Kullamaa Keskkool
Angeelika Lõps
NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI
ÕPILASTE HULGAS
Uurimistöö
Juhendaja : Mai Jõevee
Kullamaa
2016
Sisukord
Sisukord 2SISSEJUHATUS 41.Mis on narkootikum ? 62.küsitluse kokkuvõte ja analüüs 15kokkuvõte 27Kasutatud kirjandus 28lisa 1 30
SISSEJUHATUS
Autor on valinud teema isiklikust huvist. Autor soovib teada saada,
kuidas on Kullamaa Keskkooli õpilaste suhe narkootikumidega.
Narkootikumide tarbimine, müümine ja vahendamine on tõsine
probleem ühiskonnas. Noortel on suur oht langeda uimastite küüsi,
kuna noored on uudishimulikud, soovivad kõike
avastada ja enda peal
proovida. Riigi peaprokuröri ülevaate riigikogu
põhiseaduskomisjonile kohaselt vahistati 2014. aastal 214 inimest
narkokuriteo tõttu.
Töö
hüpoteesiks on, et Kullamaa Keskkooli õpilased ei ole
kokku puutunud narkootikumidega.
Töö
eesmärgiks on anda ülevaade Kullamaa Keskkooli 9. –
12. klasside õpilaste narkootikumide tarbimisest.
Lähtuvalt töö eesmärgist on püstitatud järgmised
ülesanded:
- Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest
- Koostada küsitlus
- Viia läbi küsitlus
- Analüüsida küsitlust
- Teha järeldused
Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud
narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju
kestvusest ja välimusest.
Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb
analüüsi ja järeldused.
Uuringus kasutatud
meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et
saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga
jooniste abil analüüsida.
Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi
aktuaalne teema.
Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor
kasutas ka teisi töid ja
uuringuid , kus on vaadeldud narkootikume
erinevatest külgedest.
Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub
inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis - ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10).
Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse
narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted),
stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin ) ja hallutsinogeenideks (nt
LSD). ( Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust
mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on
kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad
ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades
kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132)
Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus
Amfetamiin
Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber .
Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3-5% antud ainet,
segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga.
(Ganeri 2000: 25) Amfetamiini manustamise populaarseim variant on
ninna tõmbamine , mõnikord tarbitakse seda ka suu kaudu, süstitakse
vedelikuga segatult või suitsetatakse (Whyman 2002: 138).
Peamine põhjus, miks amfetamiini tarvitatakse, on soov püsida
ärkvel ning olla ergas. Amfetamiin kiirendab närvisüsteemi tööd,
südamerütmi ning hingamist. (Ganeri 2000: 26) Tarvitaja tunneb end
elurõõmsamalt, enesekindlamalt ning võib muutuda tavalisest
jutukamaks. Mõni tarvitaja tunneb amfetamiini mõju all olles
hoopiski pinget ja rahutust. (Whyman 2002: 139)
Kui narkootikumi mõju lakkab, siis võib inimene tunda end väsinu,
näljase ja masendununa. Enesekindlus ja rõõmus meeleolu asendub
erutuse ja ärritusega. Samuti võib tekkida paranoia ning see võib
pikemas perspektiivis kujuneda tõsiseks vaimseks probleemiks.
(Ganeri 2000: 26)
Ecstasy välimus. Foto: Eesti Kohtueksperiisi Instituut
Tavaliselt esineb ecstasy pruunikate või valgete tablettide
või värviliste kapslite kujul. Tablette on erineva suuruse ja
kujuga, mille ühele poolele on trükitud logo. Tihtipeale on ecstasy
segatud teiste narkootikumidega. (Ganeri 2000: 42)
Ecstasty on stimuleeriva mõjuga. Tarvitaja võib sattuda
erksasse meeleollu, tekib kõrgenenud tundlikkus heli ja värvide
suhtes. (Whyman 2002: 142) Ecstasy tõstab kehatemperatuuri,
tekitab janu ning võib põhjustada ajurabanduse (Lepik 2000).
Puhas heroiin on valge pulber, kuid tänavatel müüdav seda ei ole,
sest puhas heroiin võiks inimese tappa ainult mõne minutiga.
Tänavatel müüdavat heroiini segatakse muude pulbrite nagu
kofeiini, kriidi ja glükoosiga. Tänavatel müüdav heroiin on kollakas , hall või pruunikas pulber. Heroiini võib tõmmata ninna,
suitsetada tubakaga segatult, süstida lahusena või hingata sisse
kuumutamise teel tekitatud aure. (Ganeri 2000: 47)
Väike doos heroiini võib luua tugeva heaolu-, soojuse- ja
turvalisusetunde. Suuremad doosid võivad põhjustada unisust ja
teadvuse kaotust. (Whyman 2002: 148) Heroiin on depressant ja toimib
kui rahusti . See aeglustab närvisüsteemi ja südametegevuse tööd
ning hingamist. (Ganeri 2000: 48)
Heroiin tekitab kiiresti väga tugeva sõltuvuse ning ka taluvus
antud aine suhtes kasvab kiiresti. Selleks, et saada sama tulemus
nagu algul, läheb vaja tarbijal üha suuremat doosi ning seetõttu
on oht end üle doseerida (Whyman 2002: 148). Üledoseerimist
põhjustavad ka aine puhtusastme kõikumine, millest tarvitaja ei
pruugi teadlik olla, ja heroiini tarvitamine koos teiste
depressantidega, näiteks alkoholiga . Ükskõik kui pikaks ajaks
heroiinita jäänud sõltlane kannatab eriti ebameeldivate
võõrutusnähtude, nagu krampide, lõdisemise, külmahoogude,
aevastamise ja higistamise käes. Isegi kui need lõppevad, säilib
tänu sõltuvusele suur soov aine järele. (Ganeri 2000: 49)
Kuivatatud kanep. Foto: Wiz Khalifa Facebook
Kanepit saadakse cannabis sativa nimelisest taimest (Ganeri
2000: 28). Kanepit suitsetatakse tubakaga segatuna või puhtalt. Seda
tehakse spetsiaalse piibuga või keeratakse marihuaanasigaretiks.
(Whyman 2002: 136) Kanepit esineb erineval kujul ja olekutes. Vaik ehk hašiš esineb pruunide või mustade tükkide kujul, kuivatatud
lehed, varred ja seemned esinevad puruna ning kanepiõli kleepuva
siirupilaadse vedelikuna. (Ganeri 2000: 29)
Hiinas kasutati kanepit ravimina juba 2700 e.m.a. Samuti on seda
kasutatud laialdaselt religioossetel eesmärkidel Aasias ning Kariibi mere saartel. Eelmisel sajandil tarvitati kanepit Euroopas peavalu,
unetuse ja menstruatsioonivalude raviks. Tänapäeval katsetavad
arstid USAs ja mujalgi kanepi mõju glaukoomi, skleroosi ning astma raviks. (Ganeri 2000: 28)
Kanepi mõju oleneb paljudest teguritest: kasutamise tüübist,
kogumisviisist, kasutatavast kogusest, manustamisviisist ja
kogemustest, aga ka meeleolust ning kasutaja ootustest (Otter 1998:
89). Väike kogus kanepit võib muuta lõdvestunuks ja rahulolevaks
või siis lihtsalt uniseks. Võidakse tunda kontrollimatut lõbusust
või nälga. Nähakse värve ja kuuldakse muusikat palju
intensiivsemalt. Tarvitades kanepit koos alkoholiga, võib esineda
paranoiat või läheb süda väga pahaks ja kaotatakse teadvuse.
(Ganeri 2000: 31)
Kokaiin
Kokaiin, mida tänavatel müüakse, on sätendav, imetillukestest
kristallidest koosnev valge pulber. Harilikult tõmmatakse kokaiini
ninna, kuid mõnikord, siiski harva, kokaiini sütsitakse, ja
mõnikord suitsetatakse või hõõrutakse igemetesse. (Ganeri 2000:
36)
Kokaiin ergutab tugevalt närvisüsteemi. Kasutaja tunneb end
tugevana, eksana, edukana. (Ganeri 2000: 36) Mõju on tugev aga
lühiajaline, kestab umbes 15-30 minutit. Pärast mõju kadumist võib
tarvitaja tunda end ärritatuna, et seda edasi lükata, vajab ta
lisadoosi. (Whyman 2002: 143) Kokaiinist võib kiiresti vaimselt
sõltuvaks jääda. Inimesed, kes seda palju kasutavad, võivad
kannatada ülima rahutuse, unetuse, jälitusmaania , kurnatuse ja
iivelduse all. Need sümptomid kaovad, kui kokaiini tarvitamine
lõpetada. Suured kokaiinidoosid on endaga kaasa toonud mitmeid
südame- või hingamisteede riketest põhjustatud surmasid. (Ganeri
2000: 37)
LSD
LSD margid . Foto: youthrise.org
Kõige levinum LSD vorm on immutatud paberi näol, seda on leotatud
värvitus, maitsetus ja lõhnatus vedelas LSD-s. Harvemini müüakse
LSD-d tablettidena või väikeste, nõelapea suuruste kuulidena. Need
pannakse kleeplinditükile, kust siis vajaduse korral välja
lõigatakse. LSD-d manustatakse suu kaudu. Tihtipeale asetatakse
keele alla, mitte ei neelata. (Ganeri 2000: 53)
LSD on hallutsinogeenne narkootikum, kõige tugevam, mis üldse
olemas on. LSD tarvitaja võib kogeda nägemis-, heli-, ja ajataju
moonutusi (Whyman 2002: 140). Selle põhjuseks on see, et LSD
põhjustab infosisenemise tõrke või moondumise silma võrkkestas ning samaaegse visuaalsete piirkondade suurenenud erutuse (Otter
1997: 112). Mõju kestab harilikult umbes 8 tundi, kui see on kord
alanud, kas siis paremuse või halvemuse suunas, ei ole seda võimalik
enam peatada. LSD mõju sõltub kasutaja meeleolust, ümbritsevast keskkonnast ja teistest inimestest. (Ganeri 2000: 54) LSD tarvitamine
võib süvendada vaimseid probleeme, näiteks depressioon ja rahutus
(Whyman 2002: 140).
„Maagilised seened“
Terav paljak. Foto:Vikipeedia Vaba entsüklopeedia
Kõige sagedamini kasutatav seen on psilocybe semilanceata ehk terva paljak, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata
septembrist kuni novembrini. Hallutsinogeenseid seeni võib korjata
ja süüa toorelt või küpsteada, teeks keeta või hilisemaks
kasutuseks kuivatada. (Ganeri 2000: 57)
Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale psilotsiini või
psülotsübiini, mis mõlemad tekitavad hallutsinatsioone (Ganeri
2000: 57). Mõju sarnaneb LSD-le, kuid on üldiselt nõrgem.
Tarvitajal võib tekkida pilves hõljumise tunne ja soov itsitada,
väga palju sõltub ka kasutaja meeleolust, ümbrusest ja
kaaslastest. (Whyman 2002: 141) Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb (Ganeri 2000: 57).
Paljud mürgised seened näevad välja nagu psilocybe semilacenta,
seetõttu on suur oht korjata valesid seeni, mille tarvitamine
võib lõppeda surmaga. Hallutsinogeensed seened võivad põhjustada kõhuvalu , oksendamist ja kõhulahtisust. (Whyman 2002: 141)
„Valge hiinlane“
„Valge hiinlane“ on sünteetiline heroiin, tuntud ka kui fentanüül . Välimuselt on antud aine peeneteraline kristalliline
valge pulber. Seda süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna.
Toime on sarnane heroiiniga, tarvitajat valdab tugev õnnelaine koos
soojusetunde ja unisusega, kasutajale tundub, et on eemal igasugstest muredest , kuid „valge hiinlase“ mõju on tugevam ja lühiajalisem,
kuskil 30-90 minutit.
