Kiviõli I Keskkool
Gümnaasiumiaste
Erki Pääro
11. klass
KIVIÕLI 1. KESKKOOLI
ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITELUurimistöö
Juhendaja : Anu Vau
Kiviõli 2015
SISUKORDSISSEJUHATUS 3
1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS 4
2.METOODIKA 5
3.TULEMUSED JA ARUTELU 6
KOKKUVÕTE 20
SUMMARY 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISA 1. Õpiharjumuste
küsimustik 23
SISSEJUHATUS
Viimasel ajal räägitakse õppimisega seonduvast palju, kuid
erandiks võib siinkohal tuua õpiharjumused, mille kohta kirjutisi
väga palju pole. Helle-
Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „
Õppima
õppimine ja õppima õpetamine “ sellel teemal pikemalt
peatunud.
Autori teemavalikut ajendas:
- teemat on kajastatud meedias,
- isiklik huvi antud teema kohta,
- autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks.
Selle töö eesmärgiks on:
anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest;
välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused;
analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist;
kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel.
Hüpotees : 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6.
klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall
Kadajase (2005) raamatus antud võtmega.
30-26 punkti
Suurepärased õpiharjumused
26-21 punkti
Head õpiharjumused
20-15 punkti
Rahuldavad õpiharjumused
14-0 punkti
Õpiharjumued vajavad muutmist
Tabel 1. Õpiharjumuste küsimustikku võti.
ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS
Kadajas (2005) defineerib harjumusi kui omandatud teguviise, mille
sooritamine on muutunud vajaduseks ja mis sunnivad õppijat teatud
viisil tegutsema (õppima) ka edaspidi. Õppimine toimub ilma
pingutuseta, teadvustamata korratakse ühtesid ja samu toiminguid.
Aastakümneid tagasi Rootsis läbi viidud uuringust selgus, et 70%
koolist väljalangenutest tõid üheks põhjuseks halvad
õpiharjumused ja -oskused. Seega ühed õpiharjumused soodustavad
õppimist, teised jälle mitte. Enamasti tuginevad head õpiharjumused
õpioskustele. Seega tuleb teha nii, et õpioskused muutuksid
õpiharjumusteks. (Kadajas, 2005)
Inimesed saavad pidevalt teavet meid ümbritsevast maailmast oma erinevate meelte kaudu. Õppimise puhul toimub see eelkõige
nägemise, kuulmise ja tunnetusliku meele kaudu. Õpilane peab õpitut
nägema, kuulma ja tunnetama kehaga ehk siis praktiliselt läbi
tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis
kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta
kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt
(kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või
kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme.
Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht
õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher,
1999)
Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja
ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid
kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale
meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi
tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega
hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt
saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. ( Burnett , Jarvis , 2004)
Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et
informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud
õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade õpiharjumuste
kujunemiseks aitab kaasa õpistiil, mis on indiviidile omane ja
harjumuslik viis õppimiseks, õpitulemuste kasutamiseks ning
õppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999).
Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist, mille
käigus õppija saab teadlikuks, milliseid õppimise viise on ta seni
harjumuslikult kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad ( Beljajev , Vanari 2005).
METOODIKA
Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi
õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55
õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3.
klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13
õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12
ja P -2) (Vt joonist 1).
Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005)
raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust
õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada.
Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest
eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites
eemaldada sõna „loenguid“ ja „kursustel“, sest need mõisted
ei ole tuttavad põhikooli õpilastele. Lisaks küsiti vastaja sugu
ja klassi, et oleks hiljem tulemusi parem analüüsida ja võrrelda,
kas õpiharjumused muutuvad ajas. Vastajatel tuli end analüüsida ja
valida endaga kokku sobiv hinnang: sageli, mõnikord või mitte
kunagi.
Üheksanda klassi õpilased said vastata küsimustikule Google Forms veebikeskkonnas, et anda võimalus valida ise aega ja kohta, et ausalt ja rahulikult läbimõeldult vastata. Kuues ja kolmas klass
täitsid küsimustiku paberkandjal , andes võimaluse täitjal
arusaamatu väite puhul küsida selgitusi. Paberkandjal küsitlus
viidi läbi klassijuhataja ainetunnis eelnevalt kokku lepitud ajal
märtsikuus kahe päeva jooksul. Vastajad jäid anonüümseks.
Tulemusi analüüsiti väidete kaupa ning töö lõpus kasutati
Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtit, kus punktisumma näitab, kas õpiharjumused on suurepärased või mitte. Punktisumma
26-30 näitas, et õpilasel on suurepärased õpiharjumused; 21-25
head õpiharjumused; 16-20 rahuldavad õpiharjumused; alla 16 punktiga tulemused vajavad õpiharjumuste muutmist.
TULEMUSED JA ARUTELU
Küsimustikule
vastas 55 õpilast. Neist 25 (45%) olid meessoost ja 30 (55%)
naissoost. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast, 6.
klassist 13 õpilast ja 9. klassidest 14 õpilast. Kiviõli 1. Keskkoolis on 3. klasse kaks, üks 6. klass ning kaks 9. klassi. Kõik
valimisse kuulunud õpilased ei vastanud küsimustikule. See võib
tuleneda sellest, et küsimustikule vastamine oli vabatahtlik.
Sellepärast on ka põhikooli lõpuklassi osalus vähene. (Vt joonist
1).
Joonis 1. Vastajate jaotuvus klassiti ja sooti
Esimese kooliastme õpilastest vastas esimesele väitele :
kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud
teema kohta ja püüan neist terviku luua sageli vaid kaks
tüdrukut (7,1%) (Vt joonist 2). Suur osa 28,6% õpilastest ei tee
seda mitte kunagi ja suur hulk on neid õpilasi (64,3%), kes
talitavad mõnikord vaid nii nagu eespool kirjeldatud. Teise
kooliastme õpilastest vastasid 23,1% mitte kunagi, 69,2% mõnikord
ja 7,7% sageli. Kolmanda kooliastme õpilastest vastasid 7,1% mitte
kunagi, 78,6% mõnikord ja 14,3% sageli Kusjuures ainult 5 tüdrukut
vastas, et teeb seda sageli. Kolmandast klassist käitub vaid
mõnikord niimoodi 10 tüdrukut ja 7 poissi. Üle veerandi kolmanda
klassi poistest aga ei tee seda mitte kunagi. 6. klassi seitsmest
poisist ainult neli kogub mõnikord enne kontrolltööd materjali
kokku, et luua tervik. Kolm poissi ei tee seda aga mitte kunagi. Viis
tüdrukut samast klassist vastasid, et mõnikord. Erinevusi ei ole ka
üheksandike vastustes. Enamasti vastati mõnikord. Ühel juhul oli,
et mitte kunagi ei valmistuta kontrolltööks. Poiste vähesuse tõttu
ei saa võrrelda poiste ja tüdrukute tulemusi. Üldiselt ei ole
harjumust materjale üle vaadata enne kontrolltööd, tõenäoliselt
puudub oskus või harjumus selleks.
Joonis
2. Kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud
teema kohta ja püüan neist terviku luua
Teisele väitele: Õppides teen märkmeid ja kokkuvõtteid
vastasid küsitluses osalenud 3. klassi õpilasted järgnevalt: 28,6%
mitte kunagi, 60,7% mõnikord, 10,7% sageli (Vt. joonist 3). 6.
klassi õpilastest natuke üle kolmveerandi (76,9%) teevad mõnikord
märkmeid ja kokkuvõtteid õpitavast. Peaaegu veerand vastanutest
(23,1%) teeb märkmeid sageli. 9. klassi õpilastest vastas 57,1%, et mõnikord teevad märkmeid ja 42,9% vastas, et teevad märkmeid
sageli.
Joonis
3. Õppides teen märkmeid ja kokkuvõtteid
Jooniselt 3 näeme, et kuuendike ja üheksandike seas pole neid, kes
jätavad märkmed ja kokkuvõtted tegemata. Siin esineb erinevus
kolmandas klassis õpivate õpilastega. Töö autor leiab, et
õpilastele peaks kokkuvõtete tegemist õpetama juba üsna varakult.
Arvatavasti seda ka tehakse, aga puudu võib olla teadlikkusest, et
see, mida tehakse ongi kokkuvõte.
3. klassi õpilastest enamus (73%) vastas kolmandale väitele, et nad
ei märgista mitte kunagi tekstis tähtsamaid kohti, fakte ega
kirjuta äärele kommentaare (Vt joonist 4). Sellist meetodit
kasutavad mõnikord vaid 22% kolmanda klassi õpilastest. Samast
klassist vastavat õpitehnikat kasutab sageli 5% vastanuist. 6.
klassi õpilastest vastas 23% mitte kunagi, 69% mõnikord ja 8%
sageli. 9. klassi õpilastest vastas 21% mitte kunagi, 36% mõnikord
ja 43% sageli. Joonis 4 kuvab, et vanemad õpilased teevad rohkem
märkmeid kui nooremad . Samas ei saa järeldada, et sellest oleks
kujunenud õpiharjumus, kuna seda praktiseerib suur hulk õpilasi
vaid mõnikord.
Joonis
4. Teksti lugedes tõmban kõige tähtsamale joone alla, nummerdan
fakte, kirjutan servale kommentaare
Jooniselt 5 on näha, et kolmanda klassi õpilastest 18% ei esita
enesele õppides mitte kunagi küsimusi ega vasta neile. Samale
väitele vastas enamus (71%) samast klassist, et teevad seda
mõnikord. Tõenäoliselt pole see veel õpiharjumuseks kujunenud,
kuid teadmine sellisest õpimeetodist on olemas. 11% õpilastest
kasutab õppimisel sageli endale küsimuste esitamist ja neile
vastamist, millest võib järeldada, et neil on selline õpiharjumus
juba välja kujunenud. Selle meetodi puhul kasutab õpilane kahte meelt : rääkimine ja kuulamine . Õpitulemus on parem, kui õpilane
kasutab ühe meele asemel enam meeli, millest oli juba teooriaosas juttu . II kooliastme lõpuklassist peaaegu pooled (46%) ei kasuta
mitte kunagi sellist õppimise meetodit. Alla poolte (39%)
kuuendikest kasutavad seda tehnikat mõnikord ja väike osa
õpilastest (15%) sageli. Samuti pole seda õpiharjumust juurutanud
9. klassist 57% mitte kunagi, mõnikord vaid 36% ja sageli 7%
üheksandikest.
Joonis
5. Õppides esitan endale küsimusi ja vastan neile
3. klassi õpilastest 18%, kuuendikest 46% ja üheksandikest 57%
vastasid mitte kunagi väitele: Enne tähtsat vastamist õpin
järjest mitu päeva. Suur osa kolmandikest (71%) ja kuuendikest
(39%) õpib mõnikord pingsalt enne tähtsat vastamist. Üheksandike
vastustest on näha, et enne suurt vastamist õpitakse harvem mitu
päeva järjest (36%). Sageli teeb seda 7% üheksandikest, 15%
kuuendikest ja 11% kolmanda klassi õpilastest. Vastustest võib
järeldada, et ei pöörata suurt rõhku kordamisele enne
kontrolltööd (Vt joonist 6).
Joonis
6. Enne tähtsat vastamist õpin mitu päeva järjest
Väitele: Õppides otsin abi algallikatest, sõnaraamatutest jm
vastas 3. klassi õpilastest 50% mitte kunagi, 46% mõnikord ja 4%
sageli. 6. klassi õpilastest vastas 22% mitte kunagi, 50% vastas
mõnikord ja 28% sageli. 9. klassi õpilastest vastas 29% mitte
kunagi, 50% mõnikord ja 21% sageli (Vt joonist 7). Vastustest võib
järeldada, et õpilased ei suvatse lisamaterjali otsida, vaid
töötavad neile õpetaja poolt antud materjalidega. Vähesed on nõus
tegema lisapingutusi, otsimaks abi algallikatest, sõnaraamatutest jm
teostest. Need vähesed on naissoost.
Joonis
7. Õppides otsin abi algallikatest, sõnaraamatutest jm
Väitele: Uut teemat õppides teen märkmeid vastati
järgnevalt. 3. klassi õpilastest vastas 61% mitte kunagi, 36%
mõnikord ja 3% sageli. 6. klassi õpilastest vastas 50% mitte
kunagi, 42% mõnikord ja sageli 8%. 9. klassi õpilastest vastas
mitte kunagi 14%, mõnikord 57% ja sageli 29% (Vt joonis 8.)
Jooniselt 8 on näha, et enamus vastanutest ei tee tunnis märkmeid
mitte kunagi või mõnikord. Antud õpioskus on kinnistunud ainult 11
õpilasel 55-st.
Joonis
8. Uut teemat kuulates teen märkmeid
Väide: Õppimise ajal on mul raadio ja teler jm kinni vastati
järgmiselt. 3. klassi õpilastest 34% mitte kunagi, 59% mõnikord ja
7% sageli. 6. klassi õpilastest vastas 0% mitte kunagi, 62% mõnikord
ja 38% sageli. 9. klassi õpilastest vastas 0% mitte kunagi, 14%
mõnikord. 86% õpilastest väidab, et neil on sageli teler ja raadio
õppimise ajal kinni. (Vt joonis 9.)
Joonis
9. Õppimise ajal on mul raadio ja teler jm kinni
Väitele: Õpin ühes ja samas kohas vastas 3. klassi
õpilastest 7%, et ei õpi mitte kunagi ühes ja samas kohas, 46,5%
vastast, et mõnikord ja 46,5% vastas, et sageli õpivad ühes ja
samas kohas. 6. klassi õpilastest vastas 31% mitte kunagi, 23%
vastas, et mõnikord ja 46% vastas, et sageli. 9. klassi õpilastest
vastas 8% mitte kunagi, mõnikord vastati 43% juhtudest ja sageli 50%
juhtudest (Vt joonis 10). Enamus vastanud õpivad sageli samas kohas.
Kuuendikud omavad „mitte kunagi“ vastanute hulgas kõige suuremat
osakaalu, mis võib tuleneda ealistest iseärasustest.
Joonis
10. Õpin ühes ja samas kohas
Väitele: Erinevaid asju õppides teen ümber lülitumiseks
vaheaegu vastas 3. klassi õpilastest 36%, et ei tee vaheaegu
ümber lülitamiseks, 57% aga sõnas, et mõnikord teeb ning 7%
vastas sageli. 6. klassi õpilastest 36% ei tee erinevate õppetööde
vahel pause, sama palju (36%) teevad pause mõnikord. Sageli teeb 6.
klassi õpilastest pause 28%. 9. klassi õpilastest 14% vastas mitte
kunagi, 50% mõnikord ja 36% vastas, et teeb sageli pause erinevate
õppetükkide vahel. (Vt joonis 11.) Enamus vastanuid vastas, et teeb
mõnikord pause õppetükkide vahel. Autor arvab , et see tuleneb
õppetööde raskusest. Näiteks õpilane kirjutab tund aega kirjandit ja siis teeb pausi, et õppida bioloogia kontrolltööks.
Teine juhus oleks, kui õpilane teeb matemaatika ülesannet 15
minutit ja siis jätkab koheselt füüsika ülesannetega.
Joonis
11. Erinevaid asju õppides teen ümber lülitamiseks vaheaegu
Väitele: Mul jääb vaba aega tegelemiseks oma huvialadega vastas 3.
klassi õpilastest 6% mitte kunagi, 65% mõnikord ja 29% teadvustas,
et vaba aega huvialadega tegelemiseks jääb sageli. 6. klassi
õpilastest vastas 38% mõnikord ja 62% sageli. 9. klassi õpilastest
vastas 21% mõnikord ja sageli vastati 79% kordadest. Mitte ükski
küsitluses osalenud üheksandik ega kuuendik ei väitnud, et neil ei
jää aega oma hobidega tegelemiseks (Vt joonis 12.). Uuringust
paljastub, et ainult ühel kolmanda klassi õpilasel ei jätku aega
oma huvitegevusteks. 64% kõikidest vastanutest tähendab, et neil on
sageli aega oma hobidega tegelemiseks.
Joonis
12. Mul jääb vaba aega tegelemiseks oma huvialadega.
Väitele: Üldiselt lõpetan järgmiseks päevaks ettevalmistused
enne kella 21 vastas 3. klassi õpilastest 11% mitte kunagi, 50%
mõnikord ja 39% vastas, et sageli jõuavad enne kella 21 valmis. 6.
klassi õpilastest vastas 8% mitte kunagi ning mõnikord ja sageli
vastati võrdne arv kordi (46%). 9. klassi õpilastest vastas 7%
mitte kunagi, 43% mõnikord. 50% küsitletud üheksandikest vastas
sageli (Vt joonis 13.). Tulemustest võib välja tuua, et vanemad
õpilased lõpetavad ettevalmistumise järgmiseks päevaks. Sellest
võib järeldada, et õpilasel on head õpiharjumused ja koolitükid
ei nõua väga suurt pingutust.
Joonis
13. Üldiselt lõpetan järgmiseks päevaks ettevalmistumised enne
kella 21
Väitele: Loen iga päev ajalehti vastas 3. klassi õpilastest
86% mitte kunagi ja 14% mõnikord. 6. klassi õpilastest 69% ei loe
üldse ajalehti ning 31% loeb mõnikord. Sageli ei loe ükski
kolmandik ega kuuendik ajalehti. 9. klassi lastest 57% ei loe
ajalehti, 29% mõnikord ja 14% üheksandikest loeb ajalehti sageli
(Vt joonis 14.). Uuringust tuleb välja, et tänapäeva põhikooli
õpilastel ei ole harjumust ajalehti lugeda. 41 õpilast 50st ütles,
et nad ei loe ajalehti üldse. Ainult 4% vastanutest loeb
igapäevaselt ajalehti.
Joonis
14. Loen igapäev ajalehti
Väitele: Käin korrapäraselt tundides , ma ei jäta tunde vahele
vastas 3. klassi õpilastest 7% mitte kunagi, 39% mõnikord ja 54%
sageli. 6. klassi õpilastest vastas 31% mitte kunagi, 8% mõnikord.
61% kuuendikest vastas sageli. 9. klassi õpilastest vastas mitte
kunagi ja mõnikord võrdselt 7% ja ülejäänud 86% vastas sageli.
(Vt joonis 15.) Enamus küsitluses osalenutest käivad regulaarselt
koolitundides. 11 kolmanda klassi õpilast vastas, et käivad
tundides mõnikord. Selle töö autor arvab, et see on tingitud
tervisehädadest. Neli 6. klassi õpilast on märkinud, et nad ei käi
kunagi korrapäraselt tunnis, mis autori hinnangul võib olla
tingitud ealistest iseärasustest.
Joonis
15. Käin korrapäraselt tundides/ kursustel, ma ei jäta tunde/
loenguid vahele
Väitele: Planeerin oma aega ette (õppimine, harrastused jm)
vastas 3. klassi õpilastest 25% sageli ja mitte kunagi võrdselt.
50% 3. klassi õpilastest planeerib oma aega ette mõnikord. 6.
klassi õpilastest 8% ei planeeri oma aega kunagi, 69% mõnikord ja
23% sageli. 9. klassi õpilastest 29% ei planeeri kunagi oma aega
ette, 50% mõnikord ja 21% sageli. (Vt joonis 16.) Uuringu tulemuset
põhjal võib väita, et õpilased ei oska veel oma aega ette planeerida , sest seda tehakse ainult mõnikord. Autor arvab, et aega
planeeritakse enne suuremaid kontrolltöid.Joonis
16. Planeerin oma aega ette (õppimine, harrastused jm)
Viimasena on toodud joonis 17, kus antakse ülevaade, millises seisus
on õpiharjumused klassiti, poiste ja tüdrukute vahel. Jooniselt on
näha, et Kiviõli 1. Keskooli õpilaste õpiharjumused vajavad
muutmist, et õppimist efektiivsemaks muuta. Üheksanda klassi lõpuks
on saavutanud suurepärased õpiharjumused ainult kaks õpilast (Vt
joonist 17), mis tähendab, et kuskil on jäänud suur selgitustöö
õpilastele tegemata, kuidas tuleks ja oleks kergem ning tõhusam
õppida. Seega tuleks juba algklassides teadvustada õpilastele nende
harjumusi õppimisel ning selgitada välja, mis üht või teist
õpilast aitab õppimisel. Sellesse peab kindlasti kaasama
lapsevanemaid, et koolitunnis antud õpioskus kujuneks õpiharjumuseks
ka koduseid õppetükke tehes. See annab paremaid tulemusi edaspidi
ning väheneb ka poiste koolist väljalangevus .
Joonis
17. Õpiharjumuste küsimustiku tulemused klassiti ja sooti.
KOKKUVÕTE
Käesolev uurimus uuris põhikooli astmete lõpuklasside (3.,6. ja
9.) õpilaste õpiharjumusi.
Töös anti ülevaade küsitluses osalenud õpilaste õpiharjumuste
tasemest. Töö valmis etapiviisiliselt. Esimene etapp: autor tutvus
teemakohase materjaliga , mille käigus leidis küsimustiku, mida ta
sai oma töös kasutada. Teine etapp: autor viis läbi küsitluse,
pärast mida ta tegi kogutud andmete põhjal analüüsi. Kolmas
etapp: autor koostas materjalidest tevikliku uurimistöö.
Küsitluse vastustest ja analüüsist saab järeldada, et
- enamus õpilasi oskab oma aega kooli- ja eraelu vahel planeerida;
- noored ei loe piisavalt ajalehti;
- vanemad õpilased eelistavad õppida vaikses keskkonnas;
- Kiviõli 1. Keskkooli õpilased eelistavad õppida pigem ühes ja samas kohas kui igakord erinevas kohas;
- Kiviõli 1. Keskkooli õpilaste õpiharjumused on kesised;
- tütarlaste õpiharjumused on paremad kui poistel;
- õpilased ei tee pingutusi lisamaterjali ostimiseks, vaid töötavad õpetaja poolt antud materjalidega;
- kontrolltöödeks õpitakse lühikest aega.
Küsitluse analüüsi põhjal võib öelda, et autori püstitatud
hüpotees, 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6.
klassi õpilastel, peab paika. Peale hüpoteesi kinnituse sai autor
veel palju uusi teadmisi õpiharjumuste kohta. Samuti õppis autor
oma aega planeerima ja vormistama uurimistööd. Uurimistöö oli
autori jaoks eeldatatust raskem. Antud töö koostaja arvab, et see
töö aitab tal endal efektiivsemalt õppida ning sarnaseid töid
tulevikus koostada.
