Kuressaare Gümnaasium
ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS
Uurimistöö
Koostaja : Risto Paiste
Klass: 10A
Juhendaja :
Kuressaare 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Arvuti 5
1.1 Arvuti ajalugu 5
1.2 Personaalarvuti 5
1.2.1 Pihuarvuti 6
1.2.2 lauaarvuti 6
1.2.3 Sülearvuti 6
1.2.4 Suurarvuti 6
1.3Arvuti osad 7
1.3.1 Monitor 7
1.3.2 Korpus 7
1.3.3 Kõlarid 8
1.3.4 Klaviatuur 8
1.3.5 Hiir 8
1.4 Arvuti riistvara 8
1.4.1 Sisendseadmed 9
1.4.2 Töötlusseadmed 9
1.4.2.1 Keskseade 9
1.4.2.2 Välismälu 9
1.4.2.2.1 Arvuti mäluseadmete ühikud 10
1.4.3 Väljundseadmed 10
2. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid 11
2.1 Tehnostress 11
2.1.1 Arvutikartus 11
2.1.2 Arvutisõltuvus 11
2.1.3 Nahaärritus 12
2.1.4 Stress 12
2.1.5 Mõju silmadele 12
2.1.6 Peavalud 13
2.1.7 Printeriga seotud ohud 13
3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas 15
3.1 Uuringu metoodika ja valim 15
3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas 16
Kokkuvõte 26
Kasutatud kirjandus 28
LISA1 Küsitlus 29

Sissejuhatus

Arvuteid on väga erinevaid, nii ka arvutiga kaasnevaid terviseprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et inimesed veedavad liiga kaua aega arvuti taga ja ei liiguta ennast piisavalt.
Üldiselt on arvuti kasutamisega kaasnevad probleemid küllalt levinud mitmel pool maailmas. Paikne töö arvuti taga on üheks suureks põhjuseks just nendele terviseprobleemidele. Näiteks kontoritöötaja, kes istub päevast päeva arvuti taga, vaatab arvuti ekraani väsitab ja kindlasti ka kahjustab enda silmi, ning mis kõige hullem võib tekitada endale arvutisõltuvuse, millest ei ole enam lihtne lahti saada.
Antud teema on valitud kuna autor tunneb sügavat huvi arvutite ja arvuti kasutamisega kaasnevate probleemide vastu ning soovib nende kohta rohkem informatsiooni teada saada.
Antud töös on püstitatud järmised probleemid:

• Millised on erinevad arvutite liigid;
  
• Millest arvuti koosneb;
  
• Milline on arvutite ajalugu;
  
• Millised on arvutiga kaasnevad terviseprobleemid;
  

Töö eesmärgiks on:

• Uurida arvuti kasutamist õpilaste seas;
  
• Tutvuda arvutiga seonduvate teemadega;
  
• Teavitada arvutitest ja nendega kaasnevatest terviseprobleemidest;
  
• Teada saada õpilaste teadmisi arvutist ja arvutiga kaasnevatest probleemidest;
  

Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilased vanuses 15-19.
Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• Nooremad õpilased kasutavad arvutit rohkem, kui vanemad õpilased;
  
• Tüdrukud kasutavad arvutit vähem, kui poisid;
  
• Õpilased ei ole teadlikud kõigist arvutiga kaasnevatest probleemidest;
  
• Nooremad õpilased kasutavad arvutit rohkem meelelahutuseks , kui koolitööde tegemiseks;
  
• Poisid kasutavad arvutit rohkem meelelahutuseks, kui tüdrukud;
  

1.Arvuti

Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele.Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist (vikipeedia(a) 2008). Enamus arvuteid maailmas on personaalarvutid.

1.1 Arvuti ajalugu

Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile . Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat , mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita (Arvuti ajalugu 2009).
Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC , mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad . Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba , mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke (vikipeedia (f)2009).

1.2 Personaalarvuti

. Personaalarvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks(Arvuti ja selle põhikomponendid 2009).
Personaalarvuti põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks (vikipeedia(b) 2008). Personaalarvuteid on palju erinevaid.

1.2.1 Pihuarvuti

Pihuarvuti on väga väike(enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009).

1.2.2 lauaarvuti

Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit.

1.2.3 Sülearvuti

Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008).

1.2.4 Suurarvuti

Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e- teatmik (a) 2009)
Joonis1(suurarvuti)

1.3Arvuti osad

Arvuti koosneb paljudest osadest.
Joonis2(arvuti osad)

1.3.1 Monitor

Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta on arvutit pea võimatu kasutada.Tavaline monitor sarnaneb põhimõttelt televiisoriga (Arvuti riistvara 2009).

1.3.2 Korpus

Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat (korpus ja toiteplokk 2008).

1.3.3 Kõlarid

Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009).

1.3.4 Klaviatuur

Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009).

1.3.5 Hiir

Hiir on laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske.Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga (e-teatmik(b) 2009).

1.4 Arvuti riistvara

Riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend -, väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud (vikipeedia(e) 2009). Arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest.

1.4.1 Sisendseadmed

Sisendseadmes on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed (Arvuti ja selle põhikomponendid 2009). Sisendseadmed on hiir, klaviatuur, skänner, mikrofon ja kõik muud seadmed millega saab arvutisse infot sisestada.

1.4.2 Töötlusseadmed

Pärast andmete sisestamist arvutisse toimub nendega terve rida andmetöötlusprotsesse, enne kui neid uuesti saab väljastada. Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on keskseade ja välismälu (töötlusseadmed 2009).

1.4.2.1 Keskseade

Keskseadet (CPU - Central Processing Unit ) võib võrrelda inimajuga. See on keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed. Keskseade tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist
keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Keskseade sisaldab tavaliselt peitmälu (vahemälu), mis toimib ajutise mäluseadmena (töötlusseadmed 2009).

1.4.2.2 Välismälu

Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse tavaliselt diskettseadmeid, kõvakettaseadmeid, magnetlint - ja magnetkassettmälusid, mälukaarte (protsessorkaarte) , optilisi mälusid (CD-ROM jms) ja mälupulki. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine" (töötlusseadmed 2009).
1.4.2.2.1 Arvuti mäluseadmete ühikud
Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju erinevaid ühikuid.
Bait (B) 1 B
8 b (8 bitti)
Kilobait (KB) 1 KB
1024 B
Megabait (MB) 1 MB
1024 KB
Gigabait (GB) 1 GB
1024 MB
Tabel 1(Mälüühikud)

1.4.3 Väljundseadmed

Väljundseadmed on seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks.Väljundseadmeteks on monitor, printer , kõlarid jne (arvuti ja selle põhikomponendid 2009).

2. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid

Arvuti kasutamisega võib seonduda palju terviseprobleeme millest esialgu ei pruugi inimestel aimugi olla.

2.1 Tehnostress

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia , sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena ( KLIINIK .EE 2009).

2.1.1 Arvutikartus

Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses , et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka suutmatusega (tahtmatusega?) õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema. Tehnostressina võib käsitleda ka ülaltoodud riist -vara- tarkvara -oskused süsteemi logisevatest lülidest tulenevaid stressiilminguid.
Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed õpivad enamike kasulikest oskustest mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks mänguline keskkond, kus negatiivne tagasiside on mitte reaalne tagasilöök, vaid osa mängust, mille võib naerdes unustada (KLIINIK.EE 2009).

2.1.2 Arvutisõltuvus

Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutisõltlane kipub külastama tavatult ja mõttetult palju arvutikauplusi, kasutama arvutialast terminoloogiat ka muus, sageli sobimatus kontekstis, eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud. Hetkel ollakse arvamusel, et arvutisõltuvuse puhul annavad head raviefekti analoogsed meetodid, mis muude sõltuvusseisundite ravis . Igal juhul tähendab see, et taolise seisundi möödumine iseeneslikult on vähetõenäoline ja abi tuleb otsida raviasutusest (KLIINIK.EE 2009).

2.1.3 Nahaärritus

Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool (KLIINIK.EE 2009).

2.1.4 Stress

Stress on organismi keerukas reaktsioon , mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, pealesuruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu, kaasaarvatud arvuti (KLIINIK.EE 2009).

2.1.5 Mõju silmadele

Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - tööreziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega, ligikaudu 10-minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil üheaegselt vältida nii tugiliikumisaparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimist. Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi loomingulise komponendiga tööde puhul, kui hetkel peosolevat mõttelõnga sugugi käest ei tohi lasta. Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem (KLIINIK.EE 2009).
Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära ühelt poolt monitori tehnilised näitajad, teisalt kasutajapoolsed seaded . Esimesed neist määravad suures osas ära teised, siiski on erinevate indiviidide eelistused sageli erinevad. Seetõttu tasub kuvari muretsemisel lisaks tehnilistele näitajatele kontrollida pilti ka oma silmaga, sest kuvari kallidus, headus ning sobivus antud indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses (KLIINIK.EE 2009).

2.1.6 Peavalud

Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega (KLIINIK.EE 2009).
Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on:

• Peegeldav või pimestav ekraan
  
• Kujutise kehv kvaliteet
  
• Sobimatud prillid
  
• Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress
  
• Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress
  
• Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta
  
• Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge
  

2.1.7 Printeriga seotud ohud

Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta . Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem (KLIINIK.EE 2009).

3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas

Arvuti kasutamine on tänapäeval hakanud küllaldaselt levima ja sellega kaasnevad ka paljud probleemid, millest õpilastel eriti aimugi ei ole. Õppeasutused ja lapsevanemad ei ole lapsi piisavalt informeerinud arvutiga kaasnevatest terviseprobleemidest ja sellest tulenevalt on see saanud suureks probleemiks.

3.1 Uuringu metoodika ja valim

Uuring on läbi viidud ajavahemikus 04.03.2009 – 12.03.2009 ning kokku osales uuringus 73 õpilast. Antud uurimistöö uuring on läbi viidud küsitlusena.
Küsitlus (vaata lisa 1 küsitlus) viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9. -12. klassi õppivate 15.-19. aastaste õpilaste seas.
Kokku küsitleti 73 õpilast neist 39 olid naissoost ja 36 olid meessoost.
Tabel 2 Küsitletud õpilased klasside kaupa (autor).
Õpilaste koguarv
Naissoost
Meessoost
9. klass
15
7
8
10. klass
21
11
10
11. klass
20
13
7
12. klass
17
8
9
Kokku
73
39
34
Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi. Naissoost ja meessoost küsitletute vastused kujutatakse diagrammidel eraldi, et luua võrdlus.

3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas

Autor viis läbi küsitluse (vaata lisa 1 küsitlus) Kuressaare Gümnaasiumi 9. -12. klasside õpilaste seas uurimaks arvuti kasutamist õpilaste seas ja õpilaste teadmisi arvutist ning arvutiga kaasnevatest probleemidest. Küsitlus koosnes kuuest küsimusest millest viiele tuli vastata valikvastustega ja kahele vabas vormis.
Joonis 3 Küsitluses osalenud inimeste arvuline koosseis (autor).
Antud küsitluses osales poisse 34 ja tüdrukuid 39. Jooniselt 6 on näha, küsitlusele vastasid üsna võrdselt poisse ja tüdrukuid.
Küsimustele vastati järgnevalt (küsitluse leht on ära toodud lisa 1 küsitlus):

Kas teil on kodus arvuti?
Tabel 3 arvuti omamine kusitletute seas (autor).
Omab arvutit
Ei oma arvutit
9. klass
15
0
10. klass
20
1
11. klass
19
1
12.klass
16
1
Kõik kokku
70
3
Tabelisse on paigutatud küsitletute vastused arvuti omamise kohta. Tabelist selgub , et 73-st küsitletust omab arvutit 70 ja ei oma ainult 3 õpilast.
Joonis 4 arvuti omamine küsitletut seas (autor).
Jooniselt on näha, et 96% (70 )küsitletutest omab arvutit ja ainult 4% (3) eii oma.
Tänapäeval ei ole see enam eriti suur üllatus, et pea igal inimesel on kodus arvuti seega on arusaadav, et praktiliselt kõigil küsitletutel on kodus arvuti.
2.Kui tihti kasutate arvutit?
Siin ja edaspidi kasutatakse naissoost vastajate märkimiseks N ja meessoost vastajate märkimiseks M tähte.
Tabel 4 küsitletute arvuti kasutamise tihedus (autor).
Iga päev
Üle päeva
3-4 korda nädalas
Kord nädalas
Harvem kui kord nädalas
9.klass M
5 (62.5%)
2 (25%)
1 (12,5%)
0
0
9.klass N
4 (57,1%)
1 (14.3%)
1 (14,3%)
1 (14,3%)
0
9. klass kokku
9 (60%)
3 (20%)
2 (13,3%)
2 (6.7%)
0
10.klass M
5 (50%)
3 (30%)
0
1 (10%)
1 (10%)
10.klass N
7 (63,6%)
2 (18,2%)
1 (9,1%)
1 (9,1%)
0
10.klass kokku
12 (57,1%)
5 (23,8%)
1 (4.8%)
2 (9,5%)
1 (4.8%)
11.klass M
3 (42,8%)
2 (28,6%)
1 (14,3%)
1 (14,3%)
0
11.klass N
6 (46,2%)
3 (23%)
2 (15,4%)
1 (7,7%)
1 (7,7%)
11.klass kokku
9 (45%)
5 (25%)
3 (15%)
2 (10%)
1 (5%)
12.klass M
2 (22,2%)
3 (33,4%)
2 (22,2%)
2 (22,2%)
0
12.klass N
4 (50%)
3 (37,5)
1 (12,5)
0
0
12.klass kokku
6 (35,3%)
6 (35,3%)
3 (17,7%)
2 (11,7%)
0
M kokku
15 (44,1%)
10 (29,4%)
4 (11,8%)
4 (11,8%)
1 (2,9%)
N kokku
21 (53,8%)
9 (23%)
5 (12,8%)
3 (7,7%)
1 (2,7%)
Kõik kokku
35 (48%)
19 (26%)
9 (12,3%)
8 (11%)
2 (2,8%)
Tabelist selgub, et nooremas vanuseastmes kasutavad poisid tüdrukutest rohkem arvutit, aga vanemates klassides on asi vastupidi, tüdrukud kasutavad arvutit poistest rohkem. Kõige rohkem kasutab arvutit iga päev 9. klass, üle poolte vastanutest (60%). Kõige vahem kasutab iga päev arvutit 12. klass alla poole vastanutest (35,3%). Kokku vastanutest kasutab iga päev arvutit 35 õpilast (48%), üle päeva 19 õpilast (26%), 2´-3korda päevas 9 õpilast (12,3%), kord nädalas 8 õpilast (11%) ning harvem kui kord nädalas 2 õpilast (2,8 %).
Joonis 5 Joonis 6
Joonis 5 ja 6 küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste vastused arvuti kasutamise tiheduse kohta (autor).
Jooniselt 5 ja 6 on näha, naissoost õpilastest kasutab iga päev arvutit 54% aga meessoost õpilased 44%, seega naissoost õpilased kasutavad rohkem arvutit iga päev kui meessoost. Üle päeva kasutavad arvutit mõlema soo esindajad suhteliselt võrdselt, samuti ka ülejäänud variandid.
Joonis 7 küsitletute vastused arvuti kasutamise tiheduse kohta (autor).
Peaaegu pooled küsitlusele vastanud õpilased (48%) kasutavad arvutit iga päev. 26% üle päeva, 12,3% 2-3 korda nädalas, 11% kord nädalas ja 2,8% harvem kui kord nädalas.
3.Milleks kasutate põhiliselt arvutit?
Tabel 5 milleks kasutavad õpilased põhiliselt arvutit (autor).
õppetööks
meelelahutuseks
Sõpradega suhtlemiseks
Muud toimetused
9.klass M
2 (25%)
4 (50%)
2 (25%)
0
9.klass N
3 (42.8%)
1 (14,3%)
2 (28,6%)
1 (14,3%)
9. klass kokku
5 (33,3%)
5 (33,3%)
4 (26,7%)
1 (6,7%)
10. klass M
5 (50%)
2 (20%)
3 (30%)
0
10.klass N
6 (54,5%)
1 (9,1%)
4 (36,4%)
0
10 klass kokku
11 (52,4%)
3 (14,3%)
7 (33,3%)
0
11.klass M
4 (57,1%)
1 (14,3%)
2 (28,6%)
0
11.klassN
6 (46,1%)
1 (7,7%)
5 (38,5%)
1 (7,7%)
11.klass kokku
10 (50%)
2 (10%)
7 (35%)
1 (5%)
12.klass M
4 (44,5%)
1 (11,1%)
2 (22,2%)
2 (22,2%)
12.klass N
4 (50%)
0
3 (37,5%)
1 (12,5%)
12.klass kokku
8 (47,1%)
1 (5,9%)
5 (29,4%)
3 (17,6%)
M kokku
15 (44,1%)
8 (23,5%)
9 (26,5%)
2 (5,9%)
N kokku
19 (48,7%)
3 (7,7%)
14 (35,9%)
3 (7,7%)
Kõik kokku
34 (46,6%)
11 (15,1%)
23 (31,5%)
5 (6,8%)

klassi õpilased kasutavad arvutit võrdselt meelelahutuseks ja õppetöödeks (33,3%). Vanemates klassides on arvuti kasutamine õppetöödeks ülekaalus teistest tegevustest.

Joonis 7 Joonis 8
Joonis 7 ja 8 milleks kasutavad naissoost ja meessoost õpilased põhiliselt arvutit (autor).
Jooniselt 7 ja 8 on näha ,et nii naissoost õpilased kui meessoost õpilased kasutavad arvutit õppetööks enam vähem võrdselt M(44%), N(49%), küll neiud natuke rohkem aga siiski. Meelelahutuseks kasutavad noormehed (24%) arvutit tunduvalt rohkem kui tütarlapsed (7%), seevastu suhtlevad neiud sõpradega arvutis rohkem kui poisid N (36%) M (26%).
Joonis 9 milleks kasutavad õpilased põhiliselt arvutit (autor).
Kõigist küsitletustest kasutab arvutit õppetöödeks 46,6% (34 õpilast), mis on peaaegu pooled küsitletutest. Meelelahutuseks kasutab arvutit 15,1% (11 õpilast) vastanutest, mis ei ole väga suur hulk. Sõpradega suhtleb põhiliselt arvutis 31,5% (23 õpilast) vastanutest, mis on üsnagi suur hulk, ning muudeks toimetusteks kasutab arvutit põhiliselt 6,8% (5 õpilast).

Kas olete teadlik arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest? Kui jah siis millistest?
Tabel 6 õpilaste teadlikkus arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest (autor).
Jah
Ei
9. klass
5 (33,3%)
10 (66,7%)
10. klass
7 (33,3%)
14 (66,7)
11.klass
6 (30%)
14 (70%)
12.klass
6 (35,3%)
11 (64,7%)
Kõik kokku
24 (32,9%)
49 (67,1%)
Tabelis 6 on kujutatud õpilaste teadlikkus arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest.Selgub, et laste teadlikkus on väga lünklik selles vallas , kuna üle poolte õpilastest ei tea arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest suurt midagi.
Joonis 10
Kõigi vastanute seas teab arvuti kasutamisega kaasnevatest probleemidest ainult 33%, mis on väga vähe. Tuleb välja, et enamus õpilasi (67%) kasutab arvutit sellega kaasnevatest probleemidest teadmata, mis on väga halb, kuna inimestel ei ole õrna aimugi millised võivad olla arvutist tekitatud terviseprobleemid ja millised mitte.
Joonis11
Õpilastest kes olid mõningal määral kursis arvuti kasutamisest tingitud probleemidega teadsid kõige rohkem (54%) silmade kahjustust. 33% peavalu ning 13 % stressi. Nagu jooniselt 11 näha ei tea õpilased kuigi palju arvuti kasutamisega kaasnevaid probleeme ja see on suureks probleemiks tänapäeval kuna inimesed ei oska aimatagi, mis neid võib ees oodata.

Milliseid terviseprobleeme olete kogenud seoses arvuti kasutamisega?
Tabel 7 õpilaste kogetud arvuti kasutamisest tingitud terviseprobleemid (autor).
Silmade väsimus/kahjustus
peavalud
stress
Nahaärritused
Arvuti- sõltuvus
Arvuti- kartus
9. klass
9 (60%)
6 (40%)
0
0
0
0
10.klass
16 (76,2%)
4 (19%)
1 (4,8%)
0
0
0
11.klass
14 (70%)
5 (25%)
0
0
1 (5%)
0
12.klass
13 (76,5%)
4 (23,5%)
0
0
0
Kõik kokku
52 (71,2%)
19 (26%)
1 (1,4%)
0
1 (1,4%)
0
Õpilastel esineb kõige rohkem silmade väsimust/kahjustusi, veel esinep palju peavalusi. Kõige rohkem silmade väsimust/kahjustusi esineb 10. ja 12. klassis. Nahaärritusi ja arvutikartust ei ole esinenud ühelgi vastanust. Seda ehk sellepärast, et nahaärritusi esineb üldse vähe ja arvutikastus esineb enamasti vanematel inimestel.
Joonis 12
71% vastanutel on olnud silmad ärritus, mis on väga suur hulk, see on üks suur märk sellest, et õpilased kasutavad palju arvutit. Peavalusid on esinenud 26% õpilastest, stress 2% ja arvutisõltuvus 1%. Sellest võib järeldada, et õpilastel ikkagi on terviseprobleeme seoses arvuti kasutamisega.

Kas te arvate , et kasutate arvutit liiga palju?
Tabel 8 õpilaste arvamus enda arvuti kasutamis tihedusest?
jah
ei
9. klass
12 (80%)
3 (20%)
10.klass
17 (81%)
4 (19%)
11.klass
18 (90%)
2 (10%)
12.klass
14 (82%)
3 (18%)
Kõik kokku
61 (84%)
12 (16%)
Enamus õpilasi arvab kindlalt, et nad kasutavad arvutit liiga palju, ainult mõned üksikud õpilased nii ei leia. Tegelikkuses on see tõsi, et õpilased kasutavad liiga palju arvutit.
Joonis 13
84% kõigist vastanutest on veendunud, et nad kasutavad arvutit liiga palju, mis on ka tõsi, sest tänapäeva noored ütleme nii, et eii saa ilma arvutita, aga arvuti kasutamist tuleks vähendada küll, sest liigne arvuti taga istumine põhjustab palju terviseprobleeme.16% vastanutest arvab, et nad ei kasuta arvutit liiga palju.

Kokkuvõte

Tänapäeva ühiskonnas on arvutite tähtsus suurenenud tunduvalt. Arvutit kasutatakse kõikjal ning on olemas pea igas peres. Tänapäeva noorte seas on suureks probleemiks arvuti kasutamine, kuna sellega kaasnevad igasugused erinevad terviseprobleemid nagu silmade ärritus, liikumis vähesus, peavalud ja paljud teised probleemid.Suurim probleem seoses arvuti kasutamisega õpilaste seas ongi just silmade ärritus, esines 71% vastanutest, see on väga suur hulk ning see on põhjustatud sellest, et õpilased veedavad liiga palju aega arvuti taga. Peaaegu pooled vastanutest kasutavad arvutit iga päev, mis näitab, et õpilaste seas on arvuti kasutavus väga suur ja suureneb veelgi.
Selleks, et lastel ei oleks nii palju arvutist tingitud terviseprobleeme peaksid nad vähendama oma arvutis käimist. Nooremate õpilaste vanemad peaksid panema lastele mingid piirid kui kaua tohib arvutis olla, sellega ei kaasneks silmade ärritust ega midagi.
Uurimusest selgus, et õpilased teavad arvuti kasutamisest tingitud terviseprobleemidest väga vähe ja oskavad nimetada vaid üksikuid terviseprobleeme. Mis on väga halb.
Peaaegu pooled vastanutest kasutavad arvutit koolitööde tgemiseks, aga nooremate õpilaste hulgas (eriti poiste) kasutatakse arvutit ka väga palju meelelahutuseks.
Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste arvuti kasutamisest ja nende teadmistest arvutiga seonduvatest terviseprobleemidest. Autor ei arvanud algselt, et selles koolis on arvuti kasutamine niivõrd suur ja teadmised terviseprobleemide kohta niivõrd lünklikud. Autor küll teadis, et see mingil määral nii on aga, et nii suurel määral, see tuli autorile üllatusena.
Uurimustöös püstitatud hüpoteesidest said tõestuse järgmised:

• Nooremad õpilased kasutavad arvutit rohkem kui vanemad õpilased
  
• Õpilased ei ole teadlikud arvutiga kaasnevatest probleemidest.
  
• Poisid kasutavad arvutit rohkem meelelahutuseks kui tüdrukud.
  

Uurimustöös püstitatud hüpoteesidest ei leidnud kinnitust järgmised:

• Tüdrukud kasutavad arvutit vähem kui poisid.
  

Küsitluses selgus, et poisid kasutavad tüdrukutest isegi vähem arvuti, kuigi suhteliselt võrdselt.

• Nooremad õpilased kasutavad arvutit rohkem meelelahutuseks kui koolitöödeks.
  

Küsitluses selgus, et nooremad õpilased kasutavad arvutit küll palju meelelahutuseks, eriti poisid, aga selgus ka see, et koolitöödeks kasutatakse arvutit ikkagi rohkem.

Kasutatud kirjandus

Arvuti ajalugu [WWW] http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=158&Itemid=9

Arvuti ja selle põhikomponendid [WWW] http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html

Arvuti riistvara [WWW] http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m

e-teatmik IT ja sidetehnika seletatav sõnaraamat [WWW] http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1815

Klaviatuur [WWW] http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/

KLIINIK.EE-e-RAAMAT [WWW] http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,24

KLIINIK.EE-e-RAAMAT [WWW] http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,26

KLIINIK.EE-e-RAAMAT [WWW] http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,27

Korpus ja toiteplokk [WWW] http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=35

Serveriressursside koondumine [WWW] http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=98&Itemid=42

Töötlusseadmed [WWW] http://web.zone.ee/pcabi/tootlus.html

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Arvut i

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5larid

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvut i

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Pihuarvut i

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara

LISA1 Küsitlus

Arvuti kasutamine õpilaste seas
Tere, olen Risto Paiste Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassi õpilane ja koosten uurimistööd teemal “ Arvuti kasutamine õpilaste seas”. Oleksin väga tänulik, kui leiaksite aega vastata mõnele küsimusele. Ette tänades!
Sugu M N
Vanus
Klass
Palun märkige oma vastusevariant ristikesega.

Kas teil on kodus arvuti?
_ Jah _Ei

Kui tihti te kasutate arvutit?
_iga päev _ üle päeva _2-3 korda nädalas _kord nädalas _harvem kui kord nädalas

Milleks kasutate põhiliselt arvutit?
_õppetööks _meelelahutuseks _sõpradega suhtlemiseks _muudeks toimetusteks

Kas olete teadlik arvutiga kaasnevatest probleemidest?
_Jah _Ei

Kui jah siis millistest?

Milliseid terviseprobleeme olete kogenud seoses arvuti kasutamisega?
_silmade väsimus/ kahjustus _peavalud _stress _nahaärritus _arvutisõltuvus _arvutikartus

Kas te arvate, et kasutate arvutit liiga palju?
_Jah _Ei

Soovite midagi lisada?