Fentanüül tekitab väga kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist
sõltuvust. Sõltlane ei suuda selle tarvitamisest loobuda ning vajab
ainet mitu korda päevas ja ühe suuremaid doose, et end hästi
tunda. Kuna fentanüüli kangus ei ole koguaeg samasugune , siis on
väga suur oht üle manustamiseks. Kui pidev kasutaja ei saa mõne
tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud:
valu liigestes , sülje - ja pisaratevool, unehäired , krambid ja
külmahood. (TAI 2009: 9)
Narkosurmad
Narkootikumide tarvitamine on üheks suureks probleemiks Eestis.
Narkootikumide tarvitamisega kaasneb tihtipeale ka surm. Eesti on EMCDDA raportite kohaselt kõige suurema uimastitarbimisest
põhjustatud surmadega riik Euroopa Liidus.
2014. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruande kohaselt suri
ligikaudu 191 inimest miljoni elaniku kohta. Surmad olid põhjustatud
narkootikumide tarvitamisest.
2015. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruande kohaselt 3,4% kõigist
15 – 39- aastaste surmajuhtumitest on põhjustanud uimastite
üledoseerimine, 66% kõikidest juhtudest on seotud olnud
opioididega. Sama aruande kohaselt suri 2015. aastal narkosurma 127
inimest miljoni elaniku kohta.
Narkootikumid ja seadus
Seaduse järgi jagunevad narkokuriteod väär- ja kuritegudeks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähtainete
seadus on paika pannud , et narkootilise või psühhotroopse aine
arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikses koguses ebaseadusliku
valmistamise, omamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot või arestiga. Väike
kogus narkootilist või psühhotroopset ainet on selline kogus,
millest piisab vähem kui kümnele inimesele joobe tekitamiseks.
Narkootikumidega seotud kuriteod on näiteks narkootilise ja
psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mida
karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega, narkootilise ja
psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui 18- aastasele isikule,
mida karistatakse kuni viieaastase vabaduse kaotusega. Suur kogus
narkootilist või psühhotroopset ainet on selline kogus, millest
piisab enam kui kümnele inimesele joobe tekitamiseks.
( Karistusseadustik )
küsitluse kokkuvõte ja analüüs
Valim ja läbiviimine
Autor viis läbi Kullamaa Keskkooli 9. – 12.
klasside õpilaste seas läbi elektroonilise küsitluse.
Küsimustikule vastas 24 õpilast 38-st, kellest neli olid meessoost
ja 20 naissoost (vt joonist 1). 9. klassist vastas kaheksa õpilast
kümnest, 10. klassist neli õpilast kaheksast, 11. klassist kümme
õpilast 14-st ja 12. klassist kaks õpilast kuuest (vt joonist 2).
Küsimustikule vastanute vanused olid vahemikus 15-20 (vt joonist 3).
Joonis 1. Küsimustikule vastanute sooline koosseis
Joonis 2. Küsimustikule
vastanute arv klasside kaupa
Joonis 3. Küsimustikule
vastanute arv vanuse järgi
Kokkuvõte küsitluse tulemustest
Kui levinud on sinu arvates narkootikumid Kullamaa Keskkoolis?
Joonis 4. Uimastite
levik Kullamaa Keskkoolis
Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige
enam vastati (75%), et pigem ei ole
levinud uimastid Kullamaa Keskkooli
õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei
ole üldse levinud ning nii arvas viis
õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski
pigem on levinud uimastid.
Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on
väga levinud Kullamaal.
Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume?
Joonis 5. Küsimusele
vastanute arv klasside kaupa
Antud küsimusel oli kolm vastusevarianti. 9.
klassis ei ole kunagi tarvitanud
narkootikume seitse õpilast (70%
kõigist 9.klassi õpilastest) ning üks õpilane on
tarvitanud, aga enam ei tarvita. 10.
klassi vastanutest kolm õpilast ei ole
kunagi tarvitanud narkootikume (38%
kõigist 10. klassi õpilastest). 11. klassi õpilastest vastas viis
õpilast (36% klassi õpilaste koguarvust), et ei
ole kunagi tarvitanud. Neli õpilast
(29% klassi õpilaste koguarvust) aga vastas, et on
tarvitanud, aga enam ei tarvita.
Võrdselt 10. ja 11. klassist vastas üks õpilane, et tarvitab
siiani narkootikume. 12. klassi
vastanutest kaks õpilast ei ole kunagi
tarvitanud narkootilisi aineid.
Kas tead kedagi, kes tarvitab uimasteid või tarvitab siiani?
Joonis 6. Vastanute
teadlikkus tutvusringkonna suhetest uimastitega
15. aastastest kolm õpilast vastas, et tema
tutvusringkonnas ei leidu selliseid isikuid,kes
tarvitaksid või oleksid tarvitanud uimasteid. Kaks õpilast samast vanusest tunnistas, et teab kedagi, kes
on kunagi tarvitanud, aga enam ei tarvita,
üks õpilane teab kedagi, kes tarvitab
siiani ning ühel õpilasel on
tuttavaid mõlemast vastusevariandist.
16. aastaste vastajate hulgas kõige enam vastati,
et tean kedagi, kes tarvitab siiani.
Nii vastas kolm õpilast. Üks õpilane sellest vanusest vastas, et
tema tutvusringkonnas selliseid isikuid
ei leidu.
17. aastaste vastajate hulgas olid kõik neli
vastusevarianti sama populaarsed . Igale vastusevariandile oli kaks
õpilast, kes arvas, et tema
tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu.
Kaks õpilast teavad kedagi, kes on
kunagi tarvitanud, aga enam ei tarvita ja
teavad kedagi, kes tarvitavad siiani
ning sama palju vastajaid oli ka
mõlemal vastusevariandil.
18. aastaste vastajate hulgas kõige populaarsem vastus oli tean kedagi, kes tarvitab
siiani. Nii vastas kolm õpilast.
Sellele järgnes vastusevariant ühe vastajaga minu
tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu.
20. aastaste vastajate hulgas ehk üks inimene
teab kedagi, kes tarvitab siiani.
Miks sa proovisid uimastit/uimasteid?
Joonis 7. Vastanute
põhjus
Kõige populaarsemad vastusevariandid kahe
vastajaga oli, et sõbrad käisid peale
ja tahtsin lõbutseda .
Üks naissoost õpilane vastas, et pruukis uimastit huvi
pärast. Meessoost õpilaste hulgas
olid kõige populaarsemad vastusevariandid, et sõbrad
käisid peale ja tahtsin
lõbutseda. Nii vastasid mõlemale
vastusele kaks õpilast. Üks meessoost õpilane vastas, et tarvitas
uimastit seetõttu, et kõik tuleb elus
ära proovida.
Millist uimastit oled kõige rohkem tarvitanud?
Joonis 8. Kõige
populaarsemad uimastid.
Nende õpilaste hulgas, kes on narkootikume
tarvitanud, oli kõige populaarsem vastus kanep.
Nii vastasid õpilased 9., 10. ja 11.
klassist Üks õpilane 11. klassist vastas, et on kõige rohkem
tarvitanud nii amfetamiini kui
ka kanepit.
Kui kerge on sinu arvates tänapäeval kätte saada uimasteid?
Joonis 9. Õpilaste
arvamus uimastite kätte saamise raskusest
15. aastaste õpilaste hulgas oli kõige suurema
vastanute arvuga vastusevariant, et uimasteid on suhteliselt
kerge kätte saada. Nii arvasid kõik
seitse küsitlusele vastajat .
16. aastaste hulgas oli kõige populaarsem vastus,
et uimasteid on suhteliselt kerge kätte
saada. Nii arvas kolm õpilast neljast. Üks õpilane siiski arvas,
et uimasteid on tänapäeval väga kerge
kätte saada.
17. aastaste hulgas olid kõige suuremate
vastajate arvuga, et uimasteid on suhteliselt
kerge ja väga
kerge kätte saada. Mõlemal
vastusevariandil oli võrdselt kolm vastanut. Siiski kaks õpilast
arvasid, et uimasteid on tänapäeval suhteliselt
raske kätte saada.
