50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triin Edula
Õppematerjali autor
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. 8. Kui kes
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad kõiki värvusi,
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeld
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsade
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsen
pihta, toimub nädalane nihkumine. Selle aja jooksul langeb fütoplanktoni hulk. Upwellingu piirkondades tarvitatakse toit 100% Püsiv termokliin - produktsioon tagasihoidlik, ökonoomne ning tarvitatakse zooplanktoni poolt ära. Sellistes piirkondades on kõige suuremad kalasaagid. Avaookeanides on kalu vähe, sest seal elavad nano-ja pikoplanktonid. Seal elavad tuunid, kelle püüdmiseks kasutatakse palju energiat. Veesamba ökoloogia Orgaanilise aine tekkimine ja produktsiooni suurus.... Esmased produtsendid seovad kiirgusenergiat pigmentide abil CO2 + 2H2A CH2O + 2A +H2O Valgus ja pigmendid Doonorelektron on H2A - valgusreaktsioon Orgaaniline aine ei koosne ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on veel palju muid komponente. 1300 kilokalorit valgusenergiat + 6 mooli CO2 + 90 mooli H2O + 16 mooli NO3 + 1mool PO4 + mineraalelementide jäljed = 3,3 kg biomassi + 150 mooli C2 + 1287 kilokalorit soojust.
(bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid