Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused (0)

Ülenurme Gümnaasium

Stella Halling
12.c klass
Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused
Uurimistöö
Juhendaja Ave Vigel
Ülenurme 2015

Sisukord

Ülenurme Gümnaasium 2
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kirjanduse ülevaade 4
1.1 Varasemad uuringud 4
1.2 Ajakirjandus 4
1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus 5
1.4 Lugemist mõjutavad tegurid 6
2. Metoodika 7
2.1. Valim 7
2.2. Küsimustik 8
2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid 8
3. Tulemused ja arutelu 9
3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine 9
3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine 12
3.3. Kohustuslik kirjandus 13
3.4. Raamatud ja üldine lugemine 19
Kokkuvõte 26
Summary 28
Kasutatud kirjandus 30
Lisa 1. Küsimustik 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumuste kohta 32
Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed 36
Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad 37
Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast 38

Sissejuhatus

Uurimistöö teemaks on valitud „Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused’’, kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008).
Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis.
Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust:
1. Kui paljud õpilased loevad?
2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda?
3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga?
Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6. ja 9. klasside õpilaste seas (Lisa 1). Küsimustikule vastajad pidid andma vastuse ka püstitatud oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad:
1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased.
2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud.

1. Kirjanduse ülevaade

1.1 Varasemad uuringud

Tallinna Reaalgümnaasiumis tehtud uurimustööst (Pungas, 2008) selgus, et vanuse kasvades uudiste lugemise populaarsus internetiportaalidest suureneb. Samas paberkandjal ajalehti loevad vanemad õpilased vähem. Ajalehtede ja internetimeedia lugemist koos analüüsides selgus, et uudiseid loetakse igas vanuses ühepalju, erineb vaid põhjalikkus: vanemad õpilased loevad ajalehti kauem ning vaatavad läbi rohkem rubriike. Ajakirjade populaarsus vanuse kasvades tüdrukute seas väheneb, kuid poiste hulgas tõuseb. Kohustusliku kirjanduse lugemises on nooremad õpilased korralikumad lugejad, poisid loevad vabamalt ning nende meelest on normaalne lihtsalt raamatu sisukokkuvõtete lugemine. Eesti õpilased loevad naudingu eesmärgil suhteliselt vähe, 44% õpilastest loeb ainult siis, kui peab, kuigi 52% õpilastest loeb selleks, et saada vajalikku infot ( PISA 2010). Rebase (2012) tööst selgus, et lugemishuvi langeb vanuse kasvades märgatavalt. Reeglina arvasid õpilased, et kohustuslik kirjandus on igav, sest koolis pakutud kirjanduslik valik ei paku paljudele õpilastele huvi. Neiude seas aga tõuseb vanuse kasvades nende hulk, kelle arvates on kohustuslik kirjandus huvitav. Nooremad õpilased ei saa kohustusliku kirjanduse vajalikkusest hästi aru, kuid vanemad õpilased on veendunud, et see on siiski vajalik. Raamatute lugemise kohta tõdeti, et vabatahtlikult loetakse neid üsna vähe ja neiud olid agaramad lugejad kui poisid (Pungas, 2008). Seda kinnitab ka Anu Ratasepa (2006) tehtud magistritöö, et neiud loevad rohkem raamatuid. Ratasepa magistritööst selgus ka see, et õpilasi, kes sooviksid aina enam lugeda, leidus vanemate õpilaste seas rohkem. Kokkuvõtlikult selgus, et nooremad õpilased loevad rohkem kui vanemad, kuid vanemate hulgas on pigem need õpilased, kellele meeldib lugeda. Peamiseks lugemist takistavaks teguriks oli ajapuudus vanematel õpilastel, nooremate hulgas hoopis see, et huvitavaid raamatuid on liiga vähe (Pungas, 2008).

1.2 Ajakirjandus

Tiit Hennoste (2012) on öelnud , et ajakirjade lugejad jäävad aina vanemaks ning mingisuguseks uudiseks ei ole ka tõsiasi, et vanad loevad rohkem paberilt, noored aga hoopis arvutist.
Emori 2012. aasta uuringu käigus selgus, et naised on aktiivsemad lugejad kui mehed ˗ vahe on isegi 1,5-kordne. Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud, kuid ajakirjade lugemises olid naised tunduvalt aktiivsemad. Põhjuseks võib olla see, et naistele suunatud ajakirju on rohkem võrreldes meestele suunatud ajakirjadega (Eestlased loevad…, 2012).
Eesti lugejauuringu 2013. aasta esimese kvartali tulemuste järgi olid kõige loetavamad ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht…, 2013).

1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus

Viimasel ajal on hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini kuulda, et noored ei taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust , kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil. Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Eestis peetakse loomulikuks seda, et lapsed loevad maailma- ja eesti kirjanduse tähtsamaid teoseid ning klassika juurde viivaks teeks on koolikirjandus. Kohustusliku kirjanduse vastu räägib aga see, et kui kodudes isegi on olemas väärtteoseid, siis need ei kõneta enam tänapäeva noort (Puksand, 2012).
Astrid Aus (2006), kes on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja-metoodik, on oma artiklis öelnud, et klassikute lugemine on küll vajalik, kuid ta leiab, et alati ei ole vaja tervet teost läbi lugeda ning kohustuslikule kirjandusele lisaks peaks olema ka nn vaba lugemine, mille hulka võiksid kuuluda teosed, mida loetakse vastavalt huvidele, arengutasemele või soole. Samas artiklis on Aus rääkinud ka tehtud küsitlusest ning selle tulemustest, mille ta 2006. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumis läbi viis ning milles oli küsimusi ka kohustusliku kirjanduse kohta. Näiteks küsiti seal, kas õpilaste arvates on kohustuslik kirjandus vajalik või mitte. Suurem osa õpilastest ehk 88% oli sellega nõus, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Põhjenduseks toodi, et see avardab silmaringi, aitab parandada õigekirjaoskust ja arendab sõnavara.
Oluline on meeles pidada ning mõista, et tänapäeva noorte raamatukaugus ei tulene teoste raskest kättesaadavusest, vaid vähesest huvist nende sisu vastu. Paljude õpilaste jaoks ei ole kohustusliku kirjanduse lugemine probleemiks, kuid omajagu on ka selliseid õpilasi, kes raamatu kättevõtmiseni jõuda ei pruugigi. Raamat tuleb ju raamatukogust võtta, mis võib vahel tunduda ületamatuna ( Hirv , 2012).
Liivia Rebane (2012) on öelnud: „Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet , arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil.’’

1.4 Lugemist mõjutavad tegurid

Tiit Hennoste (2011) on oma artiklis öelnud, et Eesti kuulub selliste maade hulka, kus noored on tagaotsas ilukirjanduse lugemise poolest ning esirinnas ollakse internetis lugemisega. Õpilaste seas edestavad lugemist järgmised hobid : arvuti, sport , tantsimine , televiisor ning sõbrad (Rebane, 2012).

2. Metoodika

Uurimistöö küsitlus viidi läbi 2013. aasta teisel õppeveerandil Ülenurme Gümnaasiumis ja selle läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Küsitluse vastustest selgitati välja 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused. Küsimustikus märgiti vastused valik- ning vabavastustena.

2.1. Valim

Uurimistöö tegijat huvitas, kuidas suhtuvad lugemisse gümnaasiumi õpilased, sest eelneval aastal viidi Ülenurme Gümnaasiumis läbi samasugune uuring põhikooli 6. ja 9. klasside hulgas. Gümnaasiumi õpilaste seast valiti välja 10. ning 12. klass, et oleks väikegi märgatav vanusevahe ning teada saada millises vanuses on lugemine olulisem. Küsitluses osales kaks 10. klassi ja üks 12. klass. Järgnevas tabelis on näha vastanute arv klasside ja soorühmade kaupa.
Tabel 1. Küsitletud Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste arv klasside soorühmade kaupa.
Klass
Neiud
Noormehed
Kokku
10. klass
13
13
26
12. klass
6
5
11

2.2. Küsimustik

Et teada saada õpilaste lugemisharjumuste kohta, kasutati uuringu läbiviimisel sarnast küsimustikku, mida rakendati ka Tallinna Reaalkoolis erinevas vanuses õpilaste seas (Pungas, 2008) ning Ülenurme Gümnaasiumis 6. ja 9. klasside hulgas ( Vare & Köbas, 2013). Küsitlus on jagatud nelja ossa , mille ülesehitust küsimuste ja teemade kaupa võib näha tabelist 2. Küsitluse võib leida lisast 1.
Tabel 2. Küsimustiku ülesehitus teemade kaupa.
Küsimuste numbrid
Teema
1-3.1
Ajalehed
4-4.1
Ajakirjad
5-10; 17-18
Kohustuslik kirjandus
11-16
Raamatud ja üldine lugemine

2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid

Küsitlus viidi läbi Ülenurme Gümnaasiumis 2013. õppeaasta 2. õppeveerandil, millele õpilased vastasid arvutiklassis. Küsimustikus oli ära seletatud, kuidas tuleb vastata ning selle täitmisele kulus kuni 10 minutit.
Andmed sisestati ja korrastati ning diagrammid ja tabelid koostati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel 2010 abil.

3. Tulemused ja arutelu

Tulemustes on iga küsimuse juures välja toodud kõik vastusevariandid . 10. klassi ja 12. klassi tulemusi vaadeldi eraldi.

3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine

1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/ muid uudisteportaale?
Joonis 1. Ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide jälgimine klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Jooniselt 1 selgub , et 10. klassis jälgib regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid ja muid uudisteportaale 85% noormeestest ja 31% neiudest. 12. klassis on tulemused vastavalt 80% noormeestest ja 50% neiudest.
Hästi on aru saada, et noormeestel on huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu suurem kui neiudel. Selle põhjuseks võib olla, et noormehed veedavad internetis rohkem aega kui tüdrukud. Samas on näha, et 12. klassi neiudel hakkab huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu kasvama. Põhjuseks võib olla see, et osatakse rohkem ajalehti lugeda, sest sõnavara ja silmaring on avaram.
Ka Tallinna Reaalkoolis tehtud uurimistöös (Pungas, 2008) selgub, et noormeeste osakaal ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide jälgimises on suurem kui neiude seas.
2. Kas Sinu peres käib mõni ajaleht?
Joonis 2. Ajalehtede tellimus õpilaste kodudes klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Selgus, et 10. klasside õpilaste peredes käib rohkem ajalehti kui 12. klassides ja noormeeste peredes on ajalehtede tellimus suurem kui neiudel. 12. klassi neiudel aga ajalehtede koju käimine ei ole nii populaarne .
Ajalehtede tellimine polegi tänapäeval enam nii populaarne kui varem ning põhjuseks võib tuua selle, et kõik, mis ajalehes kirjutatud, on saadaval ka internetis.
Õpilaste kodudesse tellitud ajalehtedest olid kõige populaarsemad Postimees ja Õhtuleht (Lisa 2).
Vare ja Köbase (2013) uurimistööst selgus, et ajalehtede tellimus koju on suurem ning populaarsem just poiste peredes. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tulemus ühtib, sest noormeeste peredesse tellitakse rohkem ajalehti kui neiude peredesse ning ajalehtede koju tellimus toimub ka suuremal osal õpilastel.
3. Kas ise loed regulaarselt mõnda ajalehte?
Joonis 3. Regulaarne ajalehtede lugemine klasside järgi. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
On näha, et regulaarselt loevad ajalehti ainult vähesed. Noormeestest loevad mõnda ajalehte korrapäraselt vaid natuke üle poolte ning neiude ajalehtede lugemus on madal.
Joonis 4. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg. Noormehed (n=11) ja neiud (n=2)
Nagu selgub (Joonis 4), loevad neiud hoolsamalt ajalehti kui noormehed. Enamus poistel kulub kuni 15 minutit ajalehe lugemisele, ülejäänud 27% loeb ajalehte kuni 30 minutit. Tüdrukud pühendavad ajalehtede lugemisele kuni tund aega.
Võrreldes aga kui kaua õpilased loevad ajalehti Tallinna Reaalkoolis tehtud uurimistööga (Pungas, 2008), siis saadud tulemused on samad. Neiudest ei loe nii paljud küll ajalehti kui noormeestest, kuid neiud loevad ajalehti kauem ning põhjalikumalt kui noormehed.

3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine

4. Kas loed regulaarselt mõnda ajakirja?
Joonis 5. Regulaarne ajakirjade lugemine. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
10. klassis on ajakirjade lugemises aktiivsemad noormehed, kuid 12. klassis on suurem hulk ajakirjade lugejatest neiud. Tuleb välja ka see tõsiasi, et 12. klassis on rohkem neid õpilasi, kes ajakirju loevad.
Loetavaim ajakiri on Imeline Ajalugu, sellele järgnevad Kroonika ning Imeline Teadus (Lisa 3).
2013. aasta seisuga on Eesti populaarseim ajakiri Kroonika (Eesti loetavaim…., 2013), mis on ka uurimistööst selgunud , et Kroonika on üks loetavaimatest ajakirjadest.

3.3. Kohustuslik kirjandus

5. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtteid?
Joonis 6. Kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtete lugemine 10. klassis.
46% 10. klassi noormeestest loeb sisukokkuvõtet ka siis, kui nad on raamatu läbi lugenud. Neist poole vähem on õpilasi, kes loevad sisukokkuvõtet ainult siis, kui raamatut ei ole lugenud. 15% on neid noormehi, kes loevad ainult sisukokkuvõtet ning ülejäänud 15% ei loe ei raamatuid ega sisukokkuvõtteid. Uuringus selgus, et pole ühtegi 10. klassi noormeest, kes loeks ainult raamatuid. 54% 10. klassi neiudest loevad sisukokkuvõtet ainult siis, kui raamatut ei ole lugenud. 15% on neid, kes loevad sisukokkuvõtet ka siis, kui on raamatut lugenud ning 15% on neid, kes loevad ainult sisukokkuvõtet. 8% 10. klassi neiudest loeb ainult raamatuid ning 8% neiudest ei loe ei raamatuid ega ka sisukokkuvõtteid.
Joonis 7. Kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtete lugemine 12. klassis.
12. klassis on 60% neid noormehi, kes loevad sisukokkuvõtet ainult siis, kui raamatut ei ole lugenud ning 40% noormehi, kes loevad sisukokkuvõtet ka siis, kui raamat on läbi loetud. Neiudest on 50% neid, kes loevad sisukokkuvõtet, kui nad on raamatut lugenud. 33% on neid neiusid, kes loevad sisukokkuvõtet vaid siis, kui raamatut ei ole lugenud ja 17% neiudest loeb ainult raamatut. 12. klassi küsitledes selgus, et klassis puuduvad need, kes ei loeks ei raamatuid ega ka sisukokkuvõtteid ning puuduvad ka need, kes loeksid ainult sisukokkuvõtteid.
Kui võrrelda omavahel 10. klassi ja 12. klassi, siis 12. klass on kohusetundlikum kohustusliku kirjanduse lugemisel. Arvatavasti on see põhjendatav sellega, et 12. klass saab kohustusliku kirjanduse lugemise olulisusest rohkem aru.
6. Milline alljärgnevatest väidetest kehtib Sinu kohustusliku kirjanduse lugemise kohta kõige paremini?
Joonis 8. Kohustusliku kirjanduse lugemist iseloomustavad väited klasside kaupa
10. klassis on 15% neiudest ja 15% noormeestest need, kes ei loe ühtegi raamatut. 31% on noormehi, kes loevad väheseid raamatuid, neiusid on aga 39%. Neid neiusid on 23%, kes loevad pooled raamatud läbi. Noormehi, kes loevad pooled raamatud läbi on 39%. 15% on neid noormehi, kes loevad alati kõik raamatud läbi ja neiusid on vastavalt 23%.
12. klassis ei ole mitte ühtegi õpilast, kes ei loeks mitte ühtegi raamatut. Noormeestest 60% loeb väheseid raamatuid ning 20% loeb umbes pooled raamatud läbi. Ülejäänud 20 % loeb alati kõik raamatud läbi. Pooled neiudest loevad väheseid raamatuid ning 33% loeb umbes pooled raamatud läbi. 17% loeb alati kõik raamatud läbi.
Kui taas võrrelda 10. klassi ja 12. klassi, siis on ikkagi näha, et 12. klass suhtub kohustusliku kirjanduse lugemisele kohusetundlikumalt.
7. Kas Sul esineb tihti probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisega?
Joonis 9. Probleemid kohustusliku kirjanduse kättesaamisega klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Jooniselt 9 selgub, et enamasti ei esine probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisega.
10. klassis on ainult 23% noormehi ning 15% neiusid, kellel esineb probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisel. 12. klassis on see protsent suurem, noormeestel 40% ja neiudel 50%.
Võrreldes saadud tulemusi Tallinna Reaalkoolis (Pungas, 2008) tehtud uurimistööga, siis tulemused ühtivad, et vanuse kasvades on kohustusliku kirjanduse kättesaamisega probleeme esinenud .
Muidugi võib tekkida probleem, kui terve klass tahab samal ajal ühte ning sama raamatut laenutada ning raamatukogus on seda eksemplari vaid paar raamatut. Kohustusliku kirjanduse kättesaamisega võib probleeme tekkida pigem siis, kui õpilane on lihtsalt laisk ning puudub arusaam kohustusliku kirjanduse olulisusest (Hirv, 2012).
8. Kas kohustuslik kirjandus on üldiselt Sinu arvates huvitav?
Joonis 10. Õpilaste huvi kohustusliku kirjanduse vastu klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Paljud õpilased arvavad , et kohustuslik kirjandus ei ole huvitav. 10. klassi noormeestest arvab ainult 39%, et kohustuslik kirjandus on põnev. 12. klassis arvavad hoopis 17% neiudest, et kohustuslik kirjandus on huvipakkuv.
Lisaks paluti küsitluses nimetada kohustuslikku kirjandust, mis neile on meeldinud (Lisa 4). Kõige populaarsem vastus oli muidugi see, et ei ole olnud raamatut, mis oleks meelepärane. Kõige rohkem on õpilasi sümpatiseerinud raamat „ Vanamees ja meri”.
Tallinna Reaalkooli uurimistööga (Pungas, 2008) tulemused ühtivad. Vanuse kasvades noormeeste huvi raamatute vastu kahaneb ning neiude hulgas kasvab.
9. Kas kohustuslik kirjandus on Sinu arvates vajalik?
Joonis 11. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
10. ja 12. klassi puhul on kohustuslik kirjandus enamjaolt vajalik. 10. klassis on see arvamus protsentuaalselt väiksem kui 12. klassis. 10 klassis arvavad 23% noormeestest ja 30% neiudest, et kohustuslik kirjandus pole oluline, 12. klassis on ainult 17 % neid neiusid, kes arvavad nii.
Õpilastel paluti vastata küsitluses ka, et miks nad nii arvavad. Kohustusliku kirjanduse lugemine on õpilaste arvates vajalik, sest see parandab keeleoskust, arendab mõtlemist ja sõnavara, avardab silmaringi ning muidu ei loeks mitte keegi raamatuid.
Nende arvates, kes vastasid, et kohustuslik kirjandus ei ole vajalik, on raamatute lugemine aja raiskamine ning need, kes tahavad lugeda, loevad niikuinii.
Tulemus ühtib Tallinna Reaalkoolis (Pungas, 2008) tehtud uurimistööga, et vanuse kasvades muutub õpilaste arvates kohustuslik kirjandus vajalikumaks.

3.4. Raamatud ja üldine lugemine

10. Kui tihti Sa raamatuid loed (lisaks kohustuslikule kirjandusele)?
Joonis 12. Raamatute lugemise sagedus 10. klassis. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13)
10. klassis on päris palju neid õpilasi, kes peale kohustusliku kirjanduse ei loe ühtegi raamatut. Ainult 1 neiu loeb raamatuid mitu korda nädalas. Ülejäänud noormehed ja neiud loevad ainult paar korda aastas või mõne kuu tagant.
Joonis 13. Raamatute lugemise sagedus 12. klassis. 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
12. klassis on 2 neiut, kes loevad mitu korda nädalas. Ülejäänud noormehed ja neiud loevad raamatuid mõne kuu tagant või paar korda aastas.
10. ja 12. klassi tulemused on sarnased ning taaskord saab tõestust väide, et neiud on tublimad lugejad.
Kui võrrelda saadud vastuseid Tallinna Reaalkoolis (Pungas, 2008) tehtud uurimustööga, siis tulemused on täiesti erinevad. Tallinna Reaalkoolis loetakse raamatuid rohkem kui Ülenurme Gümnaasiumis. Arvatavasti on see nii, sest Tallinna Reaalkool on alati olnud Eesti koolide edetabeli eesotsas ning sellepärast peavadki sealsed õpilased rohkem lugema, et koolis tasemel olla.
11. Mitu raamatut Sa keskmiselt kuus läbi loed (lisaks kohustuslikule kirjandusele)?
Joonis 14. Ühes kuus loetavate raamatute hulk klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Peaaegu kõik uurimuses osalejad vastasid, et loevad ühes kuus läbi 0-1 raamatut, 2-3 raamatut loevad ühes kuus need neiud, kes vastasid, et lisaks kohustuslikule kirjandusele loevad nad muid raamatuid mitu korda nädalas.
12. Kas Sulle meeldib lugeda?
Joonis 15. Lugemise meeldivus klasside järgi. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Jooniselt 19 võib välja lugeda, et 10. klassis on 54% poisse ja 31% tüdrukuid, kellele meeldib lugeda. 46% on poisse ja 69% on tüdrukuid, kellele lugemine ei meeldi. 12. klassis on 60% neid noormehi, kellele meeldib lugeda, neiusid vastavalt 83%. Vähem on neid noormehi ja neiusid, kellele lugemine ei meeldi, vastavalt 40% ja 17%.
Põhjenduseks, miks ei meeldi raamatuid lugeda, toodi välja, et see on aja raiskamine ja raamatuid lugeda on igav. Õpilased, kellele meeldib lugeda, tõid välja, et see on hea ajaviide , avardab silmaringi ja arendab sõnavara.
Tallinna Reaalkoolis läbi viidud uurimuse käigus (Pungas, 2008) meeldis lugemine rohkem vanematele õpilastele, ka Ülenurme Gümnaasiumis meeldib vanematele õpilastele rohkem lugeda.
13. Kas Sa arvad , et loed palju?
Joonis 16. Õpilaste arvamus enda lugemuse kohta. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
10. klassis on noormeeste ja neiude tulemus sama, 85% loevad enda arvates palju ning ülejäänud 15% ei loe. 12. klassis on 20% noormehi ning 33% neiusid, kes loevad enda arvates palju. On 80% noormehi ning 67% neiusid, kes enda meelest seda ei tee. Väga suur osa õpilastest tunnistab , et enda arvates nad eriti palju ei loe, mis võib tähendada, et nad saavad sellest aru, et tegelikult võiksid nad rohkem lugemisega tegeleda.
Ka Ratasepa (2006) projektis tuli välja, et tüdrukud hindasid enda lugemust kõrgemalt kui poisid.
14. Kas Sa tahaksid rohkem lugeda?
Joonis 17. Õpilaste soov lugemismahu suurendamiseks klasside järgi. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Jooniselt 17 on näha, et 10. klassis on 38% noormehi ning 12. klassis on 60% noormehi, kes tahaksid rohkem lugeda. Neiusid seevastu on 10. klassis 46% ja 12. klassis 100%. Selgub, et vanuse kasvades suureneb raamatute lugemise soov.
Noormehed ja neiud, kes ei soovi oma lugemismahtu suurendada tõid välja põhjenduseks, et nad loevad juba piisavalt, neil ei ole aega ning neile ei meeldi lugeda.
Kui võrrelda Tallinna Reaalkooli (Pungas, 2008) tulemusi Ülenurme Gümnaasiumiga, siis tulemused on sarnased. Mõlemas koolis on neiude osakaal suurem, kes sooviksid rohkem lugeda. Samuti sarnanes ka see, et vanemas eas õpilased sooviksid oma lugemismahtu suurendada.
15. Mitu raamatut Sa lugesid suvel?
Joonis 18. Suve jooksul loetud raamatute hulk 10. klassis. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13)
10. klassis on 9 noormeest, kes lugesid kuni 1 raamatu terve suve jooksul, 2-3 teost oli läbi lugenud ainult 4 noormeest. Neiusid seevastu aga 10 ja 2. Ainult 1 neiu oli läbi lugenud 4 või rohkem raamatut.
Joonis 19. Suve jooksul loetud raamatute hulk 12. klassis. 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
12. klassis oli 4 noormeest ja 4 neiut, kes olid läbi lugenud terve suve jooksul 0-1 raamatut. 1 noormees ja 2 neiut olid läbi lugenud 4 või enam teost.
16. Kas loeksid kohustuslikku kirjandust pigem suvel või kooli ajal?
Joonis 20. Õpilaste arvamus kohustusliku kirjanduse lugemise kohta suvel või kooli ajal. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6)
Suurem hulk õpilastest nii 10. klassis kui ka 12. klassis arvavad, et kohustuslikku kirjandust võiks lugeda pigem kooli ajal kui suvel.

Kokkuvõte

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased lugemisse suhtuvad ning kui paljud õpilased loevad ajalehti ja ajakirju.
Õpilaste lugemisharjumuste väljaselgitamiseks kasutati 2008. aastal Tallinna Reaalkoolis sarnase uurimise läbiviimiseks koostatud küsimustikku. Uuringus osalesid Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased ning küsitlus viidi läbi 2013. aasta teisel õppeveerandil. Kokku saadi vastused 37 õpilase käest, kellest 19 olid neiud ning 18 noormehed.
Tulemuste analüüs näitas järgmist:

• Interneti kaudu loevad ajalehti ning uudisteportaale rohkem vanemad õpilased ning poisid on aktiivsemad uudisteportaalide lugejad.
  
• Regulaarselt loeb ajalehti 32% õpilastest ning noormehed on tüdrukutest aktiivsemad lugejad. Vanemad õpilased kulutavad ajalehtede lugemiseks rohkem aega.
  
• Regulaarselt loeb ajakirju 43% õpilastest ning vanemad õpilased loevad rohkem.
  
• Õpilased toetuvad rohkem sisukokkuvõtetele kohustuslikku kirjandust vastates.
  
• Nooremad õpilased loevad rohkem kohustusliku kirjanduse raamatuid kui vanemad.
  
• Suuremal osal õpilastel ei ole probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisel.
  
• Vanuse kasvades kipub kohustuslik kirjandus õpilaste meelest igavaks muutuma .
  
• Nooremad õpilased ei saa nii hästi aru kohustusliku kirjanduse vajalikkusest, kuid siiski enamus õpilasi arvas , et see on vajalik.
  
• Neiud armastavad noormeestest rohkem lisaks kohustuslikule kirjandusele veel raamatuid lugeda ning nooremad loevad omal initsiatiivil rohkem kui vanemad.
  
• Vanematele õpilastele meeldib lugemine rohkem kui noortele.
  
• Paljud õpilased arvavad, et nad loevad vähe ning lugemist takistavaks teguriks on ajanappus.
  
• Neiude osakaal on suurem, kes sooviksid rohkem lugeda. Vanemas eas õpilased tahavad oma lugemismahtu suurendada.
  
• Rohkem on neid õpilasi, kes suvel loevad ainult ühe või mitte ühtegi raamatut läbi.
  
• Suurem osa õpilastest loeb kohustuslikku kirjandust meelsamini kooli ajal.
  

Uurimistöö alguses püstitati järgmised hüpoteesid:

12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased.

Poisid loevad vähem kui tüdrukud.
Võib öelda, et vanemad õpilased loevad tõesti rohkem, sest lisaks kohustuslikule kirjandusele loevad ajalehti ja ajakirju 12. klassi noormehed ja neiud regulaarselt. Nooremad loevad rohkem aga kohustuslikku kirjandust.
Teine hüpotees , et noormehed loevad vähem kui neiud, pidas ka paika. Internetiportaale ning ajalehti lugesid küll poisid rohkem, kuid tüdrukud lugesid lisaks kohustuslikule kirjandusele juurde rohkem laamatuid, olid aktiivsemad ka ajakirjade lugejad.
Kuna antud töö käigus uuriti vaid 2013/2014 õppeaastal 10. ja 12. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta, siis väga suuri üldistusi teha ei saa. Selleks, et veel selgemat pilti saada, tuleks sarnast uurimust korrata läbi mitme aasta ning siis tulemusi koos analüüsida. Lugemuse koha pealt ei ole Ülenurme Gümnaasiumis asjad just mitte halvad, kuid arenemisruumi veel on. Samuti võiks edaspidi uurida näiteks seda, et milliste raamatute kättesaamisega on probleeme olnud Ülenurme Gümnaasiumi raamatukogus.

Summary

The aim of this research was to find out the attitude of the 10th and 12th graders of Ülenurme Gymnasium to reading and the number of students who read newspapers and magazines.
To identify students’ reading habits the author used a questionnaire which had been compiled to conduct a similar survey in Tallinn Secondary Science School in 2008. The research included the 10th and 12th graders of Ülenurme Gymnasium and the survey was carried out during the second term of the 2013 school year . A total of 37 responses were received , of whom 19 were girls and 18 boys .
Analysis of the results showed the following :

• Older students read more newspapers and news websites on the Internet than younger students, and the news websites are more actively followed by boys than girls.
  
• 32% of students read newspapers on regular basis , and boys are more active readers than girls. Older students spend more time on reading newspapers.
  
• Magazines are read regularly by 43% of the students and mostly by older students.
  
• Students rely more on the content summaries of the compulsory literature .
  
• Younger students read more books of compulsory reading than older students.
  
• The majority of students have no problems with the access to the compulsory literature.
  
• With the increasing age students tend to get bored with compulsory literature.
  
• Younger students do not understand the necessity of compulsory literature so well, however , the majority of them believe it to be necessary .
  
• Girls love to read more books in addition to the compulsory literature than boys and younger students love to read on their own initiative more than older ones .
  
• Older students enjoy reading more than younger students.
  
• Many students think that they read too little and lack of time is the main hindering factor .
  
• The number of students who would like to read more is higher among girls. Senior students want to increase the amount of their reading.
  
• There are more of these students who read only one book or no books in summer .
  
• Most of the students prefer to read the compulsory literature at school not during the holidays .
  

The following hypotheses were formulated at the beginning of the research:

12th grade students read more than 10th grade students.

Boys read less than girls.
It can be said that senior students read more, because in addition to the compulsory literature the 12th grade boys and girls read newspapers and magazines on a regular basis. However, junior students read more compulsory literature.
The second hypothesis about boys reading less than girls was also confirmed. While boys read newspapers and news websites more than girls, girls read more books in addition to the compulsory literature, and they are also more avid magazine readers.
Since this research was limited to the reading habits of 10th and 12th grade students of the 2013/2014 school year , you cannot make great generalizations. In order to get a clearer picture , a similar study should be repeated over several years , and the results of the separate researches should be analysed. The reading experience of Ülenurme Gymnasium is not exactly bad, but it has room for improvement. A topic for further investigation could be, for example, a list of books which students have found difficult to obtain at the library of Ülenurme Gymnasiumy.

Kasutatud kirjandus

Aus, A. 2006. Ilukirjandus põhikoolis. Haridus , 11-12, 2006, lk.24
Eesti loetavaim ajaleht on Postimees ja ajakiri Kroonika 2013, GoodNews. URL: http://www.goodnews.ee/eesti-loetavaim-ajaleht-on-postimees-ja-ajakiri-kroonika (viimati vaadatud 10. juunil 2014).
Eestlased loevad ligi 6 erinevat väljaannet – vaid veerand neist on tellitud 2012. TNS Emor . URL: http://www.emor.ee/eestlased-loevad-ligi-6-erinevat-valjaannet-vaid-veerand-neist-on-tellitud/ (viimati vaadatud 19. mail 2015)
Hennoste, T. 2012. Tiit Hennoste: mõned mõtted lugemisajakirjanduse hetkeseisust. Postimehe lisaleht Arvamus ja Kultuur, 18.03.2012, lk.5
Hirv, L. 2012. Liina Hirv: noor peab esmalt tahtma raamatut lugeda. Postimees, 22.03.2012 URL: http://arvamus.postimees.ee/783880/liina-hirv-noor-peab-esmalt-tahtma-raamatut-lugeda (viimati vaadatud 11. juunil 2014).
Loetuim leht on Postimees ning loetuim nädalakiri Kroonika 2013. Postimees, 2.05.2013 URL: http://www.postimees.ee/1222850/loetuim-leht-on-postimees-ning-loetuim-nadalakiri-kroonika (viimati vaadatud 19. mail 2015)
Puksand, H. 2012. Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused Keel ja Kirjandus, 2012, 11, lk.824
Pungas, T. 2008. Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste seas. Tallinn: Tallinna Reaalkool. [Uurimistöö].
Ratasep, A. 2006. Projekti „Lugeda on mõnus ’’ võimalused aktiivse lugeja kujunemisel info kommunikatsioonitehnoloogia vahendite toel. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Magistritöö].
Rebane, L. 2012. Teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja neid mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö].
Tire , G., Puksand H., Henno , I., Lepmann, T. 2010. PISA 2009–Eesti tulemused. Tallinn. URL: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_2009_Eesti.pdf (viimati vaadatud 16. mail 2015)
Vare, L.-M., ja Köbas, 2013. Ülenurme Gümnaasiumi 6. ja 9. klasside õpilaste lugemisharjumused. Ülenurme: Ülenurme Gümnaasium. [Uurimustöö]

Lisa 1. Küsimustik 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumuste kohta

KÜSITLUS
Üldandmed
Märkige ära oma sugu (tõmmake sobivale variandile ring ümber) ja vanus (kirjutage punktiirile oma vanus)!
Sugu: 1- mees 2- naine
Vanus: ............. aastat
Klass: ..............
Valikvastustega küsimustele leidke ÜKS kõige sobivam vastusevariant (tõmmake sellele ring ümber)!
1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/ muid uudisteportaale?
1) Jah 2) Ei
2. Kas Sinu peres käib mõni ajaleht?
1) Jah 2) Ei
2.1. Kui jah, siis nimeta see/need:
....................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Kas ise loed regulaarselt mõnda ajalehte?
1) Jah 2) Ei
3.1. Kui jah, siis kui palju aega Sul päevas ajalehtede lugemisele kulub?
1) Kuni 15 minutit 2) 16-30 minutit 3) 31-60 minutit 4) Üle 1-e tunni
4. Kas loed regulaarselt mõnda ajakirja?
1) Jah 2) Ei
4.1. Kui jah, siis täida järgnev tabel:
Ajakirja nimi
Kui palju aega Sa keskmiselt ühe numbri lugemisele kulutad?
1
2
3
4
5
5. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtteid?
1) Ei loe ei raamatuid ega sisukokkuvõtteid.
2) Raamatuid ei loe, loen ainult sisukokkuvõtteid.
3) Kui raamatut ei loe, siis loen sisukokkuvõtteid.
4) Loen sisukokkuvõtet vahel ka siis, kui raamatut lugesin.
5) Ei loe kunagi sisukokkuvõtteid, loen ainult raamatuid.
6. Milline alljärgnevatest väidetest kehtib Sinu kohustusliku kirjanduse lugemise kohta kõige paremini?
1) Loen alati kõik läbi 3) Loen väheseid
2) Loen umbes pooled 4) Ei loe ühtegi
7. Kas Sul esineb tihti probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisega?
1) Jah 2) Ei
8. Kas kohustuslik kirjandus on üldiselt Sinu arvates huvitav?
1) Jah 2) Ei
9. Nimeta kohustuslikku kirjandust, mis Sulle meeldis:
....................................................................................................................................................................................................................................................................................................
10. Kas kohustuslik kirjandus on Sinu arvates vajalik?
1) Jah 2) Ei
Põhjenda :....................................................................................................................................................................................................................................................................................
11. Kui tihti Sa raamatuid loed (lisaks kohustuslikule kirjandusele)?
1) Iga päev 5) Mõne kuu tagant
2) Mitu korda nädalas 6) Paar korda aastas
3) Kord nädalas 7) Üldse ei loe
4) Paar korda kuus
12. Mitu raamatut Sa keskmiselt kuus läbi loed (lisaks kohustuslikule kirjandusele)?
1) 0-1 2) 2-3 3) 4 või rohkem
13. Kas Sulle meeldib lugeda?
1) Jah 2) Ei
13.1. Kui ei, siis miks?
....................................................................................................................................................................................................................................................................................................
14. Kas Sa arvad, et loed palju?
1) Jah 2) Ei
15. Kas Sa tahaksid rohkem lugeda?
1) Jah 2) Ei15.1 Kui ei, siis miks?
....................................................................................................................................................................................................................................................................................................
15.2 Kui jah, siis mis Sind takistab?
1) Ei ole aega.
2) Ei leia mind huvitavaid raamatuid.
3) Mind huvitavaid raamatuid ei ole piisavalt eesti keelde tõlgitud.
Muu:.......................................................................................................................................
16. Mitut raamatut Sa lugesid suvel?
1) 0-1 2) 2-3 3) 4 või rohkem
17. Kas loeksid kohustuslikku kirjandust pigem suvel või kooli ajal?
1) Suvel 2) Kooli ajal

Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed

10. klass
12. klass
Kokku
Ajalehe nimi
Neiud
Noormehed
Neiud
Noormehed
Õhtuleht
3
2
2
1
8
Võrumaa teataja
0
2
0
0
2
Postimees
6
8
1
3
18
Tartu Postimees
1
1
0
0
2
Äripäev
0
1
0
1
2
Maaleht
0
1
0
0
1
Eesti Ekspress
0
1
0
0
1

Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad

Ajakirja nimetus
10. klass
12. klass
Kokku
Neiud
Noormehed
Neiud
Noormehed
Basketball
0
2
0
0
2
Cosmopolitan
2
0
1
0
3
Imeline Ajalugu
0
4
1
1
6
Kroonika
1
1
3
0
5
Imeline Teadus
0
3
1
1
4
Buduaar
1
0
0
0
1
Jalka
1
0
0
0
1
Digi
0
0
0
1
1
Kodutohter
0
0
1
0
1
Naisteleht
0
0
1
0
1

Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast

Teose pealkiri
10. klass
12. klass
Kokku
Neiud
Noormehed
Neiud
Noormehed
Meisterdetektiiv Blomkvist
0
1
0
0
1
Vanamees ja meri
2
4
0
0
6
Hamlet
0
1
0
0
1
Kuristik rukkis
0
2
1
0
3
Kessu ja Tripp
0
1
0
0
1
Mina olin siin
1
0
0
0
1
Pipi Pikksukk
1
0
0
0
1
Kevade
1
0
0
0
1
Mis sinuga juhtus, Ann?
1
0
0
0
1
Kuidas elad Ann?
1
0
0
0
1
Uinunud mõrv
1
0
0
0
1
Meie aja kangelane
1
0
0
0
1
Tõde ja õigus
0
0
2
0
2
Läänerindel muutusteta
0
0
1
2
3
Jane Eyre
0
0
1
0
1
Puudub
4
4
2
3
13