteid üldiselt. Teisesosas on läbi võetud kõik uimastavate ainete liigid ning mõjud inimese kehale ja organismile. Kolmandas osas on uuring 14-30 aastaste inimeste kohta uimastavate ainete tarvitamise kohta. Neljandas osas on kirjeldatud autori lähisugulase eluteed nii nagu see oli. Lähisugulane suri alkoholisurma ning alustas alkoholiga juba väga varakult.
Küsitluses saadi teada milliseid probleeme võib esineda kui tarvitada uimastavaid aineid. Probleeme mis tekkisid perekonnas oli mitmeid:

Probleemid vanematega

• Probleemid politseiga
  
• Tülid sõpradega
  
• Korterist väljaviskamine
  
• Kodust väljakolimine
  
• Uimastite tarbimine on lõppenud kellegi peksa saamise või tapmisega.
  

Probleeme mis tekkisid politseiga oli samuti mitmeid:

Noorte puhul esines kõige rohkem kainenema viimist ehk noorte keeles külma viimist.

• Ka vanemate vastanute puhul tuli ette kainerisse viimist.
  
• Lisaks külma viimisele tulid neile trahvid mis esimeste kordade puhul pole nii suured.
  
• Avaliku korra rikkumised seoses purjuspäi tehtud tegudega
  
• purjuspäi või narkouimas tehtud teod, mille eest tuleb nil vastutada hiljem kui nad kaineks on saanud.
  
• Tapmised ja peksmised
  

DRUG DETRIMENTAL TO HUMAN HEALTH AND THE FAMILY RELATIONSHIPS
Research
Kätriin Tamm
Kuressaare Gymnasium
X Class
Instructor: Anti Liiv

Summary
Drugs are around us. They are the city and the forest , and the club , a pharmacy, and the palace floor. Drugs are consumed teadvuseseisundite change .
Stunning agents have become especially popular among school students, but teachers as well as a lack of knowledge of both the adequate experience to young people and drug use behavior in the schools recognize only their inability to prevent the spread of drugs among school children .
Drugs is a widespread problem in Estonia and the world. Include alcoholism , drugs, nikotism, drug addiction and toksikomaania. The author 's family has been a lot of problems with alcoholism and tobacco addiction and the effect of the dead several people close to the author, because it is a fact saigi research into the subject .
The work is divided into four chapters . The first part is the drugs in general. Teisesosas is carried by all types of psychotropic substances and the effects on the human body and the body. The third part is the study of people 14-30 years of age on the use of psychotropic substances. The fourth part is the author of Paths to a close as it was. Next of kin died in alcohol-alkoholisurma and started at a very early stage.
Obtained from the survey to know what problems may occur when taking intoxicating substances.

Problems that arose in many families:

• Problems with parents
  
• Problems with the police
  
• Squabbles with friends
  
• Apartment ejection
  
• Home väljakolimine
  
• Drug use has ceased to become someone or hide the murder .
  Problems that arose was the police as well as a number of:
  
• For most young people were sober , or to the language of young people into the cold .
  
• Also, older respondents had a kainerisse release.
  
• In addition , the cold got to them in an initial fine of times, it is not so great.
  
• Public order in relation to acts purjuspäi
  
• purjuspäi drugs or the actions , which should put the responsibility at a later date if they have been sober.
  
• And the killings, etc.