18. aastaste hulgas oli kõige populaarsem vastus,
et uimasteid on väga kerge kätte
saada. Sellele küsimusele vastas nii kaks õpilast. Võrdsete
vastajate arvuga, olid vastusevariandid, et uimasteid on suhteliselt
kerge ja suhteliselt
raske kätte saada. Mõlemale vastas
nii üks õpilane.
Üks 20. aastane õpilane arvas, et uimasteid on
suhteliselt kerge kätte
saada.
Kas sinu arvates on kanep ohutu narkootikum? Põhjenda.
Joonis 10. Arvamus
kanepi ohutusest
Kõige populaarsem vastus naissoost õpilaste
hulgas oli, et kanep ei ole
ohutu narkootikum. Nõnda vastas 10 õpilast. Järgmisena, seitsme
vastajaga oli, et kanep on ohutu
narkootikum. Kolm naissoost õpilast ei
tea, kas kanep on ohutu narkootikum.
Meessoost õpilaste hulgas vastati võrdselt, et
kanep on ohutu
ja ei ole
ohutu narkootikum. Mõlemale vastusevariandile vastas kaks õpilast.
Põhjendused, miks kanep on
ohutu, on järgmised:
- Uuringud on näidanud, et keegi ei ole kanepi üledoosi tõttu surnud.
- Kanepiga saab ravida vähki.
- Kanepit saaks ära kasutada paberi tootmisel, kuna kanep kasvab kiiremini kui puu.
- See ei kahjusta nii palju tervist.
- Kanep on looduslik.
- Paljud uuringud on näidanud, et kanep on ohutum kui tubakas ja alkohol.
Põhjendused, miks kanep ei
ole ohutu, on järgmised:
- Kanepist tekib samuti sõltuvus.
- Mitte ükski narkootiline aine ei ole ohutu.
- Muudab inimese vaimse tervise ebastabiilseks.
- Tekitab teatud käitumishäireid, mis võivad viia surmani.
Kuidas uimasti (te) tarbimine mõjutab inimese käitumist?
Joonis 11. Vastanute
arvamus uimastite ja tarbija käitumise suhtest
9. klassi õpilaste vastajate kõige populaarsem
vastus oli, et uimastite tarbimine mõjutab
väga palju inimese käitumist. Nii
arvas neli vastajat. Populaarsuselt järgmine vastus oli, et
uimastite tarbimine mõjutab väga palju
inimese käitumist. Seejärel võrdselt
vastanute arvuga olid vastusevariandid, et uimastite tarbimine
mõjutab natuke ja
ei mõjuta üldse inimese
käitumist.
10. klassi vastajate hulgas kõige sagedasem
vastus oli, et uimastite tarbimine mõjutab
väga inimese käitumist. Nii vastas
kaks õpilast. Seejärel tulid vastusevariandid, et uimastite
tarbimine mõjutab väga palju ja
mõjutab natuke inimese
käitumist.
11. klassi õpilaste arvates, et uimastite
tarbimine mõjutab keskmiselt
inimese käitumist. Nii vastas viis õpilast üheksast. Selle järel
vastasid kolm õpilast, et uimastite tarvitamine mõjutab
palju käitumist
ning kaks õpilast arvasid, et
uimastite tarvitamine mõjutab väga
palju seda.
12. klassi õpilastest kaks vastanut arvasid
mõlemad, et uimastite tarvitamine mõjutab
väga palju käitumist.
Kuidas mõjutavad uimastid sinu elu? Mida sinu vanemad ja lähedased arvaksid sellest kui sa tarvitaksid narkootikume?
Sellele küsimusele said küsitlusele vastajad
vabalt vastata.
Esimes küsimuse vastused olid valdavalt
järgmised:
- Kuigi palju ei mõjuta, kuid raha läheb rohkem.
- Ei mõjuta üldse.
- Ei mõjuta väga minu elu, peale selle, et mul on aplju tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad ja on tarvitanud.
- Mõjutavad palju.
Teise küsimuse vastused olid valdavalt järgmised:
- Kuna ma ei tarvita, siis ei ole neil midagi arvata.
- Nad arvaksid halvasti, kuna see ei ole tervisele hea.
- See ei meeldiks neile.
- Ei tea, mida nad arvaksid.
- Ei usaldaks mind enam.
- Oleksid pettunud.
- Saaksin peksa.
- Ema võibolla mõistaks, kui isa kindlasti mitte.
- Nad ei saaks sellest teada.
kokkuvõte
Töö esimeses peatükis andis autor ülevaate enamtuntud
narkootikumidest. Autor seletas nende mõjust tervisele, mõju
kestvusest ja välimusest. Veel rääkis autor veidi ka seadustest ,
mis on seotud uimastitega ja narkosurmadest.
Teises peatükis andis autor ülevaate küsitluse andmetest, tegi
analüüsi ja järeldused.
Uuringus kasutati meetodina küsitlust. Küsitlusest selgus, et
mitmed õpilased on ise kokku puutunud narkootikumidega või teavad
kedagi, kes tarvitab või on kunagi tarvitanud uimasteid ning sellega
lükati ümber töö alguses püstitatud hüpotees . Töö käigus
veendus autor, et narkootikumid on noorte seas suur probleem, millele
tuleks pöörata tähelepanu. Autor sai teada, et kõige populaarsem
narkootikum Kullamaa Keskkooli õpilaste seas on kanep.
Antud uurimistöö andis autorile juurde palju
uusi teadmisi. Näiteks kuidas ära tunda narkootikumi tarvitanud
inimest või millised populaarsed uimastid välja näevad. Uurimistöö
käigus õppis autor lugema teaduslikku kirjandust. Selle käigus
laienes autori silmaring.
Antud uurimistööd saaks edasi arendada uurides
narkootikumide juurde tubaka ja alkoholi suhet noortega . Seejärel
teha järeldused, kuidas on kool ja vaba aeg, kodu ja perekond,
elupaik, sõprade ja tuttavate vanusegrupp seotud narkootikumide,
tubaka ja alkoholi tarvitamisega.
Kasutatud kirjandus
EMCDDA 2014. Euroopa uimastiprobleemide aruanne. Luksemburg : Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
EMCDDA 2015. Euroopa uimastiprobleemide aruanne.
Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
Ganeri, Anita 2000. Uimastid. Egmont Estonia
Justiitsministeerium. 2012. Narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/NPALS (05.01.2016)
Justiitsministeerium. 2012. Rahvatervisevastased
süüteod.
https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015009?leiaKehtiv (04.01.2016)
Otter, Margareete 1997. LSD lugu. – Kalender
1998. Gondo Olevsoo, Tallinn: Olion, lk
111 - 115
Otter, Margareete 1998. Kanepist valmistatavad
sõltumusained. - Kalender 1999.
Gondo Olevsoo, Tallinn: Olion, lk 87 – 91
Riigi peaprokuröri ülevaade riigikogu põhiseaduskomisjonile
seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta 2014.
aastal
http://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/Riigi%20peaprokur%C3%B6ri%20%C3%BClevaade%20p%C3%B5hiseaduskomisjonile%202014.pdf (19.12.2015)
Tervise Arengu Instituut 2009. Mis on uimastid ja
kuidas need meie elu mõjutavad.Tallinn
Whyman, Matt 2002. Raamat poistele. Koolibri
lisa 1
Küsitlus
Sugu
Vanus
Mitmendas klassis õpid?
Kui levinud on sinu arvates Kullamaa Keskkooli õpilaste seas?
Kas oled kunagi tarvitanud uimasteid või teed seda siiani?
Kas tead kedagi, kes on kunagi tarvitanud uimasteid või teeb seda siiani?
Miks sa proovisid?
Millist uimastit oled kõige rohkem tarvitanud?
Kui kerge on sinu arvates tänapäeval kätte saada uimasteid?
Kas sinu arvates on kanep ohutu narkootikum?
Kuidas uimastite tarbimine mõjutab inimese käitumist?
Kuidas mõjutavad uimastid sinu elu? Mida sinu vanemad ja lähedased arvaksid sellest, kui sa tarvitaksid narkootikume?
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-07-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkkkkika
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid