mai - 1. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 50 kg/ha. Võilill on tuntud taim. Enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis üle saja. Annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta. 1.9 Aedõunapuu ladinakeelne nimetus: Malus domestica. Õitsemise aeg: 15. mai - 5. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Õunapuu on tähtsaim viljapuu liik. Õitseb mai keskelt kuni juunini. Meeproduktiivsus ca 15-30 kg/ha. Õunapuu mesi on helekollane ja aromaatne. Õietolm on määrdunudkollane. 1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb
1Eksponentsiaalne kasv tähendab, et rakkude arv suureneb eksponentfunktsiooni järgi. Eksponentfunktsioon on selline funktsioon, mille juurdekasv on proportsionaalne funktsiooni väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muut...
kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid
Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, ) o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised (zestid) vahendid o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse
Liis Peedi ja Sirje Lehtmaa presentatsioon Stephen D. Kirklandi artikli "Compensation Plans That Pay Back" põhjal Kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine on tänapäeval tõeline väljakutse. Palga maksmisel tuleb lähtuda töötaja töötulemustest Töötajad on strateegiline investeering, mitte üldkulu. Produktiivsus Töötajatele tuleb selgelt väljendada, mida neilt oodatakse Eesmärgid peavad olema mõistlikud ja preemiad nende täitmise eest õiglased Preemia tuleb välja maksta koheselt, et töötaja seostaks seda otseselt töötulemustega Produktiivsus Tänu avaldamine Edukad ideed Paindlik tööaeg ja kodus töötamine. Lisaks ettevõtte eesmärkidele peaks töötajatel olema ka isiklikud eesmärgid. Edukad ideed
seda ära. Kui olud on väga halvad, tuleb seada eesmärke ja neid saavutada, mitte rakendada 'country club'-stiili. IV koolkond postmodernistlik. Kirjeldatakse juhtide mõtteviisi või konteksti, milles juhtimine aset leiab. Erinevates grupibaasides on erinevad juhid. Kui juht läheb rühmast eemale, tekivad asemele uued. - Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas arutatakse, mida tehakse, kes on juht produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist grupp vajab tugevat juhti). 3
TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS Mille järgi vaatan kas töötaja on sobiv? analüüsialused 1) Produktiivsus tulemus, saavutused 2) Kompetentsid atesteerimine 3) Hoiakud arenguvestlus/rahuloluküsitlus analüüsitakse stressitaset ja rahulolu KÄITUMISE MÕJUTAJAD: geenid, olukord, keskkond, võimed, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, taju, iseloom KUIDAS MOTIVEERIDA LAISKA: 1) Näita tema väärtust 2) Stimulatsioon 3) Aita mõtestada tegevust 4) Enda eeskuju KÕIK TÖÖTAJAD ETTEVÕTTES: 20% pühendunud 60% keskmine 20% laisk
seksuaalne armastus. Ollakse piisavalt küps selleks, et teistele pühenduda. Sulatada kokku enda ja teise identiteet kartmata kaotada midagi iseendast seda arvab Erikson isikliku identiteedi võimest. Viimast käsitleb ta kui püsiva suhte olulist tingimust. Inimene peab teadma, kes ta on ja mida ta endast kujutab. Selle perioodi potentsiaalne probleem on isolatsioon teistest, võimetus luua armastussuhteid, kuna segab võistlussituatsioon või hirm. Keskmine küpsus (26-64) produktiivsus või inertsus. Selles staadiumis on täiskasvanu huvi ja tegevus suunatud uue põlvkonna kasvatamisele. Eriksoni järgi on selle perioodi võtmesõnadeks produktiivsus töös ja loomine isiklikus elus. Oluline on ühiskonnale kasutoomine ja teiste eest hoolitsemine. Üksnes laste ilmaletoomine ei anna inimesele looja tunnet. Tähtis on näha oma osa laste kasvatamises ning oma sotsiaalset rolli laiemas mõttes. Selle perioodi ohud on enese "mahamatmises", tunne, et ei jõuta
kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed Tansaania, Jändrikud puud Juurdekasv 1-2m3/ha hõrendikud Austraalia, Tai (palmid, sandlipuu) Pikk kuivaperiood, madal tootlikus,
Nt kõrb, troop. tegurid. omavaheline toitumissuhe. toimuvaid muutusi. vihmamets BIOOM BIOOTILISED TEGURID HERBIFOORIA ÖKOLOOGIA Erinevat liiki Organism, kes saab Organismide reaktsioon Ökosüsteemi organismide oma elutegevuseks ööpäevase valguse- ja troofilised tasemed, mille kooseluvorm, mis on vajaliku energia pimedusperioodi produktiivsus väheneb ühele osapoolele toidus sisalduva muutumisele kõrgemate tasemete kasulik, teisele aga orgaanilise aine suunas. FOTOPERIODISM kahjutu oksüdatsioonil. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOMMENSALISM HETEROTROOF
suurendada maa tootlikku võimet; 3. Maaviljeluse ja loomakasvatuse üldise taseme tõstmine uute ja efektiivsemate võtete rakendamise kaudu (St maaviljeluses sobivate külvikordade rakendamine; sordiseemne uuendamine; kõrge saagivõimega sortide kasvatamine; niisutamine, kuivendamine, väetamine, taimekaitse jms. Loomakasvatuse karja struktuur, loomaliikidse ja tõugude aretustaseme ning produktiivsus looma heaolu jms.) Töö intensiivsus Töö intsensiivsus- inimtöö pingelisus, lihaste ja närvienergia hulk, mida töötaja töö tegemisel ajaühikus kulutab. Muudel võrdsetel tingimustel on intensiivsema töö puhul tööviljakus suurem ehk tööaeg mingi töö tegemiseks lüheneb. Tööviljakuse muutumatuks jäädes võib töö intensiivsus langeda, kui tööd
INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHNIKAT · VÄIKE SAAGIKUS JA PRODUKTIIVSUS HA KOHTA SAAK SUURENEB PÕLDUDE PINDALA JA KARJA SUURENDAMISEL · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD SUURTEL ROHTLAALADEL. TOOTMINE ON KAASAEGNE, MEHHANISEERITUD JA VÄHE TÖÖJÕUDU VAJAV. EKSTENSIIVSEKS NIM. NEID SUURTE PÕLLUPINDADE TÕTTU, MIS ROHTLATES LOODUSLI-KULT ON OLEMAS. SAAGIKUS VÄIKE (PÕUAD). KÕIK MÜÜGIKS. · ISTANDUSED SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS. MITME-AASTASED KULTUURID, VÄGA TÖÖMAHUKAS. KÕIK MÜÜGIKS
- sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35) - soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt - kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus
KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine. Vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbete pindala. Tekib juurde viljatuid aasasid. LAHENDUSED Tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimekasvatusmeetodeid. Istutada juurde puid. 1996 jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon. Liitunud on üle 190 riigi. Eestit nende seas ei ole. AITÄH KUULAMAST!
Suur aken, valgus hea Kliima hea Tööohutus Kontoritehnika õige kasutamine Tervist mõjutavad tegurid korras Töötajal peab töökohas olema turvaline Võrdlus kabinetiga Ohtlikult paigutatud kastid Keskkonnasäästlikus Energia kokkuhoid Vee ratsionaalne kulutamine Taaskasutus Jäätmete sorteerimine Transport töökohta Bürooruumide korrashoiu vajalikkus Produktiivsus suureneb Tervis püsib korras Korras kontor tagab hea maine Tänan kuulamast!
pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus sõltuv tööjõu pakkumise kõvera tõusust ● Tööhõive paindlike tööturu regulatsioonidega riikides volatiilsem/rohkem muutlik ● Välismaal asuvate ettevõtete muutlikkus suurem Kolmas peatükk: ● Välismaised ettevõtted: suuremad, kõrgemad palgad, tugevam kapital, suurem produktiivsus, koondunud omandiõigus, tegutsevad tootmisvaldkonnas ● Välismaised põhiinvestorid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Suurbritannia, USA. ● OECD riikide firmade laienemine: 1. Kõrgemalt arenenud riikidesse 2. Vähemarenenud riikidesse Neljas peatükk ● Tööhõive muutlikkus Euroopa riikides, võrdluses välis- ja kodumaised ettevõtted ● Võrdluses Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa: 1. Kaubavahetuse muutlikkus 2
Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes. Päikesekiirgus: 1) otsene kiirgus - S; 2) hajus kiirgus - D; 3) summaarne kiirgus - Q FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või
Nende programm hõlmas: Igas asukohas oli üks käitumuslik vaatleja, kes jälgis töötajate tööd ning varustuse ohutust Iga vaatleja läbis 2-päevase koolituse Kõigile vaatlejatele tagati meeskonnatöö koolitused, läbi mille parandati nende probleemide lahendamise oskust, suhtlemisoskust ning meeskonnatöö efektiivsust. Regulaarselt vaadati üle eesmärgid, et tagada jätkusuutlik areng Kasu ärile: 1) Paranes produktiivsus, vähenes tööpäevade kadu läbi õnnetuste (550- >301) 2) Parem avalik maine, viidi läbi mitmeid konverentse, mis tutvustasid nende programmi 3) Personali arendamine – paljud vaatlejatest on parandanud enda suhtlemis- ning IT-oskusi ja seeläbi omavad suuremat enesehinnangut/-kindlust Kasu tervisele ja ohutusele: 1) Chep UK õnnetustemäär on langenud 44 õnnetusjuhtumilt/1000000 töötunni kohta 11,8-le
*Võimaldab mõelda strateegiliselt *Suurendab tulemuslikkust Puudused : *Inimene ei taha öelda oma arvamust , kuna see laidetakse maha *Püütakse probleeme lihtsustada Mille poolest erinevad omavahel eksperimenteeriv ja konsolideeruv meeskond; eksperimenteeriv toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine. Konsolideeruv (ühinev) meeskond Tekib usaldus , tulevad eesmärgid , siht on paigas mille järgi tegutseda . Miks organisatsiooni produktiivsus eksperimenteerivas meeskonnas langeb? Kuna hakatakse vastu juhile , puudub usaldus ja juht sekkub otsustesse.
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
Ökoloogia organism - keskkond ainevahetus energiavahetus fenotüübi kujunemine mõju ontogeensile sümbioos +/+ mõlemale kasulik;Näide: kommsenasalism +/0 ühele kasulik teisele neutraalne;Näide: konkurents -/- mõlemale kahjulik;Näide: parasitism +/- ühele kasulik , teisele kahjulik ;Näide: kisklus +/- ühele kasulik, teisele kahjulik;Näide: herbivooria +/- ühele kasulik, teisele kahkilik;Näide: Antopoloogiga- inimese teadus Füsioloogia- talitlus Ökosüsteem(järv)=Elusosa+eluta osa Ühte liiki isendid ühel teritooriumil ühel ajal-populatsioon Populatsiooni iseloomustavad tunnused: *Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis *Tihedus - isendite arv pinnaühikul *Sõltuvaad organismide mõõtmetest, nõudlusest keskkonnategurite suhtes ja teistest populatsioonidest Elusosa on Biotsönoos ja eluta osa on Ökotoop Biosfäär- elu ...
" Teoses "Transtsendentse idealismi süsteem" (1800) vaatles ta eneseteadvust kui teadmiste ülimat printsiipi. Eneseteadvus produtseerib nii iseenda ja mitteteadlikult (unbewusst) objektide maailma. Mina kui subjekt on identne Mina kui objektiga, muutes seda mõteldes objektiks. · "Mina ei ole midagi muud kui iseennast objektiks muutev produtseerimine." Oma loodusfilosoofias oli loodus kui subjekt tema jaoks absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Kui oleks vaid puhas produktiivsus, siis ei sünniks midagi kindlat. Selletõttu peab olema mingi vastujõud või takistus, milles lähtuvad vormingud. · "Takistuse põhjus asub looduses endas, selles et see muudab end ise objektiks." Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevalt kujunemas. Näiv pdouktide tekkimine on tegelikult pidev reprodutseerimine, pidev hävitamine ja uuestiloomine.
Toitumine ökosüsteemi energeetilise e herbivoorid Käsitluse kontekstis-toidus sisalduva 3. Troofiline tase- teise astme tarbijad e energia osaline ärakasutamine populatsiooni karnivoorid või omnivoorid isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa 4. Troofiline tase kolmanda astme edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel tabijad e karnivorid või omnivoorid astmetel olevatele organismidele. Produktiivsus energia sidumise ja biomassi Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide ülesehitamse määr ajaühikus pindala või elusaine hulk massi või energiaühikutes ruumalaühiku kohta Brutoprduktsioon ökoloogilise süsteemi Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang puhastoodang. Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. Produktsioon e toodang e kogutud energia
...............................................................................................5 2.1 Tehnilised andmed........................................................................................................5 3. KÄIDELDAVUS................................................................................................................6 3.1.Lisaseadmed.................................................................................................................6 3.2. Produktiivsus...............................................................................................................6 3.3. Käivitamine külma ilmaga..........................................................................................7 4. KOKKUVÕTE...................................................................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9
*äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse
Kuna firma põhiliseks kuluks on töötajad, siis peaksid nad olema võimalikult produktiivsed ja loovad. Selleks, et kõige ideerohkemad ja hakkajamad inimesed just endale meelitada ning neid ka hoida, peaks olema võimalikult mõnus töökorraldus. Kontoritöö puhul lubaksin tööandjana oma töötajatele vaba tööaega. Poleks oluline mitte töötunnid vaid tulemus. Kui mingit tööd on võimalik ka kodust teha, siis miks mitte. Põhiline oleks produktiivsus ja kvaliteet, mitte kellast-kellani kontoris viibimine. Muidugi nõuaks ma endiselt korda töö peab olema tehtud ja õigeks ajaks. Usun, et sellise töökorraldusega, kus inimestel on rohkem võimalust ise oma aega planeerida, teeb neid rahulikumaks ning tekitab ,,iseenda peremees" tunnet. Töötajad, kes ei tunne ennast pidevalt survestatult teevad oma tööd paremini ja on rohkem motiveeritud tööd tegema.
Troopiline vihmamets. Viljandi Gümnaasium. Martin Kabanov II KU Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-25...
rannabaasi:sadamar ja kalavabrikut suure koguse kala töötlemiseks. 9. Miks on vajalikud kehtestada püügikvoodid? Et reguleerida ülepüüki.Näiteks Eesti kalurite püütud kilude mass (tonnides) peab jääma läänemeres kehtestatud kilupüügikvoodi piiresse. 10. Kirjelda maailmamere ökoloogilist seisundit ja kalavarude olukorda. Viimase saja aasta jooksul on maailmamere ökoloogiline seisund halvenenud ja bioloogiline produktiivsus vähenenud.Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või lohakuse tagajäriel miljoneid tonne toornaftat ja nafta tooteid. Kalavarude taastamist võivad takistada erimeelsused riikide vahel ja kehv sotsiaalmajanduslik olukord.
rannabaasi:sadamar ja kalavabrikut suure koguse kala töötlemiseks. 9. Miks on vajalikud kehtestada püügikvoodid? Et reguleerida ülepüüki.Näiteks Eesti kalurite püütud kilude mass (tonnides) peab jääma läänemeres kehtestatud kilupüügikvoodi piiresse. 10. Kirjelda maailmamere ökoloogilist seisundit ja kalavarude olukorda. Viimase saja aasta jooksul on maailmamere ökoloogiline seisund halvenenud ja bioloogiline produktiivsus vähenenud.Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või lohakuse tagajäriel miljoneid tonne toornaftat ja nafta tooteid. Kalavarude taastamist võivad takistada erimeelsused riikide vahel ja kehv sotsiaalmajanduslik olukord.
4. integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö 5. juhtkonna toetus alluvatele 6. kontroll 7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: - Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille
Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi: · Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas) · Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga et ta saaks võimalikult vähese abiga võimalikult palju ise hakkama · Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed võetaks arvesse kõigis toiminguis Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest. Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt? · Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks: ,,Korista nõud ära, me oleme söömise lõpetanud!" - käskiv. ,,Kõik on söönud, mis nüüd teha tuleb?" - hõlbustav. Või ka ,,Ehk teha .
5) osaluses osalejad (juhid ja alluvad) ei ole suutelised omavahel suhtlema häireteta. (kolmandik töötajatest kuulub etnilistesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse) PROBLEEMI LAHENDAMINE: Olukorra lahendamiseks on see, et osalust läbi viia ei ole otstarbekas. - Liini töö on füüsiliselt raske ning kui töötajad peaksid oma vabast ajast osaluskoosolekutel käima, muutuksid nad rahulolematuteks seetõttu aga langeks nende produktiivsus ja kannataks ka tahase toodang. - Töötajate vahel on suhtlusbarjäär (nad on etnilised ja rassiliselt erinevad) see takistab üksteisest arusaamist. - Madala haridustaseme tõttu ei ole töötajad ambitsioonikad ning nad ei pea oluliseks enda osalust juhtimises. MINU SOOVITUSED JOE´LE: Kui rakendada soovitusprogrammi sellisel moel, et töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö
kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Tagajärjed - viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Kõrbestumise tagajärjel kahaneb organismikoosluste produktiivsus ning hoogustub muldade sooldumine, vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbe pindala ja tekib juurde viljatuid aasasid. Lahendused tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimakasvatusmeetodeid ning istutada metsa juurde. Vaata erosiooni lahendusi. Reelika ja Marge
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, ba...
Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. Intraneti eelised Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni kiiremini. Web browseri liidesega saab kasutaja ligipääseda andmebaasidele mille firma on avalikuks teinud. Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat Ekstranet Ekstranetiks nimetatakse intraneti laiendust väljapoole läbi Interneti, et võimaldada valitud
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Kui Sigmund oli 4 aastane, kolis tema villakaupmehest isa paremate turgude otsinguil perega Viini. Alates sellest hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Bru...
kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus Töötuse probleemid Eelarve tasakaal Kaubavahetus Intressimäärad
Hüdrosfäär on väga ebaühtlase paksusega, kõrbete alal ta peaaegu puudub. 18. Mis on litosfäär? Litosfäär kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivimilist kesta. 19. Mis on pedosfäär? Pedosfääriks nim. maa sfääri, mis hõlmab muldasid. 20. Mis on biosfäär ehk biogeosfäär? Biosfäär ehk biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid ja kus toimub orgaanilise aine süntees. 21. Miks on biosfäär Maa jaoks oluline? Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 22. Mis on maastikusfäär? Geograafiline ehk maastikusfäär kujuneb kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul ja on loodusgeograafia põhiline uurimisobjekt. 23. Mis on tsonaalsus? Tsonaalsuse all mõistame nähtust, kus looduslikud seaduspärasused ilmnevad maakera ümbritsevate vöönditena. 24. Miks tekib tsonaalsus? Tsonaalsus peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine
Joonis 1.Teravilja saagikus (t ha) ja selle varjatsioonikoefitsent(V%)Euroopariikides aastatel 1993 2005 keskmisena. Vearibadena tulpades on näidatud usalduspiir keskmisena (95%). Joonis 2. Teravilja keskmine saagikus Euroopa riikides aastatel 1993-2005 (t /ha) ja selle variatsioonikoefitsent (var %). Mida suurem on saagikus,seda madalam on varjatsioonikoefitsent (joonis 2).Seega madala saagikusega kaasneb ebastabiilne produktiivsus.Valitud riikidest Saksamaal on saagikus kõige kõrgem,sellega seoses ka kõige madalam varjatsiooni koefitsent.Madala saagitasemega riikides on produktiivsus ka ebastabiilne. Joonis 2. Teravilja saagikus ja selle varjatsioonikoefitsendi vaheline seos kuue Euroopa riigi kohta aastatel 1993- 2005 Joonis 3.Teravilja saagikuse muutus aastatel 1993-2005. 4 Joonis 3
Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda muust nt. hiirtest või konnadest; Pesitsemine: saabuvad pesitsusalale kevadel enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohendatakse vana pesa või ehitatakse uus; Muneb 2-3 muna; Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine poegade arv)on maailma üks kõrgemaid. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kotkas.ee/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
kollektiiv oleks terve ja valmis töötama. Iga haige või vigastatud töötaja heidab halba valgust mainele, mis omakorda võib kajastuda ka finants näitajates. Maine on kriitiline tegur eriti tööturul ja võib osutuda põhjuseks miks ühte firmasse on rohkem soovijaid kui teise. Töötervishoid on vaja tagada eriti selleks et töötajad oleks terved ja kõlbulikud tööd tegema. Kui töötaja tunneb end tööl hästi siis ka tema produktiivsus ja töökvaliteet on kõrgel tasemel, selle saavutamine ei ole kerge, aga on tehtav. Tööandja võib kasutada mitmeid viise, üldiselt on kõige motiveerivam vahend raha, aga see kindlasti ei ole seotud otseselt töötervishoiuga. Tihtipeale on erinevad hüved just need mis loovad töötajas hea tunde ja tervise, näiteks pakuvad paljud ettevõtted võimalust kasutada soodustingimusel treening saale, või ka muid tervist edendavaid tegevusi
B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus Biomass=Produktiivsus Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või koosluse isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta. Ühiku g/m2 , kg/ha, T/ha, mg/l, g/m3 . Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindalaühiku kohta ( energiaühikutes: cal/(cm 2 a), massiühikutes: g/(cm2 a)). Primaar-, sekundaar- jne produktsioon. Produktiivsuse konseptsioon: Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud
[3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2] 7 Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea,
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades
1. Sotsiaalinformaatika (social informatics) on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond infotehnoloogia susteemide disainimisest, kasutamisest ja tagajargedest, mis arvestab seejuures IT-susteemide moju/koostoimet asutustepohises ja kultuurilises kontekstis. 2. Produktiivsus, sh produktiivsuse paradoks. Siiani vaieldakse ning uuritakse, kas ning mismoodi tehnoloogia suurendab produktiivsust. Tehnoloogia uksi ei asenda sotsiaalset ning majanduslikku edu, vaartust. Ettevotetele ei tahenda arvuti-susteemidesse
inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda Sotsioloogias on üldiselt üksmeel: olullsed on nii isiksuseomadused kui kaltumismudelid neid tuleb käsitleda koos. vad. • Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3
produktsiooni. Neto tähendab seda, et summaarsest fotosünteesist (brutost) on lahutatud maha fotosünteesivate organismide enda energiatarve (hingamine). Seega on primaarne netoproduktsiooni tulemus see, mis on potensiaalselt saadaval heterotroofidele. Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine. Netoprimaarproduktsioon = bruto hingamine (autotroofne+heterotroofne). 3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad).
Parem on võrrelda 1g hiirest 1grammiga oravast, kui ühte hiirt ühe oravaga. Üldiselt organismide biomass väheneb kõrgematel tasemetel. Igale järgmisele troofilisele tasemele kandub edasi umbes 1/10 eelmise taseme organismide massist. Ühikuks kasutatakse g/m2.. Produktiivsuspüramiid Kolmas ja parim võimalus võrrelda eri troofiliste tasemete organismide produktiivsust organismide massi juurdekasvu ajaühikus (g/m 2 aastas). Produktiivsus väheneb alati ülemistel astetel. 18. Ökoniss. Millal tekib konkurents? Ökoniss Näitab liigi rolli elukoosluses ja võtab kokku ökoloogilised amplituudid kõigi keskkonna tegurite suhtes. Konkurents tekib siis kui kahe liigi ökonissid hakkavad kattuma ja tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Näiteks samas metsas võivad elada karvasjalg- ja kodukakk. Mõlemad asustavad puuõõnsusi, peavad öösiti jahti hiirtele ja väikestele lindudele
soikumisele ja barbarite vallutustele. Alates 10.-11. sajandist hakkas linnakultuuri osa taas kasvama eristudes maaühiskonnast. Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