SUMMARY
In
this research the author wrote on the topic „ Study habits in
Kiviõli 1. Secondary Schools, in 3rd, 6th and 9th grade “. He
wanted to know which grade students has the best study habits. The
hypothesis was that 9th grade have better study habits than 6th and
3rd graders.
The
auhor used a survey to information on study habits in mentioned
forms. Students from 3 classes (55 students in total ) took part in
the survey. Pupils were asked for their study habits in school and at
home.
On
the analysis of the survey can conclude:
- Most of the students can plan their time between school and home
- Pupils do not read enough newspapers
- Older students prefer to study in less noisy environment.
- Students like to mainly study in one and only place
- Older female students study habits are better than males .
- Preparation for test usally takes one day.
The
survey proved that the hypothesis was right. 9th grader scored better
results than 6th or 3rd graders. And revealed that girls have better
study habit than boys no matte what grade they are in.
KASUTATUD KIRJANDUS
Beljajev, R., Vanari, K. 2005. Õppimine ja õppimisoskuste
arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia .
Burnett, G., Jarvis, K. 2006. Õppime koos lapsega õppima.
Tartu: Studium
Brookfield, S. 1995. Adult Learning: an Overview . Külastatud
aadressil http://www.ict.mic.ul.ie/adult_ed/overview.ht m.
Fisher , R. 1999. Head Start: How to Develop Your Child ´s Mind.
London: Souvenir Press.
Kadajas, H.-M. 2005. Õppima õppimine ja õppima õpetamine.
Tallinn: Tallinna Ülikool.
Rajaleidja . Õpiharjumused. Külastatud aadressil
www.rajaleidja.ee/public/ Suunaja /Toolehed/.../Opiharjumused.doc.
Liimets, A. 1999. Refleksioon õpitegevuse stiilist
kasvatusteadusliku kategooriana. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Tomusk, V. 1991. Õpistiilid . Tallinn: Tallinna
Pedagoogikaülikool.
LISA 1. Õpiharjumuste küsimustik
Tere! Olen Erki Pääro Kiviõli 1. Keskkooli 11. klassi õpilane.
Minu uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada meie kooli õpilaste
õpiharjumused ning teha ettepanekud, millele tuleks veel tähelepanu
pöörata õpetajatel kui ka õpilastel, et õppimine oleks
efektiivsem.
Palun loe läbi väide ning ringita number, millega oled
nõus.
Mitte kunagi
Mõni-kord
Sageli
1.
Eksamiks/kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist terviku luua
0
1
2
2.
Õppides teen märkmeid ja kokkuvõtteid
0
1
2
3.
Teksti lugedes tõmban kõige tähtsamale joone alla, nummerdan fakte, kirjutan servale kommentaare
0
1
2
4.
Õppides esitan endale küsimusi ja vastan neile
0
1
2
5.
Enne tähtsat vastamist õpin järjest mitu päeva
0
1
2
6.
Õppides otsin abi algallikatest, sõnaraamatutest jm
0
1
2
7.
Uut teemat kuulates teen märkmeid
0
1
2
8.
Õppimise ajal on mul raadio, teler jm kinni
0
1
2
9.
Õpin ühes ja samas kohas
0
1
2
10
Erinevaid asju õppides teen ümber lülitumiseks vaheaegu
0
1
2
11.
Mul jääb vaba aega tegelemiseks oma huvialadega
0
1
2
12.
Üldiselt lõpetan järgmiseks päevaks ettevalmistused enne kella 21
0
1
2
13.
Loen iga päev ajalehti
0
1
2
14.
Käin korrapäraselt tundides, ma ei jäta tunde vahele
0
1
2
15.
Planeerin oma aega ette (õppimine, harrastused jm)
0
1
2
Tõmba ring ümber!
Sugu? Mees Naine
Klass? 3.
Klass 6. Klass 9. Klass
Aitäh koostöö eest!
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Erki Pääro
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid