Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia rakendused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
produktsioon, lämmastik, transgeen, osoon, erosioon, fotosüntees, kasvuhoone, varis, toiduahel, muld, transgeense, fosfor, lageraie, neto, ringeaasteaine, biomass, plankton, elavhõbe, viirus, niit, päikesekiirgus, kalad, raskemetallid, bakter, herbitsiid, atmosfäärist, kasvuhoonegaas, raieviis, vanuselise, bruto, varieerub, märg, herbivoor, tuhkpungad ja uus lehestik uued juured varud lehestikus ja tüves tüve juurdekasv kaitseainete tootmine 15 Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda? * taime kasvustrateegiast/liigist* kliimast *toitainete olemasolust *hormoonidest 16 Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda? Kui on vähem vett/toitaaineid, on suurem maa-alune produktsioon ja vastupidi 17 Mis on toitainete allokatsioon piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt 18 Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 19 Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust
Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad kõiki värvusi, tajume seda värvuste segu aga valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus? Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?
vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad meile kõiki päiksekiirte värvusi. Meie tajume värvuste segu valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus?Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?Kui lainepikkus on suurem siis peab sagedus olema samavõrra väiksem ja vastupidi
teatud valgustatuseni. * varjutaimed küllastuvad valgust umbes ¼ Päikese täisvalgusest, *valgustaimed umbes ½ täisvalgusest. (st. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast
osoonikiht on õhuke. • Kui ultraviolettkiirgus taimes neeldub, pohjustab ta vabade radikaalide teket (oksudatiivset stressi) • Ultraviolettkiirgus neeldub ainetes, kus on palju kaksiksidemeid, nt DNA-s, valkudes, aminohapetes, taimsetes hormoonides (nt. abstsiishappes), flavonoidides, antotsüaanides, fenoolsetes ühendites. Oksudeerivad gaasid atmoafääris (O3, NOx) Osoon atmosfääri erinevates kihtides (nn hea või kasulik ja halb või kahjulik osoon) • Osoon tekib ultraviolettkiirguse mõjul hapnikust aga veelgi intensiivsemalt lämmastikoksiididest. Osooni on rohkem seal kus on rohkem päikest ja saastatum õhk. • Osoon on väga tugev oksüdeerija, reageerib praktiliselt igasuguse bioloogilise materjaliga. • Osoon siseneb taime õhulõhede kaudu. Rakuseinte vees neeldumise tagajärjel tekivad hapniku
Surnu meres on soolsus 2,66 ‰. Kui keskkonnasoolsus on kõrgem kui organismil, siis organism kaotab vett. Surnu meres ei ole loomi, kuid seal elutsevad bakterid. Flamingod on roosad, sest söövad tsüanobaktereid. Samuti on nad kohanenud bakteritega. Täiskasvanud vähilaadsed taluvad 100‰ soolsust, kuid noored järeltulijad ei suuda seda taluda. Vähilaadsete munad elavad üle kuivuse perioodi ja elama hakkavad siis, kui tuleb sadu. Keha suurus, metabolism, kasv ja produktsioon C. ELTON - 80 aastat tagasi kirjutas raamatu “Animal ecology”, mis oli põhjapanev. Erilist tähelepanu juhtis loomade suuruse ja arvukuse seosele. Toitumisahela alumises osas väikesed ja neid on väga palju, et toita ära järgmise taseme organisme. Ülemises osas on arvukuse kindel vähenemine. Taimtoidulised loomad on väikesed ja paljunevad kiiresti. Mees ei 2 eksinud ka vesikeskkondade suhtes
Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetestsünteesivad orgaanilisi aineid, kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. Esmased konsumendid ehk taimetoidulised. Teisesed konsumendid ehk lihasööjad. Redutsendid ehk lagundajad 50.Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijast ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks). Detrivoorid on heterotroofid, kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. 51.Elurikkuse mustrid ja gradiendid. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi mitmekesisus. Madalamatel
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast) Autotroofid – primaarne produktsioon (taimed. Orgaaniliste ühendite süntees anorgaanilistest ühenditest) Heterotroofid – sekundaarne produktsioon (loomad ja seened. Toituvad ühenditest, mille on produtseerinud autotroofid) Maakoore nihete tulemusena tekivad süvaookeanites kohad, kus magma puutub kokku veega ja sinna tekivad mustad suitsetajad. Seal on täiesti erakordne ökospsteem. Seal elavad kemosünteesivad bakterid. 1
Nt. Sookail mida soojemas kohas, seda niiskemas. NB: Ei saa kasutada rohkem kui 3 faktoriga [3 mõõdet]. J. Liebig [1940] (i) reegel organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Korraga peaks limiteerima üks faktor, mis on kõige algataja. Shelford - limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Nt. fotoinhibitsioon taime fotosüntees jääb seisma valguse ülekülluse tõttu. Ökoloogiline amplituud ühemõõtmeline niss, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema. Tolerantsikõver ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nissi ruumi piires. Graafik, kus x-telg märgib mingi faktori taset. Püsttelg mõõdab liigi heaolu
Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16
liikuda aga ei oma tähtsust liigi paljunemises. (jääaja järgne elustik Pinnasesse või veekogudesse Ürgorud (sageli tektoonilistes lõhedes) laiemad (kuni 5 km) ja Eestis) Denitrifikatsiooniga atmosfääri. sügavamad sest maapind oli kõrgem kui praegune erosioon 3. Nad võivad täita barjääri, tõkke, filtri rolli liikide liikumise teel Lämmastikuringe Ürg-Neeva (maantee, jõgi). Bioloogiline sidumine Kujunesid ka klindilahed · Nad on paljuski mõjutatud servaefektist, nende siseosa elustik võib Selleks võimelised vaid mõned bakterid
Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.
ATSIDOFIIL- Happelembelised taimed. KALTSIFIIL- Lubjalembelised liigid. OLIGOTROOFID- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 4. Biootilised tegurid
toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest
moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3 aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m . Kõrgemate konsentratsioonde korral hakkab hemoglobiin lagunema. Mõõdukas- intensiivne taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!
Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *- ohver-kiskja *-parasiidid *-tolmeldajad 3
Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *- ohver-kiskja *-parasiidid *-tolmeldajad 3
peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt.
Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis
toitainete sisaldus, veereziim, rõhk(kohastumine, kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt külmapüha(temperatuur ja tuul ehk tuulekülm). Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt. Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine. Infropuna kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta keha temperatuuri. Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära. Valguse energia(päikese en) keemiline energia (toit), (energia ülekanne ei ole kunagi 100%, alati on energiakadu) keemiline energia jaguneb kaheks: 1.--- eluks vajalik energia(kasutatav energia) 2.--- soojus energia
India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera:
all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. Veeaur, CO2, CH4, N2O, O3 12) Mis on fotosüntees? Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp-produkt on glükoos. 13) Sõnasta termodünaamika I seadus. Ennergia jäävuse seadus: Energia võib üle mina ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia(nähtav valgus,
laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 19)Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. CO2, CH4, N2O,O3 20)Mis on fotosüntees? Fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp - produkt on glükoos. Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosüteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude
• Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. • Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. http://www.adesolaire.org/en/madagascar/deforestation-and-erosion.html Erosioon • Madagaskaril
Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas. Oligokliimaks lõppfaase on mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit päikeselt. GPP gross primary production e. kogu primaarproduktsioon. NPP net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP R(espiratsioon); NPP on kasutatav heterotroofidel. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e. maismaa NPP on ookeanide omast kaks korda suurem. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35. 30. Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides. Meres limiteerivad peamiselt toit (st. org
7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14. Happevihmad happeid, mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed. 15
toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang 43. Produtsent - tootev organism. 44. Säästev areng – jätkusuutlik areng. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. 46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. 47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. 48. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum 49. Troofiline tase - toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. 50. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. 2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused
Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na
Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
annaabi.ee 
