juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes loob koos kriteeriumite ja indikaatorite süsteemiga raamistiku jätkusuutliku metsanduse kontseptsioonile. Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid, kahjurid, haigused) ja abiootilised (torm, põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus. Kahjustused süvenevad puude vananemisega ning mõjutavad oluliselt metsamajanduse tulukust. Metsakaitseliste rakendusuuringute maht on nii kahjustuste põhjuste, ulatuse kui ka vältimise ja tõrjevõtete aspektist pädevate otsuste langetamiseks ebapiisav. Kliima soojenemisest tulenevalt kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid.
Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit.
raiekiirus aeglane, harvendamine võib muuta tormitundlikumaks ja mets võib hävida. Lageraie uuendusraieviis, mille tulemusena tekib metsa asemele raiesmik. Alles jäetakse seemnepuud, eeluuendus, säilikpuud. Eelised: odavaim, kerge tehnikat kasutada, ei vigastata teisi puid nagu turberaie puhul. Puudused: lageraie võib soodustada erosiooni tekkimist, mets taastub aeglasemalt, tekib ühevanuseline mets. Oht suktsessiooniks. Valikraie raieviis, mille tulemus sõltub funktsioonist. Nt esteetika. Üheliigiliste metsade puhul võib olla jätkusuutlik. Eelised: püsimets, pidev puidukasutusvõimalus nt taludes, metsale antakse võimalus uueneda. Puudused: oht üleraieks, kallis, vigastab puid, saab rakendada varjutaluvate liikide puhul suktsessioonioht 36. Mis on põhilised sisendvood lepiku lämmastikubilansis kuidas saavad puud iga- aastaseks produktsiooniks vajamineva lämmastiku?
arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid Koondid · Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara, juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri
· Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis 13 Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid, kahjurid, haigused) ja abiootilised (torm, põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus. Kahjustused süvenevad puude vananemisega ning mõjutavad oluliselt metsamajanduse tulukust. Metsakaitseliste rakendusuuringute maht on nii kahjustuste põhjuste, ulatuse kui ka vältimise ja tõrjevõtete aspektist pädevate otsuste langetamiseks ebapiisav. Kliima soojenemisest tulenevalt kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha
NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem on seda raieviisi väga vähe kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Üldiselt tuleb aegjärkne raie kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades. Kõige sobivam männikus. Sõltuvalt puistu tihedusest 2-3 raiejärku: I järk väljaraie 30-35% tagavarast II järk väljaraie 40-45 (50)% allesjäänud tagavarast III järk ülejäänud osa
käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. 56 Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem on seda raieviisi väga vähe kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Üldiselt tuleb aegjärkne raie kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades. Tänapäeval, kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kolmes või kahes järgus. Soovitav: kuuse enamusega metsades 3 järku, männi enamusega metsades 2 järku. Kasvukohatüüpidest on sobivamad kuuse puhul jk, jk-ms ja männi puhul ms
vanuseklassi vältel), umbes 5 kuni 10 a. tagant korduvate raiejärkudega, milline määratakse kindlaks kasvukohatingimuste, täiuse, järelkasvu ja II rinde järgi. Mets raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena, alameetodi ja ja sanitaarraie põhimõttel. Käesoleva sajandi 60-datel aastatel läks see moodi. 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem pole seda raieviisi peaaegu kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Tänapäeval, kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kolmes või kahes järgus. Üldiselt tuleb kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades, samuti lehtpuupuistutes, kus esineb elujõuline Ku II rinne. Soovitav: kuuse enamusega metsades 3 järku: I raiejärguga raiutakse välja 20-30 % tagava-rast, jälgides põhimõtteid, et raiutaks tormihellad puud, halbade pärilike omadustega puud
annaabi.ee 
