Homoabielude seadustamine Eestis (0)

Tallinna Saksa Gümnaasium
Homoabielude seadustamine Eestis
Uurimistöö
Koostajad: Henry Tõnnis 11b
Karl-Kristjan Veskus 11a
Juhendaja : Kaarel Rundu
Tallinn 2011
The legalization of gay  marriage in Estonia
Author : Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus
Summary
The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person.
With our research we got answers to our questions and also confirmation to our hypotheses, which we had set. The info we gathered:
1. Young people are very tolerant and acceptive to the layers of society.
2. Young people in today 's society are not with conservative  views , but with more reasonabl eattitude and  good understanding, that love will inevitably  exist  between the two men ortwo woman.
3. People respect homosexual more these days and are more tolerant. But there are those, who are against homosexuals and express themselves in a rather inappropriate way.
4.  Most young people are, however , are in an oppinion that the legal  registration of homosexualrelationships should be  allowed , but believe that they should not have the right to adopt.
5. There are also those young people who are too childish to the issue , because somerespondents did not know  what they are talking about.
6. Most young people have gay friends and they get along with them very well, despite being a bit defferent.

Sisukord:

Sisukord: 3
Homoabielude seadustamine 25
Sissejuhatus:
Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused – see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist – sealhulgas homoseksuaalsete paaride – kooselu eraldi reguleerima.''( Kask 2009) 2003 aastal TNS Emori poolt Eestis läbi viidud uuring näitas, et Eesti elanikest on enam kui pool homoabielude seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003)
Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise , abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas.
Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni.
Mitteabieluline kooselu:
Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks erinevatele asutustele ja organisatsioonidele, sealhulgas ka parlamendierakondadele. Lisaks esitas JM avaliku üleskutse pressiteates, paludes 1. detsembriks 2009.a ministeeriumile esitada ettepanekud ja ideid selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus.
Kirju laekus sel teemal kokku üle 40 ning arvamust avaldas koos kogutud allkirjadega ligikaudu 8000 inimest.
Seisukohad jagati kolmeks – registreerimist pooldavateks isikuteks ja ühendusteks, registreerimise vastu olevateks isikuteks ja ühendusteks ning neutraalseid seisukohti väljendavateks isikuteks ja ühendusteks.
Registreerimist pooldavad asutused, organisatsioonid ja parteid:
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pidas vajalikuks mitteabielulist kooselu reguleeriva eelnõu koostamist ja loodab, et sellele eelneb JM korraldatud ümarlaud ja avalik arutelu, mille tulemusi arvestatakse eelnõu koostamisel.
MTÜ Seksuaalvähemuste kaitse ühing (SEKÜ) ja MTÜ Eesti Gei Noored (EGN) ning 1974 isikut, kes andsid oma allkirjad toetavad ja peavad vajalikuks partnerlusseaduse väljatöötamist. Abielu sõlmimise võimalus samasooliste isikute vahel ei ole SEKÜ ja EGN jaoks oluline. Pooldatakse rohkem partnerlusseadust, mis reguleeriks samasooliste isikute vahelisi õigusliku seisukoha küsimusi ja tunnustaks samasooliste isikute kooselu võrdselt abielus olevate isikute kooseluga, seejuures abielu mõistet kasutamata. Nende arvates on partnerlusseaduse abil võimalik laiendada ka perekonnaliikme mõiste sisu, mis võimaldaks sarnaseid sotsiaalseid tagatisi erisooliste paaridega võrreldes.
Sotsiaalministeerium arvab , et mitteabielulise kooselu reguleerimine on perekonna arenguid arvestades oluline samm, tagamaks koos elavatale paaridele õigusliku kaitse. Vaba kooselu paaridele tuleb võimalike probleemide tekkimise puhuks tagada vähemalt miinimumkaitse ning ka samasooliste paaride kooselu vajaks paremat reguleerimist.
Tallinna Tehnikaülikooli Inimõiguste Keskus (IÕK) oli seisukohal, et samasooliste paaride õigused võrdsele kohtlemisele ning perekonnaelule oleksid kõige paremini kaitstud neile abielu institutsiooni avamisega. Mitteabielulise kooselu õiguse kehtestamine oleks aga samuti oluline samm edasi, mida IÕK kahtlemata toetab.
Kehtiva õiguse muutmata jätmine ei taga IÕK hinnangul erisooliste ja samasooliste paaride võrdset kohtlemist. Valdavalt ei ole samasooliste elukaaslaste erinev kohtlemine kehtivas õiguses piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. IÕK rõhutab lisaks, et võimalik partnerlusseadus tagaks juriidilise võrdsuse, ent selle alusel registreeritud kooselu ühiskondlik tähendus oleks kehtivast abielu institutsioonist erinev.
Tegelik probleem — Eesti ühiskonnas valdav sallimatus samasooliste paaride suhtes ― jääb lahendamata ning pigem halvendab suhtumist samasoolistesse paaridesse kui sotsiaalselt teisejärgulistesse ja erinevatesse.
IÕK leiab siiski, et koos sallivuse suurendamisele suunatud teavitustegevusega võimaldaks partnerlusseadus lõpptulemusena jõuda abieluinstitutsiooni avamiseni samasoolistele paaridele.
Eesti Naisühenduste Ümarlaud (ENÜ) rõhutab, et juba aastakümneid on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. ENÜ on seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul
baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi.
ENÜ leiab, et JM peaks koostama seaduseelnõu, mis annaks võimaluse mitteabielulises püsivas vabas kooselus elavatele inimestele seadustada oma suhted. Seejuures tuleks kohelda võrdsetel alustel nii erisoolisi kui samasoolisi paare.
Saksa-Eesti foorum toob eeskujuks Saksa riigi, kus varasemad konservatiivsed hoiakud on suudetud muuta riigi aktiivse selgitustöö abil ning praeguseks on jõutud üpris liberaalse lahenduseni (registreeritud partnerlus samasoolistele). Rõhutatakse riigi kohustust kaitsta kõiki inimgruppe ja soovitatakse Eestil eeskuju võtta teistest Euroopa riikidest, kus mitteabieluline kooselu (sh samasooliste partnerlus) on reguleeritud.
Reguleerimise vastased asutused, organisatsioonid ja parteid:
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon jääb seisukohtadele, et:

• nad ei toeta samasooliste isikute vahel abielu sõlmimist või partnerlussuhte riiklikku reguleerimist.
  
• nad ei toeta täiendavat partnerlussuhte riiklikku reguleerimist ka mehe ja naise vahel, kuna soovi korral on mehel ja naisel valikuvabadus sõlmida abielu.
  

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid on seisukohal, et Eestil pole vaja eraldi mitteabielulise kooselu või partnerlusseadust.
Elukultuuri Instituut väidab, et homoseksuaalne orientatsioon ei ole geneetiliselt tingitud, vaid peaasjalikult keskkondlikult tingitud käitumine ning samasooliste isikute liitu ei tohiks riiklikult perekonnana tunnustada.
Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust olemasolevatest abielu institutsiooni võimalustest ning perekonnaväärtustest.
Nemad arvavad , et perekond on naise ja mehe vahel sõlmitud abielul rajanev institutsioon ning rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise kooselu vormidele ega abielu avamist samasoolistele paaridele.
Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu
Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi
Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Antsla EKB Kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium avaldasid toetust perekonnale kui püsiväärtusele ja soovisid traditsioonilise peremudeli juurde jäämist. Viitasid samuti põhiseadusele ning leiavad, et perekonnaelu kaitse samasoolistele paaridele ei laiene. Viidatakse erisooliste mitteabielulise kooselu partnerite võimalusele sõlmida seltsingulepinguid ning rõhutatakse, et homoseksuaalsus mistahes vormis on patt, mida ei saa õigustada ega õiguslikult aktsepteerida.
Neutraalseid seisukohti hoidvad asutused:
Eesti Lastevanemate Liit ei näe perekondade jätkusuutlikkust silmas pidades otsest vajadust täiendavate regulatsioonide järele, küll aga soovivad täiendavaid laste ja lapsi kasvatavate isikute suhteid korrastavaid muudatusi, kuna leiavad, et laste õigused ei ole täna veel piisavalt kaitstud. Soovivad adopteeritud või kasulaste õiguste kaitse tugevdamist ning laste õiguste kaitse tugevdamist olukorras, kus üks lapse vanematest pole tema bioloogiline vanem.
Martin Vahi juhtis tähelepanu asjaolule, et inimesed võivad vajada abieluga seostatavaid õigusi ka olukorras, kus nad ei ole üldse armusuhetes ,viidates 26.06.2009 DemocracyNow! saatetunnile ( http://i4.democracynow.org/2009/6/26/a_look_at_the_gay_rights ).
Kõiki seisukohti ja ettepanekuid tervikuna uurides on märgata konstruktiivsus ja põhjalikkus eriregulatsiooni pooldajate poolt ning argumentide poolest napid emotsionaalsed mõtteavaldused regulatsiooni vastaste poolt. Regulatsiooni pooldajad on välja toonud mitmeid reaalseid probleemsituatsioone, millele kehtiv õigus hästi toimivaid lahendusi ei paku.
Mis puudutab küsimust, kas samasoolistele isikutele peaks võimaldama abielu või partnerluse sõlmimist, siis samasooliste ühendused ise abielu sõlmimise võimalust vajalikuks ei pea, vaid pigem soovivad partnerlusseaduse loomist, lahendamaks tekkivaid probleeme. Inimõiguste keskus on siiski aga seisukohal, et samasooliste paaride õigused võrdsele kohtlemisele ning perekonnaelule oleksid kõige paremini kaitstud just abielu institutsiooni avamisega, kuigi ka mitteabielulise kooselu lepinguliigi kehtestamine oleks oluline samm edasi.
Erinevad geiühendused on muuhulgas tähelepanu juhtinud ka asjaolule, et erisooliste isikute jaoks partnerluse registreerimise võimaldamine aitaks lahendada sotsiaaltoetuste saajate ringi määratlemisega seonduvaid aktuaalseid probleeme.
Eriregulatsiooni vastased on peamiselt rõhutanud perekonna ja abielu, kui traditsiooniliste väärtuste osatähtsust Eesti ühiskonnas ning avaldanud muret Eesti iibe ja abiellumuse vähenemise üle partnerluse reguleerimise korral. Rõhutatakse vajadust suunata tähelepanu pigem laste õiguste paremale kaitsele.
Kõikide seisukohtade ja ettepanekute põhjal on võimalik järeldada, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes eksisteerivad reaalsed õiguslikud probleemid. Partnerlusseadusega oleks võimalik pakkuda üht kompleksset standardlahendust levinumatele õiguslikele probleemidele, mis samasooliste isikute kooselust tekkida võivad.
Kehtiva õiguse täiendamine ei täidaks tõenäoliselt oma eesmärki, kuna selle abil oma õiguste ja huvide piisav tagamine eeldaks asjassepuutuvatelt isikutelt keskmisest kõrgemaid õigusteadmisi.
Tõenäoliselt ei ole Eesti ühiskond samasooliste abielu lubamiseks käesoleval hetkel veel valmis ning seda ei soovi ka samasoolised isikud ise.
Erisooliste paaride jaoks ei oleks partnerluse registreerimise võimalus vajalik, kuid sellega teatud sotsiaalsete garantiide sidumisel võib see omada positiivset mõju, motiveerides paare oma suhet õiguslikult seadustada ka olukorras, kus abielu sõlmimist ei soovita või selleks veel valmis ei olda.
Uurimise meetod:
Selleks, et saada ülevaade käsitletavast teemast, koostasime küsitluse, mille me interneti keskkonda üles panime. Tagasisidet saime 100 inimese käest, kes kõik olid vastanud tõepäraselt. Kuigi algselt oli meil vastused tunduvalt rohkem, siis kahjuks ei saanud neid arvesse võtta, sest paljud olid teinud vihaseid märkusi ja rumalaid nalju selle teema kohta. Jagasime oma küsitlust paljudes suhtlusportaalides. Iga päev uurisime palju meil vastuseid juurde oli tekkinud ning neid oli huvitav lugeda.
Ankeetidest, mida sai võtta tõsiselt oli vastanud 72 neidu ning 28 noormeest. Inimesed, kelle vastused võtsime arvesse tabelite ja järelduste tegemisel olid enamasti õpilased vanuses 12-18, aga leidus ka 20-aastaseid ning ka paar 40 aastast. Kui olime kõik vastused ära sorteerinud, siis koostasime nende põhjal tabelid, mille põhjal ka teema kohta järeldused tegime.
Oma uurimistööga tahtsime teada saada:

Milline on noorte suhtumine homoabieludesse ja nende seadustamisesse?

Kuidas üldse suhtutakse homoseksuaalidesse?

Mida arvavad noored võrdsetest õigustest hetero - ja homoseksuaalide vahel?
Enne töö alustamist panime paika hüpoteesid:

Tänapäeva noored on sallivad inimesed

Enamik noori suhtuvad homoabieludesse ja nende seadustamisesse tolerantselt

Noored arvavad, et seksuaalorientatsiooni pärast ei tuleks kedagi diskrimineerida

Kuna ühiskond on piisavalt kirju, siis noortel on selliseid sõpru ja on mõistliku suhtumisega
Analüüs:
Küsitlusele, mille seadsime üles Facebooki, vastas kokku 100 inimest. Vastajate hulgas oli 72 naissoost vastajat vanuses 12-43, 28 meessoost vanuses 14-43. 72% naisi ja 28% mehi.
Esimese küsimusena pakkusime varianti , et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust.
1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda.
Vastusevariandi A ehk samasooliste suhete vastaseid oli 7 vastanut ehk 7% vastanutest (naisi 1, mehi 6).
Põhjendusteks toodi järgmist:
Samasooliste vahelised suhted ei ole jätkusuutlikud ning ei vii inimkonda edasi;
Mul pole homode vastu midagi aga ma ei taha, et nad saaksid abielluda, sest see oleks samm lähemale nende ihaldatud lapsendamisõigusele ja see oleks juba väga ebaõiglane laste jaoks;
Mees on loodud naist armastama ja naine meest. tuleb säilitada elu järjepidevus;
see pole normaalne.
Siin oli juba meie uurimuse esimene üllatus. Eeldasime, et inimesi, kes pooldavad traditsioonilisi suhteid ja abielu on enamus. Võib oletada, et meie küsitluse leidsid üles ja soovisid sellele vastata siis need inimesed, kes sel teemal on mõtisklenud ja üleüldiselt veidi tavainimestest ja tavaarusaamadest teisiti mõtlevad. Sellist tulemust me ei oodanud.
Vastusevariandi B (pole selget poolt/vastu seisukohta) valisid 25 vastanut ehk 25% (naisi 15, mehi 10).
Põhjendusi oli lisatud oma variandile samuti:
mul on täiega ükskõik;
pole homo, eriti ei huvita mis nad teevad, aga eks nad ole ka inimesed;
sest olen kahevahel. Mõnesmõttes olen salliv ,sest arvan, et kui armastus tekib, siis ei ole vahet, kelle vahel, kui armastus on siis seda näidata ei ole vale, olgu siis, et kasvõi samasooliste vahel. Kuid vastu olen sellepärast, et liialt nõutakse ennast ja üritatakse ennast näidata, näiteks geiklubide või homoparaadidega, võiksid rahulikult olla nagu nn tavalised inimesed ehk heteroseksuaalsed;
sest mul pole ühtegi samasoolise armastajat enda tutvusringkonnas. Pole kogemusi sellel alal lihtsalt;
ma olen ise hetero ja nii kaua, kui mind tüütama ei tulda, siis ei häiri see;
geid ei sega mind;
mul vahet ei ole kas p**** on abielus või ei;
inimene ise teab mis ta teeb;
mul p******* p*****;
sest nad on samasugused inimesed nagu kõik teised;
pole seisukohta;
ei ole otseselt midagi nende vastu aga närvi ajab vahepeal see, et nad nii hullult tahavad silma paista. umbes mingi "üü, vaadake mind, ma olen gey." kui nad selliseid jurasi ei teeks ma arvan, et oleks paljud palju tolerantsemad nende suhtes;
ma leian, et see on inimese enda otsutada, aga kahju lastest või nii;
sest ma olen 12 ,,c'mon ma nagu pmst ei teagi mida gei tähendab lul;
ma ei taha never pealt näha kuidas mees ja mees või naine ja naine suudlevad, aga mul pole nende kooselu ja armastuse vastu midagi.
Neist kommentaaridest võib lugeda välja, et kuni omasoolised ja nende kooselu on vaid nendevaheline ja jääb nende koduseinte vahele, siis pole vastanutel selle vastu midagi. Häirib see, kui omasoolised eksponeerivad end liialt ja tahavad omale rohkem tähelepanu. Sellised arutlused on sattunud tihtipeale ka avalikku meediasse. Ehk meie vastanud olid seisukohal, et iga inimene võib ise valida, keda ja kuidas armastada , aga see peab jääma nende omavaheliseks teemaks.
Vastusevariandi C poolt (salliv suhtumine) oli 69 vastajat ehk 69% (naisi 53, mehi 14). Kommentaarid valikule olid järgmised:
mul ei ole nende vastu midagi. Ma ei näe, et peaks neid vihkama ilma mingi põhjuseta;
see on inimese vaba valik, kellega nad on ja pole nende valida, kes neile meeldivad. Igal ühel on oma viis kuidas õnnelik olla;
kui samasooliste kooselu kellelegi/mulle liiga ei tee, siis ma ei näe põhjust nende vastu sallimatuks muutumisel;
geid on inimesed, neis pole midagi, mis teeb nad sallimatuks minu jaoks;
satun sallivalt suhtesse seni, kuni see jääbki kõigest suhte tasandile . abieludele ja lapsendamisele olen siiski vastu;
kuna nad on täiesti tavalised inimesed, olenemata oma seksuaalsest orientatsioonist;
Salliv, kuna ise olen homo;
kuna mul on mitu sõpra, kes on homoseksuaalsed, ei häiri see mind;
poolt sest ega nad sellega siis kedagi otseselt ei sega, las teevad oma asju;
minu arust on homod vägagi toredad ja meeldivad inimesed ning see on iga inimese enda valik, kellega ta koos tahab olla;
igal inimesel oma iha ja huvid, mis vahet sel on? inimene on inimene;
Olen tolerantne. Igal ühel on õigus valida vastavalt oma seksuaalsele kalduvusele vastava kooselu vormi. Aga lapsendamise suhtes homopaaridel olen absoluutselt vastu;
ma arvan, et ei tohiks suhtuda teistesse inimestesse sallimatult vaid sellepärast, et nad armastavad oma sookaaslast;
pooldan igasugust armastust, ükskõik siis kelle vahel;
kuna see on ju normaalne;
kuna nad mulle mitte millegagi ette ei jää, siis las nad olla;
Armastus on armastus, see ei nõua sugu. Kui oled õnnelik, siis miks peaks keegi su õnne takistama ?;
Sallivalt, sest ma leian, et inimesel on õigus armastada ükskõik, kellega tal side on, sõltumata soost või orientatsioonist;
miks mul peaks teiste inimeste otsuste vastu midagi olema kui need minusse ei puutu ?;
sest ma leian, et erinevus rikastab ja homod on toredad;
kõige mõistlikum;
kuna esiteks nt homod on jumala ägedad ju ja järelikult ei ole mul ka nende abielude vastu midagi;
sest see pole kellegi teise asi keda keegi armastab isegi kui see on omasooline;
niikaua kuni keegi mind ei sebi;
Sest armastus ei kysi sugu ja minu meelest on meil köigil öigus armastada ja seda välja näidata!;
Kõigil on õigus armastada ja olla armastatud ;
inimene ei saa ise orientatsiooni muuta;
Suhtun sallivalt. Inimesed armastagu ja olgu koos, kellega tahes;
Armastus on armastus. See on midagi imeliselt ilusat ning ei küsi sugu, vanust ega sotsiaalset positsiooni;
inimeste vaba valik, ei näe selles midagi väga halba.
Jällegi tuleb neist vastustest välja meie inimeste tolerantsus . Vastanutest oli küll paar, kes ise olid ka omasooliste armastajad , kuid üldiselt olid vastajad seisukohal, et kõigil on õigus õnnele ja armastusele. Küll aga olid mõned vastajad ka ära toonud, et lapsed ei tohiks kasvada samasooliste peres üles. Ehk siis sellele variandile, kui vaadata vastajate arvu, oldi vastatud küll sallivalt, kuid ikkagi on igaühe oma asi, mis ja kuidas elab. Oma elu elamine ei tohiks aga olla kuulutatud kuskil avalikult ja seda ei peaks eksponeerima laialt. Sellisel juhul olid meie vastajad sallivad ja soovivad vaid kõigile õnne ellu.
Järgnevad küsimused olime kõik seadnud üles vastusevariantidena.
Vastaja pidi valima, kas ta on salliv inimene või mitte. Kaks vastajat (12- ja 14-aastane tüdruk) olid märkinud ja/ei. Eitavalt vastasid sellele küsimusele aga vaid 8 inimest (vanuses 14-19, meessoost 3 ja naissoost 5). seega võib öelda, et meie küsitlus kinnitab meie sallivust. Üldteada arvamuse kohaselt on eestlased sallivad niikaua, kuni mingi probleem neid endid ei puududta. Samas aga olles sallivad kõige suhtes, võib see tähendada ka ükskõiksust teiste inimeste ja probleemide suhtes.
Järgmine küsimus pidi juba näitama suhtumist samasoolistesse: Arvan, et homoseksuaale ei tohiks kohelda teistmoodi kui heteroseksuaale (samad õigused, samad kohustused).
Samade õiguste ja kohustuste vastu homoseksuaalsetele inimestele oli 9 meessoost vastajat ja 2 naissoost vastajat ehk 11% vastajatest. Ja/ei variandi olid lisanud jällegi samad vastajad, kes eelmiselegi küsimusele. sellest vastusest järeldub sama, mis eelmisestki: meie inimesed on sallivad teiste suhtes. Ehk siis ei peeta kindlasti enamiku poolt õigeks mingisugust diskrimineerimist ühiskonna poolt, kui inimene on seksuaalselt orientatsioonilt teistsugune.
Järgmine küsimus uurib, kuidas suhtutakse samasooliste ametlikku koosellu ehk abiellu: Arvan, et Eestis ei tohiks olla lubatud homoseksuaalsete suhete seaduslik registreerimine perekonnaseisuametis.
Ei oli vastanud 81 vastajat ehk 81%, ja omakorda 19 jaatavat vastust ehk 19% ( 11 naissoost ja 8 meessoost). Ehk siis peaks suurem hulk inimesi olema homoseksuaalsete abielude seadustamise poolt. Kuna küsimuste koostamisel ei pööranud me tähelepanu eitusele oma väites, siis võib juhtuda, et inimesed on meie küsimusest valesti ka aru saanud. seega ei julgeks me siinkohal kaugeleulatuvaid järeldusi sellest vastusest lugeda.
Järgmine küsimustiku küsimus küsib konkreetselt suhtumisest diskrimineerimisse seksuaalse orientatsiooni tõttu: Arvan, et demokraatlikus riigis ei tohiks kedagi diskrimineerida seksuaalorientatsiooni tõttu.
Nii 7 nais - kui ka 7 meessoostvastajat vastasid sellele küsimusele eitavalt. Ehk siis 14 inimest sajast (14%) arvab, et mingisugused piirid ja takistaused peaksid olema inimestele pandud, kui nende seksuaalne orientatsioon pole tavapärane ehk neile meeldivad omasoolised. Kui vaadata ettepoole, kus inimene pidi määratlema, kas ta on salliv või mitte, siis mittesallivaks nimetas end vaid 8 inimest ehk 8%. Võib järeldada, et on inimesi, kes on muidu väga sallivad, kuid omasooliste suhtes see kriteerium ei kehti.
Järgnev küsimus tahab teada, kas ja kuidas üldse inimesed homoseksuaalsetesse suhtuvad:
Homoseksuaalsed inimesed tekitavad minus vastumeelseid tundeid
Vastumeelsete tunnete tundmist väitis 10 mees- ja 11 naissoost vastajat (kokku 21%). Kuna vastajate seas on meessoost vastajaid rohkem, võib väita et nende hulgas, kes meile vastasid, on ka neid nn homofoobikuid rohkem. Vastumeelsed tinded võivad aga olla tekkinud kas lihtsalt alateadlikult või on nad oma elus kokku puutunud inimestega, kes on homoseksuaalsed ja need on neile jätnud antipaatse mulje.
Konkreetselt homoabielude kohta käiv küsimus (Perekond saab eksisteerida ainult siis, kui tegemist on mehe ja naise vahelise suhtega) tõi jaatavaid vastuseid vaid 32vastajat ehk 32% (M 19 ja N 13). Jällegi - mehi oli vastanute seas vähem, kuid traditsioonilise perekonna poolt on neid rohkem. Pere poolt, kus elavad koos ka samasoolised oli kokku 68 vastanut (N 58 ja M 10). Ilmselgelt ei küsitud selles küsimuses, kas peresse kuuluvad ka lapsed, sest perekonna võivad moodustada ka lihtsalt mees ja naine või siis omasoolised.
Järgmine küsimus hõlmab ka veidi usku, kuigi eestlane pole üldiselt tõsine kirikuskäija (Olen homoseksuaalsete suhete vastu religioossetel põhjustel). Küsitlusele vastajate seast vaid 2 (meest) vastasid, et nad on homoseksuaalsete suhete vastu usulistel põhjustel. Kuna eestlased üldse nimetavad end tihtipeale paganateks ja ei määratle end kuskile usku kuuluvaiks, siis polnud üllatav sellist vastust saada, sest eestlane ei tunnista üldiselt oma usku.
Küsimus, millele ootasime vastust: Minu tutvusringkonnas leidub homosid või lesbisid. See küsimus on oluline ka seetõttu, et ilmselt see asjaolu on mõjutnud ka vastajate meelsust antud teema ja ksüimuste suhtes. Inimene, kes ise ühtki lesbit või homo ei tea, tõenäoliselt ei oma ka mingeid seisukohti selle teema kohta. Vastanutest 57(M 10 ja N 47) omavad oma sõnul selliseid inimesi tutvusringkonnas ja 43 (M 20 ja N 23) ei oma. Kuna vastanute seas on aga ka äärmiselt noori (noorimad vastajad ju 12, 13, 14 aastat vanad), siis võib-olla ei oska nad ka suhete tõsidust määratleda.
Uurisime, kas inimestel on lesbist või homost tuttavaid, siis tahtsime ka teada, kuidas on tegu avaliku huvi ja meedia kajastusega selle teema osas. Kindlasti mõjutab ka see inimeste suhtumist teemasse. Küsimus kõlas järgmiselt: Üldiselt pole mul otseselt homode- ja lesbide vastu midagi, küll aga leian, et viimasel ajal kajastatakse seda kõike liiga palju (nt. homoparaad jne). Küsitluse järgi arvab 55 vastajat (N 35, M 19), et viimasel ajal on samasooliste teemad liiga palju kajastatud, samas 45 (35 N ja 10 M) vastajat seda ei arva . Tõesti on viimastel aastatel alles hakatud avalikult rääkima samasoolistest, nende üritustest ja ka probleemidest. Need on kajastust leidnud ka kirjutavas ja rääkivas/pilti näitavas meedias, seepärast on inimesi nende teemadega rohkem ka kurssi viidud.
Järgmine küimus kordab osaliselt juba eelpool olnud küsimust, kus inimesed pidid põhjemdama oma suhtumist samasoolistevahelistesse suhetesse üldse (eelnevalt ära toodud ka inimeste kommentaarid selle kohta): Armastus võib eksisteerida paratamatult ka kahe mehe või kahe naise vahel. Sellele küsimusele oli eitavalt vastanud vaid üks naine ja 10 meest(11% vastasid eitavalt). Ehk siis meie küsitletud arvavad, et armastus ei küsi sugu, nagu ka mitmed eelpool äratoodud põhjendustes väitsid. ometigi ei arva me, et antud küsimuse juures mõeldi vaid füüsilist armastust (sest ka meie seda ju ei teinud), lisaks füüsilisele armastusele on ju olemas ka veel sõprus, tunded vanemate vastu jne.
Järgmine küsimus: Homoseksuaalsus on ebanormaalne nähtus, mis tuleks liigitada seksuaalhälvete alla. Meie ühiskond on läbinud muutusi, muutunud tolerantsemaks, kuid on olnud aegu, kus meil on olnud ametlikult homoseksuaalsus hälve ja lausa kriminaalkorras karistatav . Meie küsitlusele vastanutest arvasid, et see on hälve 11 meest ja 6 naist (kokku 17 vastajat). Seega on meie ühiskond muutunud sallivamaks igasuguste erinevate inimeste suhtes meie küsitluse põhjal.
Järgmine küsimus: Olen nõus samasooliste abieludega, aga arvan, et lapsendamise õigusi ei tohiks neil olla. Vastanutest 45 on selle väite poolt (M 18, N 27), vastu on 55 vastajat (M 21, N 34). Selle küsitluse järgi on raske määrata, kas vastajad nägid, et selles küsimuses peidu kaks küsimust. alles andmeid vaadeldes märkasime, et need kaks küsimust oleksid pidanud olema eraldi. Sest jääb selgusetuks, kas ollakse näiteks omasooliste abielu vastu või ainult lapsendamisõiguse vastu.
Järgmine küsimus on ajendatud viimastest valimiseelsetest lubadustest ja üleskutsetest: Arvan, et samasooliste abielu seadustamiseks ei ole Eesti ühiskond käesoleval hetkel veel valmis. Ühiskonna valmisolekut arvavad 55 vastajat (12 m ja 43 N), et ühiskond pole veel valmis- 45 vastajat (15 M ja 30 N).
Küsimus: Eesti riigi kohus on kaitsta kõiki inimgruppe ja me peaks võtma eeskuju teistelt Euroopa riikidelt, kus mitteabieluline kooselu on reguleeritud. Kuna küsitlus on väga suures mahus seotud homoteemaga, siis võib-olla on vastajad vastanud selle teema kohaselt. loodetavasti mõitsid aga ka kõige nooremad vastajad, et pidasime silmas kooselu kui niisugust, mis pole lihtsalt ametlikult registreeritud, siia hulka käivad ka homoabielud. sest seduslikku kaitset vajavad ju kõik inimesed ühtmoodi. Meie küsitluses vastas selle idee poolt 84 inimest ehk 84% (N 63, M 21) ja vastu oli 16% (N 10, M 6).
Järgmine küsimus on ajendatud sellest, et on olnud aegu, kus homomeelsus tunnistati ametlikult hälbeks. tänapäeval on aina rohkem inimesi tunnistanud oam seksuaalset sättumust. Kas aga see on meile kaasa sündinud või on see tõesti mingi nn moehaigus, pole kindlalt tõestatud erinevate inimgruppide poolt. Küsimus: Homoseksuaalne orientatsioon ei ole geneetiliselt determineeritud, vaid keskkondlikult tingitud käitumine ning samasooliste isikute liitu ei tohiks riiklikult perekonnana tunnustada. Selle väite poolt on 26 vastanut(26%) (14 M ja 12 N), vastu aga 74 vastajat(74%) (13 M ja 61 N).
Järgmine väide vastamiseks oli: Eestile pole vaja eraldi samasooliste kooselu seadust, kuna Eestis on homoseksuaale liiga vähe. Selle väitega oli nõus 12 meest ja 10 naist, kokku 22 vastajat ehk 22%.
Nüüd konkreetne küsimus, kuidas siis inimesed ikkagi suhtuvad: Pooldan samasooliste kooselu, aga abielu peaks olema keelatud. Jällegi saime alles vastuste analüüsimisel aru, et tegemist kahe küsimusega korraga. Seepärast ehk ei saa siit teada päris tõest arvamust. Jaatavalt vastas sellele küsimusele vaid 24 vastajat ehk 24% (M ja N mõlemaid 12) ja eitavalt 76%. Kuid pole selge, kas kõik need, kes ei vastasid, olid vaid samasooliste abielu vastu või olid nad ka samasooliste kooselu vastu?
Meie arvamus tulemustest oli teistsugune. Meie ei arvanud, et homoseksuaale sallivate inimeste ülekaal nii suur on. See arvatavasti tuleneski sellest, et inimesed, keda tõesti huvitab see teema ja suhtuvad positiivselt sellesse, tundsid end kohustatuna vastamast. Inimesed, kes selle vastu on enamuselt ei viitsi isegi küsimusi läbi lugeda, veel vähem oma arvamust avaldada. Välja sai uuringust lugeda väga kergelt seda, et naissugu pooldab homoseksuaalide kooselu tunduvalt rohkem kui meessugu ja on sallivamad.
Homoseksuaalide võrdsete õiguste vastu oli kokku 11 inimest, mis ei olnud väga imestava panev. Mis selle huvitavaks teeb on aga statistika, mis näitab et 72 naisest on võrdsete õiguste vastu 2 naist aga 28 mehest on vastu 9 ehk 32%.
Väga huvitav oli ka seitsmenda väite tulemus. 'Perekond saab eksisteerida ainult siis, kui tegemist on mehe ja naise vahelise suhtega .' Ainult 32% vastajatest on nõus selle väitega. 68% vastajatest on arvamusel, et perekonda saab luua ka kahe samasoolise isiku vahel.
Tuntud fakt on, et eestlased pole väga religioossed inimesed ja sellest tuleneva väite ' Olen homoseksuaalsete suhete vastu religioossetel põhjustel.' tulemused väga intrigeerivad polnudki . Ainult 2 inimest on religioossetel põhjustel homoseksuaalsete suhete vastu. Ehk siis võib öelda, et 2% vastajatest on mingi usu pooldajad. Eestlased polegi väga religioossetel põhjustel homoseksuaalide vastu. Religioon ja homoseksuaalid on teistes riikides suurimad vaenlased, kuid on ikka riike kus on homoabielud lubatud ja religioosseid inimesi kordades rohkem kui Eestis.
Oluline küsimus oli meie arvates oli ka tutvusringi kohta. 65% naistest leidub tutvusringkonnas homoseksuaale. Meestel leidub aga vaid 35%. Just sellepärast täidetaksegi küsitlust, et kaitsta omi sõpru. Kui ei tunne ühtegi homo ega lesbit siis muidugi puuduvad ka arvamused.
Väga konkreetselt arvasid 39% meestest ja 8% naistest, et homoseksuaalsus on ebanormaalne nähtus ja seksuaalhälve. Meeste ja naiste sallivuse vahe on väga märgatav iga väite tulemustes.
Üldse arvab 55% vastajatest, et Eesti on valmis samasooliste abielu seadustamiseks ja arvatakse, et tuleks võtta eeskuju teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kus paljudes on see seadus juba vastu võetud. Eesti noored on tunduvamalt sallivamad kui vanemad põlvkonnad. See tuleneb arvatavasti religiooni hääbumisest ja sellest, et Nõukogude ajal oli homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav ja oli paigutatud seksuaalhälvete alla. Tehes uurimus kõikide vanuseklasside seas saamegi, et Eesti pole tõesti valmis homoabielude seadustamiseks. Tulemused oleks natuke positiivsemaks muutunud, kui nad olid paar aastat tagasi, kuid vastumeelseid inimesi on praegu ikkagi liiga vähe. Homoseksuaalsus on tõusev nähtus üle maailma ja inimesed muutuvad selle vastu järjest toloreerivamaks.
Kokkuvõte :
Uurimistööga saime vastused oma küsimustele ning samuti saime ka kinnitust hüpoteesidele, mille püstitasime. Saime teada:

Tänapäeva noored on sallivad inimesed ja suhtuvad igasugustesse ühiskonnakihtidesse tolerantselt.

Noored tänapäeva ühiskonnas ei ole konservatiivsete vaadetega, vaid rohkem mõistliku suhtumisega ja mõistavad hästi, et armastus võib paratamatult eksisteerida ka kahe mehe või kahe naise vahel.

Homoseksualismi suhtutakse rohkem tolerantselt, kui mittesallivalt. Siiski leidub ka neid, kes on nende (homoseksuaalide) vastu ning väljendavad end kohati lausa ebaviisakalt.

Enamus noori on siiski seisukohal, et homoseksuaalsete suhete seaduslik registreerimine tuleks olla lubatud perekonnaseisuametis, aga on arvamusel, et lapsendamisõigust ei tohiks neil olla.

Leidub ka selliseid noori, kes on veel liiga lapsikud käsitletava teema jaoks, sest mõned vastajatest ei teadnud, mida nad räägivad ning kirjutasid väga lolle vastuseid.

Enamus noortel eksisteerib homoseksuaalseid sõpru ning saavad nendega hästi läbi, hoolimata sellest, et nad on erinevad.
Allikad:
1. Eesti Päevaleht 20. juuli 2009 Kalev Kask
2. Eesti Päevaleht 30. juuli 2003
3. Justiitsministeeriumi 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs:
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50960/Kokkuv%F5te+mitteabielulise+kooseluga+seotud+ettepanekutest.pdf
Lisad:
Küsimustik:
Homoabielude seadustamine
Tere, oleme kaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi 11 klassi õpilast, Karl ja Henry ning sooviksime, et täidaksite meie küsitlust. Aitäh! :)
* Required
Top of Form
Sugu ja Vanus? *
Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda. *
Allpool on välja toodud mõned väited, millele võiksite vastata, kas Ja või Ei. Pead end sallivaks inimeseks? *

•  Ja
  
•  Ei
  

Arvan, et homoseksuaale ei tohiks kohelda teistmoodi kui heteroseksuaale (samad õigused, samad kohustused) *

•  Ja
  
•  Ei
  

Arvan, et eestis ei tohiks olla lubatud homoseksuaalsete suhete seaduslik registreerimine perekonnaseisuametis *

•  Ja
  
•  Ei
  

Arvan, et demokraatlikus riigis ei tohiks kedagi diskrimineerida seksuaalorientatsiooni tõttu *

•  Ja
  
•  Ei
  

Homoseksuaalsed inimesed tekitavad minus vastumeelseid tundeid *

•  Ja
  
•  Ei
  

Perekond saab eksisteerida ainult siis, kui tegemist on mehe ja naise vahelise suhtega *

•  Ja
  
•  Ei
  

Olen homoseksuaalsete suhete vastu religioossetel põhjustel *

•  Ja
  
•  Ei
  

Minu tutvusringkonnas leidub homosid või lesbisid *

•  Ja
  
•  Ei
  

Üldiselt pole mul otseselt homode- ja lesbide vastu midagi, küll aga leian, et viimasel ajal kajastatakse seda kõike liiga palju (nt. homoparaad jne) *

•  Ja
  
•  Ei
  

Armastus võib eksisteerida paratamatult ka kahe mehe või kahe naise vahel

•  Ja
  
•  Ei
  

Homoseksuaalsus on ebanormaalne nähtus, mis tuleks liigitada seksuaalhälvete alla *

•  Ja
  
•  Ei
  

Olen nõus samasooliste abieludega, aga arvan, et lapsendamise õigusi ei tohiks neil olla *

•  Ja
  
•  Ei
  

Arvan, et samasooliste abielu seadustamiseks ei ole Eesti ühiskond käesoleval hetkel veel valmis *

•  Ja
  
•  Ei
  

Eesti riigi kohus on kaitsta kõiki inimgruppe ja me peaks võtma eeskuju teistel Euroopa riikidelt, kus mitteabieluline kooselu on reguleeritud *

•  Ja
  
•  Ei
  

Homoseksuaalne orientatsioon ei ole geneetiliselt determineeritud, vaid keskkondlikult tingitud käitumine ning samasooliste isikute liitu ei tohiks riiklikult perekonnana tunnustada *

•  Ja
  
•  Ei
  

Eestile pole vaja eraldi samasooliste kooselu seadust, kuna Eestis on homoseksuaale liiga vähe *

•  Ja
  
•  Ei
  

Pooldan samasooliste kooselu, aga abielu tuleks olla keelatud *

•  Ja
  
•  Ei
  

28